Rannaelu Lüganuse MIS VIGA VIRUSSA ELADA, Arju karjassa karata – Virus saab süüa vingerida, Arjus süüa angerida. Kas ole rannassa pahemi mere ääres uodevambi? Siis on rannassa pahemi, mere ääres uodevambi, ei saa rannassa magada, mere ääressa puhatassa. Ülged üüavadContinue Reading
Kalamehe elu Lüganuse HÜVÄ ON RANNASSA ELADA, kaunis ranna kalda’assa. Siis on rannassa pahembi, (kui) ei saa rannassa magada, mere hülge hüllengusta, kajakuije kaljenkusta. Hülgejed meresta hüüsid, kajakad mere karilta: “Üles tuiske, ranna rahvas, erkage, mere isandad, erkage, mere emandad!Continue Reading
Kallis kiik Lüganuse KIIS KIIKU, LAAS LAUKU, kiis, kiike, kõrgeelle, kõrgeelle, kaugeelle, ligi pilveda pimeda, ligi taivasta tasasta, ligi kuuda kõrgeeda. Ettas katsun kiigekesta, kas sie kiike kannab meida, ühe ella ehteeida, kahe kau riideeida. Kui sie kiik ei kannaContinue Reading
Kalajõgi Lüganuse PIKAD PÕLLUD, LAIAD LAMMED, nurgasta isanda nurmed, salgulised saksa väljad, ühte juoksid juured suured, ühte langend ladvad laiad, jõgi jooksi alta juure, allik mäe veeru alta: seal kasvid kalad kavalad, lõhed laiad, laugid otsad, purikad pugalad külled, siiadContinue Reading
Kojumineku laul Lüganuse KOHUS ON KODUJE MINNA, aig on akata minema – jo vilu värava peäl, (h)alla aja (aia) vitsa peäl, kaste kaevu kaane peäl. Ei näe koduje minna, obust uovije ajada, varssa varnale siduda panna kopli kõrvikesta, ahelme allikesta,Continue Reading
Kalajõgi Lüganuse NAISUKESED, KAISUKESED, läheme kalada katsumaie, kui need lutsud looka lõivad, avid suuda andasivad, tõine tõiselta küsisid: „Kuhu me kudema läheme, Kas me kargame kivile, Või me audaje asume? Rannas on noodad noortel meestel, võrgud võnnu poisikestel, seal meidContinue Reading
Kiigel kartlik Vaivara VELI, HELLA VELLEKENE, tee meil kiiku kutsumaie (kiitusmail)! ära tee oja otsa peale, ära tee vee veeru peale, ega kaevu kaldaalle! Neiu lä’äb kiiku katsumaie, mõtleb ojja upuvada, mõtleb vette veerevada, mõtleb kaivu kukkuvada! Kiigutaja, kukutaja, äraContinue Reading
Paista, päev! Lüganuse PAISTA, PAISTA, PÄIVAKENE, paista, päiva, palavestä´, üle ilma eredestä, keigis paigus kibedestä – palavesta parmu aile, heledestä eina aile, kibedestä kiini aile. Sis tulev’ velle vikatille, naise loogu võttamaie, sõsare saade tegema. Tekst: Veske 2, 67 <Continue Reading
Veere päev! Lüganuse Päivä laul. SÕÕRI, SÕÕRI, PÄIVÄKENE, sõõri, sõõri, lõõri, lõõri, lõõri, lõõri, keeri, keeri, lõõri, päivä, lõuneelle, keeri keske hommikulle, (siis) saa saksa söömaaiga, maamihe magami-aiga, teomihe tegemi-aiga, sulas-poiste suigu-aiga, linnapoiste liiguaiga, mõisapoiste mõõduaiga, karjalaste kasuaiga! Tekst: VeskeContinue Reading
Vastlasantide laul Vaivara REIE, REIE, VASSELAME, vaslamed vasesa käiväd, hobe-elnissa helisod, kulda-keedisa kelisod. Peremees, peremehike, perenaine, naisukaine, jää-sulga sulas-mehike, mee olen tulnud kaugeelta, üle soo, üle merija, minu küüned külmetavad, ja varbad valu ajavad, sorme-otsad soitelevad. Mii kingin pereisäle? –Continue Reading
Ilus neiu kiige Vaivara KIE, KIE, KIIGEKENE, kie, kiige, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella, et ma paistan palju maada, paistan palju, maksan palju! Kui en isegi paista, paistab pärge mu päessa, kui olen isegi kuuma, kuumab kee kaelassa. Siis tulid Soomest soojaContinue Reading
