Laisk neiu Jõhvi SÕITSIN SOOME, SÕITSIN SAARE, sada virsta saksamaale. Sial tulid vasta piigade parved. Vot kus piiad, nied õlid piiad – kääs õlid mustad, silmad mustad, iuksed üsnä sasised. Sõitsin Soome, sõitsin Saare, sada-aga-virsta Saksamaale. Sial tulid vastaContinue Reading
Saani tegemine. Noorik kodus käimas Jõhvi MINU VEIKE VELJEKENE tegi saanida salussa, kena kirja kuusikussa. Igas kuus lõi kõdara, igas päivas pani pärna. Sai sie saani valmiesta, tõi saani tua edeje, aii aisad akanaie, kutsus vaatama vanemad, katsuma küla-kälised, tõiseContinue Reading
Laeva tegemine. Kannel Jõhvi Kiigelaul MARIA VENETA VESTI, Iiessu kaapi laiva kanti; sai sie vene vessetusta, laiva kaas sai kaabitusta, viedi nied vened vesije, lükkas laevad lüüdingeie. Tuodi vanad, tuodi nuored, pandi vanad sõudamaie, noored päälta vaatamaie. Vanad sõudsid, vanadContinue Reading
Laevasõit, Kannel Jõhvi Kiigelaul MARIA VENETA VESTI, Iiessu kaapi laiva kanti. Sai sie vene vessetusta, laiva kaas sai kaabitusta, viedi nied vened vesije, lükkas laevad lüüdingeie. Tuodi vanad, tuodi nuored, pandi vanad sõudamaie, noored päälta vaatamaie. Vanad sõudsid, ei nadContinue Reading
Ehted varastatud Jõhvi LÄKSIN MA KÄSI PESEMA isa uvvele jõele, veike velje allikalle. Painin lindi liiva peäle, sõrmuse sõmera peäle, sõle kahe kannu õtsa. tuli varas varvikusta, mädapea tuli männikusta, vei minu lindi liiva peältä, sõrmuse sõmera peältä, sõle kaheContinue Reading
Õlu, humal Jõhvi ÕLUT TIEB MINULE SOOJA! ma tien õllele palava, kütan kannule kasuka, umalalle uue kuue! Oh sina umal ullukene, võtid miele mieste piasta, tanu targa naise piasta! Tekst: EÜS VI 1179 (88) < Jõhvi khk, Kohtla v, KävaContinue Reading
Õlu ja viin. Humal Jõhvi VISSIST VIINADA TAHAKSIN, taas olen õlle tarbeella, ei õle ullu andejada, kannu kätte kandejada. Umalast on mehed ullud, naised kaljasta kavalad, tütar virku virreesta. Umal ulkus uulitsalla, käbi kärkis põesaassa, mõdu meie mõisaassa, viina allikasContinue Reading
Humal Jõhvi ÕDRAPIA ÕISKAS ARUSSA, käbi kärkis põõsa’asta: “Tule tänna, noori miesi, noori miesi, kõrki poissi! Vie minu kotila koju, matila oma majaje, tõsta tõrre serva piale; aja minu ahju iare pääle – sialt mina vieren virre’eie, puen õllepuolikuie, ajanContinue Reading
SKS_Lähteenkorva_369_ 2. SKS_Lähteenkorva_370_ 3. SKS_Lahteenkorva_368_
H_II_8_79_3_ 2. H II 8, 78 (1) < Päite k – P. Paurmann (1889).
KKI, RHL 62:24 (4) < Kohtla-Vitsiku – R. Mirov, A. Schmuul < Ann Vahermaa, 1962 2. KKI 21, 78 (15) < Tudulinna, Mõisaküla – V. Jüris < Palm, 1956 3. KKI 21, 82 (24) < Sahargu k – V. JürisContinue Reading
RKM II 142, 397 (4) < Raudi k – E. ja H. Tampere < Lilli Ellermaa, Alviine Kolkmann 1962 2. RKM Mgn II 1376 (j) < Rootsioja k – M. Proodel, H. Tampere < Vilma Proodel, 1967
1. EÜS VI 873 (9) < Jõhvi – A. Sildnik ja P. Penna < Liena Klüüts, 50 a. v. Voka v. (1909). 2. EÜS VI 878 (29a) < Järve v, Valaste k – A. Sildnik ja P. Penna < GustavContinue Reading
EÜS VI 902 (124) < Jõhvi khk, Järve v, Käva k – A. Sildnik ja P. Penna < Kristjan Villmann, 83 a. (1909) EÜS VI (884) 55 < Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna k – A. Sildnik ja P. PennaContinue Reading
EÜS II 751 (111) < Järva v, Peetri k – P. Penna, K. Luud, < Leena Tiismann, 1905 2. EÜS II 754 (123) < Jõhvi khk, Pagari v, Jõetaguse k – P. Penna ja K. Luud < Mari Räbin, 77Continue Reading
1 Pulmalaul Laul, mis siis lauldud sai, kui pulmalised pruudiga peiu kodu sõitsivad. Peiupoolsed: Linnukeised, langukeised, kuhu teie kauast viibisite? Kukest leida (teida?) kutsuti, kana laulust kaivati, sia-söödist saite siie, ahju-kütista külaje. Pruudipoolsed vastu: Teel oli viisi viivitusta, kuus oliContinue Reading
Halvad ehted. Ei tohi kiigele minna Jõhvi SAIN MINA, KALLIS, KIIGE PÄÄLE, ani aisude (aisade) vahele, nägin mina muilta musta roka, Annelt need ahedad käiksed Liisult linna lõngulised, Maril maani poogelised – minul vaesel valge rokka. Mina nuttades koduje, alatsedesContinue Reading
Ehted katki. Sepa lapsed Jõhvi ANN LÄKS LAUDA ÜPPAMAIE, küla alla kiige pääle, all oli pakku õunapuune, pääl oli lauda vahterane. Pakk läks katki õunapuune, lõhki lauda vahterane. Anne maha laua päälta, lõhki pauad kaulastanna, lehed laiad rindaltanna. Anne itkedesContinue Reading
Tee kakku Jõhvi x Last mängitakse põlvede peal hoides, ja teda kaku tegema õpetates: TEE KAKU, KASTA SAIA, sili sihalihada, kaalu kanamunada pane palju võida pääle, kuku! H III l, 378 < Jõhvi khk., Kohtla v. (Ereda v.), Võrnu k.Continue Reading
Laevapuu otsimine. Laevasõit Lüganuse TÜKI SÕIDIN TÜRGI TEEDA, natukese Narva maada, viis versta Vene rajada. rohelista Rootsimaada. Sääl tuli vasta männimetsa. Mina vaid männilta küsima: „Kas sinust saab ka purja-puida, purja-puida, laiva laida, ligi linna seisijaida, vee kui vasta veerijaida?”Continue Reading
Laevapuu otsimine Jõhvi KUI TULI KARI KODUJE, siis õli krappide krabina, siis õli lokkude logina; kui tuli ovoste ulka, siis õli kellide kelina, õhelikude elina; kui tuli ulka neidusida, siis õli kiedide kelina, siis õli elmide elina, rootsi räätsiku rädina.Continue Reading
Kolm kägu. Salme laul Jõhvi KUKUS KOLMIDA KÄGUDA, üks kukus: oole, oole! Teine kukus: leina, leina! Kolmas kukus kulla kieli. Mis sie kukus: oole, oole, sene oolele ulatin; mis sie kukus: leina, leina, sene leinale lehitin, mis sie kukus kullaContinue Reading
