.
Rehepeksulaul Vaivara REIE PEKSETA MINUSTA, varta lüüa vaevatsesta, kubu kullada siuta. Mis minusta reielista, ehk siis vaesest varta lööjat! Panna paksusta lademid, sääta sääre kõrgusesta laba jala laiusesta. Kässa lüüa marja maani, marja maani, tedre teeni, ani põhjani põruta. KülapContinue Reading
Põder põllul. Kõrts. Hobune varastatud Jõhvi JÜRI JUTUSTAS MINULE, ütles põdrad põllul käima, karud kaura aidadessa. Ma võtin püssi pööningilta, tutsari tua laelta, rohu sarve räästaesta, aavlikoti akna pealta, kuulikoti kummi otsast, lasin põdral perseessa, karu karvade vahele. Põt’r läksContinue Reading
Uppunud vend Lüganuse 1) 2) KATSUN KURJASTA JÕGEJE, vihasesta virdeeie, aledasta allikaie: vesi vienud veljekese, vesi vienud, tuul ajanud, kallas kõrge kargutanud, jätand pärjad päälle vetta, kübarad küla aluje, kuued ranna kaldaaie. Päiva itken pärgijani, kuu kaua kübarijani, ia kõigeContinue Reading
Suur tamm Lüganuse TAMM ON SUURI, TAMM ON SAARI, taab tuissa (tõusta) taivaaie, taab taivasta jägada, pilvekesta pillutada. Õksad juureie Jumala, lehed Luoja laua pääle. Kiho, rikas poisikene, tahi õiska´ õunapuie, tahi mahtu marjapuie, tahi tammeje raiuda, pikka puuda lühendada.Continue Reading
Suur tamm Lüganuse TAMM ON SUURI, TAMM ON SAARI, taab tuissa (tõusta) taivaaie, taab taivasta jägada, pilvekesta pillutada. Õksad juureie Jumala, lehed Luoja laua pääle. Tulga tamme raijumaie, puud pitka lühendamaie – tamm ta’ab tuissa taivaaie, õksad juureie Jumala, lehedContinue Reading
Helise, mets! Kägu kukub Lüganuse HELISE, HELISE, METSA, kumise, kumise, kõrbe, laula vasta, laanekene! Laan ei tunne laulajada, heinamaa helistajada, nurm ei kulla kukkujada. Kuku, kuku, käokene, helgi, heinalinnukene! Ei kägu minule kuku: kägu kukub karjatselle, helgib heinaniitajalle, laksub loovõttajalle.Continue Reading
Päeva peitmine Vaivara JUBA PÄIVE PEIDETIJE, kuu-valu varastetie. Kesse peitas meie päive, kumb siis kuu-valu varastis? Jeesus peitas meie päive, Mari kuu-valu varastis. Mis saab päive peitajalle, kuu-valu varastajalle? Annan noa nurme-kirja, tuppe tuuleristi-kirja. Tekst: H II 37, 77/8 (9)Continue Reading
Helise, mets. Ei ole vastulauljat Vaivara ELISE, ELISE, METSA, kumise, kumise kõrbe, laula vasta, laanemetsa! Ei õle laanel laulajuida, einamaal elistejuida, nurmel kullal kukkujuida, Lass kasvab kaasike metsa, tõuseb noori nõmestiku – siis saab laanel laulajuida, einamaal elistejuida, nurmel kulalContinue Reading
Kolm metsa Jõhvi Kiigelaul KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kii-kiike, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella, ligi pilveda pimeda, ligi taevasta tasada! Mis ma nägin kõrgeelta, kõrgeelta kaugeelta, ligi pilveda pimeda, ligi taevasta tasada? Mäe mina nägin kõrgeelta, kõrgeelta, kaugeelta, ligi pilveda pimeda, ligi taevasta tasada.Continue Reading
Kiige kidisemine. Kolm metsa Jõhvi Kiige kidisemine KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kii-kiike, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella! Mis ma nägin kõrgeelta, kõrgeelta kaugeelta? – Kolm oli kiike kõrvissute, üks oli kiike kulda-arja, tõine kiike õbe-arja, kolmas kiike vaske-arja. Mis oli kiike kulda arja,Continue Reading
Venna sõjalugu. Uppunud vend Jõhvi MUIL OLID VELJED VIIED-KUUED, mul oli üksi ainuk velje, siegi sõlmiti sõdaje, siegi värviti vägeje, pandi pampu kandamaie, tinatükki tõstamaie, laia püssi laskemaie. Tina oli ränka, raud oli raske, sie käineb käsije mööda. Akan vendaContinue Reading
