Oma küla kiitus Rõngu Siin on küla SIIN ON KÜLA KUI KALEVI, usse ja akne kai alevi, siia saab minna minijase, siia saab käia kälisese, siin on majas marjapuida, õuen on siin õunapuida, rikkan väljan pihlapuida, tare tagan tappuaeda. MeilContinue Reading
Oma küla kiitus. Kaubalaevad Rannu x KELLE MÕISA KUI SE LIINA, kelle aia kui alevi? Rannu mõisa kui se liina, Rannu aia kui alevi. Sisse joosva siidilaeva, välla joosva väitselaiva. Tulge sisse, ostke siidi, tulge välla, ostke väitsi – sehenContinue Reading
Puhja Veere, päev Karjalatse õhtale igatsus. VEERI, VEERI, PÄIVAKENE, veeri, päiva, vetta mööda, lase mõtsa latva mööda, veeri sinna, kon su velle, sõõri sinna, kon sõsare, veeri velle aida pääle, sõõri sõtsi kirstu pääle. Sinna päiva ootetie, sääl on päivalContinue Reading
Puhja Veere, päev Karjatse laul VEERI, VEERI, PÄEVÄKENE, veeri, päevä, vetta müüdä, lase mõtsa latva müüdä! Veeri sinnä, kon su velle, tsõõri sinnä, kon su tsõtsi! Veeri velle aida pääle, tsõõri tsõtsi kirstu pääle – velle aidan verevida, tsõtsi kirstunContinue Reading
Otepää Veere, päev Karjalatse laul VEERI, VEERI, PÄIVÄKENE, veeri viie versta taade, veeri velle aida arja, veeri sõsara kirstu nukka! Võiju, võiju, mina vaene! Võõral emäl vits om vallus – omal emäl upin käen; oma emä uigas kodu – võõrasContinue Reading
Kambja Veere, päev VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE, elleroo, elleroo tsõõri, tsõõri, mõrsjakõne, elleroo, elleroo, veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo, tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo! Veli viie versta takan, elleroo, elleroo, tsõtse kuvve kuuse takan, elleroo, elleroo. Veeri,Continue Reading
Otepää Veere, päev VEERÜ, VEERÜ, PÄIVAKENE, veerü, päiva, vetta mööda, lase laane latvu mööda! Veerü sinna, kon mu velle, tsõõru sinna, kon mu tsõtsi, veerü velle aida pääle, tsõõru tsõtsi kirstu pääle! Veli viie versta taga, tsõtsi kuvve kuuse taga.Continue Reading
Rõngu Veere, päev Karjalatse laul. Õlletamine. VEERI, VEERI, PÄEVÄKENE, õllele, kulu, kulla tunnikene, õllele, veeri, päiva, vetta mööda, õllele, lase mõtsa latva mööda, õllele, veeri sinna, kos mo veli, õllele, tsõõri sinna, kos mo tsõtsi, õllele! Veli om viie verstaContinue Reading
Rõngu Veere, päev Karjatütrukukõse laul VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE, elleroo, elleroo, veeri, päivä, vettä möödä, elleroo, elleroo, lase mõtsa latvu möödä, elleroo, elleroo! Veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo, tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo! Mes ma anna veerijäle,Continue Reading
Sangaste Veere, päev VEERE, VEERE, PÄIVAKENE, le-lee, le-lo-le-lee, veere, päiva, vetta mööda, le-lee, le-lo-le-lee, ära lase, päiva, latvu mööda, le-lee, le-lo-le-lee, laia laane lehti mööda, le-lee, le-lo-le-lee! Veere, päiva, piina tõttu, le-lee, le-lo-le-lee, vaesemehe vaėva tõttu, le-lee, le-lo-le-lee, rikka meheContinue Reading
Sangaste Veere, päev VEERÜ PÄIVA, VIIDÄ AIGA, kulu tunni, saa ma kodu! Veerü vaeste vaiva tõttu, kuningide kulla tõttu. Vaesil olli vaiva pal´l´o, kuningil ol´l´ kulda pal´l´o, vaesil vaiva vaka täüsi, kuningil kulda koti täüsi. Veere, veere, päivakene, veere velleContinue Reading
Sangaste Veere, päev VEERI, VEERI, PÄIVAKENE, velle, elle, leelo, leelo, veeri sinna, kos mu velle, velle, elle, leelo, leelo, sõõri sinna, kos mu sõtse, velle, elle, leelo, leelo. Veli viie versta taga, velle, elle, leelo, leelo, sõsar kuue kunnu taga,Continue Reading