Loomine Jõhvi ÜLE LENDSI LINNUKENE, üle lendsi ilma kõige, üle ilma, suure järve, üle ilmatse keriku. Õtsis maad munetessanna, aset autellessanna, ei saand maad munetessanna, aset autellessanna. Üle lendsi linnukene, üle lendsi ilma kõige, üle ilma, suure järve, üle ilmatseContinue Reading
Loomine. Salme laul Jõhvi KII-KIIKE, LAA-LAIKE! Lenda’eli, linnukeine, lendas üle ilma kõige, üle ilma, suure järvä, üle ilmatse keriku. Lendas meie koppelije, otsis maad munetessanna, aset autelessanna – leidas põõsamaa punase. Põlga’eli, linnukeine, põlgas põõsamaa punase. Kii-kiike, laa-laike! Lenda’eli, linnukeine,Continue Reading
Kurjad kiigutajad Jõhvi KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Oi minu kullad kiigutajad, õbedased õilutajad, vaskivarvas vieretajad! Ärge kurjast kiigetage, õilasta õilutage, valusast mind vieretage! Ma õlen kuri kukkumaie, mari maha langemaie; kukun, kulda, kurjasta, õbedane, õela’asta! Kiik on toodud Kiikalasta, kiigesambad Saksamaalta, kiigepostidContinue Reading
Surma sajatus Jõhvi MA TAHAN SURMAGA KÕNELDA, tahan taudi augutatta! Oh sina surma, suuri kuera! oh sina taudi, tappelikku! Muilt nopid nuoremaida, käärid kätkist kiikejaida, minult võtsid kõige vanema, õtsast õsa jagaja, lauast laste tallitaja, paal(t) – pää vanema! Tekst:Continue Reading
Lesenaise kaebus Jõhvi, Vaivara NINDA ON ALBA LESKI-NAINE kui tuba ilma tuketa; ninda on alba leski-naine kui kamber ilma katusetta; ninda on alba leski-naine kui sauna ilma samblita; ninda on alba leski-naine kui aita ilma aknata. Keik tuuled pealeja tulevad,Continue Reading
Virk naine Vaivara OLGAKENE, LINNUKENE, Olga, lindu tüttarida! Muud naised uned magavad, kõrvad kangasta kuovad, vähid niiti vieretelled – sina arid allitasa, kasid kammer vaari-tasa, tuod sina künad külasta, torred toisesta talosta, misga harid allidasa, kasid kammer vaari-tasa! Siep sullContinue Reading
Kust laulud õpitud. Lauliku vaev Jõhvi KUI MINA AKKAN LAULAMAIE, laulemaie, luulemaie, siis jääb küla kuulamaie, valdaje vaatamaie, mõni mies jääb mõtlemaie, mõni naene naeramaie, tütrik tüele seisamaie: ”Ei sie poiss õle tüeda teinud, tüeda teinud, vaeva näinud, see onContinue Reading
Arg laulik Jõhvi MIKS ON KURVAD MEIE KULLAD, miks ei tüttared ilutse? Kardavad suud kuluma, kiele kanned katkemaie; äbänevad äiäsida, äbänevad ämmäsida! Mis minul äväta äia, mis minul äväta ämmä, mis mul peiust pelgatava, kaasast nuorest kardetava: kivi suuri keskContinue Reading
Tütarde tapja Jõhvi EHITELIN VELJEKESTA, ehitelin, kenitelin. Veli kõndis kõssa-tieda, ajas neiu asjasida. Tuli kõsjasta kodoje, küsiteles eidekene, küsiteles taadikene: „Mis sa itked, poiga nuori, mis sa, ainiki, alatsed?” „Miks mina ei itke, eidekene, miks mina ei itke, taadikene! EiContinue Reading
Loomine Jõhvi LENDAELI LINNUKENE, lendaeli, liugeeli, lendas üle ilma kõige, üle ilmatse keriku, üle ilma, suure järve. Otsis maada munetessanna, aset autellessanna, pesa poigi tehessanna. Lendas meie kopelie, leidas põõsamaa (?) sinise – põlgas põõsa linnukene: „Ei või muni muneda,Continue Reading
Mõõk (suga) merest Jõhvi KUULIN KIIGEL KIIGUTAVA, õunapuussa õisetava. Tõin kuused tua edeje, kased kammeri lävale. läksin kulles kuuskeeie, kallis kase latveeie, suga kuldaine käessa, õbedane täie-lauda. Suga sulbasti mereje, täie-lauda laineeie. Mina Peetri palveelle: „Oi Peeter, püha sulane, Andres,Continue Reading
Kiik tahab andeid Jõhvi MIS SA, KIIGEKE, KIGISED, aluslauake lõgised? Kiike tahab kindaida, aluslaud tahab andeida, sammas sini sääre-paulu, päälispuu puna-panimid. Oota, oota, kiigekene, las minu veli võttab naise, teine veli teise naise, kolmas toob mini koduje – siis soabContinue Reading
Kiik tahab andeid. Kirp kiigel Jõhvi MIS SA, KIIGEKE, KIDISED, aluslauake, ladised, päälispuuke padised? – Kiike küsib kindaaida, aluslaud jo andeeida, päälispuu puna-panimeid. Oot-oot, kiike, no-no, kiike, las tuleb suvi, saab sügise, tuva (tuvvakse) mõrsiad külaje, tõine tõiseje taluje, kolmasContinue Reading
Kallis kiik. Kingitused kiigutajale Jõhvi KIIGE IKKE, LAALA IKKE, lähme kiike katsumaie! Kas see kiike kannab meida, kas kannab kabuda kahte, kahe kahu riideida ja nelja neiu ehteida? Too kirves, raiu kiike, too nuga, nooli kiike, too vestu, vesta kiike,Continue Reading
Suga merde. Mõõk merest Jõhvi OI MINO VEIKE VENNAKENE, kui kuuled pühad tulema, Jaanipääv jalul õlema, Lihavõtted liugenemas – Kuused tõin tua etteje, kased kammeri lävele, lepad lie lõukeella. – Sääl suen sulaste piada, kasin karjalaste piada, arin piada armutumil.Continue Reading
Harja otsimine. Mõõk merest Jõhvi LÄKSIN VENDA KATSELEMA, kas on venda karjapoissi, või on venda obuse-poissi. Vend nägi minu tulemaie, ajas karja kaldaaie, akkas pääda arjamaie, kuldane suga piussa, õbedane täie lauda. Suga suisasti mereje täie lauda laaneeie (1). MinaContinue Reading
Öised orjad Jõhvi x OH ME VAESED SAKSA VAIMUD igised isanda orjad, kurja saksa kõrralised, paha härra palgalised! – Ööd tuleme, üöd läheme, pääva pika tüöd tieme, siiski kurjad kukkutakse, pahad sõnad paisatakse, sõnad halvad annetakse – kelle mu’ule kuiContinue Reading