Kohus koju minna Vaivara/Lüganuse KOHUS ON KODUJE MINNA, aig on akata minema – jo vilu värava peäl, alla (hall) aja-vitsa peäl, kaste kaevu kaane peäl. Ei näe koduje minna, obust uovije ajada, varssa varnale siduda, panna kopli kõrvikesta, ahelme allikesta,Continue Reading
Vihta minek. Ladvad lindudele Vaivara MEIE ÕUES ÕUNAMETSA, toa taga tuomemetsa, sauna tiel on saarimetsa, aida teil on aavametsa, köögi tiel on künnapad. Tuli suvi, sooja päiva, lähen metsa ulkuma, vihalehti leikama, kaseoksi katkuma, jätan latvad tuuvi tulla, pääsukese peadContinue Reading
Kiik halval kohal Vaivara OH TEI’ HULLUD NOORED MEHED, oh tei’ hullud’ ja rumalad! Omast hullusta päästa, rumalasta mottesta, kasimasta katsenkusta – tegid kiige joe ääre, joe ääre, mäe pääle, kuiva kaivu kaane pääle. Luulid neiud upumaie, kahud sisse kallamaie.Continue Reading
Kiigel kartlik Vaivara OO MINU KULLAD KIIGUTAJAD, hobedased oilutajad, vaski varbad veeretajad, ärge kurjast kiigutaga, vihaseata veeretaga! Laska maha, me palune, siie mustale murule, sini-lälläde segaie, kana-varvaste vahele, kullerkuppu keskeella! Mee olen kuri kartamaie, marja maha langemaie – kukun sulgaContinue Reading
Kiik tahab andeid Vaivara KII-KIIKE, LA-LAAKE! Lähme kiike katsumaie, kas sie kiike kannab meida. Kii-kiike, la-laake! Mis sina, kiigeke, kidised, kiike lauad ladisevad, kiige postid porisevad? Kiike tahab kihlaseida, aluspalgid andeeida, kiige lauad lahjaeida. Külamehed, mehikesed, külanaised, naisukesed, aidake aruContinue Reading
Täid kaladeks Vaivara MINA AGA MEES MERIMEHE POEGA, kaunis mees kalamehe poega. kui mina tunnen tuuled nõuda, tuuled nõuda, mered sõuda, vasta päevada vaata, mõeda päevada mürada, servi mööda seisatata, Türgi maada purjetata. Purjutan punasta merda, lipatan linasta merda –Continue Reading
Kuhu teeme õitsitule? Vaivara ÕITSILISED, PÄITSILISED, kuhu te’ teete tule, kuhu te’ lööte leeri? – Tule teeme toomingale, leeri lööme lepikule, pimedaie pihlakale, haledale haavikule. Tekst: H III 1, 115/6 (13) < Vaivara khk < Jõhvi khk., Voka v. –Continue Reading
Vastlalaul Vaivara x LIUGE, LAUGE! Linad pitkad liugujalle, takud taga jooksijalle, tutrad tua(s) istujalle! H II 1, 35 (43) < Vaivara khk., Peeterristi k. – M. Ostrov ja O. Kallas < Leena Kaev, 60 a., Leena Nirgiga ühes toas elamas.Continue Reading
Mardilaul Vaivara x SANDI MARDI MAUGUKENE, kõveram kui kougukene. Ei ole Marti maasta tulnud – Mart on tulnud kaugeelta, üle viie viljavälja, üle seitsme seljavälja, üle kaheksa kaeravälja, üle kümne künnivälja. Mardi küüned külmetavad, Varbad valatelevad (varbad valu tegevad). PeremeesContinue Reading
Vastlalaul Vaivara x Liugu laul. LIUGU JA LAUGU, linad pikkad liugujalle, tutrad tuas istujalle, takkud taga tõukajalle! Kes ei tule liugumaie, kaski kasvab kaela peale, niinepuu nisade peale, õunapuu õlade peale, vahter käevarre peale, kürnap’ kasvab külle peale, pihlakas pia-laele.Continue Reading
Lüpsilaul Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 61:11 (8) < Lüganuse k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Maali Kiriknar (1961).
Lüpsilaul Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 62:41 (7)- Lüganuse khk, Aidu-Nõmme k – Ingrid Sarv, Ülo Tedre, Ivar Mirov < Alviine Kaukes (1962).
