Oldermann M-Magdaleena Sellisele tekstile P-Tartumaalt viisi pole. TERE, TERE, TETER-MATSI, üle mäe mätter-matsi, mätter matsis’ sai maasiku, maasikust sai maaberpilli, maaberpillist sai peberi, peberist sai sai peedis-saarde, peedis-saarest sai sobori, soborist sai soolavakka, soolavakast sai vaariku, vaarikust sai vaaber-kiksi, vaaber-kiksist…
______________________________________________ M-Magdaleena Kulli tegemine Laste lõbustused Lapsed seavad ennast rinda. Üks astub hulgast ja loeb kulli sõnu. Kelle pääle viimane sõna langes, nimetakse kulliks, ja peab teisi, kanu, kinni püüdma. Saab ta mõne kätte, see on siis kulli abi, kelledega…
Ollermanni-mäng M-Magdaleena OLDERMANNI, vilderkäve, otsi otsi oldermanni, vilderkäve jungerproots. otsi seast sirgemida, vahi vallast valgemida, oldermanni, vilderkäve jungerproots. Laulnud Eva Reimann (70 a) (EÜS V 1065 (18) < M-Magdaleena, Ellistvere v – J . Välbe ja H. Sulg, 1908).
Siimu-mäng M-Magdaleena Mängu kirjeldust ja terviklikku teksti koostaja ei leidnud. SIIT TULEB SIIM, siit Siimu sulane. Mis tahab Siim, mis Siimu sulane? Laulnud Liisa Kask (65 a) (EÜS V, 1185 (45)< M-Magdaleena khk, Igavere k – J. Välbe, H. Sulg,…
Kulli tegemine M-Magdaleena Laste lõbustused Lapsed seavad ennast rinda. Üks astub hulgast ja loeb kulli sõnu. Kelle pääle viimane sõna langes, nimetakse kulliks, ja peab teisi, kanu, kinni püüdma. Saab ta mõne kätte, see on siis kulli abi, kelledega nad…
Väravamäng M-Magdaleena/Äksi MIS TE SIIN SEISATE, kuldse, joonse, väravas? Meie tahme läbi minna, kuldse, joonse, väravas. Ei või laske, kuldse, joonse, väravas. Miks ep või laske, kuldse, joonse, väravas? Meie värav katki, kuldse, joonse, väravas. …
Hobusemäng M-Magdaleena Hobuseotsija „KÜLAMEES KÜLAMEHIKE, kas nägid meie hobusta?“ „Ehk ma nägin vai ma tundsin – misuke teie hobune?“ „Linalakka, lehtelaia, Päitsed pähe pälmitatud, saba siidile seotud, kabjad kulda kirjutatud.“ „Läbi läks läbi külada, läbi uuve uulitsate, läbi tallatud tänavi.…
______________________________________________________ Vannast pulmade peal andeid korjates laulnud laulataja naine; teises kääs õllekibu teises kääs viina pudel, järgmist laulu: Meestele: KELLELE KIBU MINESSE, kellele kappa kaldunessa? Mehile üli üvale, musta mulla pöörijalle, õtsi õllele õbetada. Katsu kappa valgeeda, peksa punga tappa…
Retsitatiivid Kursi PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE, kus su kulda pesake? Metsas kuiva kuuse otsas. Kus see kulla kuiva kuuske? Vanamees ta maha raiun’d. Kus see kulla vanameesta? Kivi taha kükitanud. Kus see kulla kivikene? Vesi ära veeretanud. Kus see kulla veekene? Halli…
Loomad (linnud) tööl M-Magdaleena OH SA KULLI, KURJA LINDU, pani tööle tõised linnud! Pani kured kündemaie, varesed vagu ajama, mustad linnud muule tööle. Lõokene lõikas rukkit, unt oli usin ette andma, karu kange kätte kandma, kull oli kuhjade tegija, pääsukene…
Kolm metsa M-Magdaleena SINISIRGU LINNUKENE lendas ülle kolme metsa: üks oli metsa kuusemetsa – see oli vana meeste metsa, üks oli metsa haavametsa – see oli noore poeste metsa, üks oli metsa kasemetsa – see oli noorte neide metsa. Teraga…
