Kolm metsa M-Magdaleena SINISIRGU LINNUKENE lendas ülle kolme metsa: üks oli metsa kuusemetsa – see oli vana meeste metsa, üks oli metsa haavametsa – see oli noore poeste metsa, üks oli metsa kasemetsa – see oli noorte neide metsa. Teraga…
Kolm metsa M-Magdaleena SINISIRGU LINNUKENE lendas ülle kolme metsa: üks oli metsa kuusemetsa – see oli vana meeste metsa, üks oli metsa haavametsa – see oli noore poeste metsa, üks oli metsa kasemetsa – see oli noorte neide metsa. Teraga…
Kolm metsa Laiuse SINISIRJE LINNUKENE, sinisirje, kuldakirja, lendas üle kolme välja: üks oli ruuge rukkivälja, teine kallis kaeravälja, kolmas niiske nisuvälja. Mis on ruuge rukkivälja, see on meie laste välja, mis on kallis kaeravälja, see on noorte meeste välja. mis…
Kolm metsa Äksi SINISILMA PÄÄSUKENE, marjaskaela linnukene, lendab üle kolme metsa: üks on metsa kuusemetsa, teine metsa kasemetsa, kolmas metsa lepametsa. Mis on metsa kuusemetsa, see on vanameeste metsa, mis on metsa lepametsa, see on vana naiste metsa, mis on…
Kolm välja, kolm metsa Palamuse SIIVU, SIIVU, PÄÄSUKENE, lenda, kaeralinnukene, lenda üle kolme välja! Lendas üle kolmi välja: üks oli välja rukkivälja, teine välja odravälja, kolmas välja nisuvälja. Mis on välja rukkivälja, see on vannu naiste välja, mis on välja…
Mõistatuslaul Laiuse MÕISTA, MÕISTA, MU ÕEKE, kas sina mõistad mõistatada? Mina kül mõistan, miks ei mõista, mis sest tühjast mõistatada. Kellel pikad põllepaelad? pajul pikad põllepaelad. Kellel leinasärgikene? Lepal leinasärgikene. Kellel see pea punane? Pihlaka pea punane. Kellel see kardane…
Mõistatused viljast Laiuse KIS ON ÜKSI ÜMMARGUNE? Ernes üksi ümmargune. Kis on pisut pikergune? Uba pisut pikergune. Kis on lai ja latergune? Leats on lai ja latergune. Kis on kolmekandiline? Tatar kolme kandiline. Kellel ruugeed juuksed? Rukkil ruugeed juuksed. Kellest…
Mõistatus viljadest Palamuse PALJU MEHI, MIS ON MEILA, mehed, kui mere varesed, mõista, mõista mu õeke: üks on üksi ümmargune, teine pisut pikergune, kolmas kolmekandiline, neljas neljanurgeline, viies terava ninaga, kuues tömbi otsaga, seitsmel pikad püksid jalas. Mina mõistan, miks…
Mõistatuslaul Tartu linn/Palamuse KELLEL ON PIKAD PÕLLE PAELAD? Pajul on pikad põlle paelad. Kellel on seljas siidikleiti? Lepal on seljas siidikleiti. Kellel on seljas valge kasuk? Kasel on seljas valge kasuk. Kellel on rüüdi remmelgane? Haaval on rüüdi remmelgane. Kellel…
Kellele kurdan. Nutust järv Palamuse/Äksi KELLEL KURDAN KURVAD MEELED, õeke, alan haige’e südame, õeke? Kurdan kivil keriku teele, õeke, kannule kabeli teele, õeke: kivi kõrki, ei kõnele, õeke, paas om paksu, ei pajata, õeke, kand on kalki, ei kõnele, õeke.…
Murelaul Ta-Maarja/Äksi Lese mehe laul ÜKS AGA ÜTEL; „LAULA, LAULA!“ Teine ütel: „Luule, luule!“ Kolmas ütel: „Kuku, kuku!“ Kuidas kukun, kurba lindu, laulan, laane leinalindu? Ma laulan läbi murede, läbi leinase südame, läbi hoole ohkatella. Mul on mure, ei ole…
Orjad. Murelaul Palamuse/Äksi OS ME VAESE OSTET ORJA, õeke, ostet orja, pästet pärja, õeke, kinni kiilutu sulase, õeke! Ei me oju osteenna, õeke, pääse ei välla päästeena, õeke. Ma vaene murealune, õeke, liia leina kannataja, õeke, mullu jõin murekariku,…
