Suvi Otepää SUVI TÕIE SUKAPAARI, kägu tõie käingäpaari, lõo tõie lõigehelme, sisask tõie siidisukka. H III 26, 235 (14) < Otepää khk, Palupera v – J. Silde, 1895.
Suvi Otepää SUVI TÕIE SUKAPAARI, kägu tõie käingäpaari, lõo tõie lõigehelme, sisask tõie siidisukka. H III 26, 235 (14) < Otepää khk, Palupera v – J. Silde, 1895.
Kiigelaul. Oma ja võõrasema Sangaste/Otepää SIIN MINA Õ’LLU (HÕLJUN) ÕDANGUNI, ädee, ää-kaikah, siia mina hä’llü hämareni, ädee, ää-kaikah, siin mina pilgu pimeeni, ädee, ää-kaikah, kirra kikka-ajani, ädee, ää-kaikah. Koes no minna’ öösessa, ädee, ää-kaikah – minna memmele mäele, ädee, ää-kaikah,Continue Reading
Sõõru, lehmakene! Sangaste/Otepää Lüpsi laul SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMÄKENE, mallu, mallu, marjakene, sõõru, lehmä, sõrgajalga, anna piimä, angusarve! Nüssä mulle nüsku täüsi, anna mulle anuma täüsi, pane mulle pangi täüsi, too mulle toori täüsi! Mul om suure tehtamise, teokoti köitamise, palluContinue Reading
Teretamata möödaminejale Otepää MINE MÜÜDÄ, MÜHÄKUNNA, käi kaukelt, kange ravva, kui sa ei tunne teretä, ei ka jummal appi anda. Sul om suu soe sitaga, käe kahru rõipega. Mine suhu, mõse suuda, mine kraavi, kasi käe – sis sa tihkatContinue Reading
Vastlalaul Sangaste/Otepää Vastlapäev Liha-eite õdango lase pikka liugo – sis saava pikka lina. Lina liugo laskjale, liugo, laugo, takko taren istojale, liugo, laugo! EKS 80 3, 128 (34) < Otepää, Ilmjärv – A. Asor (Hurdale saatnud Rossmann Rõngust) (1874). Liugu,Continue Reading
Mardilaul Otepää PEREMEES PEREME’EKENE, märti-santi, perenaine naisukene, märti-santi, peretütar preilikene, märti-santi, talupoiga noor-esände, märti-santi, laske Märti lämmäede, märti-santi – Märdi küüdse külmetase, märti-santi, Märdi varba valutase, märti-santi. Märdi ei ole maasta tullu, märti-santi, Märdi tullu taivaesta, märti-santi, taivaesta korgeesta, märti-santi,Continue Reading
Mardilsaul Otepää Märdilaul. LASKE SISSE, LASKE SISSE, märti-santi, Märdi küidse kül’metäse, märti-santi, Märdi varba valutese. märti-santi. Märdi omma kavvest tullu, märti-santi, üle saare Saksamaalta, märti-santi, üle soe Vennemaalta, märti-santi, üle suu (soo) sopa-sapa, märti-santi. Suhu jäiva suka-saapa, märti-santi, laandeContinue Reading
Mardilaul Otepää Mardilaul. LASKE MÄRTI LÄMMEIDA, märdi-santi, Märt on tulnud kaugeelta, märdi-santi, Märdi küdse külmetaise, märdi-santi, Märdi varba valutase, märdi-santi. Märt on tullu kaugede, märdi-santi, läbi pika pilliroo, märdi-santi, läbi kahro kastehaina, märdi-santi. Pilliroogu pistis silma, märdi-santi, kastehaina lõikasContinue Reading
Otepää Sangaste tii tegimise laul. TIIJ OL’L PIKKÄ MÄELE MINNÄ, maa kavvõde karate, jovva ei kivile visate, sõmerile sõõritelle – kivi peiju mul pudisi, sõmmer sõrmile lagusi. Vellekõni, noorekõni, kui sa liigut liina poole, astud liina alevide, sis tuu liinastContinue Reading
Kuri mõis Otepää SIIST OM ENNE HÄRRÄ KÄÜNÜ, härrä käünü, jälje jäänü, siit om viidü viisulise, siin om käünü kängalise. „Tere, ärtu härräkene, kullakrooni provvakõnõ! Istu maha tooli pääle, saista saali veere pääle, kae akna raami pääle, sis sa kaeContinue Reading