Lüpsilaul Vaivara x SÕÕRU, SÕÕRU, SÕRGAJALGA, anna piima, arkijalga, sõõru neljasta nisasta, udarasta umbisesta! Kokka tahab kohvipiima, emand tahab perele piima, neitsid võida ruugeeida. Sõõru neljasta nisasta! Unt viib sinda, poiss viib minda, unt viib sinda sööda pääle, poiss viibContinue Reading
Heinateol Lüganuse EI MINUD VIIDAS HEINAMAALE – ilust viidas heinamaale, kallist viidas kaare peale. Kõik see heinamaa heliseb, kõik see kaaremaa kahiseb minu imme hüüdedessa, minu lapse lauldadessa. Tekst ja viis: EÜS XII 1457 (45) ja EÜS XII 1405 (15)Continue Reading
Kurjad kiigutajad Jõhvi KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Oi minu kullad kiigutajad, õbedased õilutajad, vaskivarvas vieretajad! Ärge kurjast kiigetage, õilasta õilutage, valusast mind vieretage! Ma õlen kuri kukkumaie, mari maha langemaie; kukun, kulda, kurjasta, õbedane, õela’asta! Kiik on toodud Kiikalasta, kiigesambad Saksamaalta, kiigepostidContinue Reading
Kiik tahab andeid Jõhvi MIS SA, KIIGEKE, KIGISED, aluslauake lõgised? Kiike tahab kindaida, aluslaud tahab andeida, sammas sini sääre-paulu, päälispuu puna-panimid. Oota, oota, kiigekene, las minu veli võttab naise, teine veli teise naise, kolmas toob mini koduje – siis soabContinue Reading
Kiik tahab andeid. Kirp kiigel Jõhvi MIS SA, KIIGEKE, KIDISED, aluslauake, ladised, päälispuuke padised? – Kiike küsib kindaaida, aluslaud jo andeeida, päälispuu puna-panimeid. Oot-oot, kiike, no-no, kiike, las tuleb suvi, saab sügise, tuva (tuvvakse) mõrsiad külaje, tõine tõiseje taluje, kolmasContinue Reading
Kallis kiik. Kingitused kiigutajale Jõhvi KIIGE IKKE, LAALA IKKE, lähme kiike katsumaie! Kas see kiike kannab meida, kas kannab kabuda kahte, kahe kahu riideida ja nelja neiu ehteida? Too kirves, raiu kiike, too nuga, nooli kiike, too vestu, vesta kiike,Continue Reading
Tõbine naine. Kuulus kuhjalooja Jõhvi MULLU VÕTSIN NAISE NOORE, tunamullu teise poole, kül oli priske ja punane, kül oli valge ja valusa. Viisin mina ella einamaale, kulla einakaare pääle; ella eina niitamaie, niitis eina, elkis metsa, paukusid paju alused. KogusContinue Reading
Koka kiitus. Humal Vaivara Pärast sööma. JUBA MINA LÕPPIN LÕUNAT SÜIA, lõppin lõunata pidamast, veel on kokka kiitamatta, õllepruual pruukimatta! Esti kiidan kokkakesta, pärast pruugin pruualida. Hüva kokk on keitand lõuna, parajast on pannud soola, toonud rohud Rootsi maalta, salatidContinue Reading
Koka kiitus Jõhvi ÜA KOKKA, KAUNIS KOKKA, üa kokka kietand lieme, parajast on pannud soola tuonud rohud Rootsimaalta salatimed Saksamaalta, piparid Venete-maalta. Tekst_ H II 1, 224 (328) < Jõhvi khk, Kohtla k – M. Ostrov, O. Kallas < LiisuContinue Reading
Rehepeksulaul Vaivara REIE PEKSETA MINUSTA, varta lüüa vaevatsesta, kubu kullada siuta. Mis minusta reielista, ehk siis vaesest varta lööjat! Panna paksusta lademid, sääta sääre kõrgusesta laba jala laiusesta. Kässa lüüa marja maani, marja maani, tedre teeni, ani põhjani põruta. KülapContinue Reading
Päeva peitmine Vaivara JUBA PÄIVE PEIDETIJE, kuu-valu varastetie. Kesse peitas meie päive, kumb siis kuu-valu varastis? Jeesus peitas meie päive, Mari kuu-valu varastis. Mis saab päive peitajalle, kuu-valu varastajalle? Annan noa nurme-kirja, tuppe tuuleristi-kirja. Tekst: H II 37, 77/8 (9)Continue Reading
