Oldermanni-mäng Laiuse Viis: Aleksander Välbe (57 a) (EÜS V 1188 (70) < Laiuse khk – J. Välbe, 1908).
Oldermanni-mäng Laiuse Viis: Aleksander Välbe (57 a) (EÜS V 1188 (70) < Laiuse khk – J. Välbe, 1908).
_________________________________________ Laulumäng Laiuse KELLE LITTER, KELLE LITTER MAKSIS LEHMA, kelle paater, kelle paater paari härgi, kelle sõlge, kelle sõlge sõidu ruuna? Anne litter, Anne litter maksis lehma, Anne paater, Anne paater paari härgi, Anne sõlge, anne sõlge sõidu ruuna. ________________________________________…
Lambamäng Laiuse/T-Maarja Karjus, lambad, koer ja unt on. Lambad on kükakille maas, karjus käib ümber, laulab; unt on metsa taga. Karjus laulab: MINA OIAN MEMME UTED, mina kaitsan taade karja. Memm teeb mulle uue kuvve, taat tiib katkise kasuka. Tule…
Hobusemäng Laiuse Obuse oitsija „ELLAKENE VENNAKENE, kas nägid minu obusta?“ „Mis karrva sinu obune?“ „Suvel iiru, talvel (h)ailli, kesksuvel veripunane. Köis oli kullane järele, kammits karrane jalassa, õbedane ohelikku.“ „See läks läbi meije õue, kurja tegi minnessagi, teise kurja tullessagi,…
PEIUKENE, POISIKENE, kust sina teatsid meile tulla, oskasid üle oraste, määrasid üle mägede, meie suureje suguje, raharikka rahva sekka, õnne penninga peresse? Pere meil mängib penningilla, talu meil mängib taalderilla, lapsed laiulla rahulla. NEITSIKENE, NOORUKENE, mis sa tõrgud meile tulles,…
Peoleo Laiuse Peo-leo, kas Tiit on teol? Teol, teol! Mia tal kaasas? Päts piima, lass leiba, kausiga kilet ka, piim läks ümber – vurr! Üles kirjutanud V. Ziegel (13 a, Kõola algk. õpil.) (E 77417 (10) < Laiuse khk, Vaimastvere…
Ta-Maarja Pääsukese laul käip nõnda Ostin härja, antsin härja, tõin kodu, antsin süvva, pages ärä, läksin perrä, sain kätte, käänsin kaala, kääks! Pääsukese laul Tahtsin pojal särki tehä, kahest nahast kasukad, pandsin ahju otsa pääle, kukus tulle tsärrr! Üles kirjutanud…
Kurg kündmas Laiuse LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE pühapäeva hommikulla, argipäeva aegudella. Leidsin kure kündemasta, haraka äestamasta, tedre tööda tegemasta. Lõin ma kure kõrva peale, haraka habeme peale, tedre teise tiiva peale. Kurg läks maha kopsates, harak maha apsates, teder maha tepsates.…
Lindude õlu Laiuse TIBUKENE, NIBUKENE, lähme rikka rehe alla. Vaat luuli, vaat vaat luuli, lähme rikka rehe alla. Sibitseme, sabitseme siblime ja sablime. Vaat luuli, vaat vaat luuli, siblime ja sablime. Tera sulle, teine mulle, kolmas kotti kandijalle. Vaat luuli,…
Kits kile karja Laiuse KIRI KITS METSA, võta poeg perra, too mulle einu, mina eina lehmale, lehm mulle piima, mina piima põrsale, põrsas mulle külge, mina külle ämmale, ämm mulle kakku, mina kaku kalele, kale mulle rauda, mina raua reole,…
Kits karja Kursi/Laiuse KITS KILE KARJA, üle mere metsa, võta vikat selga, niida mulle heina; mina heina lehmale, lehm mulle pippi, mina pippi põssale, põssa mulle põtka, mina põtka ämmale, ämm mulle kakku, mina kakku utele, utt mulle villa, mina…
