Venna kiitus Sangaste OH MINU VÄIKEST VELLEKESTA, kes tek’ soo surma pääle, elu heinakaari pääle, maja marjavarre pääle! Korge olli Kuramaa kuusi – korge-ep minu vellekene, sirge olli Saksamaa saari – sirge-ep minu vellekene, mari verrev visnapuunna – vereväp minuContinue Reading
Poiste pilge Sangaste Kõrkide poiste pilge MII POISI ILO-KÕRKI, ilo-kõrgi, ilma-targa – piip oli suun pilutedu, piibuvarre varatedu. Kiik kõrkus kübärite pääl, vara piibu varre varre pääl. Uule viltu viina poole, jala kõvera kõrtsi poole. Oppen om palja palo pääl,Continue Reading
Poiste pilge Sangaste Uhke poisi pilge. Uhke poisile TSIA-NAHKA SÕIDI TEEDA, kammar karguti obesta. Mõttel näiu nägemast, kappu (kabu) kulla kaemast. – Näiu es tunne nägemas, kappu kulla kaemas: „Küppär pään sull seidse saina, ame ilma arvamada, kalsa ilma kaemada!”Continue Reading
Soome sild. Oleks Otepää Kõrtsilaul TIE OLL LIKE, MAA OLL LAKE, siia sünnis silda tetta, siia paras parve panna. Mis me siia sillas teeme, mis me parves paneme? Poisi siia sillas teeme, poisi parves paneme; poisi käe käepuista, poisi jalaContinue Reading
Meie ja teie poisid Otepää Meie ja muude mehed. Vana laul VOT KOS MIHET, ÕIGET MIHET, vot kos poisit, õiget poisit – oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata! – Na käiva hulgan kui ubina, silgu-salgu kui ne saksa, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi,Continue Reading
Laisk neiu Otepää Neli laiska neidu SÕITI TÜKKI TÜRGIMAAD, nattukese Narva maad. Saie sinna talule, kon olli neli neitsigõista, kolmi nurda noorikuta. Sääl pada vett palusi, ja põrmand luuda põdesi, ja ahi halgu halanu. Viis: Morits Petäi (64 a) (EÜSContinue Reading
Laisad neiud Puhja x NELI OLI NEIUT PERRESSA, siiski toas tuhnermaa, ahialgu aluneleb, pada vetta küsib, küsib. Neli oli neiut peressa, siiski toas tuhnermaa ahialgu aluneleb, tuba luuda nõuab, nõuab, pada vetta küsib, küsib. Neli oli neiut peressa, siiski toasContinue Reading
Laisad neiud Sangaste NELI NEITSIT SIIN TARENA, kolm nuorta noorikut – suvel suu mõskemada, talvel tare pühkemädä, muru luuda muheli, tare luuda tahteles, pada vet palleles, kul´p´ vet kulleles, villa’ vakka vanunu, lina’ kursti kulunu! Viisi kirjutas üles M. KampmannContinue Reading
Laisad neiud Sangaste Ärge põlake. Kõrgile neiule NÄIUKESE, NEITSIKESE, näiukese, noorekes(e), mis te’e ennesest arvate, et te poisse põlgate? – Laisalt langa lasete, tukuden tee tėėde tööda, kavva kangast kuate: küünär kümme nädalit. Suga suisa niuds suitsu, nitsevarva kaibsi vaiva.Continue Reading
Une virutamine Sangaste Uni UNI TAHT OTSA TETÄ, magavus maale lüvvä. Ei ma eitä une-rekke, lamme une ratteille! Ooda, ooda, unekene, anna aiga, aigukene! Är’ sa, uni, meile tulgu, aiku meile astugu! – Meil om koti’ kodamade, une-teki’ tegemäde. TuleContinue Reading
Une virutamine Sangaste Uni UNI TULLI HUIKEENNA, läbi laane lauldeenna – regi perän pedäjene, härjä haavatse iijn, kaarakõrsite kõdare, miijs roiunna riijn, roosk (ru-usk) peon rohiline. Mine minust, unekene, astu minust, haigukene! Mine suurele talule, suure talu tütterile: noil omContinue Reading
Une virutamine Sangaste MINE MINUST, UNEKENE, astu, armas haigukene! Mine mõtsa mõ´rsjille, ü´le nurme noorikille, mine suurele küläle, mine talu minijille – neil om koetu unekotti, neil om tettü uneteki, plaksutedü unepalaja. Mul om kotti kudamada, mul om teki tegemada,Continue Reading