Kurva kodu Torma Tuule tuba. Kurva kodu. KUS ON (NÜID) KURVADE KODUKE, vaestelaste varju paika? Kõik kullad kojuje läävad, kõik hellad emade juurde. Kuhu mina, vaenelapsi, kuhu pean mina minema, kuhu pean pea panema? Sinna, kus udu on akandesta, päev…
Nutust järv M-Magdaleena ÄRA LÄHEN, ÄRA TÕOTAN, ära siita rahva seesta, paremisse paikadesse. Aseme ma annan muile, toa teisele tõotan. Siis hakkas hale tulema, vesi silmist veeremaie: pale jooksis pange vetta, teine pale teise pange. Sealt sai küla karjal juua,…
Mure M-Magdaleena MIS MAKSAB MURETSEMINE, kange hooli kandemine! Ei lase mure magada, hooli suuri tulla unda, mure kõrvan kõneleb, hooli vaatab varjultagi. Mure muugib, leina leegib, mure minu muugib mustaasta, leina leegib valgeesta. Mis mul oli hommikulla, vara enne valgeeda?…
Imetegija. Tore sõit Laiuse JUMALAL OLI ÜKSI POEGA, Maarial oli kaksi lasta. Need tegid ilmas imeta: need kisksid kivista peergu, nad lõhksid lumesta laudu, aganast tegid keerud köied. Nad heitsid munale sõlmed, tegid tuulesta hobuse. Siis läksid Soome sõitemaie; sõitsid…
Mustad mundrisse. Imemaa Tartu linn OOTAME JA KANNATAME, kas meid hulka hüietakse, seltsi sekka kutsutakse, parve sekka palutakse. Kui meid hulka’ei hüieta, seltsi sekka ei kutsuta, parve sekka ei paluta, paneme mustad munderisse, hallid hõbehelmetese, sõrasilmad sõrmustesse, paadid täkkud pannelisse,…
Tore sõit Laiuse SAIN MA TEELE, VÕTT´ TIBADA, sain ma muale, võtt´ marada, võtid loogad lüia lunda, loogad lunda, turjad tulda. Tulda lõivad ruuna turjad, sädemeid lõid sälu siared, välku lõivad varsa kabjad. Kui läksin läbi külade, läbi küla vahede,…
Tee ilu Laiuse HULK SIIT LÄINUD UHKEEIDA, helelee, rida kaks läind rikkaaida, helelee, tropp läind peretüterida, helelee, ei nad teinud tee iluda, helelee tee iluda, maa menuda, helelee metsa kõrge kõmada, helelee välja laia laulusida, helelee. Meie kaksi vaestalasta, helelee…
Looja heinateol M-Magdaleena/Palamuse KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA, pillume vasta pimedat? Öö on pikka ja pimeda, taevas laia ja lageda, meri musta meeletuma. Meie teeme tee iluda, tee iluda, maa mõnuda, et see tee ei teotaks meida, väli laia laidaks…
Neiud öösel käimas Torma KUS ME’ LÄH’ME, NEITSIKESED? Kus me’ läh’me vastu ööda, vastu ööda, vastu kuuda, vastu pilgasta pimedad, vastu eha valgeeda? Ööd on pikad ja pimedad, väljad laiad ja lagedad, taevas tahmakarvaline.(1) Heidame öömajale, oleme hommiku varased, enne…
Orjade tee M-Magdaleena LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, mõtel-marja varsilesta; kust on enne orjad käinud, orjad käinud, härjad läinud, vara käinud vaesed lapsed, enne päeva pääsukesed, enne lõunat lõokesed. Laulnud Eva Reimann (70 a) (EÜS V 1177 (4)…
Hiie noorem vend. Vend ostab ehteid M-Magdaleena LÄHME HILJU TEEDA MÖÖDA, salaja mööda saluda, et ei kuule iie kuked, iie kuked, iie koerad, iie endised isantad. Kuulis iie noorem venda, kõige noorem, kõige nõrgem, kõige kõrgema kübara, kõige ülema ülipeake.…
Neiud öösel käimas. Õunapuu M-Magdaleena Neiud öösel käimas. Õunapuu KOHE ME LÄHME VASTA ÖÖDA, vasta pilgasta pimedada? Kessi vastaje tulese? Varve (1) vastaje tulese. Mis seal varve keske´ella? Mägi varve keske´ella. Mis seal mäel õõtsutena? Õunap mäel õõtsutena. Mitu õksa…