Nutust järv M-Magdaleena ÄRA LÄHEN, ÄRA TÕOTAN, ära siita rahva seesta, paremisse paikadesse. Aseme ma annan muile, toa teisele tõotan. Siis hakkas hale tulema, vesi silmist veeremaie: pale jooksis pange vetta, teine pale teise pange. Sealt sai küla karjal juua,…
Mure M-Magdaleena MIS MAKSAB MURETSEMINE, kange hooli kandemine! Ei lase mure magada, hooli suuri tulla unda, mure kõrvan kõneleb, hooli vaatab varjultagi. Mure muugib, leina leegib, mure minu muugib mustaasta, leina leegib valgeesta. Mis mul oli hommikulla, vara enne valgeeda?…
Orjade tee M-Magdaleena LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, mõtel-marja varsilesta; kust on enne orjad käinud, orjad käinud, härjad läinud, vara käinud vaesed lapsed, enne päeva pääsukesed, enne lõunat lõokesed. Laulnud Eva Reimann (70 a) (EÜS V 1177 (4)…
Hiie noorem vend. Vend ostab ehteid M-Magdaleena LÄHME HILJU TEEDA MÖÖDA, salaja mööda saluda, et ei kuule iie kuked, iie kuked, iie koerad, iie endised isantad. Kuulis iie noorem venda, kõige noorem, kõige nõrgem, kõige kõrgema kübara, kõige ülema ülipeake.…
Neiud öösel käimas. Õunapuu M-Magdaleena Neiud öösel käimas. Õunapuu KOHE ME LÄHME VASTA ÖÖDA, vasta pilgasta pimedada? Kessi vastaje tulese? Varve (1) vastaje tulese. Mis seal varve keske´ella? Mägi varve keske´ella. Mis seal mäel õõtsutena? Õunap mäel õõtsutena. Mitu õksa…
Lauldud hobu… M-Magdaleena Lauljale MINA LAALAN, MIKS EI LAALA mina laalan laatakese, laata taha tallikese, talli sisse latterita, latri sisse lauku ruuna, (ja) laugu ruunale sadula, sadulasse saksa poissi, saksa poisile kübara, kübaralle kulda krooni, kulda kroonile kuduja, kudujalle kulda…
Laulu võim M-Magdaleena KUI MA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laulemaie, siis jääb küla kuulamaie, seitse valda vaatamaie: „Kos sie laps nied laulud saanud, virvekene viisid toonud?“ Lood mina võtsin lutsu suusta, ametid avi ninasta. Kui mul sõnu puudunesse, kodust perrä toodanesse:…
Lauliku vaev. Ei laula rahata. Laulu võim M-Magdaleena ENAM TÜÖD ON LAULIJAL kui sel rehepeksijal: rehe peksan, sie unetan, laalu laalan, teist tuletan. Ega mina rahata ei laala, suuda kullata kuluta: antke raha laulijale, kulda suu kulutajale! Laalan ma mered…
Suude sulg. Küla ütel… M-Magdaleena KÜLA MUL ÜTLES: „KUKU, KUKU!“ Külalapsed: „Laula, laula!“ Mis mina kukun kurba lindu, või mis laulan halba lapsi: mul jäi kodu suude sulge, laua pääle laululehte, parsile pajatisvaipa, kerstukappi keelekõlksu. Noored mehed, hellad veljed, pange…
Kust laulud saadud M-Magdaleena KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, tulgu küla kuulamaie, valda viisi vaatamaie! Siis jääb küla kuulamaie, seitse valda vaatamaie: „Kust see laps need laulud saanud, hulluke sõnad osanud?“ Mina küll kuulsin, kostsin vastu: „Lood mina võtsin…
Laulust saar M-Magdaleena KUS MA LAULUD LAHUTASIN, sinna kasvis suuri saari, sinna metsad murdunessa, sinna ladvad langenessa. Puugel, puugel, hellad velled, puud olid täisi putukida, oksad täisi oravida, ladvad laululindusida, jõgi jooksis juurte alta, kalad kuldased jõessa, avil laiad laugid…