Orja elu. Orjusest ostja. Tuule tuba Jõhvi MIS SA TUISUD, TUULEKENE, paugud, paha ilmakene, mis sa raisud, rannakene (rahe)? Sa puhud puna minulta, lõõtsud verda valgeelta, pisut on puna minulla, vähe verda valge´ella. Ehk tuleks lumi tuline, rane (rahe?) raudaneContinue Reading
Tõbine naine. Kuulus kuhjalooja Jõhvi MULLU VÕTSIN NAISE NOORE, tunamullu teise poole, kül oli priske ja punane, kül oli valge ja valusa. Viisin mina ella einamaale, kulla einakaare pääle; ella eina niitamaie, niitis eina, elkis metsa, paukusid paju alused. KogusContinue Reading
Ori lahkub Jõhvi KUI MEIL LÕPEB LÕIKAMINE, saab kokko korjamine, siis meil lõpeb lõune leiba, vahekannikad kaovad. – Saavad orjad oodavaksa, palga võttijad pahaksa, tülist saavad tütarlapsed. – Peremies, peremehike, perenaene, naisukene, mina annan aiksast tiada, jua minu nädali nähikse,Continue Reading
Orjade tee. Orja uni Jõhvi Pisut saab ori magada LÄHMÄ TIÄDÄ TIPILISTA, tipilistä, täpilistä, maad jua marja varrelista. Siit on käined enne orjäd, enne orjäd, enne härjäd, vara käined vaesed lapsed, hiljä astuned anised. Jäänud kulda jäljä päälä, hõbedäd samudeContinue Reading
Orja elu. Ori taevas Jõhvi Sulase laul peremehele PEREMEES, PEREMEHIKE, anna ästi orjal süia, ori annab ärjal süia, ärg annab põhku põllu peale, põld annab põlveni rammuda, aita arjani ivada, kukur kuhjani rahada. Uueste ütlen ümber jälle, uueste ümber, taasContinue Reading
Kuri mõis. Ei tohi laulda Jõhvi MEIE VAISED VAIMULAPSED, oigukesed orjalapsed, paha saksa palgulised, kurja mõisa kõrralised – ööd tulema, ööd lähema, päivad pikad, tüöd tiema, siisgi pelgan peksetama, kardan karvu (k)akketama. Kül laulaksin, kui tohiksin, kardan koje kuulamaie, eideleContinue Reading
Orja elu. Orja söök. Orja uni Jõhvi KES TA’AB ORJASTA ELADA, sulasesta saada sulga, tulgu mult luba küsima, kuida orjast oldaneksi, käsku jalast käidaneksi. Ori peab pisut magama, siisgi seinade nõjalla, kirves varside varalla. Kui sie uksi uisastelli, lingapaul joContinue Reading
Orjade tee. Orja uni Jõhvi Pisut saab ori magada LÄHMA, LÄHMA, KÄIMA, KÄIMA, lähme tehtud teeda mööda, raiutu radade mööda, kust on käinud enne orjad, enne orjad, enne härjad, vara käinud vaesed lapsed, hilja astunud anised (?). Jätnud kulda jäljeContinue Reading
Koka kiitus Jõhvi ÜA KOKKA, KAUNIS KOKKA, üa kokka kietand lieme, parajast on pannud soola tuonud rohud Rootsimaalta salatimed Saksamaalta, piparid Venete-maalta. Tekst_ H II 1, 224 (328) < Jõhvi khk, Kohtla k – M. Ostrov, O. Kallas < LiisuContinue Reading
Põder põllul. Kõrts. Hobune varastatud Jõhvi JÜRI JUTUSTAS MINULE, ütles põdrad põllul käima, karud kaura aidadessa. Ma võtin püssi pööningilta, tutsari tua laelta, rohu sarve räästaesta, aavlikoti akna pealta, kuulikoti kummi otsast, lasin põdral perseessa, karu karvade vahele. Põt’r läksContinue Reading
Kolm metsa Jõhvi Kiigelaul KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kii-kiike, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella, ligi pilveda pimeda, ligi taevasta tasada! Mis ma nägin kõrgeelta, kõrgeelta kaugeelta, ligi pilveda pimeda, ligi taevasta tasada? Mäe mina nägin kõrgeelta, kõrgeelta, kaugeelta, ligi pilveda pimeda, ligi taevasta tasada.Continue Reading
Kiige kidisemine. Kolm metsa Jõhvi Kiige kidisemine KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kii-kiike, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella! Mis ma nägin kõrgeelta, kõrgeelta kaugeelta? – Kolm oli kiike kõrvissute, üks oli kiike kulda-arja, tõine kiike õbe-arja, kolmas kiike vaske-arja. Mis oli kiike kulda arja,Continue Reading
Venna sõjalugu. Uppunud vend Jõhvi MUIL OLID VELJED VIIED-KUUED, mul oli üksi ainuk velje, siegi sõlmiti sõdaje, siegi värviti vägeje, pandi pampu kandamaie, tinatükki tõstamaie, laia püssi laskemaie. Tina oli ränka, raud oli raske, sie käineb käsije mööda. Akan vendaContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi LENDAELI LINNUKENE, lendaeli, liugeeli! Lendas linnast linnukene, turu päälta tuvikene, alevista alli lindu. Tõi nied sõa sõnumed. Kes meist sõdaje lähab – kas lähab isa või lähab poiga, või lähab sõsar sõdaje? Sõsar mielile pahule, veli mielileContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi LENDAS LINNAST LINNUKENE, turu peälta tuvikene, sie tõi sõa sõnumida. Kie meiste sõdaje mennes? kas lähab isa, või lähab poiga, või lähab noorem veljekene? Lähab mies, lähab obune, rahakott lähab kolmandasta, leivakott lähab neljandasta. Veli vihteles lavala,Continue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi MINU HELLA VENNAKENE, turu pääl sa lüäd trummi, agulis sa ajad sarve. Kuninga kübar päässa, kindralije kirju kuube – puhub, et maa põmiseb, Kuuramaa metsad kumasid, Põltsama metsad mürasid, Soome sillad nõksatasid. Läksid sõtta sõdimaije, vaendlase vastuContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi VEND TULI SÕIDELDES SÕASTA, pääd jo väänetes väesta. Sõitis isa oovi alla, isa alla akunate. Koera aukus, alli irnus, akna täringid tärisid, koja akunad kõrisid. „Tule isa, tunne poiga!” Isa tuli, ei tund poiga: „Kust mina sinudaContinue Reading
Härjad murtud Jõhvi MA ÕLIN TIUPOISIKENE, nii kui tamme kannukene! Läksin tiule tinga-tanga, Vaidu ärra välja piale. Künnin tüki, künnin tõise, akkasin kolmat kündamaie, neljat nimetamaie, viiet vissist mõtlemaie. Siis lasin ärjad lõuneella, siis panin sahad sahti lõikamaie, jutad juttuContinue Reading
