Oldermanni mäng Äksi TANTSI, TANTSI, OLDERMANNI, vilderkääri jungerpruut! Vahi seiast valgemida, vilderkääri jungerpruut, otsi seiast sirgemida, vilderkääri jungerpruut. Kelle rinda riisutakse, vilderkääri jungerpruut? Taadi rinda riisutakse, vilderkääri jungerpruut. Viis ja tekst: Jaan Vannus (sünd 1850) (ERA II 106. 235 (2)…
Väravamäng M-Magdaleena/Äksi MIS TE SIIN SEISATE, kuldse, joonse, väravas? Meie tahme läbi minna, kuldse, joonse, väravas. Ei või laske, kuldse, joonse, väravas. Miks ep või laske, kuldse, joonse, väravas? Meie värav katki, kuldse, joonse, väravas. …
Lambamäng Äksi MINA OIAN MEMME UTTE, mina kaitsen taade karja, memm teeb mulle uvve kuvve, taat teeb mulle karvase kasuka, sulaselle suured sukad, perepojal peened sukad, karjalapsel kapukida! Tuli susi soome alta, laia käppa laane alta, kiskus memme kriimu lamba,…
Kuningamäng Äksi KUUS, KUUS, KUNINGAS, mis sa eila meile ei tulnud, tunaeila tuld ei toonud? Meile tulid võerad laevad: sõelalaevad, nõelalaevad, suure herra kaubalaevad, kurja herra kullalaevad, oma rahva rahulaevad. võera rahva vaenulaevad, Saksa rahva reisilaevad, Leedu rahva leevalaevad, Soome…
Hobusemäng Äksi Hobuse otsija „KÜLAMEES, KÜLAMEHEKENE, külanaene naesuke, kas nägid minu hoosta?“ „Misuke sinu hobune?“ „Suvel hiiru, talvel halli, kesksuvel veripunane, udusella hundikarva, kaste´ella karukarva.“ „Läks ta läbi meie õue, tegi kurja minnessaagi, teise kurja tullessaagi, sasis sarja erneeida, purkis…
Joodikul mehel Äksi TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA, ilma uhkema isanda – tuli üks tubakunina, sai üks sarvekoputaja. Juhtusin ma joodikulle, kõrtsi kolgaste magajal, kõrtsi ukse ulgutajal, kõrtsi lingi liigutajal. Jõi ta kõrtsis kõik see pääva, kõrtsis kõik see nädala. Ei…
Retsitatiivid Kursi PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE, kus su kulda pesake? Metsas kuiva kuuse otsas. Kus see kulla kuiva kuuske? Vanamees ta maha raiun’d. Kus see kulla vanameesta? Kivi taha kükitanud. Kus see kulla kivikene? Vesi ära veeretanud. Kus see kulla veekene? Halli…
Kull kutsumata. Loomad (linnud) tööl Äksi KUKEKENE, KANAKENE, lähme võidu siblima rikka mehe reie alla, vaese mehe kõlgastikku. Kukk sai üksi odratera, kana sai kaksi kaeratera, kukk tegi odrasta õluta, kana tegi kaerast kaksi kakku. Võttis siis kutsu võeraida. Ära…
Loomad (linnud) tööl Äksi OH SA KULLI, KURJA LINDU! Pani tööle teised linnud: pani kured kündemaie, arakad need äestamaie, varesed vagu vedama, lõukesed lõikamaie, värvud vihku väänamaie, pääsud päida noppimaie, kontjalad kodu vedama, pardid parsile panema, käud kätte andemaie. Peenid…
Hiire pulmad Äksi UIJU RUIJU, ROTIL PULMAD, hiire tütar läks mehele, nirgi noorema pojale. Unt läks uue vankriga, karu kuldse kaarikuga, vares vaskse saabastega, tihane tinareega. Vares oli vaski valjastega, kull oli kullast kuljustega, klõnks oli musta kuuega. Seal olid…