Mardilaul Jõhvi x Noored mehed, tükki kümme ehk rohkem koos, panevad enestele pahupidi kasukad selga, näod ette, linadest habemed suhu ja lähevad Mardi-ema juhul külasse andeid manguma. Mardi-isal oli aisakell käes ja kaelakott kaasas. Paar pillimeest löövad lõõtspilli ehk viiulilContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x MARDIKENE, MAUGUKENE, kõverikku kougukene! Mart on tulnud kaugelt maalt, üle linaligude, Mart on astund allikaie, liuglend linaligude. Mardi varbad valutavad, sõrmeküüned külmetavad. Peretütar, neitsikene, tua tuli tuppaje! Kui põle tuas pierustikku – võta räästast räästaruagu, kui põleContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene! Kas lubate tubaje tulla, ovoste õue ajada, ratsu lüüa rõnga´aie? Mart on tulnud kauge´elta, kauge´elta, kõrge´elta, üle soo, üle rabade, kuldease kõrenda mööda, vaskise varude mööda. Mardi küüned külmetavad, Mardi varbad valu peavad.Continue Reading
Mardilaul Jõhvi x I Ukse taga. MARTI KÜSIB KÜÜNIKSELTA, Marti räägib räästaasta, tagand pakkuda paluks, alta akena alus: kas luba tubaje tulla, hoosta hoovije ajada, varsa varnaje siduda, ratsu (1) lüia rõngaije? Mardi küüned külmetavad, varba’ad valu teevad (ajavad), käeContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x LASKE SISSE MARDISANDID! Mart on tulnud kaugelt maalta: õbedasi õlgi müeda, suosi ja rabasi müeda. Mardil kaskene obone, pihlakane piitsakene, lepane riekene! Laske sisse mardisandid! Mardi varbad valutavad, Mardi küüned külmetavad! Peretütar, piigakene, puhu sa tuli tubaje,Continue Reading
Mardilaul Jõhvi x PEREMIES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene! Upsu-tupsu Mardikene! Ega Mart ole maasta tulnud – Mart on tulnud taeva’asta, õbedaste õrta müeda, kuldaste kõrenda müeda! Upsu-tupsu Mardikene! Mardi küüned külmetavad, Mardi varba’ad valutavad, Mart sie küsüb kinda’aida ja siis palubContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x MARDIPÄEVAL KÄISID SANDIKS VANEMAD INIMESED JA LAPSED KA. Ühel mehel on kott kaelas. See palub andeid. Seljas vanad riided, karupid kasukad ja marli näo ees, silmad kinni, et ära ei tunne. Mõni tõi vaestemajast vanainimeste käest riided,Continue Reading
Kadrilaul Jõhvi x OH MEIE ILUSAM HÄRRA, oh meie punane proua, hõbepitsi preilnakene, kuldanuppu noored härrad! Kadrinasta, kallinasta, Mari mardi juotudest. Kadri tulnud kaugelt maalta! Kadri küüned külmetavad. Kadri varbad valutavad. Kas luba tubaje tiulla, hoost hoovije ajada? EÜS VIContinue Reading
Kadrilaul Jõhvi x LASKE SISSE KADRISANDID! Kadri küüned külmetavad, Kardi varbad valutavad. Kadril kaskine hobune, lepane reekene, pihlakane piitsakene, toomikane loogakene, väga vaene varsukene. Kadri pole tulnud taeva´asta – Kadri tulnud soode mööda, üle õlgise hobuse. Peretütar, peenikene, lõõtsu saContinue Reading
Kadrilaul Jõhvi x KADRIKESED-KUDRIKESED! Kadrid tulnud kaugelt maalta, üle soo, läbi libeda, üle viie vilja-väilja, üle seitsme siemne-väilja, üle kümne küinni-väilja. Kadril kaiskine hobune, pihelgane piitsukene, remmelgane riekene, lobjakane loogukene. Pere-eit oli eidekene, peretoat oli toadikene! Tõuse aga üles voodiesta,Continue Reading
Kirp kiigel Jõhvi KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kuulin kiigel kiigetava, kaselatvas lauletava, kuuselatvas kukutava, männilatvas mängitava – läksin sinna katsumaie, kes sial kiigel kiigenevad, männilatvas mängivad, kuuselatvas kukuvad. Leidsin kirbud kiikemaie, sääsed sõnu säädimaie, paarmoad porisemaie, rohotirtsud turtsumaie. Siin lein kirbu küüraContinue Reading