Loomad tööl. Imed Laiuse SÕITSIN, SÕITSIN, VENNIKENE, sõitsin tüki Türgimaada, natukese Narva maada, poole ilma Pohlamaada – ei näind seda imeta, mis nägin Nässuveressa, mis oli Ubakalussa! Koerad kündsid, härjad hauksid, ärjad hauksid istakille, koerad kündsid kükakilla; obu tõi härik-vasika,…
Põdratapja. Imed Laiuse ÕITU MA ORAST KÜLVASIN, mäe otsa mängukaerad, kingu otsa kirjud kaerad. Pukk sõi õitust orase, mäe otsast mängukaerad, kingu otsast kirjud kaerad. Võtsin pukki sarvist kinni, lõin ma puki vastu maada. Nahk sai Narva nahkrule, liha sai…
Seatapmine. Kass kaevus Laiuse NE´P ON SEAD MIS MINULE, orikad onupojale – söödan sullgu, joodan jullgu! Läksin siga tappemaie, kutsun orjad otsa lööma, päivilised pähe peksma. Ori ei tulnud otsa lööma, päiviline pähe peksma. Tuli see väimees väärasilma, lõi selle…
Kass kaevus Laiuse PERETÜTAR LIIGA LAISKA, ei tema viitsind vetta tuua, aas tema kassi vetta tooma. Kass läks kaevust vetta tooma, jalg oli libe lipsatama, kassi kukkus kaevu sisse. Siis aas külast abi otsma: köis külasta, mees peresta; kümme köit…
Kolm metsa Laiuse SINISIRJE LINNUKENE, sinisirje, kuldakirja, lendas üle kolme välja: üks oli ruuge rukkivälja, teine kallis kaeravälja, kolmas niiske nisuvälja. Mis on ruuge rukkivälja, see on meie laste välja, mis on kallis kaeravälja, see on noorte meeste välja. mis…
Mõistatuslaul Laiuse MÕISTA, MÕISTA, MU ÕEKE, kas sina mõistad mõistatada? Mina kül mõistan, miks ei mõista, mis sest tühjast mõistatada. Kellel pikad põllepaelad? pajul pikad põllepaelad. Kellel leinasärgikene? Lepal leinasärgikene. Kellel see pea punane? Pihlaka pea punane. Kellel see kardane…
Mõistatused viljast Laiuse KIS ON ÜKSI ÜMMARGUNE? Ernes üksi ümmargune. Kis on pisut pikergune? Uba pisut pikergune. Kis on lai ja latergune? Leats on lai ja latergune. Kis on kolmekandiline? Tatar kolme kandiline. Kellel ruugeed juuksed? Rukkil ruugeed juuksed. Kellest…
Imetegija. Tore sõit Laiuse JUMALAL OLI ÜKSI POEGA, Maarial oli kaksi lasta. Need tegid ilmas imeta: need kisksid kivista peergu, nad lõhksid lumesta laudu, aganast tegid keerud köied. Nad heitsid munale sõlmed, tegid tuulesta hobuse. Siis läksid Soome sõitemaie; sõitsid…
Tore sõit Laiuse SAIN MA TEELE, VÕTT´ TIBADA, sain ma muale, võtt´ marada, võtid loogad lüia lunda, loogad lunda, turjad tulda. Tulda lõivad ruuna turjad, sädemeid lõid sälu siared, välku lõivad varsa kabjad. Kui läksin läbi külade, läbi küla vahede,…
Tee ilu Laiuse HULK SIIT LÄINUD UHKEEIDA, helelee, rida kaks läind rikkaaida, helelee, tropp läind peretüterida, helelee, ei nad teinud tee iluda, helelee tee iluda, maa menuda, helelee metsa kõrge kõmada, helelee välja laia laulusida, helelee. Meie kaksi vaestalasta, helelee…
Kust laulud saadud Laiuse KUI MA AKKAN LAULEMAIE, laulemaie, luulemaie, siis jääb kubjas kuulamaie, viisi valda vaatamaie, saksad servi seisemaie, isandad eemalt vaatma. Sõnad pannakse tähele, laulud lastaks kirjutada, pistetakse piibelie, rapsitakse raamatuie. Siis ma kuulen ütlevada: „See´p pole tütar…