Sõda tõuseb sõlest. Venna sõjalugu Lüganuse ÕLIN MA, UBA, SALUSSA, käisin ma, käbi, külassa: umaluida õstamassa, villuja vahestamassa. Sain mina villad, sain umalad. sinne mina sõle unestin, vaskeaijani vahestin. Sõda tõusis sõlestani vainu vaskiaijastani. Toodi ne’ sõa sõnumid, vainu vastatsedContinue Reading
Venna sõjalugu Vaivara HULKUSIN, UBA, KÜLASSA, käisin mee (mees) käbi talossa, umaluija ostamassa, villuja vahetamassa. Sinne solgeni (sõlg) unostin, kassa paulani kaotin. Sõda sündis solestani, katku kassa paulastani, vaenu vase tükkista. Toodi need soda sonumed. ken meistä sodaje lähto: kasContinue Reading
Venna sõjalugu Vaivara ISÄKENE, ELLAKENE, istub ise kalda all – emäkene, ellakene, istub ise kalda päälla – kedrab kulda koondelasta, vaski-niiti värtenasta. Säält saab soja särkeeida, soja sorme-kindaaida – miska sula sodaje viia, – värvita Vene vägeje. püssi pihku pistetaie,Continue Reading
Venna sõjalugu Vaivara HULKUSIN, UBA, KÜLASSA, käisin mee (mees) käbi talossa, umaluija ostamassa, villuja vahetamassa. Sinne solgeni (sõlg) unostin, kassa paulani kaotin. Sõda sündis solestani, katku kassa paulastani, vaenu vase tükkista. Toodi need soda sonumed. ken meistä sodaje lähto: kasContinue Reading
Venna sõjalugu. Kasvatus asjata Lüganuse Soldati elu. Kasvatus asjata MIKS ON MEIE MEHED KURVAD, mure’es on poisid mukid, ale meeli allid kuued, kurvad kõrgedpääd kübarad? Sest on meie mehed kurvad, mure’es on poisid mukid, ale meeli allid kuued, kurvad kõrgedpäädContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi LENDAELI LINNUKENE, lendaeli, liugeeli! Lendas linnast linnukene, turu päälta tuvikene, alevista alli lindu. Tõi nied sõa sõnumed. Kes meist sõdaje lähab – kas lähab isa või lähab poiga, või lähab sõsar sõdaje? Sõsar mielile pahule, veli mielileContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi LENDAS LINNAST LINNUKENE, turu peälta tuvikene, sie tõi sõa sõnumida. Kie meiste sõdaje mennes? kas lähab isa, või lähab poiga, või lähab noorem veljekene? Lähab mies, lähab obune, rahakott lähab kolmandasta, leivakott lähab neljandasta. Veli vihteles lavala,Continue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi MINU HELLA VENNAKENE, turu pääl sa lüäd trummi, agulis sa ajad sarve. Kuninga kübar päässa, kindralije kirju kuube – puhub, et maa põmiseb, Kuuramaa metsad kumasid, Põltsama metsad mürasid, Soome sillad nõksatasid. Läksid sõtta sõdimaije, vaendlase vastuContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi VEND TULI SÕIDELDES SÕASTA, pääd jo väänetes väesta. Sõitis isa oovi alla, isa alla akunate. Koera aukus, alli irnus, akna täringid tärisid, koja akunad kõrisid. „Tule isa, tunne poiga!” Isa tuli, ei tund poiga: „Kust mina sinudaContinue Reading
Härjad murtud Vaivara PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, pane mulle leiba kotti, hobuselle kaeru kotti, ma lähen tilluke teole, teo tükki kündemaie, mõisa maada murdamaie. Siis lasin härjad lõunelle, lõunelle ja laanele, küla alla küngastelle, mäe alla mätastelle. Seal tuli soostaContinue Reading
Härjad murtud Lüganuse LÄKSIN MÕISA KÜNDAMAIE, noorde ärgide nõjalla, uue atra uhkusella, vana sahkade varalla. Kündsin tüki, kündsin kaksi, natukeise kolmatagi, vähekeise neljatagi. Siis minu ärjad vast väsisid, ruunad raugad raugenesid. Lasin mina ärjad lõuneelle, lõuneelle, laaneelle, küla alla küngasteie,Continue Reading