Kuri kubjas Otepää LÄTSI MA TILLUKE TEOLE, väetikene vällä pääle. Pandse ma kotti koera sälga, kalakarbi kassi sälga, esi iste hiire sälga, riista panni rotti ratta pääle, kirve kilgi kelgu pääle. Sis lätsi mõisa nurme pääle, mõisa nurme nukka pääle.Continue Reading
Kättemaks sakstele Otepää SAASSI MA SEDA NÄGEMA, til-li-tal-li, e-li-tel-li, kui me saksa santma lääva, til-li-tal-li, e-li-tel-li, sinisärgi sitta vedama, til-li-tal-li, e-li-tel-li, punasärgi puid raguma, til-li-tal-li, e-li-tel-li, ahasärgi hake vedama, til-li-tal-li, e-li-tel-li. Viis: Kusta Ilves (67 a) (EÜS V 150Continue Reading
Hirmus mõis Otepää KURAT PANTU KUBIJAS, varas valla päälikus, ke aa’ valla vardade, teopoisi teibade. Kubijas kullakene, lase varra vallale, aja pääle õdagule. Viis: Morits Petäi (64 a) (EÜS V 141 (20) < Otepää < Kambja khk, Kammeri v –Continue Reading
Palve sakstele Otepää TERE, ILLUS ÄRRÄKENE, kuldakruuni provvakene! Tule üles tooli pääle, saista saani veere pääle, kae vällä akenesta, kuis su valda vaevatas, peris valda piinatas: kimpu pantu kipe vitsa, vaja pääle vaeva roosa, neide orje opeta, leeva laste leeritada.Continue Reading
Palve näljale Otepää OLIN ORJAN, KÄISIN KARJAN, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata, käisin ma läbi küläna, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata, humalida otsimana, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata, villu vai vahetamana, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata. Sai mina Saare mõisaesse, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata,Continue Reading
1. EÜS V 144 (34) < Otepää khk – A. Kiiss < Mihkel Käärd (1908). 2. EÜS V 160 (114) < Otepää khk, Ilmjärve v, vstmj – A. Kiiss < Mari Paulus (75 a), 1908. 3. EÜS V 161 (120)Continue Reading
Hiire pulmad Otepää x RO-ROO-ROO-ROO, ROTTIL PULMA, hiire tütär lät mihele nirgi noorembale pojale. Kull olli uhke pulmaisa. Vares tull vaskisaabastega, tsirk kirju kuvaga (kuuega), kägu kulla kängadega, kaarna kulla konksidega. Oles ma seenis sinnä saanu. seenis kui tanu pähaContinue Reading
Parmu matus Otepää „TERE, TERE, TETRE!” „Kohes sa läät, kokrõ?” „Ma lä parmu peijehe.” „Kes parmu ärä tapp?” „Tsiga uma sõraga, lammas uma labajalaga, obõnõ uma kabjaga. (obne umbravvaga), kits kipa kapaga, (kits kibu nõnaga), vanamees luuavarrega. Üles kirjutanud G.Continue Reading
Kits kile karja Otepää Kitse laul KITS LÄITS KIINI, üle mere mõtsa, võtse puja perra, poeg tõi mulle haina, mina haina lehmale, lehm mulle piima, mina piima põrsale, põrss mulle külge, mina külle ämmale, ämm tõi mulle villu mina villaContinue Reading
Jänese õhkamine Otepää x Jänesse laul. OH MINA VAENE VALGE JÄNES, keväjäne kerge jänes – oles ma tiidnu mõtsan olla! Tulli välja lake pääle: kakkasi üte orasse, pani haige hamba pääle, valusama varba pääle, kibedama kintsu pääle. Tulli jääger püssiga,Continue Reading
Imed Otepää x SAAREMAAL OLI SADA IMET, Toomemaal olli tuht imet, sääl ollu puutse pullisarve, linaluutse lehmasarve, lehma ollev sarvest nüssetu, lamas laole munemu, kana tegi kaitssi tallekeist, ja hobu häri-vasikid, ja lehm tiille täkukõist, ja peni pikki põrsasid, jaContinue Reading