Une virutamine Sangaste/Otepää Uni UNI, MINE MINUST ÄRA, mine mõtsa mõrsijile, üle nurme noorikile, sääl om tettü uneteki, sääl om pantu unepadja, sääl om koetu unekoti. Viisi kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 817 (11)< Sangaste khk, Tõlliste v,Continue Reading
Rõngu Virk tüdruk. Tütriku laul KAS MA TÜTRIK TÖÖD EI TEE, virva kompalii, virva-virva-virva-vuu, virva kompalii, vaenelaitsi vaiva ei näe, virva kompalii, virva-virva-virva-vuu, virva kompalii? – Leibä kasti siira-viira, virva kompalii, virva-virva-virva-vuu, virva kompalii, enne aku ahju panni, virvaContinue Reading
Otepää Ei hooli meestest ÜTS MA HOOLI, KATS MA KARDA neista noorista mehista, neista küla kühmikista, neista valla vargiista. Ma lä’ä kavvede, kanane, üle vete ütsi latsi. Tule kavvest, ole kaunis, üle ilma, ole illus. Kuu küdsi kukelita, päävaContinue Reading
Otepää Enne kivi, kui poisi juurde Tüdriku kaibus kurja poisi pääle ENNEMB MA MAKA KIVI MANNA, kivi manna, kannu manna, kui küll kurja poisi manna! Ega kivi so ei kisu, ega kannu so ei kaku – poiss ei jäta puttumada,Continue Reading
Võnnu x Ühes LÄÄMI, LÄÄMI, KÄIME, KÄIME, katekeste mi sõsara – üte liina linnukese, üte turu tuuvikese. Läämi liina mõlemba, kalaranda katekeisi: mõlembil oll mõrsja-suka, kummalegi kirju kängä: üte puutse, tõise luutse – luutse olli lusti lüvvä, puutse olli pulmanContinue Reading
Puhja Kokkusaamisest TÜTARLATSE, LINNUKESE, konas me’ kulla kokku saame, kulla kokku, ella ütte, kulla kokku kukkumaie, ella ütte helkimaie – kuusik meie kottaella, vaarik meie vaijeella. Oh minu ella vellekene, ihu see kirves teravas, ihu see tabrik tasatses, rao sisContinue Reading
Puhja Pole ehteid, poisid põlgavad. Halval ajal sündinud MELLES POISI MINU PÕLGVA, melles laidi laia kaabu? Selle poisi minu põlgva, sellep laidi laia kaabu, et mull põlle pakkelane, ame alusta (halvusta) linasta (linusta), nõgesetse nõnarätti, kanepitse kaalarätti. Selle poisi minuContinue Reading
Ema karskuse õpetus Puhja Tütrikide laul EMA OPPET ELLEENNA, esa oppet surreenna: „Tüttarlaits sa linnukene, kui jääd ilmale elama, kui lääd teeda kõndimaie. maada mööda markimaie – pea sa kivi peona, kanna kaegas kaindelena! – Kui tulep vasta poiste hulka,Continue Reading
Suveks Soomemaale. Riia rikkumine Puhja KOS ME NÜID UL’GE OJUME, kos me nüid pargin paneme? lääme ärä Läänemaale – Läänemaa lehmi nüssema; lääme ärä Virumaale – Viru villu tegemä; lääme ärä Arjumaale – Arju kangaid kudama; lääme ärä Soomemaale –Continue Reading
Puhja OLES MU LOODU MEHESI, pooles suves poisikeseks – ma lääs mõtsa, sääl tees mõnda: raosi kuuse kuute sülda, virutas ma viite sülda, ma tees tare taivate, elu ilma veere pääle! Mööda käisi mündi saksa, mööda müntitse emanda, küsitelle, kuulutelle:Continue Reading
Ema karskuse õpetus Otepää EMÄ ÕPAS ELÄTEN, esa ilmast minnen: „Tütärlatsi, linnukõnõ, jäät sa ilma elämä – elä sa ilman ilustõ, käü sa ilman kenäste, madaluisi käü sa maanda! Kui tulõ poissi puutumaie, naasõmeesi naarõmaijõ – lüü sel´ poisil poolõContinue Reading
Karske neiu Otepää KUULI RUONNA ROGINA. ranna pajonna pragina, mõtli soe sõitavata, kahru kaala kargavata. – Tuilli hillu noori meessa, kalevine kallis poissa, tüikse suisa suuda andma, suisa suuda, käisä kättä, tahdse sõrmussit vaheta, tõine tõisest vai käesta, kolmas kuldaContinue Reading