Hiie noorem poeg. Venna otsija M-Magdaleena LÄHME HILJA TEEDA MÖÖDA, salaja salusid mööda, et ei kuule iie kuked, iie kuked iie koerad, iie endised isandad. Kuulis ka kõige noorem venda, kõige noorem kõige nõrgem, kõige kõrgema kübara, kõige ülema üllipeake.…
Venna sõjalugu M-Magdaleena KELLE TUBA TOSSANESSA? Meie tuba tossanessa. Mis sial täna tehtanessa? Sõdaleiba sõkutasse, vainukakku kastetasse. Kis sii piab meilta ju minema? Isa on vana, ema on vana, velled alles veiksekesed, sõdsed sõrmesuurukesed. Ikke piab veli ju minema. Veli…
Tilluke teopoiss. Härjad murtud M-Magdaleena OH MINA VAENE VAIMU POISSI, tillukene teopoissi, vaat luu-lii, vaat luu-li, tillukene teopoissi. Läksin tillukene teole, abi-küll-vaimukene vaole, vaat luu-lii, vaat luu-li, abi-küll-vaimukene vaole. Tull´i kubjas mõisa puulta, kilter Kriimu kõrtsi puulta, vaat…
Hiire seljas teole. Härjad murtud M-Magdaleena OH MA VAINE VAIMUPOISS, tillukene teopoiss! Läksin tillukene teole, vaeva võnnuke vaole, isi mina istsin iire selga, kotid panin koera selga, kalakarbid kassi selga. Tuli kubjas mõisa puulta, junkur Juura kõrtsi puulta, mõõtis mulle…
Härjad murtud M-Magdaleena LÄKSIN TILLUKENE TEOLE, vaevajussikene vaole, ise mina istsin hiire selga, koti panin koera selga, kalakarbid kassi selga. Siis tuli kubjas mõisa poolt, kilter Kiima kõrtsi poolt, junkur Juura mõisa poolt. Mõõtis mulle mõõdu maada, soo-maada soonikida, põllumaada,…
Härjad murtud M-Magdaleena LÄKSIN TILLUKE TEOLE, abi küll vaimuke vaole, kubijale kurvastuseks, kilterile kiusatuseks. Kubjas oli kuradi poega, kilter kirju kõrtsi poega, pandis minu kündemaie. Kündsin päeva, kündsin teise, kündsin tüki kolmat päeva, lasksin härjad laane alla, laane alla lakkumaie.…
Tilluke teomees. Nutust järv M-Magdaleena OLIN MINA VEIKE MEHEKENE, põlvepikku poisike, vaat-luu, vaat-luu-lii, põlvepikku poisike, öösi peksin mõisa rehed, pääval küntsin mõõdumaad, vaat-luu, vaat-luu-lii, pääval küntsin mõõdumaad. Kus mina istsin, seal mina nutsin, kus mina seisin, seinad märjad, vaat-luu, vaat-luu-lii,…
Teopoiss. Hobune murtud. Nutust järv M-Magdaleena OH MINA VEIKENE MEHEKENE, põlvepikkune poisikene, vaat-luu, vaat-luu-lii, põlvepikkune poisikene. Ööse peksin mõisa rehe, pääval kündsin mõõdumaa, vaat-luu, vaat-luu-lii, pääval kündsin mõõdumaa. Mina kündsin küitudega, vaud aasin hallitega, vaat-luu, vaat-luu-lii, vaud aasin hallitega. …
Suur tamm. Imelik maja M-Magdaleena RAIDSIN MAHA TAMMEMETSA, jätsin kased kasvamaie, vanad kuused kuivamaie; kust saavad poisid pulmalaudu, tüdrukile tantsulaudu, vanameestel’ mängulaudu. Tüvist tegin tünderikud, ladvast laeva ankurikud, keskelt keiseri keriku. Mööda lähvad mürgi saksad, kaugelt käisid alevi saksad: „Kas…
Suur tamm M-Magdaleena PERETÜTAR NEITSIKENE, talutütar, tammekene, pühi tuba, laasi lauda, hari akende alused. Pühi pühkemed meresse, mine homme vaatamaie, mis sealt merest tõusenessa. Tamm sealt merest tõusenessa, tamm ju tahtis taeva kasva, oksad pilvede pugeda. Hellakene vellakene, ihu kirves,…