Kiigel kartlik Iisaku KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Oi minu kullad kiigetajad, õbedaised õljutajad, ärge kurjast kiigetage, ärge õelast õljutage! – Ma olen kuri kukkumaie, mari maha langemaie: kivi suur on kiige alla, paas on laia alla lavva. – Ei õle eite kiigeContinue Reading
Kiik halval kohal Iisaku KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kii-kiike, kõrgeella, kõrgeella kaugeella! Kuulsin kiigel kiigetava, õunapuusta õisetava, tammelatvas lauletava; jooksin juista, käisin kiusta, astusin sammud sagedad, sammu vahed valge´emad, sammu servad sirge´emad. Kii-kiike, laa-laake! Kii-kiike, kõrge´ella, kõrgeella kauge´ella! Oi te ullud kiigesepad,Continue Reading
Kiigele kutse. Hea ja halb kiik. Anded kiigele Jõhvi KÜLATÜTRUKUD, ÕEKSED, küla poisid, pooled vennad, tulge kiike katsumaie! Mis te kodu kolletate, aia ääres aigutate? Kardate kullad kuluma, kardate vased vajuma, õbe elmed õigenema? Linnas, linnas, neitsikene, linnas kulub teieContinue Reading
Neli neitsit. Anded kiigele Jõhvi KII-KIIKE, LAA-LAAKE, kii-kiike, kõrge’ella, kõrge’ella, kauge’ella! Mis sa nägid kõrge’elta, mis sa nägid kauge’elta? – Nägin merda, nägin maada. Mis sial mere keske’ella? Sängi säällä keske’ella. Mida säällä sängi siessa? Kolmi nuorta neiukesta. Mis tegidContinue Reading
Anded kiigele Vaivara KII-KIIKE, LA-LAAKE! Kuulin kiige kiigetava, tamme latvas lauletava, ounapussa oisatava. Lähme kiike katsumaie, kas sie kiike kannab meida? Kui sie kiik ei kanna meida – kiike tahab kihlaseida, aluspalgid andeeida, kiige lauad lahjaeida. Külamehed, mehikesed, külanaised –Continue Reading
Anded kiigele Jõhvi Kiigelaul KII-KIIKE, KIIGEKENE! Mis sa, kiigeke, kidised, aluslauake, ladised? – Kiike tahab kindaaida, aluslaud tahab andeeida, päälispuu puna-panita. Ooda, ooda, kiigekene, las minu veli võtab naise, tõine veli tõise naise, kolmas toob kodu minija, neljas toob nenakaContinue Reading
Pole ehteid kiigele minna Jõhvi KUULIN KIIGEL KIIGUTAVA, õunapuussa õisetava, tamme latvas lauletava. Jooksin jooste, käisin kiuste, astusin sammud sagedad, sammu õtsad õigeemad, sammu vahed valgeemad. Nägin muilta mustad rukad, sõrme lükitud sõriked, Annelt alta aagilised, Leenalt linna lõngulised. MinaContinue Reading
Pole ehteid kiigele minna Jõhvi KUULIN KIIGEL KIIGETAVA, kase latves lauletava, õunapuussa õisetava, marjapuussa maisetava. Mina kuulasin kodunta, õuna õiede vahelta, tapuväätide taganta. Jooksin jooste, käisin kärmest, astusin sammud sagedad. Sain ma sinna kiige juure – muil õli kõigil mustaContinue Reading
Rehepeksulaul Jõhvi REIEPAPPI, POISIKENE, mina palun palveella, eidan ellila sõnula: pane sina parred peksamaje, aru-varred ahtamaje, lase mu Mari magada, Annekene aigutada! Pisut saab Mari magada siisgi seinide nojala, aru varside varala. Kui se ukse uilasteli, ukse linki ligasteli, siisContinue Reading
Lõikuslaul. Talgulaul Jõhvi, Vaivara LÕIKAKAMME, HÕIKAKAMME, tõemeeli tõmmakamme. Tõmmame õed tõesta – vinname viha perasta. Kas saame vanadelt võitu, usinaida uinutada. Uinutame vanad vaole, usinad unimäele, liiad targad taitsikuile. Tekst: H III 1, 114 (11) < Vaivara khk < JõhviContinue Reading