Härjad murtud Jõhvi LÄKSIN MA TILLUKE TIOLE, vaidu aga ärra välja peale, künnin tüki, künnin teise, akkasin kolmat kündamaie, neljata nimetamaie, viiet vissist mõtlemaie. Lasin ärjad lõuneelle, panin sahad sahti lõikma, jutad juttu tõukamaie, ikke ärge oidamaie. ise eidin maContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x Noored mehed, tükki kümme ehk rohkem koos, panevad enestele pahupidi kasukad selga, näod ette, linadest habemed suhu ja lähevad Mardi-ema juhul külasse andeid manguma. Mardi-isal oli aisakell käes ja kaelakott kaasas. Paar pillimeest löövad lõõtspilli ehk viiulilContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x MARDIKENE, MAUGUKENE, kõverikku kougukene! Mart on tulnud kaugelt maalt, üle linaligude, Mart on astund allikaie, liuglend linaligude. Mardi varbad valutavad, sõrmeküüned külmetavad. Peretütar, neitsikene, tua tuli tuppaje! Kui põle tuas pierustikku – võta räästast räästaruagu, kui põleContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene! Kas lubate tubaje tulla, ovoste õue ajada, ratsu lüüa rõnga´aie? Mart on tulnud kauge´elta, kauge´elta, kõrge´elta, üle soo, üle rabade, kuldease kõrenda mööda, vaskise varude mööda. Mardi küüned külmetavad, Mardi varbad valu peavad.Continue Reading
Mardilaul Jõhvi x I Ukse taga. MARTI KÜSIB KÜÜNIKSELTA, Marti räägib räästaasta, tagand pakkuda paluks, alta akena alus: kas luba tubaje tulla, hoosta hoovije ajada, varsa varnaje siduda, ratsu (1) lüia rõngaije? Mardi küüned külmetavad, varba’ad valu teevad (ajavad), käeContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x LASKE SISSE MARDISANDID! Mart on tulnud kaugelt maalta: õbedasi õlgi müeda, suosi ja rabasi müeda. Mardil kaskene obone, pihlakane piitsakene, lepane riekene! Laske sisse mardisandid! Mardi varbad valutavad, Mardi küüned külmetavad! Peretütar, piigakene, puhu sa tuli tubaje,Continue Reading
Mardilaul Jõhvi x PEREMIES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene! Upsu-tupsu Mardikene! Ega Mart ole maasta tulnud – Mart on tulnud taeva’asta, õbedaste õrta müeda, kuldaste kõrenda müeda! Upsu-tupsu Mardikene! Mardi küüned külmetavad, Mardi varba’ad valutavad, Mart sie küsüb kinda’aida ja siis palubContinue Reading
Mardilaul Jõhvi x MARDIPÄEVAL KÄISID SANDIKS VANEMAD INIMESED JA LAPSED KA. Ühel mehel on kott kaelas. See palub andeid. Seljas vanad riided, karupid kasukad ja marli näo ees, silmad kinni, et ära ei tunne. Mõni tõi vaestemajast vanainimeste käest riided,Continue Reading
Kadrilaul Jõhvi x OH MEIE ILUSAM HÄRRA, oh meie punane proua, hõbepitsi preilnakene, kuldanuppu noored härrad! Kadrinasta, kallinasta, Mari mardi juotudest. Kadri tulnud kaugelt maalta! Kadri küüned külmetavad. Kadri varbad valutavad. Kas luba tubaje tiulla, hoost hoovije ajada? EÜS VIContinue Reading
Kadrilaul Jõhvi x LASKE SISSE KADRISANDID! Kadri küüned külmetavad, Kardi varbad valutavad. Kadril kaskine hobune, lepane reekene, pihlakane piitsakene, toomikane loogakene, väga vaene varsukene. Kadri pole tulnud taeva´asta – Kadri tulnud soode mööda, üle õlgise hobuse. Peretütar, peenikene, lõõtsu saContinue Reading
Kadrilaul Jõhvi x KADRIKESED-KUDRIKESED! Kadrid tulnud kaugelt maalta, üle soo, läbi libeda, üle viie vilja-väilja, üle seitsme siemne-väilja, üle kümne küinni-väilja. Kadril kaiskine hobune, pihelgane piitsukene, remmelgane riekene, lobjakane loogukene. Pere-eit oli eidekene, peretoat oli toadikene! Tõuse aga üles voodiesta,Continue Reading
Kirp kiigel Jõhvi KII-KIIKE, LAA-LAAKE! Kuulin kiigel kiigetava, kaselatvas lauletava, kuuselatvas kukutava, männilatvas mängitava – läksin sinna katsumaie, kes sial kiigel kiigenevad, männilatvas mängivad, kuuselatvas kukuvad. Leidsin kirbud kiikemaie, sääsed sõnu säädimaie, paarmoad porisemaie, rohotirtsud turtsumaie. Siin lein kirbu küüraContinue Reading
Kiigele kutse. Hea ja halb kiik. Anded kiigele Jõhvi KÜLATÜTRUKUD, ÕEKSED, küla poisid, pooled vennad, tulge kiike katsumaie! Mis te kodu kolletate, aia ääres aigutate? Kardate kullad kuluma, kardate vased vajuma, õbe elmed õigenema? Linnas, linnas, neitsikene, linnas kulub teieContinue Reading
Neli neitsit. Anded kiigele Jõhvi KII-KIIKE, LAA-LAAKE, kii-kiike, kõrge’ella, kõrge’ella, kauge’ella! Mis sa nägid kõrge’elta, mis sa nägid kauge’elta? – Nägin merda, nägin maada. Mis sial mere keske’ella? Sängi säällä keske’ella. Mida säällä sängi siessa? Kolmi nuorta neiukesta. Mis tegidContinue Reading
Anded kiigele Jõhvi Kiigelaul KII-KIIKE, KIIGEKENE! Mis sa, kiigeke, kidised, aluslauake, ladised? – Kiike tahab kindaaida, aluslaud tahab andeeida, päälispuu puna-panita. Ooda, ooda, kiigekene, las minu veli võtab naise, tõine veli tõise naise, kolmas toob kodu minija, neljas toob nenakaContinue Reading
Pole ehteid kiigele minna Jõhvi KUULIN KIIGEL KIIGUTAVA, õunapuussa õisetava, tamme latvas lauletava. Jooksin jooste, käisin kiuste, astusin sammud sagedad, sammu õtsad õigeemad, sammu vahed valgeemad. Nägin muilta mustad rukad, sõrme lükitud sõriked, Annelt alta aagilised, Leenalt linna lõngulised. MinaContinue Reading