Karske neiu. Neiu ja poisi surm Rannu TÜTARLATSED NOORUKESED, kui te käide mõisa teeda, pidage piitsad peossa, vedake vemled järele, kandke kaikad kaindelassa. Kui tuleb poissi põlgelema, naise miis tuleb naerelema, löö sel poisil pooli peada, tõisel poisil tõine pooli,Continue Reading
Rannu Enne kivi kui poisi juure ENNE MAKKA KIVI KÕRVAL, kaske, kanike, kui see kurja poisi kõrval, kaske, kanike; – ega kivi mind ei kisu, kaske, kanike, kand ei kakku riideeida, kaske, kanike – pois ei jätta puttumata, kaske,Continue Reading
Roos robin. Ilumäel Rõngu ISTUME, ISTUME ILU MÄELA, ilu istus meil ihena, rõõmu istus rõõmutella, nalja räti narmastella. Kuulin ma roosta rogina, kuulin ma pajusta pagina, mõtlin ma suta tulevad, karu vai kaela kargavad. Tulli hella noorimeesi – vaiel taContinue Reading
Rõngu Kolm metsa. Kolm sõsarat KOLMEKESTE ME SÕSARA, üks meist viidud Virumaale, tõine alles Harjumaala, kolmas jäie oma koduje. Kolmi metsa meil’ vahela: üks oli pikka pirrumetsa, tõine lago parremetsa, kolmas paras palgimetsa. Kust mei kolmi kokku saame? Kirikussa käisihena,Continue Reading
Rõngu MELLES POISI MEIDA PÕLI, Looja kabu meida laidi, et oll aulile rumala, et oll paksu palgega? Vellekese noorekese, kaege selle mõtsa pääle, vaadake variku pääle – kas om puu kiik ütte piju, laane latva ütte laiju? Nii on näiuContinue Reading
Karske neiu Sangaste Karske neiu. ALALEGI NEO’ AAVA’, ui-lui-lui, ui-lui-lui, alalegi neo’ aava’, kõveragi neo kõõvo’, ui-lui-lui, ui-lui-lui, kõveragi neo kõõvo’, kon ma eilä öüdsin olli, ui-lui-lui, ui-lui-lui, kon ma eilä öüdsin olli, kon ma toona’Continue Reading
Karske neiu Sangaste LASE SORRI SADA SUUDA, ui-lui-lui, ui-lui-lui, lase sorri sada suuda, kergitädä kümme kielt, ui-lui-lui, ui-lui-lui, kergitädä kümme kielt! Ma lää läbi meeste ulga, ui-lui-lui, ui-lui-lui, ma lää läbi meeste ulga, läbi ropsi poiste roodu, ui-lui-lui, ui-lui-lui, läbiContinue Reading
Karske neiu. Suisa suud Sangaste LÄT´S´I OIA UHTEMAIE, merde suuda mõskma. kuuli ruun ma rag´ina, pil´l´iruun ma prag´ina. Peräst ol´l´i üt´s´i noorimeesi, topsõ mullõ suisa suuda, suisa suuda, kiusa kättä. Ei ma anna suisa suuda, suisa suuda, kiusa kättä! OleContinue Reading
Neiude tundmata saatus Sangaste x JUMMAL TIIJÄB TÕSE KÕRRA, tõne tõse ajastege, kua meid, liivan kua liinan, kua avvan, kua aleven, kua katet kaali ala, kua liidet linikile, kua mütet mütsü ala, kua juosk juuseel, kua vala valgel pääl. ParembContinue Reading
Sangaste Ühes SÕSARITSE ME MÕLEMBA, üten oleme kasunu, üte vee veere pääl, üte kajo kalda pääl, üten peije peene amme, üten paari pallapoole, üten meil ündriku koeti, üte nitse nitsitedu, üten suan sorgutedu. Suga ütel: „Mull oli surma,” nitsevarba: „MullContinue Reading
Neiu linn Sangaste LÄKE ÜLES MÄE PÄÄLE, tekke üles näio lier´, kodage kulla keriko’! Tekke linna’ linnukist, ahu varda vaberist. Sai val´mis näio lier, koetus kulla keriko’. Tulli suure’ Soome saksa’, tulli rika’ Riija saksa’. „Mis no siinä ollenes? –Continue Reading
Sangaste Neiu marjal LÄTSIN MÕTSA KÕNDIMAIE, hommikultta hulkumaie. Mes säält mulle vasta putte? Varbu-mõtsa vasta putte. Mes sääl varbu vahela, kena puide keskeella? – Talutütar taimekene, perepiiga linnukene. Korjas maasta maasikida, ligi maada linnakida. Kann olli kullane käessa, vang oliContinue Reading