Sangaste/Otepää OI, TULE ÜLES, OI, TULE ÜLES, tule üles, valge vällän tule üles, valge vällän! Oi, juba kuu, oi, juba kuu, juba kuu kua lävel, juba kuu kua lävel! Oi, juba agu, oi, juba agu, agu aida arja pääl, aguContinue Reading
Puhja Laisk neiu – lehmad lüpsmata ÜLES, ÜLES, KÜLARAHVAS, üles, üles, üles lehmi lüpsemaie (nüssemaie), üles, üles, üles karja saatemaie, üles, üles! Juba kuu koa lävel, üles, üles, agu armas aida lävel, üles, üles. Laiska neiu kosti vasta, üles, üles:Continue Reading
Puhja Üles karja saatma Perenaese pilkamine ÜLES MAASTA, LAISKA MAITA, üles, üles, üles, üles lehmi nüssemaie, üles, üles, üles, üles karja saatemaie, üles, üles, üles! Joba kuu kua lävela, üles, üles, üles, agu aida räästäenna, üles, üles, üles! – KüllapContinue Reading
Sangaste KAE, KOST TULE KUUKÕNÕ, astus armas aokõnõ – kuu tõssi Kuuramaalt, agu Narva allikast, päiv Pärnu lättust. Viis: Ella Luugus (65a ) (RKM II 225, 617 (3) < Sangaste khk, Lauküla, Koljaku t – H. Tampere, 1967); tekst: MaretContinue Reading
Sangaste Päevale Paista, päike TULE VÄLLA, PÄEVAKENE, ma tėė sulle pika pätsi, tapan kuke kuusikusta, musta kuke muru päälta, halli kuke haavikusta. Sedä karjusse leelutiva, niikavva kui päiv tuli väl´lä. Viis: Ella Luugus (65a ) (RKM II 225, 617 (3)Continue Reading
_________________________________________________________ EÜS III 34 (13) EÜS V 535 (15) EÜS V 536 (21) EÜS V 547 (1) EÜS V 550 (5) EÜS IX´198 (11) ERA III 7, 67 (53)
__________________________________________________________ RKM III 5, 10 (3) RKM III 5, 10 (3) RKM III 5, 160 (10) RKM III 5, 160 (11) Lakka minemisel. Ema saadab poisi lakka korvi tooma. Redelit mööda üles minnes laulab poiss. RKM III 5, 160 (12)Continue Reading
__________________________________________________________ RKM II 5, 10 (4) RKM II 169, 265 (1) RKM II 177, 559 (1) RKM II 177, 560 (1) RKM II 177, 561/2 (2) RKM II 252, 171 (6) RKM II 252, 177 (11) RKM II 252, 177/8Continue Reading
__________________________________________________________ H II 30, 539 H II 30, 540
__________________________________________________________ EÜS VII 2717 (26) EÜS VII 2717 (29) EÜS VII 2718 (33) EÜS VII 2719 (38) EÜS VII 2720 (43)
__________________________________________________________ ERA III 7, 44 (3a) ERA III 7, 44 (3b) ERA III 7, 63 (44) ERA III 7, 98/9 (37) ERA III 7, 99 (38) ERA III 7, 101 (40) ERA III 7, 303 (17a) ERA III 7,Continue Reading
__________________________________________________________ ERA II 16, 520 (10) ERA II 186, 429 (1) ERA II 186, 429 (2) ERA II 186, 429 (3) ERA II 186, 429 (6) ERA II 186, 430 (1) ERA II 186, 430 (7) ERA II 186, 430Continue Reading
__________________________________________________________ EÜS VI 714 (2) EÜS VI 714 (3) EÜS VI 715 (6) EÜS VI 715 (7) EÜS VI 716 (10) EÜS VI 716 (11) EÜS VI 716 (13) EÜS VI 716 (12) EÜS VI 717 (15) EÜS VI 717Continue Reading
__________________________________________________________ EÜS IV 691 (1557) EÜS V 530 (8) EÜS V 551 (12) EÜS V 1222 (7)
__________________________________________________________ EÜS VII 2708 (1b) EÜS VII 2708 (1a) EÜS VII 2712 (14) EÜS VII 2716 (24) EÜS VII 2716 (25) RKM III 5, 160 (8)
__________________________________________________________ EÜS V 141 (20) EÜS V 142 (26) EÜS V 142 (28) EÜS V 143 (29) EÜS V 143 (30) EÜS V 143 (31) EÜS V 143 (32a) EÜS V 143 (32b) EÜS V 144 (35) EÜS V 145Continue Reading
__________________________________________________________ EÜS II 18 (56) EÜS II 18 (60) EÜS II 19 (61) EÜS III 37 (26) EÜS IV 1467 (15)
__________________________________________________________ RKM III 5, 19 (1) RKM III 5, 24 (13) RKM