Tänu talgute eest. Suur härg. Koka kiitus Jõhvi OH MEIE ILUSA HÄRRA, oh meie saleda saksa, kulda-nupu nuari härra, obe-pitsi preilikene – tegid talgud latrikuile, helinikud heinatelle,. kahimikud kaeratelle, tapis härja talgukasta. Hüva kokka keetand lieme, parajast on pannud suala,Continue Reading
Talgulaul. Kuri mõis. Kupja sajatus (?) Jõhvi OLGE TERVE, MEIE SAKSAD – tegi pulmad põllulenna, õletused õtrilella, kahinikud kauridella. Mida suovin ärralenni? – Lautad täisi lambaaida, põhud täisi põrsaaida. Ärge te pahasta panga, ärge võttage vihasta, et jäi päida põllulenna,Continue Reading
Talgulaul. Suur härg Jõhvi OI MEIE ELEDA ÄRRA, oi meie saleda saksa, õbepitsi preilikene, kuldanuppu nooredärrad, meie puhas prouakene – ära tegi mis tõuti, tegi pulmad põllulesa, õletused õtrulesa, kahinikud kairulesa. Tappis ärja talguksesta, lei lehma lüpsikulta, sada saksamaa kanada,Continue Reading
Oinaga künd Jõhvi 1. 2. MUUD AGA KÜNDSID KÜITUDEGA, tõised lasid laukudega – ei rikkunud jumika juurta, ei pillanud puju pereta, ei tappanud lasta tagialta! Mina aga õige õilastega, väänsin piada pässidega – lõhki juured, katki kannud, mättad selili sirutin!Continue Reading
Talgulaul. Suur härg Jõhvi 1. 2. OLGU TERVE MEIE ERRA, saagu palju meie saksa! Tegi seda, mi tõoti: tappis ärja talgussesta, lei lehmä lüpsikulta, tuhat Turgi kukekesta, sada Saksamaa kanada. See oli härga, mis oli härga – tuhat süldaContinue Reading
Lõikuslaul Lüganuse LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpe, lõpe, kui mina leikan, aki, armas, kui avitan, lõpe, põldu, põlvildagi, sõre liiva, sõrmildani. Lubasid, põlluke, jalula joosta, sälu säärilla sivata, varsa kapjula karata – nüüd ei lõppe lõikadessa, saa otsa saatadessa. Küll minaContinue Reading
Sirbiviskamise laul Lüganuse SIRISE, SIRISE, SIRPI, kõrise, kõrise, kõvera rauda, räägi, rootsi rauakene: ke meist, linnuke, linale, ke meist, taimeke, tanule, ke meist piab pitka põlle, ke kannab kalevikuue? Sirise, sirise sirbikene, kõlise kõvera rauakene – kelle sirpi ette jõuabContinue Reading
Lõikuslaul Lüganuse PIIAD, PIIAD, SÕISKA PRISKED, naised, naised, sõiska vaprad, mengä vihku väändämäie, kulla kubu tõstemaie. Tehka te vihud vägeväd tehka ku´ud kuulusamad, anijalad auusamad! Kuhjad mieste, nabrad naiste, anijalad tüttärije. Kuhjad paistid Kunda´aie, saadud Samma mõisaaie,Continue Reading
Sirbiviskamise laul Vaivara SIRISE, SIRISE, SIRPI, kõlise, kõvera rauda! Kelle sirp siin ette jõuab, sellel peigmees vastu sõuab. Lähme lauldes läbi metsa – kellel hääl siin hästi kostab, sellel peigmees mütsi ostab. Tekst: E 40975/6 (7) < Vaivara khk, SamokrassiContinue Reading
Lõikuslaul Jõhvi LÄHME ME’ ESILE, HELLAD, käime, pärjad, pääle põllu! Hõikageme, lõikageme, tõe mielel tõmmakeme, viha mielel vinnakeme! Tõmmame õed tõeste, vinname viha perasta, kas saame vanuja võitu, usinuida unutada, võidame vanad vaole, usinad uni mäele, liiga targad tatrikuile. KülContinue Reading
Lõikuslaul Jõhvi LÄHME ME’ ESILE, HELLAD, käime, pärjad, pääle põllu, hõikageme, lõikageme, tõe mielel tõmmakeme, viha mielel vinnakeme! Tõmmame, õed, tõeste, vinname viha perasta, kas saame vanuja võitu, usinuida unutada. Võidame vanad vaole, usinad unimäele, liiga targad tatrikuile. Kül maContinue Reading