Kuud kuulama Kodavere NÄIUKESED NUORUKESED, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, lääme Luoja lästeelle, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, valatama varju peäle, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. Kelle varju valgeemma, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, kelle pale punasemma, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere…
Imemaa Kodavere LÄÄME, LÄÄME, KÄEME, KÄEME, kunas me käies sinna suame, kos nied kuused kullendavad, huavad nuored haljendavad, lepad sirgeed sinevad, kased valgeed kasuvad? Seäl one kuusede kohinad, tamme ladvade lahinad. Viis: Kristjan Sepp (EÜS II 298 (116) < Kodavere…
Orjade rada Kursi/Äksi LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, maada rmarjavarsilista, kust olid enne orjad käinud, orjad käinud, härjad läinud, vara käinud vaesedlapsed, enne koitu koovitajad, enne päeva pääsukesed, enne lõunat lõokesed. koovitajad (s.t. orjad), pääsukesed (s.t.paremad töölised) lõokesed…
Orjade tee. Laulu võim Kursi Orjalapse laul LÄKI SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, maada marjavarsilesta, kus on ene orjad käinud, ilja ulkunud õesed, vara käinud vaesed lapsed. Siis lähme läbi külade, küla siis tõuseb künnisele, valda tõuseb vainijule, rikas…
Orjade rada Kursi LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, maada marjavarsilesta, kus on enne orjad käinud, orjad käinud, orjad läinud, ilja ulkunud õesed, vara käinud vaesed lapsed, enne valget varesed, enne päeva pääsukesed, enne lõunat lõokesed. Laulnud Mai Paiu…
Lauliku lapsepõlv Kursi/Äksi MILLEST SAI TÜTAR LAALULINE, laaluline, lustiline, teene sõsar sõnuline, kolmas kullahääleline? Memm tegi hälli häista puista, õunapuusta õige’esta, sarapuista sirge’esta. Pani pardi hoidemaie, suvilinnu suisutama. Pardil oli paillu sõnu, suvilinnul laulud suured; selle tütar laalulene, laalulene, lustilene,…
Palju sõnu. Ohjad ei jõua hoida Laiuse/Äksi Võitulaulmine LÄKI SÕNU VÕITLEMAIE, võitlemaie, sõitlemaie, kummal on enam sõnuda. Kodu ma jätsin koti täie, maha matsin mati täie, kivi veere kirstu täie. Ei ma hooli siigi pärast, et mu ohjel hoietigi, köiel…
Kust laulud saadud Laiuse KUI MA AKKAN LAULEMAIE, laulemaie, luulemaie, siis jääb kubjas kuulamaie, viisi valda vaatamaie, saksad servi seisemaie, isandad eemalt vaatma. Sõnad pannakse tähele, laulud lastaks kirjutada, pistetakse piibelie, rapsitakse raamatuie. Siis ma kuulen ütlevada: „See´p pole tütar…
Kurb laulik. Nutust järv Laiuse LAALIK OLI MINU ISAKE, laalik oli minu emake, laalikud olid pooled vennad, sõna võttijad sõsarad – laalik peab minustki saama (soama). Kes mind kuuleb laalevada, Laalevada, luulevada, see mõtleb ilula elama, lusti rõõmula olema: „See…
Kurb laulik Laiuse KES MIND KUULEB LAULEVADA, see mõtleb ilul elama, lusti rõõmula olema. Ma laulan läbi murede, läbi leinatse südame, läbi hoole ohkadelles. Ma mõtlesin süia toodavada, kala ette kannetava – toodi ette mo sõnude, lahutati laulusida, pandi paari…