III 5, 24 (14)
__________________________________________________________ EÜS VIII 301 (42) EÜS VIII 304 (47) EÜS VIII 304 (48) EÜS VIII 305 (49) EÜS VIII 309 (57) EÜS VIII 299 (38)
__________________________________________________________ ERA II 119, 402 (73) ERA III 6, 183 (1) ERA III 6,183 (3) ERA III 6, 184 (4) ERA III 6, 184 (6) ERA III 6, 186 (14) ERA III 6, 187 (16) ERA III 6, 188 (21)Continue Reading
__________________________________________________________ EKnS 13, 25 GEG DH 607, 10 (2) GEG DH 607, 10 (3)
__________________________________________________________ EÜS VII 64 (5) EÜS VII 64 (4) EÜS VII 65 (6) EÜS VII 65 (7) EÜS VII 65 (8) EÜS VII 65 (9) EÜS VII 65 (13) EÜS VII 67 (16) EÜS VII 68 (20) EÜS XIContinue Reading
__________________________________________________________ EÜS III 32 (1) EÜS III 32 (2) EÜS III 33 (7) EÜS III 33 (8) EÜS III 33 (9) EÜS III 34 (11) EÜS III 34 (14) EÜS III 35 (17) EÜS III 36 (23) EÜS III 37Continue Reading
__________________________________________________________ EÜS II 9 (6) EÜS II 9 (7) EÜS II 9 (8) EÜS II 9 (9) EÜS II 9 (10) EÜS II 9 (11) EÜS II 9 (12) EÜS II 10 (13) EÜS II 10 (14) EÜS IIContinue Reading
__________________________________________________________ EÜS V 136 (1) EÜS V 138 (7) EÜS V 138 (9) EÜS V 139 (14) EÜS V 144 (34) EÜS V 145 (41) EÜS V 145 (44) EÜS V 146 (45) EÜS V 146 (46) EÜS V 146Continue Reading
__________________________________________________________ EÜS II 288 (66) EÜS II 288 (67) EÜS IV 421 (842) EÜS IV 421 (843) EÜS IV 422 (846) EÜS VII 2571 (115)
__________________________________________________________ EÜS V 157 (98) EÜS V 157 (99) EÜS VII 242 (62) EÜS VII 242 (63)
__________________________________________________________ ERV 1 (1) ERV 1 (2) ERV 2 (6) ERV 2 (11) ERV 156 (1160) ERV 215 (1593) ERV 252 (1809) ERV 252 (1808) ERV 274 (1924) ERV 327 (2157) ERV 328 (2159)
__________________________________________________________ ERA II 251 (1804) ERA II 271, 330/1 (9) ERA III 7, 61 (40) x
__________________________________________________________ EÜS III 6 (1) EÜS III 6 (2) EÜS III 7 (3)
__________________________________________________________ EÜS I 17 (2) EÜS I 18 (9) EÜS I 799 (77) EÜS I 799 (79) EÜS I 800 (81) EÜS I 800 (82) EÜS I 800 (84) EÜS I 800 (86)
__________________________________________________________ H II 59, 816 (1) H II 59, 816 (2) H II 59, 816 (4) H II 59, 816 (6) H II 59, 817 (7) H II 59, 817 (8) H II 59, 817 (9) H II 59, 817Continue Reading
_________________________________________________________ EÜS VI 205 (55) EÜS VI 206 (62) EÜS VI 206 (63) EÜS VI 206 (64) EÜS VI 206 (65) EÜS VI 206 (66) EÜS VI 207 (70) EÜS VI 207 (73) EÜS VI 207 (67) EÜS VI 207Continue Reading
__________________________________________________________ EÜS VI 206 (62) EÜS VI 208 (63) EÜS VI 206 (64) EÜS VI 206 (65) EÜS VI 206 (66) EÜS VI 207 (70) EÜS VI 207 (73) EÜS VI 207 (74) EÜS VI 208 (75) EÜS VI 208Continue Reading
__________________________________________________________ RKM II 225 RKM II 225, 573 (2) RKM II 225, 575 (1) RKM II 225, 578 (1) RKM II 225, 578 (2) RKM II 225, 579 (1) 7.RKM II 225, 583 (3) RKM II 225, 584 (1)Continue Reading
Mõõk merest Kambja PÄIVAKESEL PALJU TÖÖDA, palju mured enne muida – päev suib sulaste päida, kammib karjalaste päida. Istub mere veere pääle, Peipsi järve perve pääle, kalajärve kaala pääle, oma järve otse pääle, küla järve küle pääle, hari kuldane käena,Continue Reading