Pole ehteid kiigele minna Jõhvi KUULIN KIIGEL KIIGETAVA, kase latves lauletava, õunapuussa õisetava, marjapuussa maisetava. Mina kuulasin kodunta, õuna õiede vahelta, tapuväätide taganta. Jooksin jooste, käisin kärmest, astusin sammud sagedad. Sain ma sinna kiige juure – muil õli kõigil mustaContinue Reading
Kits kile karja Jõhvi KITS KÜLA KARJA, üle mere marja, tuo mulle eina! Mina eina lehmale – lehm mulle piima. Mina piima põrsale – põrsas mulle külge. Mina külge ämmale – ämm mulle kakku. Mina kakku Kalele – Kale mulleContinue Reading
Roti pulmad Jõhvi OI ROI-ROI-ROI, ROTTIL PULMAD, iire tütar läks mehele, nirgi noorema pojale, Siis tulid uhked pulmalised: unt tuli viie viiuliga, karu tuli kahe kanneliga, kukk tuli kulla kannustega, kana tuli õbe ammastega. Tekst: EÜS VI, 930 (39) <Continue Reading
Roti pulmad Jõhvi ROI-ROI-ROI-ROI, ROTILE PULMAD, iire tüttar läks mehele nuore’ga nirgima pojale. Oi mis uhked pulmalised: unt oli uuve viiuliga, karu kuue kanneliga, tibu oli tina varvastega, kukk oli kulla kannustega. Tekst ja viis: EÜS VI 963 (95) ja EÜSContinue Reading
Imed Jõhvi OI IMETA, OI IMETA, mis nägin mina imeta! Mis nägin Näo külassa: siad juba leibuda segasid, naine tuhnis tuhlismaada, lammas läks laudile munele, kana tegi kaksi tallekesta, siga seitse põrsukesta! Tekst ja viis: EÜS VI 1077 (243) ja EÜSContinue Reading
Imed Jõhvi OI IMETA, OI KUMMALIST, mis nägin Näo külassa: ärjad auksid, kuerad kündsid, obo tõi valgepea vasika, lehm tõi laugo tpru-tprukese lammas läks laudile munele, kana tõi kaksi tallekesi, siga aga sõtkus naise leivad, naine tohnis tühja maada! Tekst:Continue Reading
Hiire seljas teole Jõhvi LÄKSIN TIULE TINGA-TANGA, koera seljas kotikene, kassi seljas karbikene, sia seljas sadulakene, männi oksas märsikene! Õdrakook oli kotissanna, kaeramämm õli märsissanna, kaks õli räimi rätikussa, niedgi õlid puolel mädaned! Tera õli suola nartsu siessa, pisut õliContinue Reading
Loomad viljas. Tore noormees Jõhvi MA TEGIN ODRAD OJASSE, kaerad jõe kaldaasse, rukkid kõrve kuusikusse. Obu sõi odrad ojasta, karu sõi kaerad kaldaast, ärg sõi rukkid kuusikust. Mina obu müügemaie, ärga ära tappemaie, karu mahalaskemaie. Obust sain raha odava, ärjastContinue Reading
Loomad viljas Jõhvi OI NIGULAS, NIREPIKENE, metsküla kanepikene, tegid sina orguje orassed, mäe pääle keerud kaerad. – Tuli unti, sei obuse nahka, karu see pistas kaerad kinni. Oi Nigulas, nirepikene, tegi aia, jättas augu, küla sigade sibada, küla lammaste larada,Continue Reading
Loomad tööl Jõhvi KISSI KÜNNAB VÕÕBU VÄILAL? Siga künnab, tuul äästab, vares õli valmis siemendama, kurg õli kuri lõikamaie, kuovitas kogomaie, nuaber napru laduma, üebik ümber riisumaie; pääsune pani piad piale, sitikas sisse vedama, arakas angumies; värvud reie peksamaies, tuuvikesedContinue Reading
Mikult tuld toomas. Loomad tööl Jõhvi LÄKSIME LELLELT TULDA TOOMA, lelle kuera aukus minda, mina lelle riida piale, lelle riid(t)a kraksateli. Mina aknast vaataneli, mida tuas tehaneli: undil lasta uis(n?)utelli, karo küpsetas kalada, põdra pühkis põrmandida, jänes loppotas lusikuid. Tekst:Continue Reading
Liiri-lõõri Jõhvi SIRIT-LIRIT LINNUKENE, kus su kulla pesakene? Kuiva kuuse otsas, märja männi latvas. Kus on sie kuiv kuusk, kus on sie märg mänd? Vanamies raius. Kus on sie vanamies? Unnikulle uinus. Kus on sie unnikukene? Tihukene siplis. Kus onContinue Reading
Liiri-lõõri Jõhvi TIBU-TIIRU, LINNUKENE, kus su kulla pesakene? Kuiv(b)a kuuse õtsas, märja männi latvas. Kus seie kuiv kuusk, kus seie märg mänd? Vanamehe sauna taga. Kus siie vanamehe saun? Uinu sitaunnikul. Kus see Uinu sitaunnik? Kana siblis laiali. Kussa seeContinue Reading
Liiri-lõõri Jõhvi TIRU AGA TIIRU, LINNUKENE, kus sinu kulla pesakene? Kuiva kuuse latvas, märja männi latvas. Kus on sie kuiv kuusk, kus on sie märg mänd? Tulukene põletas. Kus on sie tulukene? Vesi kustutas. Kus on sie viekene? Must ärgContinue Reading
Rehepeksulaul Jõhvi REIEPAPPI, POISIKENE, mina palun palveella, eidan ellila sõnula: pane sina parred peksamaje, aru-varred ahtamaje, lase mu Mari magada, Annekene aigutada! Pisut saab Mari magada siisgi seinide nojala, aru varside varala. Kui se ukse uilasteli, ukse linki ligasteli, siisContinue Reading
Lõikuslaul. Talgulaul Jõhvi, Vaivara LÕIKAKAMME, HÕIKAKAMME, tõemeeli tõmmakamme. Tõmmame õed tõesta – vinname viha perasta. Kas saame vanadelt võitu, usinaida uinutada. Uinutame vanad vaole, usinad unimäele, liiad targad taitsikuile. Tekst: H III 1, 114 (11) < Vaivara khk < JõhviContinue Reading
Tänu talgute eest. Suur härg. Koka kiitus Jõhvi OH MEIE ILUSA HÄRRA, oh meie saleda saksa, kulda-nupu nuari härra, obe-pitsi preilikene – tegid talgud latrikuile, helinikud heinatelle,. kahimikud kaeratelle, tapis härja talgukasta. Hüva kokka keetand lieme, parajast on pannud suala,Continue Reading
Talgulaul. Kuri mõis. Kupja sajatus (?) Jõhvi OLGE TERVE, MEIE SAKSAD – tegi pulmad põllulenna, õletused õtrilella, kahinikud kauridella. Mida suovin ärralenni? – Lautad täisi lambaaida, põhud täisi põrsaaida. Ärge te pahasta panga, ärge võttage vihasta, et jäi päida põllulenna,Continue Reading
Talgulaul. Suur härg Jõhvi OI MEIE ELEDA ÄRRA, oi meie saleda saksa, õbepitsi preilikene, kuldanuppu nooredärrad, meie puhas prouakene – ära tegi mis tõuti, tegi pulmad põllulesa, õletused õtrulesa, kahinikud kairulesa. Tappis ärja talguksesta, lei lehma lüpsikulta, sada saksamaa kanada,Continue Reading