Kolm metsa Äksi SINISILMA PÄÄSUKENE, marjaskaela linnukene, lendab üle kolme metsa: üks on metsa kuusemetsa, teine metsa kasemetsa, kolmas metsa lepametsa. Mis on metsa kuusemetsa, see on vanameeste metsa, mis on metsa lepametsa, see on vana naiste metsa, mis on…
Kellele kurdan. Nutust järv Palamuse/Äksi KELLEL KURDAN KURVAD MEELED, õeke, alan haige’e südame, õeke? Kurdan kivil keriku teele, õeke, kannule kabeli teele, õeke: kivi kõrki, ei kõnele, õeke, paas om paksu, ei pajata, õeke, kand on kalki, ei kõnele, õeke.…
Murelaul Ta-Maarja/Äksi Lese mehe laul ÜKS AGA ÜTEL; „LAULA, LAULA!“ Teine ütel: „Luule, luule!“ Kolmas ütel: „Kuku, kuku!“ Kuidas kukun, kurba lindu, laulan, laane leinalindu? Ma laulan läbi murede, läbi leinase südame, läbi hoole ohkatella. Mul on mure, ei ole…
Orjad. Murelaul Palamuse/Äksi OS ME VAESE OSTET ORJA, õeke, ostet orja, pästet pärja, õeke, kinni kiilutu sulase, õeke! Ei me oju osteenna, õeke, pääse ei välla päästeena, õeke. Ma vaene murealune, õeke, liia leina kannataja, õeke, mullu jõin murekariku,…
Orjade rada Kursi/Äksi LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, maada rmarjavarsilista, kust olid enne orjad käinud, orjad käinud, härjad läinud, vara käinud vaesedlapsed, enne koitu koovitajad, enne päeva pääsukesed, enne lõunat lõokesed. koovitajad (s.t. orjad), pääsukesed (s.t.paremad töölised) lõokesed…
Lauliku lapsepõlv Kursi/Äksi MILLEST SAI TÜTAR LAALULINE, laaluline, lustiline, teene sõsar sõnuline, kolmas kullahääleline? Memm tegi hälli häista puista, õunapuusta õige’esta, sarapuista sirge’esta. Pani pardi hoidemaie, suvilinnu suisutama. Pardil oli paillu sõnu, suvilinnul laulud suured; selle tütar laalulene, laalulene, lustilene,…
Palju sõnu. Ohjad ei jõua hoida Laiuse/Äksi Võitulaulmine LÄKI SÕNU VÕITLEMAIE, võitlemaie, sõitlemaie, kummal on enam sõnuda. Kodu ma jätsin koti täie, maha matsin mati täie, kivi veere kirstu täie. Ei ma hooli siigi pärast, et mu ohjel hoietigi, köiel…
Munasõlm. Venna sõjalugu M-Magdaleena/Äksi POLE SIIN MAAL SEDA MEESTA, kes heidab munasse sõlme, kes teeb tuulesta hobuse. Üks on vennake minule, see heidab munasse sõlme, see teeb tuulesta hobuse. Üks se’ep vennake minulla, hõbepärjake õella, siigi sõtta sõlmiti, siigi väkke…
Haned kadunud Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, muile andsid muida tööda, mulle tööda hõlbukesta: mulle andsid hanid hoida, hanid hoida, kanad kaitsta, varvasjalad vaigistada, lestajalad lepitada. Aasin hanid ma vesille, kanakesed ma kesalle, kuldasiivad kopelisse. Tuli susi suuvikusta, laia käppa laamikusta, musta…
Haned kadunud. Tamm Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, antsid muile muuda tööda, sulasele suurta tööda, päivilisel päeva tööda, orjale aasta tööda. Mulle tööda hõlpukesta, antsid mulle hanid hoida, hanid hoida, kanad kaitsta, lestajalad lepitada. Aasin ma hanid vesile, keeritin kanad kasale, lestajalad…