Kulla põlemine. Hommikuhooled M-Magdaleena MIS ON TÜÖDA TÜTTERILLA pühapäeva hommikul, äripäeva aegudel? Silmad pesta, pia sugeda, jalad kängida kenaste. Siis lään karja saatemaie. Kauge’elle saadin karja, heinamaale heedin vitsa. Mis mina kesalla kuulin? Kolm kägu kesalla kukkus: üks jo kukkus…
Meri õue all. Neli neitsit M-Magdaleena MIS SIAL MEIE ÕUE ALLA, kaasike, kaunike? Meri meie õue alla, kaasike, kaunike. Mis sial mere keskella, kaasike, kaunike? Kirik mere keskeella, kaasike, kaunike. Mis seal kiriku seessa, kaasike, kaunike? Neli nuurta neitsikesta, kaasike,…
Kolm kätkit. Salme laul M-Magdaleena TOA TAGA OLID KOLMED TAPUD, väljale kolmed orased. Isal kolmi tütarlasta: üks oli liidetud lageje, tõine seatud sängile, kolmas pantud põrmandulle. Mis on liidetud lageje, seda suitsu suitsutanud, kibe vingu vintsutanud. Mis oli seatud sängile,…
Linad liulaskjale Kodavere/M-Magdaleena Liugu, laugu! PISTEL-PASTEL POISIKENE, liugu, laugu, ega pistel tuassa seisa, liugu, laugu, pistel seisab vainulla, liugu, laugu, valgel lumeväljalla, liugu, laugu! Linad liulaskijalle, liugu, laugu, takud tagast tõukajalle, liugu, laugu, tudrad tuas istujalle, liugu, laugu! Viis: Sohvi…
Mardikombestik Laiuse/ Torma/M-Magdaleena/Kursi LASKE SISSE MARDISANDID, Mart on tulnud kaugelt maalta, Tulnud üle suurte soode, üle kuivade jõgede, üle märgade mägede, üle soode ja rabale, läbi suurte metsade. Mardi küined külmetavad, Mardi varbad valutavad! Ennevanast elati rehetoas. Kui sandid oma…
Orjad M-Magdaleena KAS TULGU TULISTA LUMIDA, ehk sadagu rauasta raheta, ikke piab ori ujuma, ikke käima käskijalga. Ori küll ohkab hommikulle, vaenelapsi vara, hilja. Kus lääb orja ohkamine, vaeselapse vandumine? Sie lääb kubija kuue külge, kiltere kübära külge, rehepapi rinna…
Randa elama M-Magdaleena EHK MIND HOIEL HOIETAKSE, ehk mind köiel köidetakse, siiski siia ma ei jäe, siia valda ei vanane, kihelkonda kinnitele. Ma läen randa ju elama – rannast söön seda kalada, mis tuleb mängides mäele, karates seal katelasse, laksu…
Orja palk. Ori taevas M-Magdaleena PEREMIES, PEREMEHIKE, maksa häste orja palka, päivilise päävä palka, sulasegi suvevaeva! Kui sa ei maksa orja palka, sulasegi suvevaeva, siis sa tasud taeva alla, maksad Maaria een. Siis sa käid, kilimit käen, vakk aga varvaste…
Orja söök M-Magdaleena PEREMEES PERATU RIKAS, perenaine narma-rikas, keedab kodo kingasid – annab ormad orjadelle, käänab kannad karjustelle, isi süüb paremad paigad. Peremees, peremeheke, perenaene, naesokene! Õhtu jood sa soojad õlled, videvikus soojad viinad: siiski silmadest sinine, siiski paled plekilised.…
Kõrtsis M-Magdaleena PEREMEES KÕRTSIS, VÕLG OLI KAELAS, perenaene parsil, perse oli paljas, sulane nukas, kulp oli seljas. siga oli sulus, sukad jalas. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2017) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); tekst:…