Mere pühkimine. Suur tamm. Venna kirvehaav Sangaste Tamme raijuja MEIE KATSI VAESI LATSI, ollime võõraste orune, kurdime võõraste kurune. Mia and võõras tööda meile? Võõras pand’ merda pühkimaie, kalajärve kaevamaie! Kohe nėė pühkme pühime? Pühkme pühim’ püha kojasse, kannam’ MaarjaContinue Reading
Mere kündmine. Lina Rannu MAGASI MINA, MAGASI, magasi mari mäella, sinilillede seäna, kullerkupu põesaenna. Nägi unda maataenna, nägi merda künnetavat, künnetavat, külvetavat. Mes sinna merde külvetie? lina merde külvetie – lina kasvis kui sii linti, kugar otsas kui sii kulda,Continue Reading
Nooriku kahetsus (?) Sangaste LÄKE OI³JA UHTEMAIA, merda suuda mõskemaia; teke oja mie’ omase, teke tingi’ tutevas. Kost sai oja meil omase, kost sai tingi’ tutevas? Üle oja jõije olle, üle käuru anni käe, üle vete serpsi viina – säältContinue Reading
Puhja Noorelt mehele EMAKENE MEMMEKENE, mes pannid mu varra mehele, enne aigu asja pääle? – Mõtlid poisi puudunevad, kahupäid kahanevad; – puudu ei nu poisi hulka, kahane kahupää hulka! Ennemb puudub puune mõtsa, lõppeb lõhmusine mõtsa kaob kadajane mõtsa! Viis:Continue Reading
Isa- ja mehekodus Rannu/Puhja x OLLI MA ESÄ KODUNA, olli ma emä koduna, taadi tettü tarena, viirse velle põrmandulla – ei mu’s täi esä lüvva, ei mu’s täi emä lüvva. Esä mu hõigas ellikussa, emä hella tütärissa. Olli kui upinContinue Reading
Isa- ja mehekodus Rannu/Puhja Ilus neiu isakodu OL’LI MA EMÄ KODUNA, viirsi vellide siäna – käisi kui upin üle ussa’a, tamme latva üle tare! Panni pirdu (1) purdeesse, õlekõrsi kõnnikusse – pird es painu purdeessa, õle kõrsi kõnnikunna! Saije joContinue Reading
Endine elu. Ema õpetus Rannu/Puhja Ilus neiu isakodu KUI MA OL’LI MEMME KOTUN, käisi ümbre nii kui kägu, liisi ümbre nii kui lindu – jala ol’li all kui jaanililli, esi ol’li pääl kui päivä lilli. Saije ma mehe koduje –Continue Reading
Endine elu. Isa- ja mehekodu Puhja Liigasööja KASVI MA ESÄ KODUNA, kasvi ma ema koduna, veersi viie velle kodu – veersi ku ubin üle õue, käänsin kui kana üle kaeu! Sääl pani pirru purdeessi, õlekõrre kõnnikussi; pirdu ei paindund purdeenna,Continue Reading
Endine elu. Isa- ja mehekodu Rannu/Puhja KASVI MA KASU KODUNA, veersi ma vellete seanna, sääl ma seie seda kala, mes tulli mängen mäele, lusti lüvven lootsikulle. Saie ma võõra koduje, sai ma peiu peralta – nüid ma söö seda kalada,Continue Reading
Endine elu. Isa ja mehe kodus Rõngu Kurjal mehel. Neiu kodu KUI MA OLLI ESA KOTUN, esa kotun, ema kotun, esa kutse hellikussa, ema ellas tütrekeses, veli kutse verevas munas, sõsar hõppe sõrmusses, muu pere kuts muru munas. Meil esContinue Reading
Endine elu. Isa ja mehe kodu Rannu OH SEDA ENNISTA ELUDA, kallist kasupõlvekesta, kui me kasvime koduse, istsime isa toassa. Olin kui uba ilusa, käisin kui käbi kenaste, uaõisi uhkeeste, ernevarsi valgeeste, linaseeme sirgeeste. Olin kodu, maksin kulla, venna õuesContinue Reading
Endine elu isakodus Rannu OH SEDA ENNISTA ELUDA, kaunist kasu-põlvekesta, kus mina ellin esäkodu kasvin viie velle kodu. Es näe nälga, es kuul´ kurja, sääl minu jala tiid es tiiä, tiid es tiiä, maad es maitsa; sääl sei sedä kalada,Continue Reading
Endine elu isakodus Otepää Minija vastab ämmale OH MINU ENDIST ELUKEST, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kallist kasupõlvekest, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kus mina elasin isakodu, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kus mina kasvsin kallin kambrin, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, vierseContinue Reading