Loomad tööl Otepää x MINA LÄÄ SIIDILÕ, Siidilõ, Siidilõ, kai, mis Siidil tetti, tetti, tetti? Siidil olli kura’k peni, kura’k peni, kassi koiva kangast, kangast, kangast, jänes jakas langa, langa, langa, hiie öörät oie, oie, oie. karu kaksõ kandõ, kandõ,Continue Reading
Vaenelaps käoks Otepää x Vaenelaps käona Käo laul. KES MINU ÄRA TAPSE, kukkuu? Ämmäk minu ära tapse kukkuu! Kes minu liha sei, kukkuu? Esa minu liha sei, kukkuu! Kes minu vere jõi, kukkuu? Veli minu vere jõi, kukkuu! KesContinue Reading
Käost käterätt Otepää x Käopoeg KUUGU, KULLA KÄOKENE, laula, laane linnukene! Ära kuugu kooluaiga, ega laulgu leinaaiga! Kägu kuukse, kuusi nõrku, sisask laulse, silda tõrku, pihu laulse, pihla hõllju. Olessi kägu kätte saassi, olessi sisask siiä saassi, pihu peiu mull’Continue Reading
Kägu kukub Otepää x KUKU, KUKU, KÄOKENE, helgi, hellä, linnukene! Ega kägu muile kuku – kägu kukub karjatselle, laalab lapsehoidijalle, helgib heenaniitijalle, paugub pajorajujalle. E 71170/1 (7) < Otepää – R. Eres (1931).
Liiri-lõõri Otepää x LIIRI-LÕÕRI, LÕOKÕNE, piiri-pääri, pääsukõne, kos su kulda pesäkõne? Mõtsan, pikän pedäjen, kuiva kuuse ossa pääl. Kos pikk petäij jäi? Vanamiis ragusi maha. Kos vanamiis jäi? Vanamiis ku’uli ärä. Kohes tedä mateti? Pikä palu pendrede. Mis sinnä pääleContinue Reading
Liiri-lõõri Otepää x TSIIRI-SIIRI, TSIRKUKÕNÕ, liiri-lõõri lõokõnõ, kos su kulla pesäkõnõ? Kua takkan kuusõ all, var(i)kun varva pääl. Kos se kuus jäije? Vanamiis ragus maha. Kos see vanamiis jäije? Vanamiis kuuli ärä. Kohõs teda mattõti? Pikkä põllu pindre pääle. MisContinue Reading
Liiri-lõõri Otepää x LIIRI-LÕÕRI, LÕOKENE, kos su kulla-pesakene? Kua takan kuuse otsan. Kos too kuus jäie? Vanamees maha ragus. Kos vanamees jäie? Vanamees suri ära. Kohe tima mateti? Pika põllu pindra pääle. Mis sinna pääle kasvi? Penipiitsk ja piibeleht. KosContinue Reading
Imelik maja Otepää NAKSI TUBA TEGEMAIE, tua nulke nuppeldama: kuu panni kor’ssnas, päävä pääle katuses, ao tähe aknas. Säält sõit müüdä Riia errä, Riia errä, raadi provva. Küsütelli, nõvvetelli; „Kas om Riiga vai om liina, vai om suuri soola liina?”Continue Reading
Laulikule palka. Lauldud – hobu, sadul Sangaste PEAKS MU LAULUD MAKSETAMA, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, ma ei nõvva palju hinda, või e-li lee-lu, el-li lel-lu: äälest küsi härjapaari, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, kulda vai kübärä tävve, või e-liContinue Reading
Kurb laulik Otepää KES MINNU KUULI LAULEVATA, laululugu laskevata, mõtel mu liia-rõõmulise, häälta hää helülise. Mina kohalt kurvaline, hellä elu leinaline; lahku ei süä laulu poole, miil ei miildü rõõmu poole. Süämel om süüdü palju, meelekesel mitu vikka. Kes minuContinue Reading
Suude sulg Otepää Küla ütel MIS MINA KUKU, KURBA LINDU, mis mina laula, hellä latse? Mul jäi kodu suude sulge, lavva pääle laululehte, kirstu kappi kõne kõlksu, parsile paeatus paberi. Noored mehed, helläd velled, pandke ratsu rakkeesse, halli hobu helmetesseContinue Reading