Härjad murtud Jõhvi MA ÕLIN TIUPOISIKENE, nii kui tamme kannukene! Läksin tiule tinga-tanga, Vaidu ärra välja piale. Künnin tüki, künnin tõise, akkasin kolmat kündamaie, neljat nimetamaie, viiet vissist mõtlemaie. Siis lasin ärjad lõuneella, siis panin sahad sahti lõikamaie, jutad juttuContinue Reading
Härjad murtud Jõhvi LÄKSIN MA TILLUKE TIOLE, vaidu aga ärra välja peale, künnin tüki, künnin teise, akkasin kolmat kündamaie, neljata nimetamaie, viiet vissist mõtlemaie. Lasin ärjad lõuneelle, panin sahad sahti lõikma, jutad juttu tõukamaie, ikke ärge oidamaie. ise eidin maContinue Reading
Härjad murtud Jõhvi OLIN AGA ENNE NOORI MEESI, läksin tilluke tiule, varbelane piale välja. Esti künnin ärra välja, rista-rästa Rija välja, põigiti Põlula välja lippa-lappa laane välja Lasin ärjad laane alla, laane alla lakkumaje. Tuli susi suurest metsast, mäda-kübar männikusta,Continue Reading
Mõõk merest Lüganuse OH PEETER, PÜHA SULANE, Paavel, Luoja palgaline, mene, tuo tuo suga merestä, mere aga laaga laaneesta! Ei läinud Peeter, ei läinud Paavel. Läksin ise illokene, müöda tiedä tillukene, müödä maad madalukene, läksin süllani sügävä, kanlani kalaContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x Noored mehed, tükki kümme ehk rohkem koos, panevad enestele pahupidi kasukad selga, näod ette, linadest habemed suhu ja lähevad Mardi-ema juhul külasse andeid manguma. Mardi-isal oli aisakell käes ja kaelakott kaasas. Paar pillimeest löövad lõõtspilli ehk viiulilContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x MARDIKENE, MAUGUKENE, kõverikku kougukene! Mart on tulnud kaugelt maalt, üle linaligude, Mart on astund allikaie, liuglend linaligude. Mardi varbad valutavad, sõrmeküüned külmetavad. Peretütar, neitsikene, tua tuli tuppaje! Kui põle tuas pierustikku – võta räästast räästaruagu, kui põleContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene! Kas lubate tubaje tulla, ovoste õue ajada, ratsu lüüa rõnga´aie? Mart on tulnud kauge´elta, kauge´elta, kõrge´elta, üle soo, üle rabade, kuldease kõrenda mööda, vaskise varude mööda. Mardi küüned külmetavad, Mardi varbad valu peavad.Continue Reading
Mardilaul Jõhvi x I Ukse taga. MARTI KÜSIB KÜÜNIKSELTA, Marti räägib räästaasta, tagand pakkuda paluks, alta akena alus: kas luba tubaje tulla, hoosta hoovije ajada, varsa varnaje siduda, ratsu (1) lüia rõngaije? Mardi küüned külmetavad, varba’ad valu teevad (ajavad), käeContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x LASKE SISSE MARDISANDID! Mart on tulnud kaugelt maalta: õbedasi õlgi müeda, suosi ja rabasi müeda. Mardil kaskene obone, pihlakane piitsakene, lepane riekene! Laske sisse mardisandid! Mardi varbad valutavad, Mardi küüned külmetavad! Peretütar, piigakene, puhu sa tuli tubaje,Continue Reading
Mardilaul Jõhvi x PEREMIES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene! Upsu-tupsu Mardikene! Ega Mart ole maasta tulnud – Mart on tulnud taeva’asta, õbedaste õrta müeda, kuldaste kõrenda müeda! Upsu-tupsu Mardikene! Mardi küüned külmetavad, Mardi varba’ad valutavad, Mart sie küsüb kinda’aida ja siis palubContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x MARDIPÄEVAL KÄISID SANDIKS VANEMAD INIMESED JA LAPSED KA. Ühel mehel on kott kaelas. See palub andeid. Seljas vanad riided, karupid kasukad ja marli näo ees, silmad kinni, et ära ei tunne. Mõni tõi vaestemajast vanainimeste käest riided,Continue Reading