Sirbiviskamise laul Jõhvi SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõnele, kõverikene, räägi, rootsi rauakene – ke´e meste ära suressi, sene sirpi maa siseseje, ke´e meste mehele läheb, sene sirpi kauge´elle. Tekst ja viis: EÜS II 668 (165) ja EÜS II 755 (131) <Continue Reading
Sirbiviskamise laul Jõhvi SIRISE, SIRISE, SIRPI, kõnele, kõverikene, räägi, ruotsi räägokene! Kie meista mehele lähäb – sene sirpi kauge’ella! Kei meista ära sureb – sene sirpi maa siseje! EÜS VI 1018 (172) < Jõhvi khk, Illuka v, Raudi k –Continue Reading
Sirbiviskamise laul Jõhvi SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõrise, kõverikene, räägi, rootsi rauakene! Kelle sirpi ette sõuab, see meista mehele lääb, kelle sirpi taha jääb, see meista kodu jääb. EÜS II 660 (155) < Iisaku < Jõhvi, Kukemäe < Jõhvi khk, IllukaContinue Reading
Sirbiviskamise laul Jõhvi SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõlise, kõlise, kõvera rauda! Kelle sirp siin ette jõuab, selle peigmees vastu ruttab. Läheme lauldes läbi metsa, kelle ääl sääl selgest kostab, selle peigmees mütsi ostab. EÜS VI 934 (49) < Jõhvi khk, VokaContinue Reading
Lõikuslaul Jõhvi LÕPETAME SELLE PÕLLU, vähendame selle väila! Jätame täda sirgu süia, sirgu süia, virgu viia, musta lindude muneda, karja lindude karata alli ruuna ratsutada! EÜS VI, 957 (82) < Jõhvi khk, Puru k < Simuna, Laekvere v. – A.Continue Reading
Võitegemise laul Lüganuse KÜLANAISED – LAISAD NAISED: ei nad viitsi voida tehja, viskvad kėrnu koppelie, kėrnu männa männikuie. Tulin ma tiolt kodoie, võtin kėrnu koppelista, kėrnu männa männikusta, akkan kuored koputama. Kokko, kokko, kuorekene, ümber männa münta-mänta, siis sai võõralContinue Reading
Võitegemise laul Lüganuse Tekst ja viis: EÜS XII 1405 (1) < Lüganuse khk, Kerlaküla – Oskar Köster < Linda Normak (1915)
Ketraja Lüganuse OLIN MA UBA SALUSSA, käisin ma käbi külassa, umaluida ostamassa, villuje vahestamassa. Sain mina villad, tõin umalad, umalast sain uue kuue, villast sain vileda särgi. Viru villad, Arju takud, Laiuse linad lahedad, tuoge meie neiu kätte, sie onContinue Reading
Võitegemine Vaivara KOKKU, KOKKU KUOREKENE, voist, Jumala viljakene: taevast tulgu, sisse mingu, ümber männa müssa-mässa, ümber kirnu kissa-kassa, tot’s, tat’s leiva pääle. Tekst: H II 1, 84 (109) < Vaivara khk, Udria k – M. Ostrov ja O. Kallas <Continue Reading
Käsikivilaul Vaivara Kivid olid nagu nüüdki veski kivid, aga palju veiksemad, millest alumine kõvast laua külge kinni oli needitud. Ja PÄÄLMENE kivi võis vabalt ümber veerda. Laual oli nii kõrge serv, kui kivid kõrged olid, et mitte jahud üle servaContinue Reading
Laisk ketraja Jõhvi MU NAINE NÄBEDIKENE, kujub kangast käbedikene: üksi vaksa, kaksi pääva, küünar kümneval nädalil! Ei tal lõppend takud lakast, ega lõppend villad vakast, koti kangas kuke juurest! Nigisevad-nägisevad niied, sigiseb-kägiseb kangas! Suga suuri, niied laiad! Suga suuri –Continue Reading
Kuhu teeme õitsitule Jõhvi Õitseliste laul ÕITSILISED, PÄITSILISED, lähme õitsile õeksed, karja käimee käliksed! Kuhu me tule tiema kuhu me, linnud, lüöme leeri, kuhu me, pardid, jääme paika? Koledaie kuusikuie, aledaie aavikuie – sinnä me tule tiema, sinnä, linnud, lüömeContinue Reading
Veere, päev! Jõhvi VIERE, VIERE, PÄIVIKENE, õilu, õhtupoolekene! Viere saksuje vihale, kubijulle kuuluvilla; saks ei sallind päivikesta, saks ei sallind vierevaida, isand ööd tulemaie, kupjas kuuda tõisevaida, kilter tähti taivaalla. Tekst: H II 1, 194 (288) < Jõhvi khk, KohtlaContinue Reading