Sangaste Ilus neiu helmita ALTA, ALTA ARVA MÕTSA, päälta pika pajomõtsa, alta mu jala näisse, päälta pää paistunes; alt lõhmusse ilusa, päälta pähkne verevä. Alt ma lõiksin lõhmussida, päälta sein ma pähkelida. Muu ilusa elmile – ma ole ilus elmitagi,Continue Reading
Ehitud neiu Sangaste Neiu ehtimine. Tütre laul emale EMAKENE, joo-eda, MEMMEKENE, joo-eda, ui-lui-lee, memmekene, joo, anna mulle, joo-eda, aidavõtti, joo-eda, ui-lui-lee, aidavõtti, joo, kingi mulle, joo-eda, kirstuvõtti, joo-eda, ui-lui-lee, kirstuvõtti, joo, maa lää aita, joo-eda, ehtimaie, joo-eda, ui-lui-lee, ehtimaie, joo,Continue Reading
Rannu Poisi ja neiu pilge „MINA POISSI PILLISEPPA, airussaa, airussa, airussaa, valeral-lal-laa, enne mängsin mätastega, airussaa, airussa, airussaa, valeral-lal-laa, heidin nalja naaristega, airussaa, airussa, airussaa, valeral-lal-laa, võtan juure juurikida, airussaa, airussa, airussaa, valeral-lal-laa, käe pääle kärbissida, airussaa, airussa, airussaa,Continue Reading
Rõngu MELLES MEIL VELLE VIHATSE, oi-jah, oi-jah, melles meil velle vihatse, kodurahvas kurvalise, oi-jah, oi-jah, kodurahvas kurvalise? – Veli es mõtle viidevata, oi-jah, oi-jah, veli es mõtle viidevata, sõsart es kuule kositavata, oi-jah, oi-jah, sõsart es kuule kositavata. Ooda, veliContinue Reading
Poiste pilge Sangaste x Juudaste ja jumalate lävel POISKESE’ POOLE’ KURADI’, juoskva sinnä, juoskva tännä, juoskva juudaste lävele, paganide paja ala. Juudas an´de viina juvva’, pagan paa-mõskmeida, kurat kusta arvendas. Tütarlatse’ linnukese’, madaliku marjakese’, juoskva sinnä, juoskva tännä, juoskva JumalaContinue Reading
Poiste pilge Sangaste x Juudaste ja jumalate lävel Karjalaul POISIKÕSE, PUNGAKÕSE, vannu naiste rakakõse, juuskva sinnä, juuskva tännä, juuskva juudaste läve een, paganide paiju ala. Juudas andi kusta juua, pagan paa mõskemiida. Tüdriklatse linnukõse, madaliku marjakõse, juuskva sinnä juuskva tänne,Continue Reading
Iluaeg Sangaste Noorpõli NÜÜDAP O ILUS IRATSE, lee-lee, nüüdap o maha maratse, lee-lee, paras põlv o heita nalja, lee-lee, nüid o rõõmu rõivahenna, lee-lee, paras jume palgehenna, lee-lee, nalja narmaste vahele, lee-lee. Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI 209Continue Reading
Ema armud Sangaste LÄKE’ KODO KOLMEKESKE, üle niidü nelläkeske! Kes sääl koton koolenes? – Ime koton koolenes. Ime kirstu tetenes – armu man kaenes, ime kirstu pandenes – armu man ikenes, ime viidi vällä värejist – armu aste üle aija,Continue Reading
Ema armud Sangaste MIS SINA IKKET, NÄIU NOORI, kahitset sa, kabu kulda – kas sa ikket ehtemeid, vai sa tahat tõisi rõivit? Ei ma ikke ehtemeid, ei ma taha tõisi rõivit – ikke omma emäkest, mesi-marja memmekest! Ära kooli emäke,Continue Reading
Ema armud. Ema haual. Nutust järv. Unenägu Otepää OH SEE OM ÜITS ALLE LUGU, oh alle, oh alle lugu see, sii om vaeste laste lugu, oh alle, oh alle lugu see. Mull tulli miilde memmekene, oh alle, oh alle luguContinue Reading
Ema armud Otepää Vaeselapse laul ÄRÄ KUULI EMÄKENE, oh alle, oh alle lugu see, ärä emä armukene, oh alle, oh alle lugu see, emä panti lautsille, oh alle, oh alle lugu see, arm lautsi lavvale, oh alle, oh alle luguContinue Reading