Küla ütel Otepää KÜLÄ MUL ÜTTEL: „KUKU, KUKU!”, külälatse: „Laula, laula!” Mes ma laula, leinaline, kuugu kurvameeleline – mullu jõi murekarika, tänävu jõi tõista kõrda. Oles mu laulut massetasi! Ei ma ei nõvvas pailu hinda – laulust võtas laugi ruuna,Continue Reading
Laidan laisale Otepää Talgulaul ETSE LAULGE, LAISA NEIU, veeretage, virga virve! Kui te’i laula, mina laida, laida teid laisale mehele, pika puu palutajale, halu ahju heitijale, läätsaleeme lõmpijale, kel’ om viisu(d) viisi sülda, räti(d) kümme küünarida – päiv läts aigaContinue Reading
Laulu võim. Metsamurd. Kalajõgi. Laulu lahutaja. Sangaste OLES MIND LOODU LAULIJASSA, , või e-li lee-lu, el-li lel-lu, laulijassa, laskijassa, või e-li lee-lu, el-li lel-lu – laulas mere ma murussa, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, mere liiva linnassessa, või e-li lee-lu,Continue Reading
Laulu võim. Puud pole ühepikkused Ladvad lindudele Sangaste Käo laulda TEE PIKK MEILE MINNA, maa kavvõdõ karata, jõvva_i pilvile visata, sõmõrile tsõõrita. Mõts oli helle helisema, laan kummõ kumisõma. Kui ma lauli, laasi lauli, leie kättä, mõts käräti. Laihki leiContinue Reading
Laulu võim Otepää Laulust KUI MINA NAKKA LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, pisut sõnno pildumaie – jõvva_i minno ohja hoita, ohja hoita, köidse köita, pilve kinni mo pidada, taivas lakka (laia – lakja?) taldudada. Ohja hoitva hobesida, köidse köitva koormahida, taivas tands,Continue Reading
Mõistatuslaul Otepää MÕISTA, MÕISTA, MU ÕEKE, mõista minu mõistatused! mõni mees mõnesugune: mõni illus ümarkune – mina mõistan, miks ei mõista: herne illus ümarkune; mõni pisut pillerkune – uba pisut pillerkune; mõni kolmekandeline – tatrik kolmekandline; mõnel lakaka mütsi päänContinue Reading
2õistatuslaul Otepää MÕISA POISI LÄÄVA NIITMA: mõnel pikä püksi jalan, mõnel siidisärki sällän, mõnel raudaküpar päänna, mõni om ihualaste, mõni om liperlapergune, mõni om kolmekandiline, mõni om kümne korraline, mõni om all porine! Jälle ma laula tõisite, kõrra tõisite kõnela:Continue Reading
Haned kadunud Otepää PEREMEES PEREMEHEKENE, perenaine, naisukene, muile andis muuda tööda, mulle andis anid hoita, anid oita, kanad kaitsa. Aa’si ma ani vesile, keeruti kana kesäle, esi mina lätsi kõrtsusseni; sääl ma jõien suutäis viina, suutäis viina, tõine „piiva”. JäiContinue Reading
Salme laul Otepää x Tähe mõrsja MARI MARJA, SARI SARJA, saije karvetu mäele, usse ette astemaije, kaije kauba tegimaije. Tulli Kuu, poisikene: „Tere, Mari, neitsikene, kas tuled Kuulegi?” „Ei ma lää Kuulegi – Kuu om kolmest kõvera: ütte kasvas, tõseContinue Reading
Uppunud vend Otepää Venna otsija OLLI MUL KOLMI VENNAKESTA, kolmi kui ua-ivada, kaits kui herne-kaunakesta. Üte panni marjamaale, tõse panni karjamaale, kolmanda saatse kalale. Tulli velle marjamaalta, tõine velle karjamaalta, ei tulnud kolmandat kalalta. Panni_s sõle sõudemaie, lehe laia lendamaie:Continue Reading