Veere, päev! Jõhvi VIERE, VIERE, PÄIVIKENE, õilu, õhtupoolekene, mina lõppin lõunet süüa, lõppin lõuneta pidada. Nüüd mina oodan õhtakesta, tõivun tõista päivikesta. Mis on õhtast oodamista, tõisest päivast tõivumista? Saks ei salli päiva vieru, kupjas kuud ei tõisemaie, kilter tähtiContinue Reading
Veere, päev! Jõhvi VEERE, VEERE, PÄIVIKENE, kulu, kulla tunnikene, õilu, õhtapoolekene! Veere puie, punane, aabalatva, anine, kaselatva, kaunikene, lepalatva linnukene! Veere orja õhtaaie, päivilise pääle põllu! Ori ootab õhtukesta, päiviline päivaveeru, sulane suve uluma (?). Ori saaneb orja palga, päivilineContinue Reading
Kokku, kooreke! Jõhvi Naiste Jüripäeva laul KOKKO, KOKKO, KOOREKENE, võist, Jumala viljakene! Taivast tulgu, sisse mingu! Münta-mänte männa ümber, kodo lapse kuogi pääle, karjalapse kako pääle! (Pööripäeval koguvad vanad naised “Monopoli” kõrtsi ette kokku, onni vaat keskel ja laulavad säälContinue Reading
Veere, päev! Lüganuse JUBA NÜÜD VEERE, PÄEVAKENE, alane, jumala aega, veere saksuje vihale, kubijuile kuulujuile – saks ei salli päevakesta, saks ei salli veerevaie, ei isand ülenemaie, kubjas kuuda tuisevaie, kilter tähti taevaaje. Nõnda veere, päivikene, kui mina emasta veerin,Continue Reading
Üles, pererahvas! Jõhvi Äratamine ÜLES, REIELE MINIJAD, kälised, käsikivile, velje naised, veskitiele! Juba äia süöti ärjad, juba ämma lüpsi lehmad, nadu kallis saati karja, saati karja kaugeella, lehmad linna uulitsalle, vasikad ane pajuje, kitsed kulda koppelie, lambad Lauri einamaalle. Viis:Continue Reading
Päevale Jõhvi PAISTA, PAISTA, PÄEVAKENE, eledaste, ilmakene! Siis mina tapan tallekese, Ise süön südamekese, Annan sulle sarvekese, pea viskan pärna põõsa, Jalad Jaani allikaie, kõrvad kõrtsi katusselle. Viis: EÜS VI, 876 (21) < Jõhvi khk,Voka v, Toila k – A.Continue Reading
Üles! Lüganuse ÜLES, ÜLES, KÜLANAESED, üles lehmi lüpsemaie karja välja saatemaie! Teiste kari kaugella, meie kari karjaaedas, teiste ruunad rakkessa, meie ruunad rukkiessa. Tekst: EÜS XII 1445/7 (37) < Lüganuse khk, Järve v, Saka k – V. Rosenstrauch < AnnContinue Reading
Üles, pererahvas! Jõhvi, Lüganuse Äratamine TÕUSKE ÜLES, PERERAHVAS, juba kukk on kuusi lauland, kani kaarutand kaheksa, juba sakste süömaaega, junkurille juomaaega! Viis: Maarja Ots (79 a) (EÜS II 757 (141) < Jõhvi khk, Järve v, Kukruse k – A. SildnikContinue Reading
Kiige katsumine Jõhvi NEITSIKESED, NOOREKESED, lähme kiike katsumaie! Kas sie kiike kannab meida, kahe kahu riideeida, nelja neiu ehteeida? Kui ei kanna kahuda kahte, kahe kahu riideeida, nelja neiu ehteeida – tuo siis kirves, raiu kiike, tuo vesta, vesta kiike,Continue Reading
Kiik tahab kindaid. Imemaa Jõhvi Kiigelaul Jaaniöösel. KII-KIIKE, LAA-LAAKE, kii, kiike, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella! Mis sa, kiigeke, kidised, aluslauake, ladised? Kiike tahab kindaaida, aluslauda andeeida, päälispuu puna panita. Ooda, ooda, kiigekene, las minu veli võtab naise, tõine veli tõise naise,Continue Reading
Kiige katsumine Jõhvi NEITSIKESED, NOOREKESED, lähme kiike katsumaie! Kas sie kiike kannab meida, kahe kahu riideeida, nelja neiu ehteeida? Kui ei kanna kahuda kahte, kahe kahu riideeida, nelja neiu ehteeida – tuo siis kirves, raiu kiike, tuo vesta, vesta kiike,Continue Reading