Ema armud Otepää OH ALLE, OH ALLE, KÜLL OM ALLE LUGU SEE – küll om alle omma essä, piät võõra leibä sümä. Oh alle, oh alle, küll om alle lugu see – esä panti lautsille, arm lautsi jalutsille. Oh alle,Continue Reading
Oma ema ootab koju Sangaste x KES NO MEIDÄ KODO OODI, kua meidä maija manits´? Ime meidä kodo oodi, ise maija manits´. Ime uot’, o sa peon, ise kai, kala käen: kunas kul´l´a kodo tule – väikene vällästä, til´l´okene teolta.Continue Reading
Kuri kodu Võnnu KODU LÄKSIN, jo-eda, jo-eda, kodu läksin, joo, ei ma tohi, jo-eda, jo-eda, kodu minnä, joo, kotun kurja, jo-eda, jo-eda, perenaene, joo – andva süvvä, jo-eda, jo-eda, augutase, joo, lõikvä leiba, jo-eda, jo-eda, lõõtsutase, joo, pandva kiku, jo-eda,Continue Reading
Peretütar ja vaeslaps Puhja x OH MEID VAESID VAEVESIDA, nälja talu näidusida, seime orust uhakida, pajust partsi pütsikida – on tep me ihu ilusa, pale nätta parembagi kui ju talu tütterilla. Kae talu tütterida – sööva na tsialihada, võtva võida,Continue Reading
Võõrasema ootab koju Puhja Võõrasema ootap, kui võõrastütrik kodo tulep. VÕÕRASEMA, VÕHLU EMA kuuli mu laanen laulevata, läbi laane elkivata: „Joose, Ellu, karga, Kaie, tantsi tal’li, Märdi naene – pöörä ni värävä pöörä, usse ummisrõngaide! Tulep ju korat koduje –Continue Reading
Oma ema ootab koju Puhja Oma ema ootab tütart tüüst koju KUULDI MU LAANEN LAULEVATA läbi laane elkivata – ema ootse osa peon, esa kai kala käen, konas tuleb kodu tüttarta. „Joose, Ellu, karga Kaije, tantsi tal’li, Märdi naene, paneContinue Reading
Oma ema – armu ema Rõngu Emäkõne EMÄKÕNE MEMMEKE, mesimagus marjake – kui ta kuuld mu tulevad, laane takan laulavad, tõi mull vasta vaarapiimä, vaarapiimä, vastset võid. Emäkõne memmeke, mesimagus marjake! Võõras katsite kavala, vaese latse vaivaja: and raasu, ütelContinue Reading
Oma ja võõrasema Otepää Peretütar ja vaenelaps. ÄRÄ TUNNET IMÄ LATSE, imä latse, esä latse: kerikule minneen läävä aita ehtimä, pääle aida päätima. Aja sä’lga peenu amme, nigu udsu taivaen, ette pand ta suure põlle, nigu velle aida usse, rindaContinue Reading
Memme hää tütar. Kiidutütar Otepää Memme kukku tütar MINU TÜTAR TÖÖTEGJA, kirju-kinnaste kudaja: öö-päev ja kinda peijer, seda pusib ja harudap – ikki memme kukku-tütar! Minu tütar om töötegja, kirju-kinnaste kudaja: tsia söödis ja suretas – ikki memme kukku-tütar! MinuContinue Reading
Vaenelaps tahab süüa Sangaste SÜVVÄ TAHTSE MU SÜÄME, juvva kutsi kulla meeli – ei ole söögi andijat, taari kanni kandijat! – Söögi andija avvan, taari kandija kalmun. Külä ole – kelt ma küsü, võõras´ ole – kelt ma võta? –Continue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Sangaste/Puhja x Vaeselapse laul OH MINA VÄIKE MEHEKENE, põlvepikkune poisikene, vaat luu-li, põlvepikkune poisikene – maha mina jäie marja-suuru, läve peale läädsa-suuru, vaat luu-li, läve peale läädsa-suuru. Lätsi ma tare lävele – es ole tarre tõstijata,Continue Reading
Ärge naerge vaeslast Sangaste Vaeslapse laul KÜLÄ ISE (isa), ÄÄ ISE, är’ tie’ minda naarategu, oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, et mull põlli pakeline, ame alvusta linusta, oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, ame alvustaContinue Reading