Hollandi sulane. Härjad murtud Otepää OLLI MINA ORJAN OTTEPÄN, käisi karjan Kammian, Soomemaal olli sulasen. Künni üles härra nurme, risti-rästi Riia nurme; aie mina adra kivi taade, tsusksi piidsa peendreeda, lassi härga laaneessa. Tuli susi Soomeesta, laia käppa laaneesta: kiskusContinue Reading
Härjad murtud Otepää Teoaja laul ENNE OLIN HÄRRA POISSI, taga Riia tallipoissi. Kündsin üles härra põllu, risti rästi härra põllu, ajasin adra kivi taha, piitsa visksin padrikusse. Hunt tuli soovikusta, laiakäppa laanikusta, kisksid minu kirju härja, lõhksid minu laugu härja,Continue Reading
Hobune varastatud Otepää Hobuse otsimine OH MINA VAENE MEHEKENÕ, põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali, põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ. Aeti minnu, vaene, teole – kivistikku kiskuma, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali, kivistikku kiskuma. kivistikku kiskuma ja kannustikku kakuma, vaat-vaa-li, vat-vat-vaali,Continue Reading
Hobune varastatud Otepää 1. 2. OH MINA VAENE MEHEKENÕ, lillipoo, elleroo põlvõ koru (kõrgu(ne)) poisikõnõ, lillipoo, elleroo. Aeti minnu, vaene, teole, lillipoo, elleroo – kivistikku kiskuma, lillipoo, elleroo, kannistiku kakuma, lillipoo, elleroo. Ööse pessi mõisa rehe, lillipoo, elleroo, päivä kündseContinue Reading
Venna sõjalugu Otepää Sõa laul KEIS TÕI SÕA SÕNUMIDA? Vares tõi sõa sõnomida. Keis lät sõtta minema – kas lät esa vai lät ema, vai lät väike velleke? Ei lää esa, ei lää ema, ei lää väike velleke – vanalContinue Reading
Venna sõjalugu Otepää MUL OLL ÜTSI VÄIKE VELLE, siegi viidi Vennemaale, Vennemaale, väe pääle, väe pääle värvatie. Sõsar vellelta küsima: „Vellekene, noorekene, konas sa luppat käima tulla? Tuled sina siissa kodo käima, kui nie oja õlut juoskva, mõtsa veere mõduda?”Continue Reading
Venna sõjalugu Otepää KES TÕI SÕ’A SÕNUMIDA? Vanem tõi sõ’a sõnumida. Kes peap sõtta minemaie? Noorem veli peap minema. Esa otsis hobusida, veli valmist vankerida, ema kudus kirju kinda, sõsar ummel aetu amme. Sõsar vellelta küsima: „Minu hella vellekene, millalContinue Reading
Noorik kodus käimas Otepää Üksik laps.Ainuke tütar kodu käimas ÜTSIK OLE MA ISALE, või e-li lee-lu, el-li lel-lu ütsik ole ma emäle, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, ütsik sõsar viiel vellel, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, neide viiel velleContinue Reading
Tõbine naine Otepää VÕTSE MULLU NOORE NAISE, toona-mullu tõise poole – olli priski ja punane, olli valge ja väleda, olli kärme ja käbeda! Viisin ma hella heinamaale, kandsin kulla kaari pääle, virk olli vilja põimemaie, erk olli heina niitemaie! SaiContinue Reading
Tilluke naine Otepää MINU NAINE NATIKENE, või e-li lee-lu, el-li lel-lu tinarinda tillukene, või e-li lee-lu, el-li lel-lu – uppu ärä ubalehte, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, katte ärä kaste-aina, või e-li lee-lu, el-li lel-lu! Teije ma tille rihakese, võiContinue Reading
Must naine Otepää VIIBISI MA VILISTÄMÄ, pajupilli puhkumaie, leppä-lalli laskemaie – seeni neiusid jaeti, talutüterid taeti: muile muki, muile käki, meile musta annetie, tõrvaskandu tõugatie. Mis ma pea nüid tegemä, kohe pea musta panema? Viisi musta ma viile (veele), lasiContinue Reading