Kurb laulik. Nutust järv Laiuse LAALIK OLI MINU ISAKE, laalik oli minu emake, laalikud olid pooled vennad, sõna võttijad sõsarad – laalik peab minustki saama (soama). Kes mind kuuleb laalevada, Laalevada, luulevada, see mõtleb ilula elama, lusti rõõmula olema: „See…
Kurb laulik Laiuse KES MIND KUULEB LAULEVADA, see mõtleb ilul elama, lusti rõõmula olema. Ma laulan läbi murede, läbi leinatse südame, läbi hoole ohkadelles. Ma mõtlesin süia toodavada, kala ette kannetava – toodi ette mo sõnude, lahutati laulusida, pandi paari…
Küla ütel… Suude sulg. Kust laulud saadud Laiuse KÜLA ÜTLES: „KUKU, KUKU!“ Külalapsed: „Laala, laala!“ Mis ma kukun, kurba lindu, või mis laalan, halba lapsi – mul jäi kodu suude sulge, laua peale laalu lehte, kerstu kappi keele kõlksu, parsile…
Suude sulg Kursi/Laiuse KÜLA MUL ÜTLES: KUKU, KUKU, külalapsed: laala, laala! Mis mina kukun, kurba lindu, või mis laulan, alva lapse! Mul jäi kodu suude sulge, lavva piale laululehte, parsi piale pajatisvaipa, kirstukappi keelekõlksu. Noored mehed, ellad vennad, pange lauku…
Venna sõjalugu Laiuse MIS SEAL MEILLA TEHTANEKSE? Vainukakku vaalitakse, sõea leiba sõtkutakse. Kelle kord on sõtta minna? Ei läha isa, ei läha ema, ega kõige vanem venda. Küllap kõige noorem venda. Läks ta aita ehtimaie, õde ette õppamaie: „Ära sa…
Hobune varastatud Laiuse OH MA VAENE VAIMUPOISSI, tillukene teopoissi, öösel peksan mõisa rehed, päeval künnan kütiksed. Kündsin poole päeva aegu, poole päeva palava. Tegin obu vallali, ja ise eitsin pikali, panin pea põllu peale, jalad jõe kalda peale. Kuri tuli…
Haned kadunud Laiuse EMAKENE, EIDEKENE, anna mulle aida võti, kingi mulle kerstu võti, ma lään aita ehtima, kerstule kenitama. Panen selga siidi särgi, peale kroogitud käissed. Emakene, eidekene, anna muile muuda tööda, sulasele suurta tööda, mulle tööda õlbukesta: aned oida,…
Suur tamm. Imelik maja Laiuse IIDUT, TIIDUT, TÜRNA TAMME, maha mina raiun rauda tamme, tüvist tegin tünderida, ladvast laeva ankurida, keskelt keiseri kiriku, oksadest sai Olevi torni. Mis sealt järel jääbuneksi, jääbuneksi, viibuneksi, sealt sai sandi saunakene, vaese mehe varjupaika.…
Mere kündmine. Lina Laiuse ILUSASTE NÄGIN UNDA: mere ääres künneti, ranna ääres raiuti. Mis sinna peale tehtanessa? Lina peale tehtanessa. Lina kasvis kui see linti, linakupar kui see kulda. sealt ma raamin rüpe täie, hõbedase hõlma täie, ema kuldse kuue…
Mere pühkimine Laiuse ELLAKENE, VENNAKENE, tee mulle tinane luuda, vala vaske varrekene, ma lähan merda pühkimaie, mere äärta äigamaie. Pühin pühkmed põlle sisse, viin ma venna välja peale, isa pika põllu peale. Põld sai põhjani rammutud, väli otsani vägevaks, rukki…
Meri õue all Laiuse MIS ON MEIE ÕUE ALLA? Meri meie õue alla. Mis seal mere keskeella? Sammas mere keskeella. Mis seal selle samba otsas? Sõel selle samba otsas. Mis seal sõela serva pealla? Kägu sõela serva pealla. Mis seal…