Vara vaeseks. Liivas linategija Sangaste Vaeselapse laul. KÜLÄPOISI POOLEVELLE, külätüdruku mu sõsare,oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, är sa minnu naarategu, naarategu, soolategu, oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, et mul põl’l’i pakeline, ame alvusta linusta,Continue Reading
Vara vaeseks Sangaste ÄRA KUULI EMÄKENE, hauda viidi armsakene, jät mu maha marja-suuru, undile ua-suuru, läve alla läädsa-jämmu, põrmandule põrmu-suuru. Jät mo ilma ehitada, valla naiste valmistada. – Ilm ehit hilbakile, vald vana närtsekile, ilma hilbu iina (ees), valla närdsuContinue Reading
Vara vaeseks Sangaste IKI, IKI, NÕR´KI, NÕR´KI, iki, iki vaene lats´, iki alle marja-aijä, all nõr´ki nõgesevarsi, Kes no ümbre linneli’a, linneli’a, kargeli’a? – Sine-siiva tsirgukene, vaha-jalga vaimukene. „Mis sa iked, vaenelats´ – kas sa iket ehtemida, vai tahad rõõmu-rõiveida?”Continue Reading
Vaeslaps Sangaste ÄRÄ KÜLMÄ MA VAENE, kangeta ime kanane – ole_ei külmä küsüjät, (h)alla ärä aarijat! Kes küsüs käe’ külmä’, kua aarde jala’ jahe’? – Ime küsse käe’ külmä, ise (isa) aarde jala’ jahe’. Käe’ külmä’ küünereni, jala’ jahe’ jakustContinue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Otepää x EMAKENE, MEMMEKENE, võinu sa mu vette viia, jõkke, oija uputada, ennemb kui sa ilma tõied, siia valda vaiva jätid. – Tuleb rikas riidelema, varaline vandelema. Kon ma istu, sääl ma ike, kon ma saisa,Continue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Võnnu MINA KÜLL, MINA KÜLL VEIKSEKENE, ilma pääta kanakene, maha jäänu marja suuru, tare läve tasane, kua läve korune, aida läve arvuline. Lätsin tare lävele – es ole tarre tõstijatta, lätsi kua lävele- es ole kottaContinue Reading
Vara vaeseks Puhja Pole isa olnudki. Orjalapse laul. OH MINA VÄIKE MEHEKENE, põlvepikkune poisikene, ärä kooli memmekene, ärä memme armukene. jäi mina maha marjakene, põrmandule põrmukene. Mul pole esä ollessagi, emad ei ilma tullessagi – minu tennu tedrekese, munenu mustaContinue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Puhja MINA ÜKSI VAENELATSI, kohe istu, sääl ma ike, kohe astsi, sääl alani – sinnä tekku tiigikene, sinnä jäije järvekene, kost sai onu obestel ojuda, valla varsul veeritada. Lätsi ma tare lävele – es ole tarreContinue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Kambja ESÄKENE TAADIKENE, emäkene memmekene, varra pannit vaeva sisse, enne muida mure sisse. Kon mina iste, seal mina ikke, kon mina saise, sainad likked, sinna tekku tiigikene, kasvi kala järvekene. Sääl sai küla hobuste hojuda, vallaContinue Reading
Vara vaeseks. Ema ja armud Otepää Vana vaeselatse laul. EMÄKENE MEMMEKENE, rühgset koolda kui elädä, rühgset vaiju kui vanata, jättit mu külä ehhitä, valla-naeis’te valmista: külä mu küilmäste ehhiti, valla-naese valusaste. Emä vijässi lävestä – armu aste akkenista, emä vijässiContinue Reading
Vara vaeseks Otepää Vaese latse kaibus EMAKENE MEMMEKENE, mes sa minno maha jätit? Maha jätit marja-suuro, põrmandule põlve-koru, läve ala läätsa-suuro, muro pääle muna-suuro. Meelde tule memmekene, meelde memme armokene, söämede süvvehenna, kõrvo teeda kõndeenna. Lätsi ma koa lävela –Continue Reading
Vara vaeseks Otepää x EMA KOOLI, JÄTT’ ESA ARMULE, esa kooli, jätt’ velle armule, veli kooli, jätt’ sõsara armule, sõsar jätt küla armule, küla jätt aia armule, aid jätt nõgese nõjale. Nõgene nõna kõrveti, nõgene palge paluti. H II 29,Continue Reading