Must naine Otepää VELI VÕTSI VEREVA NAISE, e-e-e muski maruski, jätse mulle musta naise, e-e-e muski maruski. Veli läits omaga kerikude, e-e-e muski maruski, ma läitsi omma ujutama, e-e-e muski maruski. nakkas kurat külmetama, e-e-e muski maruski, panni ahju otsaContinue Reading
Otepää Noorike kaibus KÜLA NAISE, joo-eda, KÜLMA KÄNGA, joo-eda, ui-lui-lee, külmakänga, joo, viimatse, joo-eda, viruvarese, joo-eda, ui-lui-lee, viruvarese, joo, käsiva minul, joo-eda, mihele minna, joo-eda, ui-lui-lee, mihele minna, joo, abikaasale, joo-eda, karata, joo-eda, ui-lui-lee, karata, joo, ütel põlvila, joo-eda, paramba,Continue Reading
Joodik mees Otepää NEIUKENE, NOOREKENE, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, kuis sa olet johtnu joodikale, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, õllekurgu kottaale, või e-li lee-lu, el-li lel-lu? – Võinu merde uppuda, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, kala-järve kauda, või e-liContinue Reading
Oma küla kiitus Otepää Küla MELLES SAGSA MEILE KÄIVÄ – igä eespä esi sagsa, igä tõsepä tõse sagsa, igä kolmapä kohtuhärrä, igä nelläpä neitsukese, igä reedi riia härrä, igä poolpä poodipoisi, igä pühapä Pühare sagsa? Selle sagsa meile käivä –Continue Reading
Otepää TERE, TERE, KÕRDSIKENE, tere, kõrdsi kaubakene, siin om enneki eletü, mõnda kõrda mõttu joodu, sada kõrda saia söödü, tuhat kõrda tandsu löödü. Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS V 146 (47) < Otepää khk < Palupera metsavahi karjus (umbContinue Reading
Otepää Kõrtsis. VÕI, ENNE MINA SIIT EI LÄHE, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu või, kui mina kõrtsi lahutan, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, või, selga võtan seinapalgid, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, või. turja peale uksepõõnad, või, el-li lee-lu, el-liContinue Reading
Vanatüdruku ja vanapoisi matus Otepää x Vana tütriku ja vana poisi kuolmine KUI SEE NEIDU KUOLENESSÄ, kos se neidu mattanessä? Kireväde kirikude, halla laasi hakkanessä. Kes sääl manna mattanessä? Jumal manna mattanessä. Kes sääl hauda kaivanessä? Jumal hauda kaivanessä. KesContinue Reading
Leskmees. Noor ja vana mees Otepää LÄTSI MINA LÄSÄLE MIHELE, lil-li-poo, hel-le-roo, – läsa sängü, leina sängü, lil-li-poo, hel-le-roo, vana sängü, vaiva sängü, lil-li-poo, hel-le-roo, muiduki om mure sängü, lil-li-poo, hel-le-roo. Tei ma asema ilusa, lil-li-poo, hel-le-roo, pessi padjaContinue Reading
KOMBED PULMA AEGU UMBES 80 AASTAT TAGASI Pulmas olid iseäralised „kirstu poisid”. Nende amet seisis selles, et kui kõik pulmalised magama olid uinunud, võtsivad nad, nende kraami mis kätte said: saapad j.n.e. ära ja säätsid need teine päev üles iseäraliseContinue Reading
Oleks mullu tulnud Otepää/Sangaste NEIUKESE, joo, NOOREKESE, joo, ui lui luu, noorekese, joo, oles te mullu, joo, mulle tullu, joo, ui lui luu, mulle tullu, joo, mul on kodun, joo, kolmi ruuna, joo, ui lui luu, kolmi ruuna, joo, kümmeContinue Reading