Mere pühkimine. Õunapuu Kursi/Äksi PERETÜTAR NEITSIKENE, talutütar tammekene! Pühi tuba, laasi lauda, hari akante alused, pühi pühkied meresse, laasi laastud laineesse. Mis säält merest tõusenessa? Merest tõusis õõnapuu. Kolm küll oksa õõnapuul, kolm küll õilet oksalegi, kolm küll õuna õieela.…
Salme laul Kursi/Äksi LÄKSIN LINA VAATAMAIE, lina kasvis kui see linti, kupar otsa kui see kulda, kiudu selga, kui see siidi. Sealt mina põimin põlle täie, sinise seeliku täie, rohelise ruka täie. Siis panin vakkaje vajoma, kaane alla kasvama. Kasvis…
Salme laul Ta-Maarja/Äksi NEITSIKENE, NOOREKENE, sul käisid kolmed kosilased: üks oli kuu ja teine päeva, kolmas tähte poisikene. Kuu siis sisse kutsutie, tooli alla annetie. Ema läks tüterilt küsima: „Oh sa saane saksa tütar, kuldane kuninga tütar, kas sa lähed…
Mardisantide laul Äksi LASKE SISSE MÄRDISANDID, märti, märti, mart tulnud kaugeelta, märti, märti, üle soo, ligi lageda, märti, märti. Lippa, Liisu, karga Anne, märti, märti, lippa, Liisu, tõsta linki, märti, märti, karga, Anne, astu ette, märti, märti! Mardi küened…
Mardilaul Laiuse/Äksi LASKE SISSE MÄRDI SANDID, märti, märti, Märdi küined külmetavad, märti, märti, Märdi varbad valutavad, märti, märti. Märt on tulnud kaugelt mualta, märti, märti, üle soo, üle jõgede, märti, märti, üle märgade mägede, märti, märti, üle viie vikerkuari, märti,…
Sulane ootab süüa Laiuse/Äksi PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA, keerab keske-hommikulla. Minu lõõna lõikamata, keske-hommik keetemata, vesi Virusta toomata, katal külma küürimata, hõbesang oli õerumata, poistel puud lõhkumata. Ma pole täna süüa saanud, kahel päeval leiba nähnud. Tule siia, ma annan süüa!…
Ikka peab ori ujuma Äksi IKKE PEAB ORI UJUMA, ikke vaene vanderdama, õhtu peab õitsi minema, koidus peab kodu tulema. Aeti saagu tegema, paju aga juuri juurimaie: kõht oli tühi, kerves nüri, aganane leib ja hapud kiisad. Viis: Taavet Ansip…
Orja palk Äksi PERENAENE NAESUKENE, maksa ära orja hoole, tasu ära vaese vaeva, suvilise suvevaeva, päivilise päevapalka! Kui sa ei maksa siina maale, küll sa tasud teises ilmas, maksad Maarija iessa: kõnnid küünarpuu käessa, kangatrull´ on kaindelassa. „Tule orja, otsi…
Joodik Äksi LÄKSIN MA LÄBI KÜLADE, helkis helmine hobune, raksus raudine värava, lõksus looka kuldakeissi. Tere, tere kõrtsikene, tere, kõrtsi, kõrvekirja, kõrtsi räästas rätikirja, kõrtsi põrand põllekirja, mina ise hirvekirja! Vot, joon õlled, kõlistan kannud, viskan vitsad vitsikuije, kannu lauad…
Ilus küla. Imelik maja Kursi/Äksi KELLE SII KÜLA NÄVVESSE, kelle paika paistunessa? Kilingu küla nävvesse, Maaringu paika paistunessa. Teeme küla kui kiriku, õvve aia kui alevi, teeme küla köömenista, teeme valda vaarakista, purre ümmer porgandista, repi een rõikeesta, mull´ered kana…
Joodikul mehel Äksi TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA, ilma uhkema isanda – tuli üks tubakunina, sai üks sarvekoputaja. Juhtusin ma joodikulle, kõrtsi kolgaste magajal, kõrtsi ukse ulgutajal, kõrtsi lingi liigutajal. Jõi ta kõrtsis kõik see pääva, kõrtsis kõik see nädala. Ei…