Endine elu Otepää OH SEDÄ ENNISTA ELUDA, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kaunist kasu-põlvekeista, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, kui ma elli esä kottun, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata, veeriti velle murulla, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi otsata: kau mull es kalsa lina, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi,Continue Reading
Oma ja mehe kodus Sangaste Endine elu LÄTSI MÕTSA OMMUKULTA, ommukulta varajet. Kuuli kolmi ikkevat, emä latsi laulavat. „Mis sa ikket, näiu noori, kahitset sa, kabu kulla? Kas sa ikket ehtimit, vai taht tõisi rõiviet?” „Ei ma ikke ehtimit, tahaContinue Reading
Oma ja mehe kodus. Sõnakera Sangaste KUI MA ELLI ESÄ KOTTUN, ani veerdu velle veeren, oli ma kui osi murul, kävve kui käbi külan, usse lätsi uikeen, tarre tulli tandseen. Kui ma lätsi üle muru – muru jäi taade kaema,Continue Reading
Oma ja mehe kodus Sangaste Endine elu. Neiu kasupõlvest OH MINU ÕNNIST ELUKESTA, kaunist kasupõlvekesta, mis ma olli esä kottun. veeri velle põrmandulle! Oll(i) kui osi murule, käve kui kälu (käbi?) kulale (külale?), usse lätsi õikeen, tulli tarre tantsien. OmaContinue Reading
Isa ja mehe kodus. Kolm aita Sangaste KUI MA OLLI ESÄ KOTTUN, kasvi esä kamburinne – ii’n kasvi illus aina, taga kasvi kallis aina, ii’n om muru joo muheli. Esäl oll’ kolmi aidakesta: üits rükile rogisi, tõine kesvile kolisi, kolmasContinue Reading
Taari tegemine Puhja Taari tegemise laul MEIE TAAR APNEMA, külä naese kaklema, kes juup, juubnus jääp, kes maidsap maha satap. Laulnud Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (54) ja EÜS VI, 771 (35) < Puhja khk, Kavilda v –Continue Reading
Otepää TERE, TERE, KÕRDSIKENE, tere, kõrdsi kaubakene, siin om enneki eletü, mõnda kõrda mõttu joodu, sada kõrda saia söödü, tuhat kõrda tandsu löödü. Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS V 146 (47) < Otepää khk < Palupera metsavahi karjus (umbContinue Reading
Otepää Kõrtsis. VÕI, ENNE MINA SIIT EI LÄHE, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu või, kui mina kõrtsi lahutan, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, või, selga võtan seinapalgid, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, või. turja peale uksepõõnad, või, el-li lee-lu, el-liContinue Reading
Võnnu ALT MINA A’ASIN HAL’LI RAUAD, kihutasin kimbli rauad, muile aga maile musta rauad, turule tulipunased. Kõrtsi jõin mina kõr’vikese, alevisse hal’l’ikese, linna alla lehte lauku. Viis: Juuli Otmann (54 a) (ERA III 6, 184 (6) < Võnnu khk, Kastre-VõnnuContinue Reading
Õlu Võnnu ÕLUT OLI HULLU, TAAR OLI TARKA, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa, viin oli viha märjuke, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa. Õlut mina joon ja teist mina teen, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa, kolmas käärib kammeris, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa, nellas lekubContinue Reading
Sangaste Joodik OH TEIE ULLU OBESTE POISI, ilma rõipe eidsilise, obene pajlla palu pääl, linalauki liiva pääl! Esi kõndva kõrdsi tiida, vöörütäse viina tiida, astva külä aganikku. Mis tii viidat’, kui ei vii, mis tii oodat’, kui ei otsi, jobaContinue Reading
Joodiku kojukutse Sangaste SEI MA KÕRDSIN, JÕI MA KÕRDSIN, oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo, laulse kõrdsi lavva pääl, oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo, kaits sääl käppä kanni pääl, oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo, viis sõrme vitsa pääl, oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo. Sõna kottustContinue Reading