Mere kündmine. Salme laul Tartu linn/Laiuse OI IMETA, VOI IMETA, mis nägin mina imeta! Mere äärta künnetie, ranna äärta raiutie, linad peale külvetie! Lina kasvis kui see linti, kupar otsa kui see kulda. Mina röövin rüpetäie, korjan kuue õlma täie.…
Linad liulaskjale Kodavere/Laiuse Liugu, laugu! LINADELLE PIKKA KIUDU, liugu, laugu, linad pikad peenikesed, liugu, laugu, linad liulaskijallee, liugu, laugu, takud tagast tõukajalle, liugu, laugu, ebemed eest vedajalle, liugu, laugu, tutrad tuas istujalle, liugu, laugu. Vanemate käest. See oli kangest moodis.…
Mardikombestik Laiuse/ Torma/M-Magdaleena/Kursi LASKE SISSE MARDISANDID, Mart on tulnud kaugelt maalta, Tulnud üle suurte soode, üle kuivade jõgede, üle märgade mägede, üle soode ja rabale, läbi suurte metsade. Mardi küined külmetavad, Mardi varbad valutavad! Ennevanast elati rehetoas. Kui sandid oma…
Rikas ütleb reeks Laiuse RIKAS SÕIMAB MIND REEKSA, rahaline rattaaksi, külaline kaarikuksi. Pööran ümber, ütlen jälle: ma polnud rikka reeksa, rahalise rattaaksi, külalise kaarikuksi. Kui pole rikkal regesid, rahalisel rattaaida, külalisel kaarikuta, tulgu sinna meie metsa, sealt saab rikas regesid,…
Mõisast põgeneja Laiuse MINA MÕISA TIUMEES, istun mõisa aida ees, külimit ees ja teine käes, riigi kaigas kaenalessa, jägan valla vaestel leiba, kihelkonna kerjajatel. Tull siis ärra mõisa poolta, küsis: „Mis sa teed siin, tiumees?“ Toodi köied, toodi paelad, siuti…
Rikka ja vaese söök Laiuse RIKAS TAPPIS SUURE ÄRJA, suure ärja, suure lehma – ei saand süüa, ei saand müüa, ei saand küllalti elada, ei saand viita vorstikesta, viitakümmend käkikesta. Ma tapsin vana varese – küll sain süüa, küll sain…
Laisk teomees. Kupja peksja Laiuse MA OLIN TILLUKE TEULE, madaluke maade peale. Teised läksid õhta ju tiule, ma läksin hommiku järele, sahad olid otsa seadematta, saha veadid veanamatta. Teised olid künnud kümme sammu, aanud vagu ju üheksa, mina kiuste kündemaie…
Oleks minu olemine Laiuse SUURED SÖÖVAD, SUURED JOOVAD, suured suuresti elavad! Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll mina teaksin, mis mina teeksin: ma teeks ärrad ärgadeks ja vanad saksad sahkadeks ja kubjad adra kurgedeks ja kiltrid adra kiilideksi. Siis…
Kubjas mõõdab maad. Kupja peksja Laiuse LÄKSIN TILLUKE TEULE, abivaimuke vaule. Tuli siis kubjas mõisa poolta, kilter kilgates järele. Mõetis mulle mõedu maada, seal mina kündsin, seal mina äestsin. Oot-oot kubjas, noo-noo kilter! Las’ tuleb laubaõhtukene, pühapäeva pikkapäeva! Tuli siis…
Kättemaks sakstele. Kubjas mõõtis suure tüki Laiuse TAHETI MIND TALUPOJAKS, pandi minda peremeheks. Anti paar mul häida härgi – üks oli sitik, tõine parmu. Aeti esmaspääv teole – ei läind esmaspääv teole. Läksin teisipääv teole: härjad võeriti eessa, sahad servila…
Mõis kurnab valda Laiuse MUL OLI MULLU MUSTIKLEHMA, magu jooksis mööda maada, udar uuta lunda mööda. Ei see toond alli ärjakesta, tõi aga punase puniku. Ärra tahtis äida lehmi, saatis kubjakse külasse, kuulsa Taaleri talusse. Mina kubjast palumaie: „Kulla kubjas,…