Küla ütel… Suude sulg. Kust laulud saadud Laiuse KÜLA ÜTLES: „KUKU, KUKU!“ Külalapsed: „Laala, laala!“ Mis ma kukun, kurba lindu, või mis laalan, halba lapsi – mul jäi kodu suude sulge, laua peale laalu lehte, kerstu kappi keele kõlksu, parsile…
Metsa murd. Kalajõgi Ta-Maarja KUS MINA LAULU LAOTASIN, sinna kasvis suuri saari, sinna metsa murdenesi, sinna laaned laugenesi. Puu küll, puu küll, ellad velled. puud olid täisi putukeisi, oksad täisi oravaida, ladvad täisi lindusida. Jõgi jooksis juurde alta, kalad kuldseda…
Lauliku lapsepõli Ta-Maarja LAULIK OLI MU ISAKE, laulik oli mu emake, õppas latsed laulemaie. Viis ta hella heinamaale, pandis kull´a kaari pääle, tegi hälli häista puista, otsis vibu visnapuusta, leidis leppade seasta. Pandis partsi hällitama, suvilinnu liigutama. Partsil oli palju…
Halb laulik Kodavere/Torma MIS SINA LAULAD, LAMPILÕUGA, oie elle, oie elle, leelo, leelo, kõõrutad nina kõveras, oie elle, oie elle, leelo, leelo? Sul pole häälta hästi laulda, oie elle, oie elle, leelo, leelo, kurgul kõrgesti kõnelda, oie elle, oie elle,…
Sõnasõlg Torma KUI ME’ LAULULE LASEME, keele viisile me veame, meil sai üüni üteldagi, meil sai kukeni kudada, meil sai auni autre, meil sai lõhku lõuneeni, ohterasta hommikuni. Meil o’ kaalan laulu laasi, rinnan meil sõnade sõlgi, vööl on meil…
Kust laulud saadud Torma KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, siis ei saa küla magada, külanaesed natukesta, külapoisid poolta unda. Kõik tulid välja kuulamaie: „Kust see laps need laulud võtnud, hulluke sõnad osanud? See pole tüdruk teinud tööda, ta pole…
Endine hääl. Laulu võim. Kust laulud saadud Torma OLEKS MINU HEALI ENDISEKSI, vana heali vaskiseksi, küllap mina peidaks pilli healed, saksalaste sarve healed, kandeli kõma kaotaks. Kui mina hakkan laalamaie, laalamaie, laskemaie, siis ei saa küla magada, külapoisid poolt ei…
Lauldud hobu… M-Magdaleena Lauljale MINA LAALAN, MIKS EI LAALA mina laalan laatakese, laata taha tallikese, talli sisse latterita, latri sisse lauku ruuna, (ja) laugu ruunale sadula, sadulasse saksa poissi, saksa poisile kübara, kübaralle kulda krooni, kulda kroonile kuduja, kudujalle kulda…
Laulu võim M-Magdaleena KUI MA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laulemaie, siis jääb küla kuulamaie, seitse valda vaatamaie: „Kos sie laps nied laulud saanud, virvekene viisid toonud?“ Lood mina võtsin lutsu suusta, ametid avi ninasta. Kui mul sõnu puudunesse, kodust perrä toodanesse:…
Lauliku vaev. Ei laula rahata. Laulu võim M-Magdaleena ENAM TÜÖD ON LAULIJAL kui sel rehepeksijal: rehe peksan, sie unetan, laalu laalan, teist tuletan. Ega mina rahata ei laala, suuda kullata kuluta: antke raha laulijale, kulda suu kulutajale! Laalan ma mered…
Suude sulg. Küla ütel… M-Magdaleena KÜLA MUL ÜTLES: „KUKU, KUKU!“ Külalapsed: „Laula, laula!“ Mis mina kukun kurba lindu, või mis laulan halba lapsi: mul jäi kodu suude sulge, laua pääle laululehte, parsile pajatisvaipa, kerstukappi keelekõlksu. Noored mehed, hellad veljed, pange…
Kust laulud saadud M-Magdaleena KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, tulgu küla kuulamaie, valda viisi vaatamaie! Siis jääb küla kuulamaie, seitse valda vaatamaie: „Kust see laps need laulud saanud, hulluke sõnad osanud?“ Mina küll kuulsin, kostsin vastu: „Lood mina võtsin…