Sangaste Kõrtsilaul ESAKENE, TAADIKENE, kui sa liigud liina tiele, kui sa kõnnid kõrtsi tiele, ära vahtku viinavaadi pääle ära kaegu õllekanni pääle! – Heida silmi helmi pääle, kae kaala kirja pääle! Sul om palju tüttarida, enamb helme tahtejida. Esakene kõrtsiContinue Reading
Sangaste Kõrtsilaul. Joodik. Imemaa JUMMAL OM TOONU SUURÕ TUULÕ, suurõ tuulõ, tormi ilma – esi juu ja esi joruta, esi mina laka laasi põhja, puhasta pudeli põhja. Siin om kõrtsi kõrvi kirja, kõrtsi põrmand õlle kirja, kõrts om esi õõrikuContinue Reading
Õlu Rannu Taar õlleks. Taevas tantsima MEIE TAAR APNEMA, airussa, airussa, airussa, valerallalla, küla naised kaklema, airussa, airussa, airussa, valerallalla, mehe mütsita mürama, airussa, airussa, airussa, valerallalla, naised tanuta tantsima, airussa, airussa, airussa, valerallalla, poisid poole puusakeli, airussa, airussa,Continue Reading
Õlu Rannu ÕISU MEES TEGI ÕLUTA, airussa, airussa, airussa, valerallalla, Pärnu miis pani pärmi sisse, airussa, airussa, airussa, valerallalla, Viru miis viha umalad, airussa, airussa, airussa, valerallalla, Järva miis jahud jämedad airussa, airussa, airussa, valerallalla. Tulli sis õlu tugevaContinue Reading
Rannu Kui ollin noor KUI MA ALLES NOORMEES OLLI, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, üpassin üle obuse, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, sain ma üle sadula, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la. – Nüid ei saa üle oriku, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, kevadiseContinue Reading
Vanatüdruku ja vanapoisi matus Otepää x Vana tütriku ja vana poisi kuolmine KUI SEE NEIDU KUOLENESSÄ, kos se neidu mattanessä? Kireväde kirikude, halla laasi hakkanessä. Kes sääl manna mattanessä? Jumal manna mattanessä. Kes sääl hauda kaivanessä? Jumal hauda kaivanessä. KesContinue Reading
Sangaste x Ema soov pojalta KUI MA ÜTSKORD KOOLENESSE, ära mull tetta kuuse kirstu – kuus om kuri kopiteme, ära mull tetta haava kirstu – haab om kuri halliteme, ära mull tetta lepa kirstu – lepp om kuri leinamaie, äraContinue Reading
Neiu matus Sangaste x LIIVA-PIJTRE, joo, LINNUKENE, joo, joo-eda- joo, linnukene, joo, Haava-Antsu, joo, ella velle, joo, joo-eda- joo, ella velle, joo, tulet minnu, joo, kutsumaie, joo, joo-eda- joo, kutsumaie, joo, minnu hauda, joo, ajamaie, joo, joo-eda- joo, ajamaie, joo!Continue Reading
Poisi ja neiu surm Sangaste x Neiu matus VELLEKENE NOOREKENE, kui ma johu koolemahe, är’ sa teku lepäst risti – lepp ol´l´ kuri leinamaia, är’ sa teku kuusest risti – kuus’ ol´l´ kuri kopitama, är’ sa teku kõivost risti –Continue Reading
Poisi ja neiu surm Sangaste x Vanapiiga ja -vanapoisi surm KUI SEE NEIU KOOLENESSE, oo, oo, elleroo, oo, oo, elleroo, kohes ta maha matetesse, oo, oo, elleroo, oo, oo, elleroo? – Kirivese kirik aida, oo, oo, elleroo, oo, oo,Continue Reading
Poisi ja neiu matus Sangaste Vanapoiss ja vanapiiga NÄIJÜS, NÄIJÜS, KUULUS, KUULUS, kui nee poisi koolenesse, koes nee poisi matetõs? – Suurte suhu, lak’k’a laante, vannu rambete vahele, külä külmäle kaole, külä ala allikule. Näijüs, näijüs, kuulus, kuulus, kes tull´Continue Reading
Laisk perenaine Rõngu Perenaine PERENAINE, LAISKA NAINE, kaske, magab tanuta tarena, kaske, ilma vööda voodienna, kaske, pada musta mõskemada, kaske, katal külma küürimada, kaske, annumad on allitanud, kaske, lusikad on leemetanud, kaske, söögilaud kui tseamold, kaske, ommiksöögist uhtumata, kaske,Continue Reading