Viha. Ära löö naist Äksi KÜLA POISSI ELLA VELLE, kui tunned tusad tulema, meele oigida asuma, mine tühja ooneessa, rusju seina rusikida, kääri seina kämmelida. Mine omme vaatamaie: säält on seina jo sinine, säält on palgid plekilised. E 18321 (16)…
Kurjal mehel Äksi NEITSIKENE NOOREKENE, kui saad mehe meelelise, kaasa kaela-armulise – tee sa sukad sääri mööda, tee sa püksid perset mööda, kaltsud jala kanda mööda! Neitsikene noorekene, kui saad mehe meele murdu, kui saad kaasa kaela katku – tee…
Petis peiu. Tule mulle. Kolm aita Ta-Maarja/Äksi OH SINA PETIS PEIUKENE, petsid meie neiukese: „Tule mulle, mul on külla, tule mulle, mul on palju! Tule minu külla hoidijaksi, tule vara vaatajaksi, tule sängi säädijaksi, padju pehmeks peksijaksi! Neli aita mul…
Millal saan omile Kursi/Äksi Talve järele igatsemine MILLAL SAAN MINA OMILE, millal veeren vendadele? – Sügisel jõed sügavad, suvel päevad parmused, kevadel on laened laiad, laened laiad, piirid pikad: hobu upuks ojasse, märja mätaste vahele! Tule, talve, lumetooja, silita teed…
Kodu kaugel Kursi/Äksi Millal saan isale KAUGEL ON MINU OMASED, kaugel on, kaugel näisse! Ei jõua kivil visata, sõmerilla siia sõuda. Kivi pihkuje pudeneb, sõmer sõrmi langeessa. Ei sealt kuule kukke ealta, ega kana kõerumesta. Kunas lään mina omale, kunas…
Neiu paelad. Pulmad metsas Äksi TEGIN, TEGIN, HELLAD VENNAD, tegin, tegin, kelmikesed, tegin valmis tedrepaelad, arule arakapaelad. Neiu aga kuulis, vastu kostis: „Ega aga neidu püisis püita, püisis püida, võrku võeta. Neiu saajul saadanesse, neiu viinul viidanesse!“ Mina aga kuulin,…
Kosjahobu. Tütred vette Kursi/Äksi ÖÖD MINA ÕLLUN, PÄÄVAD KALLUN, ööd mina õllun õitsessagi, päävad kallun karjassagi, kahe jõe kalda alla, kolme jõe kolga peale, nelja jõe nurga peäle, viie allika vilula. Kes mu juureje tulivad? Tulid kaksi kaubameesta, kaksi kaubame(he)…
Kosjad. Saan. Neli neidu Ta-Maarja/Äksi JAANIKENE, SAANIKENE, tegid saani salussa, kirju kollu koppelissa. Iga kuus tegid kodara, iga päävas päästsid pinnu, igas lõunes lõid sa laastu. Sai siis saani valmiteksi. Viisid uuele lumele, rabedalle rätsakulle, karetalle kasteelle. Kut’sid taati vaatamaie:…
Neiu tahab talupojale M-Magdaleena/Äksi EI MA HOOLI, KAKS EI KARDA, ei hooli uba midagi, ei karda käbi kedagi, neista noorista mehista. Mööda lään ma, kaudu käin ma, mööda lään ma mölderista, kaudu käin ma kangurista: ei ma lähe mölderille –…
Müüdud neiu M-Magdaleena/Äksi Neiu tahab veel kasvada NEITSIKESED NOOREKESED, kaasike, kaasike, lähme linna lillakile, kaasike, kaasike, Pärnu alla pähkelille, kaasike, kaasike. Kessi tuli kodu kutsumaie, kaasike, kaasike? Tuli mu veike vennake, kaasike, kaasike, veike vikkel-sukakene, kaasike, kaasike. Mina vennalta küsima,…
Unenägu M-Magdaleena/Äksi Unenägu LÄKSIN KARJA SAATEMAIE, uinusin unimäele, sinilille lepikusse, kullerkuppu kuusikusse, angervaksade vahele. Siis mina nägin unessa: kuusk oli meie kodadela, haav oli meie aitadela, kask oli meie kamberissa. Neitsikene noorukene, kuusesta on kosilasta, haavast on arupidamista, kasest suured…