Meie ja teie poisid Otepää ME OLEM POISI, ÕIGE POISI, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, käime ulgan kui ubina, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, silgun-salgun nigu saksa, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu: lüü (löö) ei tutti toobi pääle, või, el-liContinue Reading
Meie ja teie poisid Otepää Meie mehed ME OLE MIHE MÜRGÜ TÜKKI, ravva kangesta taotu, vasesta vällä valatu. Ei me ooli ommetegi meeste seltsi minenä, ega poiste turgu tullen; meil ei ole kühma külle pääl, ega nõtigu nõna pääl: meContinue Reading
Otepää Tuul puhub Peetri rikkuse ära PIJTRE OLL PÄRATU RIKAS, ait oll’ täüsi aganiida, salv oll’ täüsi sambeliida. Tulli tuuli Jumalasta, puhkse tuuti tugevasta, aie aidast aganiida, aie salvest sambeliida. Pijtre perän palleldenna, kübareta kindeita, ilma vööta vammuskita. Viis: MihkelContinue Reading
Laisk neiu Otepää Neli laiska neidu SÕITI TÜKKI TÜRGIMAAD, nattukese Narva maad. Saie sinna talule, kon olli neli neitsigõista, kolmi nurda noorikuta. Sääl pada vett palusi, ja põrmand luuda põdesi, ja ahi halgu halanu. Viis: Morits Petäi (64 a) (EÜSContinue Reading
Une virutamine Sangaste/Otepää Uni UNI, MINE MINUST ÄRA, mine mõtsa mõrsijile, üle nurme noorikile, sääl om tettü uneteki, sääl om pantu unepadja, sääl om koetu unekoti. Viisi kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 817 (11)< Sangaste khk, Tõlliste v,Continue Reading
Ema armud. Ema haual. Nutust järv. Unenägu Otepää OH SEE OM ÜITS ALLE LUGU, oh alle, oh alle lugu see, sii om vaeste laste lugu, oh alle, oh alle lugu see. Mull tulli miilde memmekene, oh alle, oh alle luguContinue Reading
Ema armud Otepää Vaeselapse laul ÄRÄ KUULI EMÄKENE, oh alle, oh alle lugu see, ärä emä armukene, oh alle, oh alle lugu see, emä panti lautsille, oh alle, oh alle lugu see, arm lautsi lavvale, oh alle, oh alle luguContinue Reading
Ema armud Otepää OH ALLE, OH ALLE, KÜLL OM ALLE LUGU SEE – küll om alle omma essä, piät võõra leibä sümä. Oh alle, oh alle, küll om alle lugu see – esä panti lautsille, arm lautsi jalutsille. Oh alle,Continue Reading
Oma ja võõrasema Otepää Peretütar ja vaenelaps. ÄRÄ TUNNET IMÄ LATSE, imä latse, esä latse: kerikule minneen läävä aita ehtimä, pääle aida päätima. Aja sä’lga peenu amme, nigu udsu taivaen, ette pand ta suure põlle, nigu velle aida usse, rindaContinue Reading
Memme hää tütar. Kiidutütar Otepää Memme kukku tütar MINU TÜTAR TÖÖTEGJA, kirju-kinnaste kudaja: öö-päev ja kinda peijer, seda pusib ja harudap – ikki memme kukku-tütar! Minu tütar om töötegja, kirju-kinnaste kudaja: tsia söödis ja suretas – ikki memme kukku-tütar! MinuContinue Reading
Vara vaeseks. Ema ja armud Otepää Vana vaeselatse laul. EMÄKENE MEMMEKENE, rühgset koolda kui elädä, rühgset vaiju kui vanata, jättit mu külä ehhitä, valla-naeis’te valmista: külä mu küilmäste ehhiti, valla-naese valusaste. Emä vijässi lävestä – armu aste akkenista, emä vijässiContinue Reading
Vara vaeseks Otepää Vaese latse kaibus EMAKENE MEMMEKENE, mes sa minno maha jätit? Maha jätit marja-suuro, põrmandule põlve-koru, läve ala läätsa-suuro, muro pääle muna-suuro. Meelde tule memmekene, meelde memme armokene, söämede süvvehenna, kõrvo teeda kõndeenna. Lätsi ma koa lävela –Continue Reading