Korratu talu Rannu SIIN ON KÜLA KÜKITEDU, linaluista loppitu, viie vitsaraa pääle, kate õlekõrre pääle. Perenaine naisukene, makkab tanuta taressa, ilma vööta voodiessa, ahi ikkep assakida, kibu nutab nuustakida, pada vetta palleena, luska varre vaaratedu, kulbi varre kromatedu! Viis: EduardContinue Reading
Vanapoisi pilge Sangaste VANAPOISI, VAENU POISI, kiustu kalmu kurja poisi, habemiku halva poisi! Et te vihtke ruttembide, käige sannan sagembide – siis te noorud noorembas, saade muidu sarnatses. Muidu käid’ külan kükikule, aia all roomakule, suka suun, kalsa kaalan, habeContinue Reading
Vanapoisi pilge Sangaste Habemik mees VANAPOISI, VÕTKE NAISE, teie kulbi kopitedü, anuma allitedü, siupesä silmäkolmun, lõupesä lõõri all, konna krooksva kukerun, täi aukva abenin! Vellekõne, noorekõne, mine liina mäele, astu liina alevile, tuu liinast leebi väits, alevist abena väits, ajaContinue Reading
Vanapoiste pilge. Öösel üksi Rannu VANAD POISID, VALID POISID, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, minge müürile magama, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, pöörge suud saina poole, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, abe alli ahju poole, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la! Lugekide lutikida, ai-rus-sa,Continue Reading
Lesk mees Puhja/Rannu LESJÄ SÄNGI – LEINA SÄNGI, musta sängi – mure sängi! Liivan mu lina tegija, mullan mu mure pidäjä, liiva läits minu linnukene, auda läits minu armukene! Laulnud Ann Minka (72 a) (EÜS VI 725 (42) ja EÜSContinue Reading
Vanale mehele Rõngu Üits oli tütar ÜITS OLI TÜTAR ISALE, oh-oh-oi, üits oli tütar emale, oh-oh-oi, üits oli üle viie velle, oh-oh-oi, kuppukene kuuel vellel, oh-oh-oi, sõrmus seitsme sõsarale, oh-oh-oi. Ja siis tulli vana väise, oh-oh-oi, vana kuluContinue Reading
Leskmees. Noor ja vana mees Otepää LÄTSI MINA LÄSÄLE MIHELE, lil-li-poo, hel-le-roo, – läsa sängü, leina sängü, lil-li-poo, hel-le-roo, vana sängü, vaiva sängü, lil-li-poo, hel-le-roo, muiduki om mure sängü, lil-li-poo, hel-le-roo. Tei ma asema ilusa, lil-li-poo, hel-le-roo, pessi padjaContinue Reading
Vanal mehel Sangaste Lesk mees. Vana mees JUMMAL´ OITKU TODA NÄIDU, toda kapu kasumast, kiä lät läsäle mehele, kiä pillus peetüle. – Läülä läsäga eladä, läülä läsä sängü säädi. Lää sängü säädemaia, palajata pandemaia, vierde pantu vereväidse’ külle ala künniravva’.Continue Reading
Lesenaise kaebus. Öösel üksi Sangaste OH MA VAENÕ LÄŚKÄ-NAINÕ, sandikõnõ saunanainõ! Muu laulva muud laulu, kõnõlasõ muud kõnõt, mina laula leinalaulu, kõnõla ma leinakõnõt. Kiukas ma sõna kõnõla, kiukas aja armu juttu? Käänä ma külle, lövvä külmä, panõ jala, lövväContinue Reading
Ema haual Sangaste ÄRA KOOLI EMAKENE, ära ema armukene, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; ema panti lautsielle, armu istseva jalutsille, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; ema panti kirstu sisse, armu kirstu nukaContinue Reading
Ema haual Sangaste ÄRA KOOLI EMAKENE, ära ema armuke, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; ema viiti lävesta, armu astiv aknesta, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; ema viiti väratista, armu astiv’ üle aia,Continue Reading
Ema haual Sangaste ÄRÄ KOOLI EMÄKENE, ärä ellä armuken, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see! Emä panti lautsille, armu iste jalutsille, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; emä panti kirstu sisse, armu kerstu otsaContinue Reading
Ema haual Sangaste Tütar ema haua pääl EMAKÕNE MEMMEKÕNE, rühksed koolda, ei eläde. mõtsid kooba kullast tettü, havva vasesta valetu. Ole-ei kuupa kullast tettü, haud ei vasesta valetu! – Kuup om külmista kivesta, haud om mustasta mullasta; kuup om äräContinue Reading