Joodiku laul Kursi/Laiuse JOO, KURKU, KANNA, KAELA, võta vastu, vaskirinda! Küll need jalad koju viivad, sääred sängije seavad, põlved põhkuje poevad, labajalad voodeeie. Hõiskan muude õlle peale, karjun teiste kalja peale, vingun teiste viina peale! Ei ole kodu kedagi, ei…
Seni sõbrad, kui õlu toobis Kursi/Laiuse SENNIKS ÕED, SENNIKS ÕED, SENNIKS VENNAD, senniks õed, senniks õed, senniks vennad, kui oli kapas, kui on kapassa õluta, kui oli kapas, kui on kapassa õluta, kui oli kannus, kui on kannussa õluta, kui…
Saar õllest Laiuse OLGA TERVE, ÕLLE PRUUVEL, kis teind õlle miki-maki! Mina mekin meelta mööda, katsun kannu äärta mööda, tõstan toopi jõudu mööda. Joon õlled, kõristan kannud, viskan vitsad vitsikuije, kannu lauad kaasikuije. Kus ma vitsad viskaneksi, sinna kasvis vitsametsa;…
Öösel üksi Laiuse ISA LÄHEB EMAGA ÕHTALE, ÕHTALE, vend lähab noore noorikuga, õhtale, õhtale, kellega lähen mina vaene, õhtale, õhtale? Lähen nuttes nurga poole, õhtale, õhtale, tükin tühja sängi poole, õhtale, õhtale. Pööran külge – leian külma, õhtale, õhtale,…
Öösel üksi Laiuse OH SEDA ASJA HALEDA, oh seda elu igava, mis on vaesel leskenaesel ilma meheta elada! Muud ajad muidu elaksin, muidu tunnid tukerdaksin: tuleb see õnnis õhtukene, vilets videvikukene – isa läeb oma naisega, vend läeb noore noorikuga,…
Võta vahelt vaene Laiuse PIDIN AGA PIDIN AGA, HELLAD VENNAD, pidin aga Piipeje minema, sain aga Salla vainiulle, Kodi küla koppelije. Seal olid neiud rinnassagi: ees oli eide helmekaela, taga taadi taadrikaela, vahepeal olid vaesed lapsed. Hellakene, vennakene, kui läed…
Hoiatus pika naise eest Laiuse ELLAKE JA VENNAKENE, kui lähed naista võttemaie, ära sina võta pikka naista: pikk läheb pingile magama, seadab seared seina peale, kedraluud kerisse peale, labajalad laua peale. Võta lühike lupsakas: lühikene lüpsab lehmad, saadab karjad kaugeella,…
Kosilased tulevad Laiuse EMAKENE, MEMMEKENE, pane vaht värava peale, teine teise nurga peale, kolmas jõe kolga peale – ma lähen jõelta vetta tooma isa kirvesta ihuda, venna verstu haljastada: isa kirves heitis killu, venna verstu roosteteles. Kuulsin siis kuljuste kõlina,…
Miks poisse põlgate Laiuse NEITSIKESED NOORUKESED, mis te endid arva’ate, et te poissa põlgaate? Tukkudes te teete tööda, laiseldes lõnga lasete: viis aga vilku vaksa peale, tuhat tompu tolli peale, sada sõlme süllalegi. Kui te kangasta kujute, suga siis nutab…
Ema haual. Ema ja armud Laiuse/Palamuse JUMAL AGA SUNDKU SURMA KÄTTE, jumal aga sundku surma kätte, hele-lee, nähku suure vaeva kätte, nähku suure vaeva kätte, hele-lee! Tappis aga isa, tappis aga ema, tappis isa, tappis ema, hele-lee, jättis vara vaeseks…
Ema ja armud Laiuse MEIE KAKSI VAESTALASTA, hele-lee, kaksi kui kanapojaksed, hele-lee. Ema viidi uksestagi, hele-lee, armud läksid akenasta, hele-lee, ema hauda lasketadi, hele-lee, armud haua kaldaella, hele-lee. „Tõuse üles, mu emake, hele-lee!“ „Ei või tõusta, tütar vaene, hele-lee, muru…