Kadrilaul Jõhvi x OH MEIE ILUSAM HÄRRA, oh meie punane proua, hõbepitsi preilnakene, kuldanuppu noored härrad! Kadrinasta, kallinasta, Mari mardi juotudest. Kadri tulnud kaugelt maalta! Kadri küüned külmetavad. Kadri varbad valutavad. Kas luba tubaje tiulla, hoost hoovije ajada? EÜS VIContinue Reading
Kadrilaul Jõhvi x LASKE SISSE KADRISANDID! Kadri küüned külmetavad, Kardi varbad valutavad. Kadril kaskine hobune, lepane reekene, pihlakane piitsakene, toomikane loogakene, väga vaene varsukene. Kadri pole tulnud taeva´asta – Kadri tulnud soode mööda, üle õlgise hobuse. Peretütar, peenikene, lõõtsu saContinue Reading
Kadrilaul Jõhvi x KADRIKESED-KUDRIKESED! Kadrid tulnud kaugelt maalta, üle soo, läbi libeda, üle viie vilja-väilja, üle seitsme siemne-väilja, üle kümne küinni-väilja. Kadril kaiskine hobune, pihelgane piitsukene, remmelgane riekene, lobjakane loogukene. Pere-eit oli eidekene, peretoat oli toadikene! Tõuse aga üles voodiesta,Continue Reading
Kirp kiigel Jõhvi KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kuulin kiigel kiigetava, kaselatvas lauletava, kuuselatvas kukutava, männilatvas mängitava – läksin sinna katsumaie, kes sial kiigel kiigenevad, männilatvas mängivad, kuuselatvas kukuvad. Leidsin kirbud kiikemaie, sääsed sõnu säädimaie, paarmoad porisemaie, rohotirtsud turtsumaie. Siin lein kirbu küüraContinue Reading
Kiigel kartlik Iisaku KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Oi minu kullad kiigetajad, õbedaised õljutajad, ärge kurjast kiigetage, ärge õelast õljutage! – Ma olen kuri kukkumaie, mari maha langemaie: kivi suur on kiige alla, paas on laia alla lavva. – Ei õle eite kiigeContinue Reading
Kiik halval kohal Iisaku KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kii-kiike, kõrgeella, kõrgeella kaugeella! Kuulsin kiigel kiigetava, õunapuusta õisetava, tammelatvas lauletava; jooksin juista, käisin kiusta, astusin sammud sagedad, sammu vahed valge´emad, sammu servad sirge´emad. Kii-kiike, laa-laake! Kii-kiike, kõrge´ella, kõrgeella kauge´ella! Oi te ullud kiigesepad,Continue Reading
Kiigele kutse. Hea ja halb kiik. Anded kiigele Jõhvi KÜLATÜTRUKUD, ÕEKSED, küla poisid, pooled vennad, tulge kiike katsumaie! Mis te kodu kolletate, aia ääres aigutate? Kardate kullad kuluma, kardate vased vajuma, õbe elmed õigenema? Linnas, linnas, neitsikene, linnas kulub teieContinue Reading
Neli neitsit. Anded kiigele Jõhvi KII-KIIKE, LAA-LAAKE, kii-kiike, kõrge’ella, kõrge’ella, kauge’ella! Mis sa nägid kõrge’elta, mis sa nägid kauge’elta? – Nägin merda, nägin maada. Mis sial mere keske’ella? Sängi säällä keske’ella. Mida säällä sängi siessa? Kolmi nuorta neiukesta. Mis tegidContinue Reading
Anded kiigele Vaivara KII-KIIKE, LA-LAAKE! Kuulin kiige kiigetava, tamme latvas lauletava, ounapussa oisatava. Lähme kiike katsumaie, kas sie kiike kannab meida? Kui sie kiik ei kanna meida – kiike tahab kihlaseida, aluspalgid andeeida, kiige lauad lahjaeida. Külamehed, mehikesed, külanaised –Continue Reading
Anded kiigele Jõhvi Kiigelaul KII-KIIKE, KIIGEKENE! Mis sa, kiigeke, kidised, aluslauake, ladised? – Kiike tahab kindaaida, aluslaud tahab andeeida, päälispuu puna-panita. Ooda, ooda, kiigekene, las minu veli võtab naise, tõine veli tõise naise, kolmas toob kodu minija, neljas toob nenakaContinue Reading