Oinaga künd Jõhvi 1. 2. MUUD AGA KÜNDSID KÜITUDEGA, tõised lasid laukudega – ei rikkunud jumika juurta, ei pillanud puju pereta, ei tappanud lasta tagialta! Mina aga õige õilastega, väänsin piada pässidega – lõhki juured, katki kannud, mättad selili sirutin!Continue Reading
Talgulaul. Suur härg Jõhvi 1. 2. OLGU TERVE MEIE ERRA, saagu palju meie saksa! Tegi seda, mi tõoti: tappis ärja talgussesta, lei lehmä lüpsikulta, tuhat Turgi kukekesta, sada Saksamaa kanada. See oli härga, mis oli härga – tuhat süldaContinue Reading
Ära võta pikka naist Jõhvi ÄRA SINA VÕTA PIKKA NAISTA! Pikk läeb pengile magama, sie sääb sääred seina piale, käed koorekirnu pääle, jalad Jaani allikaie, silmad sippelgapesaje, kõrvad kõrtsi katukselle. Võta ikke naine lühikene! Lühikene lüpsab lehmad, sie ajab karjaContinue Reading
Oma ja mehekodu Jõhvi KUI OLIN MINA KODUNA, siis mina maksin maasta kulla, isa õuesta õbeda, vase velje vainiulta, tina velje tie raujulta. Kui õlin mina koduje, isa üüdis õunapuusta, ema maenis marjapuusta, veljed kiidid kirsipuusta, lelled liemevalgeesta, muu pereContinue Reading
Lõikuslaul Jõhvi LÄHME ME’ ESILE, HELLAD, käime, pärjad, pääle põllu! Hõikageme, lõikageme, tõe mielel tõmmakeme, viha mielel vinnakeme! Tõmmame õed tõeste, vinname viha perasta, kas saame vanuja võitu, usinuida unutada, võidame vanad vaole, usinad uni mäele, liiga targad tatrikuile. KülContinue Reading
Lõikuslaul Jõhvi LÄHME ME’ ESILE, HELLAD, käime, pärjad, pääle põllu, hõikageme, lõikageme, tõe mielel tõmmakeme, viha mielel vinnakeme! Tõmmame, õed, tõeste, vinname viha perasta, kas saame vanuja võitu, usinuida unutada. Võidame vanad vaole, usinad unimäele, liiga targad tatrikuile. Kül maContinue Reading
Sirbiviskamise laul Jõhvi SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõnele, kõverikene, räägi, rootsi rauakene – ke´e meste ära suressi, sene sirpi maa siseseje, ke´e meste mehele läheb, sene sirpi kauge´elle. Tekst ja viis: EÜS II 668 (165) ja EÜS II 755 (131) <Continue Reading
Sirbiviskamise laul Jõhvi SIRISE, SIRISE, SIRPI, kõnele, kõverikene, räägi, ruotsi räägokene! Kie meista mehele lähäb – sene sirpi kauge’ella! Kei meista ära sureb – sene sirpi maa siseje! EÜS VI 1018 (172) < Jõhvi khk, Illuka v, Raudi k –Continue Reading
Sirbiviskamise laul Jõhvi SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõrise, kõverikene, räägi, rootsi rauakene! Kelle sirpi ette sõuab, see meista mehele lääb, kelle sirpi taha jääb, see meista kodu jääb. EÜS II 660 (155) < Iisaku < Jõhvi, Kukemäe < Jõhvi khk, IllukaContinue Reading
Sirbiviskamise laul Jõhvi SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõlise, kõlise, kõvera rauda! Kelle sirp siin ette jõuab, selle peigmees vastu ruttab. Läheme lauldes läbi metsa, kelle ääl sääl selgest kostab, selle peigmees mütsi ostab. EÜS VI 934 (49) < Jõhvi khk, VokaContinue Reading
Lõikuslaul Jõhvi LÕPETAME SELLE PÕLLU, vähendame selle väila! Jätame täda sirgu süia, sirgu süia, virgu viia, musta lindude muneda, karja lindude karata alli ruuna ratsutada! EÜS VI, 957 (82) < Jõhvi khk, Puru k < Simuna, Laekvere v. – A.Continue Reading
Harja otsimine. Mõõk merest Jõhvi JU KUULIN PÜHAD TULEMA, jaanipää jalul õlema, jooksin joostes käisin kiuste, astusin sammud saledad, sammu vahed valgeemmast, sammu otsad õigeemast. Tõin kuused tuua edeje, kased kammeri lävele, lepad lie lõukeelle. Läksin kulles kuuskeeije, kallis kaseContinue Reading
Oma ja mehekodu. Kuri mees. Joodiku hobune Jõhvi NEITSIKENE, NOORUKENE, kodu maksid sina kulla, isa õvvesa õbeda. Said sina sinna saaneessa, sinna õvveje ujunesta. Viisi päiva õlleesta – akkas äia augutama, akkas ämma augutama: “Mis oli sinul tuuessanna – eiContinue Reading
Ära mine noorelt mehele. Kuri mees. Joodiku hobune Jõhvi NEITSIKENE, NUORUKENE, ära mine noorelta mehele, kese kasvu kaasadelle! Kaasa küsib kangaaida, mies ei mieldi riideeida, Ürje särkida üvada, kaasa särki kaunikesta! Kui ei õle särki selga müeda, pihalappi pihta müedaContinue Reading
Kuri mees. Noorelt mehele Jõhvi/Vaivara Ei noorelt mehele LIENUKENE, LINNUKENE, Lienu-lindu, tüttarida! Miks läksid vara mehele, kese kasvu kaasadelle? Kaasa ei pane kasvamaie, mies ei mielta vottamaie! Kaasa katsub kangaaida, mies neid miele riideida. Kui’ (ei) ole särki selga müöda,Continue Reading
Joodikul mehel. Kasvatus asjata Jõhvi OH MA VAENE, MIKS MA LÄINUD juomarille mehele! Juomaril saab nälga näha, ei saa enam tagasi! Oh minu isa, oh minu ema, miks te kallist kasvadetta? Enne viskand vedeje, enne tõukand tuleje – sial saandContinue Reading
Joodik mees. Joodiku hobune Jõhvi ÕDE ELLA, EKS MA ÜELNUD, sõsar kallis, kas ma ei kielnud: ära sina joose joodikulle, piad ei pista püeraselle! – Kus on juodiku obone, kõrtsi käia kõrvikene? Seisab kõrtsi seina külles, vahib kõrtsi varna külles;Continue Reading
Hea mees Jõhvi Hää mees VOT KUS MIESI, KUI MINULLA, vot kus kaasa, kui kanalla! Kui täma kõrtsist kodo tuleb – piab pillila üleval, kannelil vieb kammerije, paneb patjuje magama, ebemije ingamaie! Vot kus mies, kui minulla! Sie tieb kapad,Continue Reading