Ema haual Laiuse MEIE KAKSI VAESTALASTA, sa isatu, ma ematu, lähme jaanipäev kiriku, murerätikud käessa, mure nummer nurga pealla. Teine pühib teise silmad, teine teise pea silitab. Ma lähen isa haua peale: „Tõuse üles, taadikene!“ „Ei või tõusta, poega noori,…
Kasvatus asjata Laiuse EMAKENE, NENNEKENE, kasvatasid tütterida, kasvatasid, kallistasid, maha panid, mängitasid, üles tõstsid, üpitasid. Mõtelsid sa abi saama. Abi sai neile halvadelle, tugi neile tuimadelle, tuimale tule puhujaks, laisal lapse kiigutajaks, virtsiku vee vedajaks. Viis: J. Remmelgas (EÜS V…
Kasvatus asjata Laiuse OH MINU ISA, OH MINU EMA, mis teie minust kasvatan’d! Eks teie võind mind jõkke panna, ehk ka jõe kaldale. Seal oleks vesi veeretanud, mätas pannud mu mehele, kallas oleks kasvatanud, vesi musta meelitanud, särg oleks teinud…
Kasvatus asjata Laiuse Lapse imetaja laul IMETASIN, ELLITASIN, kasvatasin, kallistasin, maha panin, mängitasin. Ime, elli, kasva, kalli, ime, elli, tütarlasta! Soosse viisin soojad leevad, arule pudrud palavad, mõtlesin tugi tulema, mõtlesin abi ajama. tugi sai sellel, keda ei tunnud, abi…
Hällilaul Kursi/Laiuse ÄIU ÄIU, KUSSU KUSSU! Vokikene, lehmakene, kedervarsi kitsekene, seep mu kallis kangaspakk, seep mu ella eide vokk, äripäine a’aviide, pühapäine mängukene. Küllap laiska lapsed toidab, hiline pere elatab, laisal on lapsed ladusad, hilise pere ilusa. Viis: Madli Saeble…
Kolm metsa Laiuse/Äksi SÕUA IKE, MEIE KIIKE, kiigele, kõrgeelle, kaugeelle, kiigele, üle õrte, peale parte, kiigele, üle tammiste talade, kiigele, sõua üle kolme metsa, kiigele! Üks oli metsa kuuske metsa, kiigele, teine metsa kaske metsa, kiigele, kolmas metsa õunapuune, kiigele!…
Kiigele ehtimine. Kiigel kartlik. Kulla kulumine Kodavere/Laiuse EMAKENE, NENNEKENE, anna mulle aida võti, kingi mulle kerstu võti – ma lähen aita ehtimaie, kerstule lään kenitama. Selga panen siidisärgi, vööle panen vööda pitka, pähe panen pärga laida, jalga uued ummiskingad –…
Kitsas kiik Laiuse VOT KUS POISID, TÄHKVERE POISID! Tegid kiige kirsipuist, madalasta marjapuist. Kiige sambad tõid Saksamaalt, kiige postid Poolamaalt, kiige võlla Võrumaalt, kiige toed Türgimaalt. Alt ei saand hani ujuda, pealt ei peasuke pugeda. Viis:Kadri Tädimees (60 a) (EÜS…
Kuhu teeme õitsitule M-Magdaleena/Laiuse ÕLLE, ÕLLE, ÕITSI! Küla karja, õitsi, poisi hõlma, õitsi, õlle, õlle, õitsi! Õitsist saab, õitsi, õlut juua, õitsi, õlle, õlle, õitsi, karjast saab, õitsi, kanamuna, õitsi, õlle, õlle, õitsi, sigurist saab, õitsi, sealiha, õitsi, õlle, õlle,…
Laisk kündja Laiuse Tööd tegemata MIS SOAB MINUSTA MEHESTA, õhtule, õhtule, puna peaga poisikesest, õhtule, õhtule? Minu kesa kündemata, õhtule, õhtule, rauapuu jäi raiumata, õhtule, õhtule, adrakured kuusikusse, õhtule, õhtule, sahad jäänd alles sepale, õhtule, õhtule! Viis: Kadri Paadimees (60…