Pole ehteid kiigele minna Jõhvi KUULIN KIIGEL KIIGUTAVA, õunapuussa õisetava, tamme latvas lauletava. Jooksin jooste, käisin kiuste, astusin sammud sagedad, sammu õtsad õigeemad, sammu vahed valgeemad. Nägin muilta mustad rukad, sõrme lükitud sõriked, Annelt alta aagilised, Leenalt linna lõngulised. MinaContinue Reading
Pole ehteid kiigele minna Jõhvi KUULIN KIIGEL KIIGETAVA, kase latves lauletava, õunapuussa õisetava, marjapuussa maisetava. Mina kuulasin kodunta, õuna õiede vahelta, tapuväätide taganta. Jooksin jooste, käisin kärmest, astusin sammud sagedad. Sain ma sinna kiige juure – muil õli kõigil mustaContinue Reading
Kuri mõis Lüganuse KÜLAP TUNNUB AA VALDA, muide valdade vahelta, valla viie vaielta, valla kuue kuuluvilta, valla seitseme seasta, kaheksama kohto alta. Katsu meie mõisakesta: paistab kui pagana linna, kuumab kui kuradi kiriku, juuda tornid tolgendavad. Kus (seal) minu rammuContinue Reading
Kits kile karja Jõhvi KITS KÜLA KARJA, üle mere marja, tuo mulle eina! Mina eina lehmale – lehm mulle piima. Mina piima põrsale – põrsas mulle külge. Mina külge ämmale – ämm mulle kakku. Mina kakku Kalele – Kale mulleContinue Reading
Roti pulmad Vaivara x 1 ROI, ROI, ROI, ROI, ROTIL PULMAD, popsi tütar läks mehele, nirgi noorema pojale. Siis oli hiirel ikkemist ja kassil kõrva kratsimist. 2 Vui, vui, vui, vui, uhked pulmad, kukk tuli kullast kannustega, kana tuli hõbehamastegaContinue Reading
Roti pulmad Vaivara x OI-OI-OI-OI, ROTIL PULMAD, hiire tütär läks mehele nirgi noorema pojale. Kes olid uhked pulmalised? Puud olid uhked pulmalised, lehm ja lammas lapulised, hunt oli pulma olderman, rebane roa tegija, jänes oli vilgas peijupoiss, söödi tükk oliContinue Reading
Roti pulmad Jõhvi OI ROI-ROI-ROI, ROTTIL PULMAD, iire tütar läks mehele, nirgi noorema pojale, Siis tulid uhked pulmalised: unt tuli viie viiuliga, karu tuli kahe kanneliga, kukk tuli kulla kannustega, kana tuli õbe ammastega. Tekst: EÜS VI, 930 (39) <Continue Reading
Roti pulmad Jõhvi ROI-ROI-ROI-ROI, ROTILE PULMAD, iire tüttar läks mehele nuore’ga nirgima pojale. Oi mis uhked pulmalised: unt oli uuve viiuliga, karu kuue kanneliga, tibu oli tina varvastega, kukk oli kulla kannustega. Tekst ja viis: EÜS VI 963 (95) ja EÜSContinue Reading
Imed Vaivara OI IMETTA, OI IMETTA, mis nägin mina imetta, mis nägin Näo külassa! – Koerad kündsid, härjad hauksid, tüttered regi tegiväd, vanad naised vankurida, poisid pookia kudusid, mehed mütsata murasid, naised tanuta taplesid! Tekst: H II 7, 44 (3)Continue Reading
Imed Vaivara IME ILMALE TULEKS: lammas laudile muneks, kanal oli kaksi tallekesta, kassil kolmi kutsikesta. Ime ilmale tuleks: kubjas kündis, siga sundis, junkur haukas ange otsas, koerad kõndsid, saapad jalas. Ime ilmale tuleks: härrad pandi härgadesta, ohvitserid orjadesta, junkrud karjaContinue Reading
Imed Jõhvi OI IMETA, OI IMETA, mis nägin mina imeta! Mis nägin Näo külassa: siad juba leibuda segasid, naine tuhnis tuhlismaada, lammas läks laudile munele, kana tegi kaksi tallekesta, siga seitse põrsukesta! Tekst ja viis: EÜS VI 1077 (243) ja EÜSContinue Reading
Imed Jõhvi OI IMETA, OI KUMMALIST, mis nägin Näo külassa: ärjad auksid, kuerad kündsid, obo tõi valgepea vasika, lehm tõi laugo tpru-tprukese lammas läks laudile munele, kana tõi kaksi tallekesi, siga aga sõtkus naise leivad, naine tohnis tühja maada! Tekst:Continue Reading