Ema virkuseõpetus Sangaste IME OPAS´ ELLEEN, ise (isa) enge minneen: „Tütärlatsi linnukene, madalikku marjakene – oled vaene – saisa vaiki, perrä jäänü’ – piä’ suu! Kui sa niidäd niidü pääl, kui sa põimad põllu pääl – pane pää palmikude, juuseContinue Reading
Ema puhtuseõpetus Otepää EMA OPAS ELLEENNE, manits maale tullehenne: „Tütärlaits, minu linnukene, armas laits, minu Annekene, ärä mine mustalt muide seikkä, tõrvaskandu tõiste seikkä! Mine kui nukku nurme pääle, vahelikku väilä pääle: mihe siis mõtsasta nägivä, poisi vai varikust vahivaContinue Reading
Ema puhtuse õpetus. Hoiatus rikka naise eest Otepää Vaeste vanembide oppus enne surma tütrele ja pojale ESA OPAS KOOLDEHENNA, emä henge heitehenna: „Tütar, hella linnukene, mingu ei mustalt muide sekkä, tõrvaskande tõiste sekkä! Mine, ninni, niido pääle, ainakaaril kalevine. MeheContinue Reading
Ema ei viinud vette Sangaste KUI MO EMÄ MINNU HÄLLI, kallis emä lasta kanni, esä uutis hobeste poissi veli tahtse tallipoissi sõsar tahtse sõidupoissi. Süüdi (lüüdi?) tala taalerile, pani parre papperile, lüüdi kolga kullussile, ussi uusi rõngeile. Tulli vaene tüttarlats.Continue Reading
Ema ei viinud vette Otepää x KUI NO IMÄ MINNU OLLI, kallis imä minnu kanni, esä oodi obeste poissi, veli tahtse tallipoissi, sõsar tahtse sõidupoissi. Sündi vaene tütärlaits. Esä käsk mu oija viiä, veli käsk mu vette viia, sõsar lähätContinue Reading
Kasvatus asjata Sangaste EMAKENE, ELLAKENE, mis sa minust kasvatasid – visanu meeleni meresse, silmini siia vettesse, kaalani kala kudusse! – Mis sai ääd mu’st emale, mis sai abi audujale, mis sai kasu kandejale? Emakene ennekene! mittu üöd jäid unete, mittuContinue Reading
Kasvatus asjata Sangaste MIS SAI ÜVVÄ MU IMELE, kua kasu kandijalle? – Silmävesi vihtemast, sau sauna kütemäst. Kon ta näije kuiva kuuse, säält tõi elle puu, kon ta näije aru-kõivo, säält tõi pehme viha. Küt´ ta sanna köömelitse, haut´ vihaContinue Reading
Memme vaev Otepää MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, oma ema piimavaeva, hea ema imetelles, vaeva käe pääl kandeelles? Mittund sööki jäi söömata, mittund jooki jäi joomata, mittund lõunet lõuneeta, mittund homungut osata. Lõpnud ei tuli toasta, säädja sängi sambaasta, hobu halliContinue Reading
Memme vaev Otepää EMAKENE MEMMEKENE, enamb vaiva näit minusta, kui jo muista tüterista: süllen hoidsid süvven, kaalan karja saatõn, põllõn hoidsid põimõn, rüppen rükki lõikatõn. Mittu süüki jäid söömata, mittu üüda unõta. Viis: Peeter Treial (62 a) (EÜS V 148Continue Reading
Ema ei viinud vette. Ei lähe möldrile. Kivi merest Puhja KUI MINA OLLI EMA VÖÖLA, alla andija söame, sääl ma sei söame verda, maidsi memme massa verda – ütten massan ma magasi, ütten kopsun ma kosusi. Mõnda minust mõtteltie, katti-kolmiContinue Reading
Kasvatus asjata Rannu EMAKENE MEMMEKENE, sidusid siidi mu juuksed, pannid peada palmikusse. Mõtlid saava mõisa meesta, kirja tundija tuleva – nüid tulli tubaku tooja, sai üits sarve nuusutaja. Tulli pajost pikka püksi, ragastigust rätik-jalga. Emakene memmekene, mis said minu hoidemisest?Continue Reading
Kasvatus asjata Kambja/Võnnu EMÄKENE MEMMEKENE, isakene taadikene – oles sa unen teadnu, magatenna mõistatanu, et must sündis süüline, kasvis kahju arvuline. Et võinu mu mereje viijä, kanda mere kaldaassa – meri oles söötnu, meri oles jootnu, meri mu mehele pannu,Continue Reading