Kõrtsilaul M-Magdaleena TERE, TERE, KÕRTSUKENE, tere, kõrtsu uued uksed, tere, saarised sagarad, pihlakased pingikesed! Enne mina siit ei kao, enne kui tua lahutan, selga võtan seinapalgid, ahju hammaste vahele. Oh sa vilets viinakene, rahaline riistukene, kurku läed sa kuuti lüies,…
Joodiku kodukutse M-Magdaleena Võitulaulmine KES TULEB VASTA LAALEMAIE, kes tuleb sõnu vahetama? Mis mina oolin ollessagi, kuulan kõrtsis käimassagi! Põle mul äia, põle mul ämma, põle mul ämma augutama, naista noorta noogutama. Ikke juun mina kõrtsissagi, laalan kõrtsi lavva piala,…
Kõrtsilaul. Joodiku kojutulek M-Magdaleena TERE, TERE, KÕRTSUKENE, tere, kõrtsu kaubakene, tere, õllekannukene tere, viinaklaasikene! Viinakene, vintsukene, punakaela puntsukene, ehk sa mind küll maha tõukad, siiski mina üles tõõsen, sinust jälle kinni (h)akkan! Täna joome täied toobid, täna joome täied mõõdud,…
Must naine M-Magdaleena VIIBUSIN MA VAIBUSIN, uinusin unemäella, kus neid neidisid jaeti. Muile anti mukid neiud, mukid neiud, kekid neiud, ma sain musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Muud läksid kekiga keriku. Ma võtsin seebi seina pealta, haartoki ahju pealta,…
Tõbine naine M-Magdaleena VÕTSIN VÕNNUST NAISE NOORE, tunaeila teisepoole. Viisin hella heinamaale, kulla heinakaare peale. Vile oli heina vihtumaie, kena kaari keerimaie. Niitis heina – helkis metsa, võttis loogu – laksus metsa. Sain mina aasta elanud, kuu ehk kaksi teista…
Eide ja noore naise hooles M-Magdaleena OLIN MA ENNE EIDE KODU, kasvin kulla taade kodu, olin kui osi ilusa, käisin kui käbi kenasta, pikka putke põõsaenne, rõigas mere kaldaenne! Nüüd sain, nüüd sain, ellad velled, nüüd sain noore naese kohta:…
Endine elu M-Magdaleena OLIN, OLIN, HELLAD VELLED, oline enne eide kodu, kasvsin kulla taadi kodu. Olin kui osi ilusa, käisin kui käbi kenasta, pikka putke põõsaena, rõigas mere kaldaena. Nüid sain, nüid sain, hellad vellad, nüid sain noore naise kohta,…
Joodikul mehel M-Magdaleena EMAKENE MEMMEKENE, kasvatasid tüterida, kasvatasid, kallistasid, maha panid, mängatasid, üles võtsid, hüpitasid, sülle võtsid, pead silitasid. Mõt’sid saada saksikule, ilma suure isandale. Tuli üks tubakanina, sai üks sarve koputaja, kõrtsiukse hulgutaja, kõrtsilingi liigutaja, kõrtsi kolkade magaja. Kus…
Kalamehe naine M-Magdaleena MUUD MEHED KÄIVAD MERELE, muud kaasad käivad kalale. Minu mees istub tuana, vahib pudru potikesta, kaitseb kapusta padada. Läksin ma ise kalale: võtsin nooda nuka pealta, sadasilma seina pealta, tõin kalad, sõin kalad, mehele lood lugesin. Uhtsin…
Kurjal mehel M-Magdaleena OH MINU TEKKID TREPPILISED, oh minu uduje palangad! Võinud kirstus kopitada, alla kaane hallitada, kui (et) sai sapardil magada, ribedale ringutada! Sapard võind sasina magada, ribe heinul ringutada. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873…
Arg kosilane. Püssil püütav. Metsast mehele M-Magdaleena LÄKSIN METSA MARSSIMAIE, padrikusse patsimaie, pühapäeva hommikula, argipäeva aegadela. Leidsin salga saarepuida, teise salga tomingida, kolmanda ju kuslapida, neljas noori neidusida. Oleks minul võrku, võtaks neidu, oleks minul püssi, püiaks neidu! Neidu kuulis,…