Lindude õlu Vaivara x Kadri laul. KUKEKENE, KANAKENE, lähme võidu siblimaie, kahekeste kablimaie rikka mehe reie alla, kehva mehe kõlgastiku – säält saame pihu linnaksida, kamalula kaerusida. Siis teeme joulusta õluta, kadrinasta kaljukesta, kukked kanad tulevad, löövad jalad mõlemad. EContinue Reading
Hiire seljas teole Jõhvi LÄKSIN TIULE TINGA-TANGA, koera seljas kotikene, kassi seljas karbikene, sia seljas sadulakene, männi oksas märsikene! Õdrakook oli kotissanna, kaeramämm õli märsissanna, kaks õli räimi rätikussa, niedgi õlid puolel mädaned! Tera õli suola nartsu siessa, pisut õliContinue Reading
Loomad viljas. Tore noormees Jõhvi MA TEGIN ODRAD OJASSE, kaerad jõe kaldaasse, rukkid kõrve kuusikusse. Obu sõi odrad ojasta, karu sõi kaerad kaldaast, ärg sõi rukkid kuusikust. Mina obu müügemaie, ärga ära tappemaie, karu mahalaskemaie. Obust sain raha odava, ärjastContinue Reading
Loomad viljas Jõhvi OI NIGULAS, NIREPIKENE, metsküla kanepikene, tegid sina orguje orassed, mäe pääle keerud kaerad. – Tuli unti, sei obuse nahka, karu see pistas kaerad kinni. Oi Nigulas, nirepikene, tegi aia, jättas augu, küla sigade sibada, küla lammaste larada,Continue Reading
Loomad tööl Jõhvi KISSI KÜNNAB VÕÕBU VÄILAL? Siga künnab, tuul äästab, vares õli valmis siemendama, kurg õli kuri lõikamaie, kuovitas kogomaie, nuaber napru laduma, üebik ümber riisumaie; pääsune pani piad piale, sitikas sisse vedama, arakas angumies; värvud reie peksamaies, tuuvikesedContinue Reading
Mikult tuld toomas. Loomad tööl Jõhvi LÄKSIME LELLELT TULDA TOOMA, lelle kuera aukus minda, mina lelle riida piale, lelle riid(t)a kraksateli. Mina aknast vaataneli, mida tuas tehaneli: undil lasta uis(n?)utelli, karo küpsetas kalada, põdra pühkis põrmandida, jänes loppotas lusikuid. Tekst:Continue Reading
Liiri-lõõri Vaivara x LEER, LEER, LINNUKENE, kus sinu pesakene? Kuiva kuuse otsas, märja mäni latvas. Kus see kuiv kuusk, kus see märg mänd? Vana mees raijus maha. Kus see vana mees? Unikulle uinus. Kus see unik on? Tibukene siplis. KusContinue Reading
Liiri-lõõri Vaivara x PRÄÄKSU, PRÄÄKSU, PÄÄSUKENE, lõõri, lõõri lõõken, kus su kulla pesakene? Kuivand kuuse otsas. Kuhu see kuusk sai? Vanamees raidus maha. Kuhu see vanamees sai? Surm teda vei. Kuhu teda maeti? Pika põllu peenra. Kuhu se põllu peenarContinue Reading
Liiri-lõõri Vaivara x Lõukese kaebtus KIUR-LIUR, LINNUKENE, kus sinu pesakene? Kuiva kuuse otsas, märja männi latvas. Kus see kuiv kuusk, kus see märg mänd? Vanamees raius maha. Kus see vanamees? Karu murdis maha. Kus on see karu? Karu peitis pilliroogu.Continue Reading
Liiri-lõõri Vaivara LIIR-LIIR, LINNUKENE, kus sinu kulla pesakene? Kuiva kuuse otsas, märja männi latvas. Kus see kuiv kuusk, kus see märg mänd? Vanamees raius maha. Kus see vanamees? Unnikule uinus. Kus see unnik? Tibukene siplis. Kus see tibukene? Kullikene kraapsas.Continue Reading
Liiri-lõõri Jõhvi SIRIT-LIRIT LINNUKENE, kus su kulla pesakene? Kuiva kuuse otsas, märja männi latvas. Kus on sie kuiv kuusk, kus on sie märg mänd? Vanamies raius. Kus on sie vanamies? Unnikulle uinus. Kus on sie unnikukene? Tihukene siplis. Kus onContinue Reading
Liiri-lõõri Jõhvi TIBU-TIIRU, LINNUKENE, kus su kulla pesakene? Kuiv(b)a kuuse õtsas, märja männi latvas. Kus seie kuiv kuusk, kus seie märg mänd? Vanamehe sauna taga. Kus siie vanamehe saun? Uinu sitaunnikul. Kus see Uinu sitaunnik? Kana siblis laiali. Kussa seeContinue Reading