Sulase kättemaks Laiuse Kündja laul PERENAENE PETTIS MINDA, keetis mulle keepudru, andis mulle haganast leiba. Oot, oot, oot ja noo, noo, noo, las’ lähen väljal kündemaie – vao mina ajan, vaksa jättan, jättan künkad künni sisse, et on rohul ruumi…
Sulase kättemaks Laiuse Kündja laul PERENAENE PETTIS MINDA, keetis mulle keepudru, andis mulle haganast leiba. Oot, oot, oot ja noo, noo, noo, las’ lähen väljal kündemaie – vao mina ajan, vaksa jättan, jättan künkad künni sisse, et on rohul ruumi…
Tore kündja Laiuse Hea kündja OH MINU HÄIDA HÄRGASIDA, paremaida paarisida! Läksid möirates mäele, karates kaevu künale, ike vaskina peassa, rahe raudana seessa. Tina siis tilk’sid härja sarved, kulda käärisid adrakured. Hästi mina kündsin härra väljad, risti-rästi Riia väljad, parajaste…
Lina kasvas kui linti Laiuse Lina kasvule LINA TEGIN LIIVAKUSSE, helelee, odrad tegin orumaasse, helelee. Seal kasvis lina nii kui linti, helelee, linakupar nii kui kulda, helelee. Sealt ma raamsin rüpe täie, helelee, isa hõbehõlma täie, helelee, ema kuldse kuue…
Laiuse MEIE MAA MEHED MADALAD, adrakandijad kavalad, teevad linad liivakulle, kaerad välla kallakulle, odrad välla orgudesse, mäe peale mängiodrad, tanavisse tantsukaerad. Tulli kulli Kuuramaalta, sinisarve Saksamaalta, tulli pulli Pohlamaalta, kes sõi linad liivakulta, mäe pealta mängiodrad, tänavista tantsukaerad. Viis: Kadri…
Halb sirp. Päid jäänud põllule. Pane lammas laua peale Laiuse Lõikuslaul PEREMEES PEREMEHIKE, perenaine naesukene – ära sa võta vihaksa, ära sa pane pahaksa, et jääb kõrsi kõikumaie, et jäeb varsi’ vaarumaie: see’p ei ole minu süüdi, see on sitta…
Jätan lindude süüa. Väljad karja käia Laiuse Lõpe, põld LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, helelee, kui ei lõpe siia jätan, helelee, sirgu süia, värvu viia, helelee, jänestele järada,helelee, küla lammasste laduda, helelee, küla sigade siduda, helelee, küla põrsaste pugeda, helelee, kui…
Halb sirp. Mis meid otsas ootab. Põllud põdema Laiuse Lõikuse juures ASUGE ESIDE PEALE, helelee, seatke põllo serva peale, helelee! Sirp on kurja seppa tehtud, helelee, raud on rammade taotud, helelee, sirp on kurja, ei koggoje, helelee, elle rauda heidetiko,…
Vihun viie vikatiga Laiuse Heinalaul MEIL ON ILLUS OIDUKENE, helelee, oidus illus einakene, helelee! Niitis viisi vikkatida, helelee, kaarutas rehha kahheksa, helelee! Senni heinamaa illusa, helelee, kui on eina niitemata, helelee, senni kaared kaunikesed, helelee, kui on loogu võttemata,…
Suvi ja sügis Laiuse JUBA LEHIB LEHTA PUUSSA, kaasike, lehta puussa, rohtu maassa, kaasike, allentab eiina arussa, kaasike, nõtkotab nõmmessa padakas, kaasike, kõigub soossa kuusejalga, kaasike, obu irnub iiumaala, kaasike, varssa karjub kaugeela, kaasike. Vikat viib eiina arusta, kaasike,…
Suvi ja sügis Kursi/Laiuse JUBA LEHIB LEHTA PUUSSA, lehta puussa, rohtu maassa, allentab eiina arussa, nõtkotab nõmmessa padakas, kõigub soossa kuusejalga, obu irnub Iiumaala varssa karjub kaugeela. Vikat viib eiina arusta, nuga nõmmesta padaka, kerves soosta kuusejalga, unt sööb iiesta…