Hoiatus joodiku eest M-Magdaleena ILUS ON PEIGU EEMALTA, kaunis peigu kaugeelta, mukk on peigu muide seassa. Kes teab peiu kombeida? Ehk joob kõrtsis kõrvikese, alevis joob hallikese, turul tulipunase? Ehk joob laugi laadateele, vesihalli veskiteele, kimmeli kirikuteele? Kui tuleb kõrtsista…
Mõni juhtub joodikule M-Magdaleena Mõni saab joodikule mehele TÜTÄRLAPSED LINNUKESED, kas te tääde, kos te suate? Mõni justub joatikulle, mõni kõrtsi käimärille, tuleb soosta sompajalga, räpäsikus rähmäsilmä, paiusikus paikapüksi. Oh sa joodik, joomakoera, tööle laiska lakekoera, õela õue õllekoera! Miks…
Ei lähe joodikule M-Magdaleena EI MA LÄHE JOODIKULE, joodikul pole rahasid, kõrtsis käijäl kopikid. Miis (1) läeb kõrtsi, ma läen kõrva, miis juub (2) (h)ärja, ma (h)obese, miis juub kuvve, ma kasuka. Kui tuleb joobenud kodoje, viskab sukad sõnnikule, tallukad…
Hoiatus joodiku ees. Joodiku hobune M-Magdaleena TÜTARLAPSED LINNUKESED, kabujetsid kaunikesed! Kas te teate, kohe te’ saate? Mõni juhtub joomarile, mõni kõrtsi käimarile. Kus on joodiku hobene, lakekoera lauku ruuna? Seisab kõrtsi seina küljes, vahib kõrtsi varna küljes: silmad söövad, suu…
Uhke neiu M-Magdaleena ET ON MEHI MIS ON MEILE, kaasike, kaanike, poissa meie poole peale, kaasike, kaanike. Kübar peas neil kõrkidella, kaasike, kaanike, ehk kus küla köömenilla, kaasike, kaanike, küla õue õunadella, kaasike, kaanike, küla tänav tangudella, kaasike, kaanike. Siis…
Pole tuimade soost M-Magdaleena MA POLE TUIMADE TUASTA, ega seinade seasta: ma olen trummali tuasta, pillipuhuja peresta. Pilli lõid minu pidajad, kannelt (lõid) minu kasvatajad, erelit lõid hellad velled, suu-küll-pilli suisutajad. Viis: Kaarel Siim (EÜS V 1180 (19) <M-Magdaleena khk,…
Ilus juus M-Magdaleena OMA MEMM ON MEMMEKENE, andis päeva piada pesta, kuu juuksid kuivatada. Pessin piada allikalla, jõe jookseva veella, mere keeru keske’ella. Panin mina kuuske kuivamaie, kadakasse kahkumaie. Mööda läksid Mündi saksad, kaugelt need Kalevi saksad. Küsiteles, mõistateles: „Kas…
Iluaeg M-Magdaleena ILUGEME, KUI ME VÕIME, kärageme, kui me käime, noored noorella ealla, parajailla põlvedella! Ma ise ilu tegija, alles rõõmu algajagi. Ilu kannan kaasassani, rõõmu räti nurgassani, nalja räti narmassani. Koju jäivad meeled kurvad, ahju ette naised kurjad, tuimad…
Ema haual M-Magdaleena/Äksi MEIE KAKSI VAESTALASTA, nutame ema haua pääl, laseme rinnul risti pääl, küli risti küll´e pääl, servi risti serva pääl. Ema haual me pallema: „Tõusu üles, ennekene, tõusu üles hauastagi, tõusu mul armu andijassa, päevas pää silitsejassa, üüsi…
Ema haual Kodavere/M-Magdaleena MEELES ON MINU MEMMEKENE, meeles memme armukene, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. Memm aga viidi uksest välja, armud läksid aknast välja, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. Memme hauda laskenessa, armud alla langenesse, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. …