Liiri-lõõri Jõhvi TIRU AGA TIIRU, LINNUKENE, kus sinu kulla pesakene? Kuiva kuuse latvas, märja männi latvas. Kus on sie kuiv kuusk, kus on sie märg mänd? Tulukene põletas. Kus on sie tulukene? Vesi kustutas. Kus on sie viekene? Must ärgContinue Reading
Rehepeksulaul Jõhvi REIEPAPPI, POISIKENE, mina palun palveella, eidan ellila sõnula: pane sina parred peksamaje, aru-varred ahtamaje, lase mu Mari magada, Annekene aigutada! Pisut saab Mari magada siisgi seinide nojala, aru varside varala. Kui se ukse uilasteli, ukse linki ligasteli, siisContinue Reading
Lõikuslaul. Talgulaul Jõhvi, Vaivara LÕIKAKAMME, HÕIKAKAMME, tõemeeli tõmmakamme. Tõmmame õed tõesta – vinname viha perasta. Kas saame vanadelt võitu, usinaida uinutada. Uinutame vanad vaole, usinad unimäele, liiad targad taitsikuile. Tekst: H III 1, 114 (11) < Vaivara khk < JõhviContinue Reading
Tänu talgute eest. Suur härg. Koka kiitus Jõhvi OH MEIE ILUSA HÄRRA, oh meie saleda saksa, kulda-nupu nuari härra, obe-pitsi preilikene – tegid talgud latrikuile, helinikud heinatelle,. kahimikud kaeratelle, tapis härja talgukasta. Hüva kokka keetand lieme, parajast on pannud suala,Continue Reading
Talgulaul. Kuri mõis. Kupja sajatus (?) Jõhvi OLGE TERVE, MEIE SAKSAD – tegi pulmad põllulenna, õletused õtrilella, kahinikud kauridella. Mida suovin ärralenni? – Lautad täisi lambaaida, põhud täisi põrsaaida. Ärge te pahasta panga, ärge võttage vihasta, et jäi päida põllulenna,Continue Reading
Talgulaul. Suur härg Jõhvi OI MEIE ELEDA ÄRRA, oi meie saleda saksa, õbepitsi preilikene, kuldanuppu nooredärrad, meie puhas prouakene – ära tegi mis tõuti, tegi pulmad põllulesa, õletused õtrulesa, kahinikud kairulesa. Tappis ärja talguksesta, lei lehma lüpsikulta, sada saksamaa kanada,Continue Reading
Oinaga künd Jõhvi 1. 2. MUUD AGA KÜNDSID KÜITUDEGA, tõised lasid laukudega – ei rikkunud jumika juurta, ei pillanud puju pereta, ei tappanud lasta tagialta! Mina aga õige õilastega, väänsin piada pässidega – lõhki juured, katki kannud, mättad selili sirutin!Continue Reading
Talgulaul. Suur härg Jõhvi 1. 2. OLGU TERVE MEIE ERRA, saagu palju meie saksa! Tegi seda, mi tõoti: tappis ärja talgussesta, lei lehmä lüpsikulta, tuhat Turgi kukekesta, sada Saksamaa kanada. See oli härga, mis oli härga – tuhat süldaContinue Reading
Ära võta pikka naist Jõhvi ÄRA SINA VÕTA PIKKA NAISTA! Pikk läeb pengile magama, sie sääb sääred seina piale, käed koorekirnu pääle, jalad Jaani allikaie, silmad sippelgapesaje, kõrvad kõrtsi katukselle. Võta ikke naine lühikene! Lühikene lüpsab lehmad, sie ajab karjaContinue Reading
Isa- ja mehekodus Lüganuse NEITSIKENE, NOORUKENE, elo teesid, mie elasid, kasvu teesid, mie sina kasvid, põlve teesid, mie pidasid. Tea seda eloda, mida ette eidetasse, mida kätte käänetasse: sie tuleb tõukes põlvi, anneta aleda aiga, tuleb riida riideesta, sada sõrmiContinue Reading
Oma ja mehekodu Jõhvi KUI OLIN MINA KODUNA, siis mina maksin maasta kulla, isa õuesta õbeda, vase velje vainiulta, tina velje tie raujulta. Kui õlin mina koduje, isa üüdis õunapuusta, ema maenis marjapuusta, veljed kiidid kirsipuusta, lelled liemevalgeesta, muu pereContinue Reading