Kuri mees Jõhvi/Lüganuse Noorelt mehele LÄKSIN NOORELTA MEHELE, kese-kasvult kaasalene, kaas ei pannud kasvamaie, mies ei mielta võttamaie. Kaasa katsus kangaaida, miesi mieli riideeida: kas on särki selga mööda, õlalapp õlada mööda, vikel-viisi säärta mööda. – Ku’ põle särki selgaContinue Reading
Sundija sulane. Tõbine naine Jõhvi OLIN MINA SUNDJAL SULASEKS, sundijal olid suured ruunad, suured ruunad, laiad laugud, need tahid suvel sugeda, rauda harjal harida, vaski kammile kasida. Siis minu piitsul peksetie, tõrvanööril tõmmatie Sain mina, vaene mees, valama, valasin minaContinue Reading
Tõbine naine Jõhvi VÕTIN MINA MULLU NAISE NOORE, tunamullu teise poole, väin (vein) ma ella einamaale, panin kulla kaare peale. Niitis kaare, niitis kaksi, akkas kolmat niitamaie, neljata nimetamaie, viiet vissist mõtlemaie – akkas põlvista põdema, labaluista langemaie, ja siisContinue Reading
Tõbine naine Jõhvi/Lüganuse VÕTSIN MULLU NAESE NOORE, tunamullu teise poole. Ei saand ööd juures õlla, kahte ööd kaulustikku – akkas puusasta pudema, labaluista laskemaie, säeremarjusta magama. Läksin külaeide juure: „Külaeided, eidekesed, külamemmed, memmekesed, aidake aru pidada, andke nõuu natukese, kuidasContinue Reading
Laisk ketraja Jõhvi MU NAINE NÄBEDIKENE, kujub kangast käbedikene: üksi vaksa, kaksi pääva, küünar kümneval nädalil! Ei tal lõppend takud lakast, ega lõppend villad vakast, koti kangas kuke juurest! Nigisevad-nägisevad niied, sigiseb-kägiseb kangas! Suga suuri, niied laiad! Suga suuri –Continue Reading
Ema haual Jõhvi MEID OLI VIISI VENNAKSIDA ja siis kaksi kaksikuida. Ulgume kirikuteeda, igirätikud käessa – teine pühib teise silmi teine teise palgeeida. Sa isata, ma emata, sa läed isa aua peale, ma läen ema aua peale, (koorijani (?) kandijaniContinue Reading
Palve kupjale Jõhvi OI MEIE KULDANE KUBJASSA, hõbepärjaga pääliku, löö kepi, kelista kella, lase lapsed lõuneella, õekesed õhtaella. Jo Purussa söödi lõunet, jo Purussa, jo Jõvissa, ammugi Alutagaja – meie lõune lõikamata, keskehommik keitamata. Minu hella vennakene, tule lõhet lõikamaie,Continue Reading
Kupja surm (?) Jõhvi OOTKEM, OOTKEM, MEIE RAHVAS, vaatkem, vaatkem valla rahvas, mis sest meie kupjast saab, mis tast viimaks välja jäeb! Kuhu sie kupja pea saab? Pea saab kuradil raie pakust. Ootkem, ootkem, meie rahvas, vaatkem, vaatkem valla rahvas,Continue Reading
Sundija sulane. Tõbine naine Jõhvi OLIN MINA SUNDJAL SULASEKS, sundijal olid suured ruunad, suured ruunad, laiad laugud, need tahid suvel sugeda, rauda harjal harida, vaski kammile kasida. Siis minu piitsul peksetie, tõrvanööril tõmmatie Sain mina, vaene mees, valama, valasin minaContinue Reading
Palve sakstele. Hirmus mõis Jõhvi Palve sakstele. Hirmus mõis OI MEIE HELEDA HÄRRA, oi meie saleda saksa, hõbenupu noorta härra, kulda pitsi preilikene – kuulage meie järele, kuda valda vaevatasse, pisikesi piinatasse, ramutumi raisatasse, suured lüia surneesta, jämedad järiContinue Reading
Ori lahkub Jõhvi Sulane läheb ära. Kuna orja kiidetakse PISUT NEIDA PÄIVISIDA, aru neida aigasida, kui seda orja kiidetakse, oma lasta laidetakse: jürikuus ja jaanikuus – siis on orja kiiduaeg. Peremees, peremehike, perenaine, naisukene, otsi uusi orjasida, katsu uusi karjatsida,Continue Reading
Öised orjad Jõhvi OH ME VAESED VAIMULAPSED, onnetumad orjalapsed! Üed me lähme, üed tuleme, päevad pikad tüeda tieme, siisgi liigub liiga vitsa, siisgi niksub niinepuune, paugub vitsa paatsapuune meie vaiste vaimu tarvis, õnnetuma orja tarvis. Tekst: Miina Iismann (65 a,Continue Reading
Sulase söök Jõhvi, Lüganuse PERENAINE PÕRGULINE, keitis kingad, parkis paelad, andis ormad orja süia, lipid-lapid laste süia, tärked (andis) tädile närida. Perenaine põrguline! Kas on putru keidetu(d), või on silmaje sulanud, lusik servale säetud, kibu kõrva koppudetto? EÜS VI, 919Continue Reading
Palve sakstele Jõhvi OI MEIE ILUSA ERRA, oi meie punane proua, õbepitsi preilikene, kuldanuppu nuori erra, vaskinuppu vana erra! Tõise üles tuoli pialta, vahi vaese valla piale, kuida valda vaevatakse, pisukesi piinatakse, rammutumi raisatakse! Las ma ütlen uuest jälle, uuestContinue Reading
Palve sakstele Jõhvi OI MEIE ELEDA ERRA, oi meie saleda saksa, kuldanuppu nuori erra! Tõise üles tuoli pääle, aja aknaraami pääle, vaata vaise valla pääle – kuida valda vaivatasse, pisukesi piinatasse, rammutumi raisatasse! Laulnud Mari Krasmann (69 a) (EÜS VIContinue Reading
Tütred vette Jõhvi VENDA KÕNDIS KÕS´SATIEDA, ajas neiu asjasida. Tuli kõs´sesta kodoje, viskas kübar laua piale; kübar lauda, kindad piale, ise piale nuttamaie, kummuliste kurtamaie: “Miks ei tulned neiud mulle? – Eidel palju tüttärida, palju tarbe (turbe?) tahtujuida! Emakene, ennekene,Continue Reading
Laisk neiu Jõhvi Laisad peretütred SÕITSIN SOOMED, SÕITSIN SAARED, sõidin sildada sinista, ei näinud seda imeta, mis nägin Nõu külasta: neli’p õli neiduda peresta, pesemata õlid piima püttid, kasimata õlid kalja kapad. Mul õli üksi ainik’ neidu, seegi pesi piimaContinue Reading
Müüdud neiu Jõhvi OISIN VENNAL HOBUSTA, kaitsin kahte varsukesta, kuninkuie koppelista, vana härra heinamaala, sakste saatude vahella. Jo tuli kodonna kutsu: „Tule kodo, tütar noori!” Läksin õue ommetegi, veravaie viimategi – ouv oli hobust täisi, tall oli täisi täkusida, varnadContinue Reading