Metsast mehele Äksi Metsas pulmad NEITSIKESED NOORUKESED, kas on kõiki viinal viidud, viinal viidud, saajul saadud? Ei ole kõiki viinal viidud, viinal viidud, saajul saadud – mõned lähvad metsasta mehele, puu-küll’a-otsast poisile, kannu otsast kaasale. Puud on pikad pulmarahvas, lepad…
Nekrutiks võtmine Äksi OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS, mind põlgsid mõisavanemad, kõik kubjad, kiltrid aidamed – need olid mo pääle vihased. Mind pandi liisku võtlema, see liisk kaldus minu pial, mind veedi linna soldanist. siis päike paistis eledast, minu pruut…
Tore noormees Kursi/Äksi OLGE UHKED, MEIE MEHED, olge uhked, käige kõrgid: olge uhked, ostke mustad, käige kõrgid, ostke kõrvid, ostke Hollandi hobesed, ostke loogad, lukud pääle, kenad loogad, kellad pääle! Kui lähate läbi külade, helgib mees, mehe hobene, lõksub looka,…
Tore mees. Oleks Kursi/Äksi ALT ME SÕIDIM AINU LINNA, mööda Mündi mõisijasta, säält me keiseri kiriku. Kissi nägi, sii nimeti: „Näe, kust sõidab uhke meesi, uhke meesi, uhke hobene: hobu tal alla kui sie osja, mees sääl pääle kui sie…
Neiuhulk laiali M-Magdaleena/Äksi EKS MEID ENNE OLNUD ULKA, olnud ulka, olnud ulka, käinud karja. Oli kui hobuste ulka, käis kui küla, käis kui küla karja ulka. Kus on nüüd jäänud meie ulka, kadunudki, kadunud kanaste karja? Oln’d meid viinud vihma…
Ilus juus Kursi/Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, annid päeva piada pesta, teese päeva pärga pesta, kuu juusta kuivatada. Panin kuuske kuivemaie, kase latva kahkumaie. Mööda käisid mehed noored, kaudu käisid poisid kõrgid, ütlivad sirgeva sinepi, ütlid kasvava kanepi, ütlid päeva paistemaie. Oh…
Ehtedes neiu M-Magdaleena/Äksi Kaasitamised NEITSIKENE NOORUKENE, kaasike, läbi läksin kaasikmetsa, kaasike. Mõelsin kaasiku kahama, kaasike – isi kahan kardadesta, kaasike. Läksin läbi lepikmetsa, kaasike, mõelsin lepiku libama, kaasike – isi liban lintidesta, kaasike. Läbi läksin kuusikmetsa, kaasike, mõelsin kuusiku kuhama,…
Vara vaeslapseks. Hiljuke Kursi/Äksi SÜNTKU SELLE SURMA KÄTTE, nähku näljapäeva kätte – võttis isa, võttis ema, jättis mind vara vaeseks lapseks, ilma helmita elama, kaelakonnata kasuma. Las ma elan, ostan helmed, las ma kasvan, katan kaela! Elades saan helmekorra, kasudes…
Kasvatus asjata Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, oles sa uneski nähnud, magadella mõtelenud, tukkudena tulnu meele, et must sündis süüalune, et must kasvis kahjulene, veeris vemmalde alune! Võinu, võinu, memmekene, võinu viia mu vesile, kanda järve kalda’asse, et oles vesi veeretanu, jõe…
Kasvatus asjata Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, kasvatasid tütrekesta. käed olid märjad mähkijalle, jalad külmad kõndijalle. Ei sul lõpnud tuli tuasta, säde sängi samma otsest. Emakene, memmekene, ei saand abi tütteresta – abi sai sellel, kes ei astu, tugi sellel, kes ei…