Lõikuslaul Lüganuse LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpe, lõpe, kui mina leikan, aki, armas, kui avitan, lõpe, põldu, põlvildagi, sõre liiva, sõrmildani. Lubasid, põlluke, jalula joosta, sälu säärilla sivata, varsa kapjula karata – nüüd ei lõppe lõikadessa, saa otsa saatadessa. Küll minaContinue Reading
Sirbiviskamise laul Lüganuse SIRISE, SIRISE, SIRPI, kõrise, kõrise, kõvera rauda, räägi, rootsi rauakene: ke meist, linnuke, linale, ke meist, taimeke, tanule, ke meist piab pitka põlle, ke kannab kalevikuue? Sirise, sirise sirbikene, kõlise kõvera rauakene – kelle sirpi ette jõuabContinue Reading
Lõikuslaul Lüganuse PIIAD, PIIAD, SÕISKA PRISKED, naised, naised, sõiska vaprad, mengä vihku väändämäie, kulla kubu tõstemaie. Tehka te vihud vägeväd tehka ku´ud kuulusamad, anijalad auusamad! Kuhjad mieste, nabrad naiste, anijalad tüttärije. Kuhjad paistid Kunda´aie, saadud Samma mõisaaie,Continue Reading
Sirbiviskamise laul Vaivara SIRISE, SIRISE, SIRPI, kõlise, kõvera rauda! Kelle sirp siin ette jõuab, sellel peigmees vastu sõuab. Lähme lauldes läbi metsa – kellel hääl siin hästi kostab, sellel peigmees mütsi ostab. Tekst: E 40975/6 (7) < Vaivara khk, SamokrassiContinue Reading
Lõikuslaul Jõhvi LÄHME ME’ ESILE, HELLAD, käime, pärjad, pääle põllu! Hõikageme, lõikageme, tõe mielel tõmmakeme, viha mielel vinnakeme! Tõmmame õed tõeste, vinname viha perasta, kas saame vanuja võitu, usinuida unutada, võidame vanad vaole, usinad uni mäele, liiga targad tatrikuile. KülContinue Reading
Lõikuslaul Jõhvi LÄHME ME’ ESILE, HELLAD, käime, pärjad, pääle põllu, hõikageme, lõikageme, tõe mielel tõmmakeme, viha mielel vinnakeme! Tõmmame, õed, tõeste, vinname viha perasta, kas saame vanuja võitu, usinuida unutada. Võidame vanad vaole, usinad unimäele, liiga targad tatrikuile. Kül maContinue Reading
Sirbiviskamise laul Jõhvi SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõnele, kõverikene, räägi, rootsi rauakene – ke´e meste ära suressi, sene sirpi maa siseseje, ke´e meste mehele läheb, sene sirpi kauge´elle. Tekst ja viis: EÜS II 668 (165) ja EÜS II 755 (131) <Continue Reading
Sirbiviskamise laul Jõhvi SIRISE, SIRISE, SIRPI, kõnele, kõverikene, räägi, ruotsi räägokene! Kie meista mehele lähäb – sene sirpi kauge’ella! Kei meista ära sureb – sene sirpi maa siseje! EÜS VI 1018 (172) < Jõhvi khk, Illuka v, Raudi k –Continue Reading
Sirbiviskamise laul Jõhvi SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõrise, kõverikene, räägi, rootsi rauakene! Kelle sirpi ette sõuab, see meista mehele lääb, kelle sirpi taha jääb, see meista kodu jääb. EÜS II 660 (155) < Iisaku < Jõhvi, Kukemäe < Jõhvi khk, IllukaContinue Reading
Sirbiviskamise laul Jõhvi SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõlise, kõlise, kõvera rauda! Kelle sirp siin ette jõuab, selle peigmees vastu ruttab. Läheme lauldes läbi metsa, kelle ääl sääl selgest kostab, selle peigmees mütsi ostab. EÜS VI 934 (49) < Jõhvi khk, VokaContinue Reading
Lõikuslaul Jõhvi LÕPETAME SELLE PÕLLU, vähendame selle väila! Jätame täda sirgu süia, sirgu süia, virgu viia, musta lindude muneda, karja lindude karata alli ruuna ratsutada! EÜS VI, 957 (82) < Jõhvi khk, Puru k < Simuna, Laekvere v. – A.Continue Reading
Harja otsimine. Mõõk merest Jõhvi JU KUULIN PÜHAD TULEMA, jaanipää jalul õlema, jooksin joostes käisin kiuste, astusin sammud saledad, sammu vahed valgeemmast, sammu otsad õigeemast. Tõin kuused tuua edeje, kased kammeri lävele, lepad lie lõukeelle. Läksin kulles kuuskeeije, kallis kaseContinue Reading