Vara vaeseks Otepää x EMA KOOLI, JÄTT’ ESA ARMULE, esa kooli, jätt’ velle armule, veli kooli, jätt’ sõsara armule, sõsar jätt küla armule, küla jätt aia armule, aid jätt nõgese nõjale. Nõgene nõna kõrveti, nõgene palge paluti. H II 29,Continue Reading
Ema puhtuseõpetus Otepää EMA OPAS ELLEENNE, manits maale tullehenne: „Tütärlaits, minu linnukene, armas laits, minu Annekene, ärä mine mustalt muide seikkä, tõrvaskandu tõiste seikkä! Mine kui nukku nurme pääle, vahelikku väilä pääle: mihe siis mõtsasta nägivä, poisi vai varikust vahivaContinue Reading
Ema puhtuse õpetus. Hoiatus rikka naise eest Otepää Vaeste vanembide oppus enne surma tütrele ja pojale ESA OPAS KOOLDEHENNA, emä henge heitehenna: „Tütar, hella linnukene, mingu ei mustalt muide sekkä, tõrvaskande tõiste sekkä! Mine, ninni, niido pääle, ainakaaril kalevine. MeheContinue Reading
Ema ei viinud vette Otepää x KUI NO IMÄ MINNU OLLI, kallis imä minnu kanni, esä oodi obeste poissi, veli tahtse tallipoissi, sõsar tahtse sõidupoissi. Sündi vaene tütärlaits. Esä käsk mu oija viiä, veli käsk mu vette viia, sõsar lähätContinue Reading
Memme vaev Otepää MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, oma ema piimavaeva, hea ema imetelles, vaeva käe pääl kandeelles? Mittund sööki jäi söömata, mittund jooki jäi joomata, mittund lõunet lõuneeta, mittund homungut osata. Lõpnud ei tuli toasta, säädja sängi sambaasta, hobu halliContinue Reading
Memme vaev Otepää EMAKENE MEMMEKENE, enamb vaiva näit minusta, kui jo muista tüterista: süllen hoidsid süvven, kaalan karja saatõn, põllõn hoidsid põimõn, rüppen rükki lõikatõn. Mittu süüki jäid söömata, mittu üüda unõta. Viis: Peeter Treial (62 a) (EÜS V 148Continue Reading
Kasvatus asjata Otepää EMÄKENE ENNEKENE, mis said minu hoidemaiste, kaidsaid mino kandemaiste? Ikke saad imetamisest, käe küilma kandemaiste, silma märja mähkemäst. Emakene, ennekene, võinu sa mu vette viia, võinu mu oija uputada, ennemb kui mu ilma tõied – nüid saContinue Reading
Otepää SUSI JA KARJUS Susi: SATA VIHMA, SAA MAATA, heida utsu, sis saa uinuta, udsu om minu onu, vihm minu veli. Kastõ minu kaala lõikaja, kastõ minu ärä andija. Karjus: Tohi ei susi siiä tulla, ei kahru siiä kaeda; siinContinue Reading
Hällilaulud Sangaste, Otepää, Rõngu Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. Latse hällütaja laul. KIIGU, KIIGU, KITSEPOIGA, memm läits mõtsa marju tooma, kirivisse kipiga, vastese vaksega (1), kadajedse kanniga, pihulidse (2) piibuga (1) läniku sarnane anum, kudContinue Reading
Hällilaulud Otepää, Kambja, Sangaste, Võnnu Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. TSUU, LATSE, SUUREMBAS, kasva, latse, karjuses, memme lehma hoidijas, taadi härja kaitsejas. KIIKA, KIIKA, KERKU POOLE, jala musta mulla poole, pää like liiva poole (1),Continue Reading
Hällilaulud Puhja, Otepää, Kambja Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. ÄIU, ÄIU, LAPSUKENE – memm läks metsa marjule; toob pika peotäie, kadakase kannu täie. Uibuse hunnikutäie, lõhmusese liua täie. E 72212 (5) < Puhja khk, KavildaContinue Reading