Ema haual Sangaste NAKSI AME ARGENEMA, ihu-kattus (-kottus?) kakkenema, sis tuli mielde memmekene, mielde memme armukene. Mielde tulli minneenne, kõrvu tulli kõndeenne, süämede süvveenne. Lätsi karja saademaie, värrist välla veerimaie; saadi karja saare pääle, kiirdse ime kirstu manu. Naksi linkiContinue Reading
Ema haual Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, mino meeli-marjakene! Är’ sa kuolid koolu-aigu, maha viidid marja-aigu, kalmu kaara külvi aigu, liiva lehe tulleena. Oi Jummal-Jumalukene, Maari matal´ linnukene! Oles mu emä elanü, kavva ollu kasvataja – oles ma kotus korgep, mõni rindContinue Reading
Ema haual Sangaste JUMAL JUMALAKENE, Mari Madaleenakene! Oles mul ema elanu, kavva ollu kasvataja – oles mul kotus kõrgemal, mõni rind rikkaam. Nüid ole Kaie ma kasina, nüid ole Maie ma madala. Ei ole armu andijaid – enam on hirmuContinue Reading
Vara vaeslapseks. Ema ja armud. Ema haual Puhja Kui ema ärä koolep EMAKENE MEMMEKENE, rühksid koolda, ei elada, maha minu jätid marja-suuru, põrmandule põrmu-suuru, kivi alla kirbu-suuru, läve alla läätsa-suuru. Memme viidi lävest väl’lä – armu aste akenista, memme viidiContinue Reading
Ema haual Võnnu Tütre kurbus! TULEVA NII PIKÄ PÜHI, pikä pühi, armsa aea. Mu läävä esäle-imäle, kohe lää mina vaene? Mull pole essä, mull pole immä, mull pole õiget õpetajat. Kõrdsi uss ja letilaud – nii minu esä, nii minuContinue Reading
Ema haual Puhja MEIE KATSI VAESTALASTA, lääme Jaanipäevän kabeli, üte emä avva pääle. Murerätiku peona, murenummer nuka pääl, tõine pühksi tõise silmi, tõine tõise pääd silitsi. „Tule üles, memmekene!” Emä kuulep, kostab vasta: „Ei või tõusta, ei tõota – liivContinue Reading
Ema haual Puhja 1. 2. 3. MÕTLI KÄO KUKKUVATA, laane lindu laulevata – ei ollut käo kukkumassa, laanelindu laulemassa – olli kaitsi vaestalasta. Tõine pühkse tõise sil’mi, silmä veeresta vesida. Kulda-kirja rätt ol’li käen, õbedatse rätinuka, mure-nummer nukaContinue Reading
Ema haual Puhja ÜSNA VÄIKE OLLI MINA, kui ju mateti mu ema. Karjas käisin leidsin mina, kus oli matetu mu ema – valge mäe liiva sisse, suure raske mättä alla. Mina kostsi oma emäle: „Tõsta pääd, mo emäkene!” Emä kosteContinue Reading
Ema haual Puhja OH MEID KAHTE VAESTA LASTA – sööme ühte, joome ühte, peame ühte peenid särgid, kulutame ühte uvve kuvve. Lääme jaanipääv kiriko, murerätikud käessa, murekirjad kinastessa. Sa lääd esa avva pääle, ma lään ema avva pääle. „Tõuse üles,Continue Reading
Make kahi. Pulma ajal tehti õlut aeti keema, pandi siirupit ehk lagritsat sisse. Kuumalt joodi, nagu teed nüüd. Iga jooja pidi panema raha. Lauldi: Sööge, langu’, jooge, langu’, ärge laske laua ala, ärge pange pengi ala. Ei te tihka tingiContinue Reading
Pruudi pulmarahva vastulaul peigmehele. Kost sa orav tee siia osasid tulla, siia kõrge-ella katussella, siia uhke-ella hoonessa? Kost sa siilu silma võtid, kost sa nirgi nina võtid? Peigmehe pulmarahva laul „pruudile”. Viige see vihane neiu, tõmmake tõra kurika, viige suurtaContinue Reading
1. EÜS VII 65 (7) < Rõngu khk, Pühaste v – P. Kurg 2. EÜS XI 198 (9) Rõngu khk, Pühaste v – P. Kurg 3. EÜS VII 65 (13) < Rõngu khk, Pühaste v – P.Kurg
KUS NI MEHE SENI OLLI, kasike, kanike, kui ni naise napra teiva, kasike, kanike? Mehe metsasta tuleva, kasike, kanike, poisi puida raidumast, kasike, kanike. Kos se mehi seeni olli, kasike, kanike? Jõije õlle, põruti põhja, kasike, kanike, visassi vitsa virussida,Continue Reading
1. EÜS VII 2708 (1a) 1. EÜS VII 2708 (1b)