Äksi Asjata loodud. Ohkus VAIE LOOJA, VAIE LOOJA, mis se Looja mõttelessa, kui se Looja mind on loonud? Võinud luua lodjapuusta, küla alla künnapuusta, valla alla vahterasta, õe õue õunapuusta, kubja õue kuslapuusta, saksa õue sarrapuusta, venna õue visnapuusta! Minust…
Äksi OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS! Puust mina tegin puigukese, sarapuusta sarvekese. Isa kuulas õue pealta: „Kuule, kus hüiab põlgtud lapsi, kõerutab kodukanada!“ Kis läheb kodu kutsumaie? Kõige veiksem vennakene. „Tule kodu, mu õekene! Sinu kodu müüdaneksa, isa jäi kodu…
Memme vaev M-Magdaleena/Äksi (OI) MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, eide vaeva, piima vaeva, hea ema imetisvaeva, suu juures suiskumises, kää pääl kandemises. Mitu ööd oli uneta, mitu ommikut osata, mitu suitsu suuruseta, mitu pääva lõuneetta. Ei kustund tuli tuasta, säde sängi…
Hällilaul Tartu/Äksi Uni TULE, TULE, UNEKENE, tule, uni, uksest sisse, astu, uni, aknast sisse, kuku lapse kulmu pääle, lange lapse silma pääle sihi lapse silma pääle, asuta aseme pääle, vaju lapse voodi pääle. Viis: Paul Ariste (RKM III 5, 37…
Hällilaul Ta-Maarja/Äksi MINA LAULAN LASTADANI, suisutelen sulgedani, kui see parti poegadana. Maga kaua, kasva suureks, kasva suureks, karjaskäija, karjaskäija, marjatooja, orusta hobuste tooja, soosta lehma lennutaja. See toob marja metsastagi, sinikad toob soo aga seesta, joovikad jõe taganta, murakad toob…
Kolm metsa Laiuse/Äksi SÕUA IKE, MEIE KIIKE, kiigele, kõrgeelle, kaugeelle, kiigele, üle õrte, peale parte, kiigele, üle tammiste talade, kiigele, sõua üle kolme metsa, kiigele! Üks oli metsa kuuske metsa, kiigele, teine metsa kaske metsa, kiigele, kolmas metsa õunapuune, kiigele!…
Kingitused kiigesepale Kodavere/Äksi MIS MINA ANNA KIIGESSEPAL, kiigele, kiigele, mis ma anna või tõota, kiigele, kiigele? Siga seitsema suvine, kiigele, kiigele, sii ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele! Ei ta lepi ega meeli, kiigele, kiigele. Mis ma anna kiigessepal, kiigele,…
Meie ja teie kiigud Kodavere/Äksi KÜLA KIIGU, KÜLMA KIIGU, kiigele, kiigele, meil om esi hella kiigu, kiigele, kiigele, velle kiiku, villa kiiku, kiigele, kiigele! Küla või kiigu külma kiigu, kiigele, kiigele, kulut mu kulla peusta, kiigele, kiigele, Õõlda hõbe…
Kiik halval kohal. Ilus neiu kiigel Kodavere/Äksi OH SA HULLU KIIGESEPPA, kiigele, kiigele, kohe teinu näiu kiige, kiigele, kiigele! Tennu sea songermusse, kiigele, kiigele, tennu lätete lävele, kiigele, kiigele, tennu oja otsa pääle, kiigele, kiigele. Küla või nutab künnusmaida, kiigele,…
Kiige katsumine Kodavere/Äksi KAEGEME KIIGUKESTA, kiigele, kiigele, kaegeme, katsugeme, kiigele, kiigele, kas sii kiiku kannab meida, kiigele, kiigele, katte kaaraterakesta, kiigele, kiigele, kuut või munakoorekesta, kiigele, kiigele, viit või vihalehekesta, kiigele, kiigele, kas ta kannab suure naise, kiigele, kiigele, rahalise…