Laulust saar M-Magdaleena KUS MA LAULUD LAHUTASIN, sinna kasvis suuri saari, sinna metsad murdunessa, sinna ladvad langenessa. Puugel, puugel, hellad velled, puud olid täisi putukida, oksad täisi oravida, ladvad laululindusida, jõgi jooksis juurte alta, kalad kuldased jõessa, avil laiad laugid…
Laulu võim. Kalajõgi Kodavere KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laskemaie, siis tulgu küla kuulamaie, valdaie valatamaie (1): kost sie laps need laulud suanud? Laulud sain latika nõnasta, kirju kiisa keele alta, auusa avi amba alta. Kus mina laulu lautasin, sinna…
Laulu võim Kodavere KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, ma laalan lapsed lambaasta, sarved pähä oinaasta, tüterid jave-kivista, poisid piäle mölderistä. ma laulan mered murusta, mere kaldaad kalasta, mere ääred ätikistä, mere saared satikistä, mere liiva linnassistä. Viis ja tekst:…
Laulikule juua Kodavere PIAS MINA PIISA VIINA SAAMA, tõise piisa piiritusta, siis mina laulaks lahkemassa, siis minu kiil saaks kergemaksa. Kui mina hakkan laulemaie, laulemaie, laskemaie, siis tuleb küla kuulemaie, valda suuri vaatemaie, minu lapse laulusida, minu virve viisisida. Kust…
Halb laulja Kodavere MES SA LAALAD, KUI SA EI MÕESTA? Laalad sa jo sia sõnust, siga sinu sõnad söönu, lammas laalud lakatanu, (h)obene jo unetanu. Suu sul jooseb soolavetta, (h)abe alla (h)aavavetta, nina tilgutab tatiena. Viis: Leena Töövahe (71 a)…
Laulikule palka Kodavere KUI MINA (H)AKAN LAULEMAIE, laalusida laskemaie – ei mina rahata laala, suud ei kullata kuluta. Anna raha laulijale, kulda suu kulutajale! Laaliku lagi põlesse, jooja kurku kõrbenesse. Viis ja tekst: Leena Töövahe (71 a) (EÜS II 290…
Lauldud hobu Kodavere MINA LAALAN, MEKS EI LAALA, mina laalan laadakese, laada taha tallikese, talli sisse latteriku, latterikku laugi ruuna, laugi ruunale sadula, sadulasse saksa meesi, saksa mehele kübärä, kübäräle kulda pärge, kulla pärjele kuduja, kudujale kulda mõeka, kulla mõegale…
Lauliku lapsepõlv. Laulust saar Laiuse/Palamuse KUS MA LAULU LAHUTASIN, sinna kasvis suuri saari, sinna metsa murdeessa, sinna laane langeessa. Jõgi jooksis juurta mööda, kalad kullased jõesse, haugel suured laugud otsad, purikatel kirjud küljed Kui ma hakkan laalemaie, laalemaie, laskemaie, siis…
Arg laulik. Kust laulud. Lauliku lapsepõli Kursi Vaeselapse laul OLEN AGA ALLES VÄETIKENE, häälesta ma hädapasun. Siin ei tohi lapsed laulda, lapsed laulda, lapsed laske, tillukene teha häälta: siin on vallad vahtimassa, kihelkonnad kuulamassa, sõna võttijad võsassa, hääle võttijad vitsikussa.…
Kust laulud saadud. Hiline Kursi LAS MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, veedikene veerimaie. Küla siis tõuseb künniselle, valda tõuseb vainiulle, kuulama minu sõnuda, lapse hullu laulukesi. „Kus see laps need laulud võtnud, hulluke sõnad osanud? See käind Harjus õppimassa, Virus…
Suude sulg Kursi/Laiuse KÜLA MUL ÜTLES: KUKU, KUKU, külalapsed: laala, laala! Mis mina kukun, kurba lindu, või mis laulan, alva lapse! Mul jäi kodu suude sulge, lavva piale laululehte, parsi piale pajatisvaipa, kirstukappi keelekõlksu. Noored mehed, ellad vennad, pange lauku…