Müüdud neiu Jõhvi OLIN ÕITSIS, KÄISIN KARJAS, oitsin veljen ovosta, kaitsin velje karjukesta, oma erra einamaalla, oma prouva põllomaalla. Pedakasta üüdis peigo, kadakasta kannosjalga, lepasta pale punane: „Oia, oia, mis sa oiad, kaitse, kaitse, mis sa kaitsed! Jo sinu minuleContinue Reading
Neiud öösel käimas Jõhvi KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA, vasta ööda, vasta päeva, vasta (katude?) kuudada kumada, vasta ehada eleda, vasta vali valgeeda? Ehk me uppume ojaje, ehk me kaume kasteeie – kes see otsib meid ojasta, kes see katsubContinue Reading
Kuhu teeme õitsitule Jõhvi Õitseliste laul ÕITSILISED, PÄITSILISED, lähme õitsile õeksed, karja käimee käliksed! Kuhu me tule tiema kuhu me, linnud, lüöme leeri, kuhu me, pardid, jääme paika? Koledaie kuusikuie, aledaie aavikuie – sinnä me tule tiema, sinnä, linnud, lüömeContinue Reading
Veere, päev! Jõhvi VIERE, VIERE, PÄIVIKENE, õilu, õhtupoolekene! Viere saksuje vihale, kubijulle kuuluvilla; saks ei sallind päivikesta, saks ei sallind vierevaida, isand ööd tulemaie, kupjas kuuda tõisevaida, kilter tähti taivaalla. Tekst: H II 1, 194 (288) < Jõhvi khk, KohtlaContinue Reading
Veere, päev! Jõhvi VIERE, VIERE, PÄIVIKENE, õilu, õhtupoolekene, mina lõppin lõunet süüa, lõppin lõuneta pidada. Nüüd mina oodan õhtakesta, tõivun tõista päivikesta. Mis on õhtast oodamista, tõisest päivast tõivumista? Saks ei salli päiva vieru, kupjas kuud ei tõisemaie, kilter tähtiContinue Reading
Veere, päev! Jõhvi VEERE, VEERE, PÄIVIKENE, kulu, kulla tunnikene, õilu, õhtapoolekene! Veere puie, punane, aabalatva, anine, kaselatva, kaunikene, lepalatva linnukene! Veere orja õhtaaie, päivilise pääle põllu! Ori ootab õhtukesta, päiviline päivaveeru, sulane suve uluma (?). Ori saaneb orja palga, päivilineContinue Reading
Kokku, kooreke! Jõhvi Naiste Jüripäeva laul KOKKO, KOKKO, KOOREKENE, võist, Jumala viljakene! Taivast tulgu, sisse mingu! Münta-mänte männa ümber, kodo lapse kuogi pääle, karjalapse kako pääle! (Pööripäeval koguvad vanad naised “Monopoli” kõrtsi ette kokku, onni vaat keskel ja laulavad säälContinue Reading
Üles, pererahvas! Jõhvi Äratamine ÜLES, REIELE MINIJAD, kälised, käsikivile, velje naised, veskitiele! Juba äia süöti ärjad, juba ämma lüpsi lehmad, nadu kallis saati karja, saati karja kaugeella, lehmad linna uulitsalle, vasikad ane pajuje, kitsed kulda koppelie, lambad Lauri einamaalle. Viis:Continue Reading
Päevale Jõhvi PAISTA, PAISTA, PÄEVAKENE, eledaste, ilmakene! Siis mina tapan tallekese, Ise süön südamekese, Annan sulle sarvekese, pea viskan pärna põõsa, Jalad Jaani allikaie, kõrvad kõrtsi katusselle. Viis: EÜS VI, 876 (21) < Jõhvi khk,Voka v, Toila k – A.Continue Reading
Üles, pererahvas! Jõhvi, Lüganuse Äratamine TÕUSKE ÜLES, PERERAHVAS, juba kukk on kuusi lauland, kani kaarutand kaheksa, juba sakste süömaaega, junkurille juomaaega! Viis: Maarja Ots (79 a) (EÜS II 757 (141) < Jõhvi khk, Järve v, Kukruse k – A. SildnikContinue Reading
Haned kadunud. Suur tamm Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andis muile muuda tüöda, sulaselle suurta tüöda, mulle tüöda õlbukesta – andis aned oidasseni, pardi paari pandasseni. Aiin ma aned vesile, kuldasiivad kopelie, varvasjalad vainiulle. Tuli kulli, kurja lindu, kala suuri kaldaContinue Reading
Haned kadunud. Mõõk merest. Venna sõjalugu Jõhvi Harja otsimine. Sõjalaul MINU ELLA EIDEKENE, andis muile muuda tüeda, sulaselle suurta tüeda – mulle tüeda albukesta: andas mulle anejad oida, mulle luige’ed lugeda, mulle linnud liideleda! Tuli kulli, kurja lindu, ajas moContinue Reading
Haned kadunud Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andsid muile muuda tüöda, sulaselle suurta tüöda, orjale osa pärasta. Mulle tüöda õlbukesta – andsid mulle aned oida, pardid paari pandaseni, luiged ära lugeda. Aiin ma aned vesile, lugin luiged lainedeie, kuldasiivad kopelie, varvasjaladContinue Reading
Haned kadunud Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andsid muile muuda tööda, sulaselle suurta tööda, õrjale õsava tööda. Mulle tööda armukesta – andsid aned oidassenna, luikeed lugedessenna, pardid paari pannessenna. Ain mina anid vesile, lugin luiged mättaeie, kuldasiived koppelie, varvasjalad vainijulle. IseContinue Reading
Ema surm Jõhvi Ema viidi uksest välja, armud läksid aknast välja, ema viidi õuestagi, armud läksid üle aia, ema pandi aua sisse, armud aua põhjasse. Siis läks tütar kurvalt koju, ilma ema armuta. Seal siis läks veel aua piale:Continue Reading
Vaeslapse laul Jõhvi, Lüganuse ÄRGE LÜEGA VAESTALASTA, ematunda itketaga! Küll on vaesel lüejüida, lüejüida, lükkajuida, tõmmajuida tõukajuida! Ei ole armu andajada, ega pia silitajat! Tuleb tuuli, annab armu, paistab pääva – piad silitab! Küll on alvad vaised lapsed, kui onContinue Reading
Vaeslapse laul Jõhvi OH MINU ELLA ISAKE, muldaje pidi mureta, kabelije kandsid uole! Jättas tua tuomejanna, kammeri kanesijanna, laua pika lapsijanna! Jättas tuomed muie toita, kanad muie kasvatada, linnud muie lepitatta! Kes see tahab – sie see tambib, kes seeContinue Reading
Kust laulud õpitud Jõhvi Kiigelaul MAI ÕLI TÕRMAS NEITSIKENE, tantsis Tõrmatse mäella, urb õli puussa, varb õli käessa, vainus nät (rätt?) õli varbaassa. Tantsis Tõrmatse mäella, elmid elksid, põlmed pauksid, rinnat raksusid rahuja. „Oh minu elme elkimine, oh minu põueContinue Reading