Oma ja võõrasema ootavad koju Äksi VÕERAS EMA, VÕEGAS EMA, võeras memme, võegas memme, võeras taati, võegas taati – kuulis mu kodu tulema, ette laane elkivata, siis ta ütles, siis kuulutas: „Ju kuulus kurat tulema, suure sööja, suure jooja, suure…
Kodu tundemärgid Äksi Karjalaul KUNAS SAA MINA KODUJE, kunas saa kodu kuhale? Kavvel om minu koduja, kavvel om, kavvest nävvisse, kavvest harja hall´entelle, kavvest paari paistunessa. Kust mina tundsi oma kodu, arvasi isa aseme? Meil oli kodu kullasseppa, taren taaderte…
Katki lõin koodi Äksi Rehepeksulaul HELLAKENE VENNAKENE, tegi mull’ koodi kuslapuusta, koodi varre vahtarasta. Käskis koodile kuluda, rehavarrele vanada. Mina olin maani kavala, lõin ma lapiti ladeta, lõin ma servi seina mööda, paigu paljast maada mööda, katki koodi kuslapuusta, katki…
Teolise leivakott Äksi/Palamuse Rehelaul TEU MA TEGIN TARVASTUSSE, rehe peksin Pirmastusse, karjakorra Karksiesse. Läksin Tarvastu teole, lass oli seljas, laps oli süles, pudrupott oli puusa peal, kördilänik külle peal. Kolm oli räimi rätikusse, üks sai süüa, teine müüa, kolmas jäi…
Halb sirp M-Magdaleena/Äksi PEREMEES, PEREMEHEKE, ära ole minule kurja, et jäid kõrred kõikumaie, et jäid varred vaarumaie, et jäi päida pääle põllu – see pole minugi süidi, see on kurja sirbi süidi. Sirp on kurja, ei koguta, raud on ramma,…
Põld paneb lõikaja põdema. Väljad karja käia Äksi ESI PIKKA, MA PISUKE, lõpelee, lõõrile, väli laia, mina väätu, lõpelee, lõõrile, nurm on suuri, mina noori, lõpelee, lõõrile – ära väljake väsitab, lõpelee, lõõrile, põlluke paneb põdema, lõpelee, lõõrile, eed laiad…
Väsinud lõikaja. Naiste nabrad Äksi KÜL MA LÕIKAN, EI MA JÕUA, heinale, kullale, ei mu esi ei edene, heinale, kullale, ei mu põlluke põgene, heinale, kullale ega vällake vähene, heinale, kullale. Ei ma tea ega mõista, heinale, kullale, mis…
Kellele teeme heinu Äksi Heinateolaul NIITSIN VIIE VIKATIGA, heinale, kullale, saputin sada rehala, heinale, kullale. Sain mina sada saukesta, heinale, kullale, viisi-kuusi kuhjakesta, heinale, kullale. Ei neid söönud äia härjad, heinale, kullale, äia härjad, ämma lehmad, heinale, kullale, küdi küürakud…
Vikat niidab, ma vilistan Äksi VIKAT NIIDAB, MA VILISTAN, heinale, heinale, uidu-tuidu turba-eina, heinale, heinale, ubaleht oli õrna eina, heinale, heinale! Niitsin viie vikatiga, heinale, heinale, Saod aasin saja rihaga, heinale, heinale. Viisi-kuusi kuhjakesta – heinale, heinale, kuhjad paistsid Kuremaale,…
Lustiga loole. Kellele teeme heinu Äksi Heinateolaul LÄHME LUHTALE LOOLE, heinale, kullale, aru alla eenamaale, heinale, kullale, ehk on luhas loogu võtta, heinale, kullale, aru all eena ilusa, heinale, kullale! Oi-oi-oi-oi oidukesta, heinale, kullale, oidus ilus heinakesta, heinale, kullale.…
Karjasepõli. Orjusest ostja Ta-Maarja/Äksi KARJATEEL ON KURJA PÕLVE, kui see kuri teomehe põlve, kui see vali vaimupõlve. Vesi mul alla, vesi peala, vesi varvaste vahela! Küünar vetta alla külle, sääse vaksa alla sääre. Kui minul teas teinepooli, mõistas ära meesi…