Ema haual M-Magdaleena MEIE KAKSI VAESTALASTA, kahekesi karjalasta, lähme me muremäele, murerätikud käela, murekirjad rätikuna. Lähme rinnu risti pääle, memme hauda vaatama. „Tõuse üles, memmekene, tõuse üles hauasta!“ Memme mõistis, kostis vasta: „Ei või tõusta, tütar noori, ei või tõusta,…
Ema haual M-Magdaleena MEIE KAKSI VAESTALASTA, helelee, sa isatu, ma ematu, helelee, läheme muremäele, helelee, murekarikas käessa, helelee. Lähme memme haua piale, helelee. „Tõuse üles, memmekene, helelee, tõuse mu piad sugema, helelee, tõuse mu piad plettima, helelee!” „Ei või…
Põlatud laps. Nekrut M-Magdaleena OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS! (Mind) pandi liisku võttema. Neiud kõik jäid nuttemaie, mustad piad muretsemaie, hobused jäid ohkimaie, vanad ruunad rähklemaie, varsad valjult kisendama. Milles kurvad meie kullad, närvetetud neiud noored? Sellep kurvad meie kullad,…
Kasvatus asjata M-Magdaleena EMAKENE, MEMMEKENE, kui sa kasvatid minuda – võinud viia mu vedeje, kannud järve kalda’esse! Sääl oles vesi veeretanud, järve kallas kasvatanud, meri oles pannu mu mehele, haug oles annud ande’ida, kiis oles tehnu kinda’ida, luts oles loonu…
Põlatud laps sarve puhumas. Kodukutse M-Magdaleena OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS! Kuhu pean mina minema, kuhu pean pia panema? Lähen alla haavikusse, tua taha tammikusse, saana taha sarapuusse. Sarapuust teen sarvekese. Läksin puiku puhumaie, läksin sarve aamemaie. Isa kuulis õue…
Memme vaev. Kolm hälli M-Magdaleena EMAKENE, MEMMEKENE, kasvatid sina minuda – mitu ööd olid uneta, mitu pääva lõuneetta. Äi tegi hälli häistä puista, õtsan tingutid tihased, latvan laalid loanelinnud, kõrval koarsed kõnelid. Siis oli tares kolmi hälli – üks oli…
Memme vaev M-Magdaleena EMAKESTA, MEMMEKESTA, kui sa kasvatid minuda, ei sina sundnud suurte kuuldes, ei vandnud vagade kuuldes. Sund’sid oma suuda mööda, käsk’sid oma kätt’a mööda. Millal maksan eide vaeva, eide vaeva, piima vaeva, ella ema imetusvaeva, suu juures suiskumises,…
Memme vaev M-Magdaleena/Äksi (OI) MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, eide vaeva, piima vaeva, hea ema imetisvaeva, suu juures suiskumises, kää pääl kandemises. Mitu ööd oli uneta, mitu ommikut osata, mitu suitsu suuruseta, mitu pääva lõuneetta. Ei kustund tuli tuasta, säde sängi…
Kingitused kiigutajale. Kallis kiik Kodavere/M-Magdaleena KULUGE, KULUGE, KÖIEDA, kiigele, kiigele, venige, venige, vinnada, kiigele, kiigele! Kül one köisi kelderina, kiigele, kiigele, kanepida kamberina, kiigele, kiigele, kül one köie keerutijaid, kiigele, kiigele! Kes tuleb meidi kiikeetama, kiigele, kiigele? Ann tuleb meidi…
Veere vaese vaeva tõttu. Orja ase M-Magdaleena LOOJA, LOOJA, PÄIVAKENE, looja orja õhtu aal, sulase suvilinaje, palgapoisi padjudesse! Kes teeb orjale aseta, palgapoisi padjad peksab, sulase linada laotab? Oli mull üksi ella velle, sõrmepikuke sõsara – üks teeb orjale aseta,…
Kuhu teeme õitsitule M-Magdaleena/Laiuse ÕLLE, ÕLLE, ÕITSI! Küla karja, õitsi, poisi hõlma, õitsi, õlle, õlle, õitsi! Õitsist saab, õitsi, õlut juua, õitsi, õlle, õlle, õitsi, karjast saab, õitsi, kanamuna, õitsi, õlle, õlle, õitsi, sigurist saab, õitsi, sealiha, õitsi, õlle, õlle,…
Õitsiliste laul M-Magdaleena Õitsilised KUS TE’ LÄHTE VASTU ÖÖDA, vastu ööda, vastu kuuda, vasta ergasta ehada, vasta suurta saaremetsa, vasta kollast koidukesta? Tulge meile öömajale! Meile on tee tinane tulla, teerajad rahased käia: hobu ei kasta kapjasida, härg ei heida…
Puuvedu M-Magdaleena Puude raiumine IIDU, TIIDU TILLU METSA, tagast paistis palju metsa. Seal mina raidsin rataspuida, kõlksutasin kodarapuida, isa härja ikkepuida, ema kirstukaane lauda, sõsaralle sõidusaani, vennale veduregeda. Viisi kirjutas üles J. Välbe (EÜS V 1178 (7) <M-Magdaleena khk, Elistvere…
Puuvedu M-Magdaleena Mehed puid vedamas VAIE, VAIE, VAIDE MEHED, Kuriste ja Kaave mehed, vana Riie Roode mehed! – Läksid metsast puida tooma. Panid metsast puida peale, panid metsast pal´ka peale, aruküinist ainu peale. Ärg läks ähkides määle, isi õisates järele.…
Marjule minemise laul M-Magdaleena Marjad söödud. Marjule LÄKSIN MÄELE MARJULE, linna alla lillikille, Pärnu alla pähkelille. Sialt oli maias marjad söönud, libe lillikad libanud, jätnud varred vaeste’elle, tühjad varred tütterille. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2023)…
Teretamata möödaminejale M-Magdaleena MÖÖDA LÄKS MEESI MÜTTI-MOKKA, mööda läks poissi porri-silma, ei ta toonud tervisida, ei ta annud jummalada appi. Jummal teadku, mis tal õli, kas õli kida keele peala, vai õli muhku moka peala, sinimuhku silmakulmul, et ei toonud…
Teretamata möödaminejale Kodavere/M-Magdaleena Teretamata möödaminejale MÖÖDA LÄKS MEESI MÜTTI-MOKKA, õdagoole, õdagoole, mööda läks poissi porri-silma, õdagoole, õdagoole, ei ta toonud tervisida, õdagoole, õdagoole, ei annud jummalada appi, õdagoole, õdagoole. Jummal teadku, mis tal õli, õdagoole, õdagoole, kas õli kida…
Halb sirp M-Magdaleena/Äksi PEREMEES, PEREMEHEKE, ära ole minule kurja, et jäid kõrred kõikumaie, et jäid varred vaarumaie, et jäi päida pääle põllu – see pole minugi süidi, see on kurja sirbi süidi. Sirp on kurja, ei koguta, raud on ramma,…
Karjase pühapäev M-Magdaleena MUUD KÄISID KIRIKUTEEDA, mina käisin karjateeda, muud laulsid kirikulaulu, mina laulsin karjalaulu, muud kuulsid kirikukella, mina kuulsin karjakella, lepikussa lehmakella, haavikussa hobuste kella. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2015) < M-Magdaleena khk, Kudina…
Vihm mujale maale Ta-Maarja/M-Magdaleena Vihm, üle ÄRA SADA, õlle-õlle, VIHMAKENE, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele! Kasta muid(a), õlle-õlle, ää kasta mind(a), õlle, õllele, õlle, õlle, õllele! Mul põle kodu, õlle-õlle, kos ma kuivan, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele, ega…
Tõuske üles. Tõuske karja saatma Ta-Maarja/M-Magdaleena ÜLES, ÜLES KÜLANAISED, üles lehmi lüpsemaie, karja välja saatemaie! Teie neiud laisad neiud – teie kari karjaaias, teie mullikad mudalla, teie ärjad ikkeenna. Meie neiud virgad neiud – meie kari karjamaalla, meie ärjad einamaalla.…