Kasvatus asjata Kambja/Võnnu EMAKENE ELLAKENE, kuis’ sa minda kasvatasid, maha pandsid, mängitasid, üles tõstsid, uppatasid! Võinu minda vesi võtta, laine libe liugutada! Võinu mind oija upputada, mere veerde nu vajutada – meri oles minno meelitanu, haug oles mulle hamme andnu,Continue Reading
Kasvatus asjata Otepää EMÄKENE ENNEKENE, mis said minu hoidemaiste, kaidsaid mino kandemaiste? Ikke saad imetamisest, käe küilma kandemaiste, silma märja mähkemäst. Emakene, ennekene, võinu sa mu vette viia, võinu mu oija uputada, ennemb kui mu ilma tõied – nüid saContinue Reading
Memme vaev Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, inämb vaiva näit minosta kui muista tüterista – üö isted ülevän, päävä isted pähitsen. Mühü pirda palotid, tõse mühü tõrvasiid, külümütü küündeliid. Muo rahvas une magasi, külärahvas kääni külle. Läpe-es ime maada – ime minnoContinue Reading
Memme vaev Puhja/Rannu OLGU TERVE MEMMEKENE, tõisest terve taadekene, olga terve hoidimasta, oidimasta, opemasta! Oidis mind hobuste jalusta, kaitsis karja tee rajalta, kirju karja keskeelta. Ei saand ma armi palgeesse, täppi täiesse näosse. Oidis sinna ooneesse, kaitsis sinna kammerisse, kusContinue Reading
Memme vaev. Kasvatus asjata Puhja EMAKENE, MEMMEKENE, enam vaeva näid minusta kui ju muista tüterista: sülen hoidsid süvvena, kaelan karja saateena, põllen hoidsid põimeena, rüpen rüga lõigatena. Mis sai memmele minusta, mis sai abiks haudijale? Silmavetta, söämevalu – ikku saiContinue Reading
Memme vaev. Põlatud laps. Kus istun – iken. Laeva tegemine. Imelik maja Puhja ISTE MA ESI ERÄLDE, kääni käsi ma põsili, miilde tul’li memmekõne, miilde memme armukõne. Enämb vaiva näid minusta kui meist muista tütterista – sülen hoisit süvveenna, põllenContinue Reading
Otepää SUSI JA KARJUS Susi: SATA VIHMA, SAA MAATA, heida utsu, sis saa uinuta, udsu om minu onu, vihm minu veli. Kastõ minu kaala lõikaja, kastõ minu ärä andija. Karjus: Tohi ei susi siiä tulla, ei kahru siiä kaeda; siinContinue Reading
Võnnu Lambamäng Latse istusse üten kuun maan. Üts kõnnip ümbre ja loep nii: „Tiksin taksin, tii aida; viksin väksin, vääna kokku, et kuri unt’ ei ka põrssapõnn ei saa läbi aija ärä pageda. Susi hu, tule, vii minu lammas –Continue Reading
1. Trihvaa-lugemine Latse paneva kõik oma edimätse sõrme kokku ütele põlve pääle ja üts lats loep neid sõnnu: „Issu tissu vanger vissu, tsuker kleini kloos!” Egä üte sõrme pääle korrast näidäten, ütlep egä üte sõrme jaos üte sõna. Kelle sõrmeContinue Reading
Mere kündmine Puhja MAGASI MINA, MAGASI, sinilillede seana, kullerkuppe põõsaenna. Mis mina näie maateenna? Näi mina und maateenna: meri üles künnetiie, künnetiie, külvetiie, meri ära äestedi, lina sisse külvetiie; lina kasvi kui see linti, kukar otsan kui see kulda. LinastContinue Reading
1. ERA III 6, 190 (26) < Võnnu x 2. RKM III 5, 19 (1) < Võnnu
TÜTAR TALUST VIIDUD. TÜTRE KAHITSEMINE! VIIDI TÜTARI TALULTA, põlleeide põrmandusta. Tare jäi tühjas tüterista, ait jäi arvasta hammeista, laut jäi lehmista lagedas. – Ikma jäiva esa iiru, nutma velle nuuma härja, hoigama esa hobese. – Ei ole kaera kandijata, heinaContinue Reading
MEIE JA TEIE POISID O’O MULL VÄHIK VÄHIKENE, armas halli särgikene! Nüüd tood kodu kosti pulga, vana ämma vastulise! Emakene, ennekene, las tulla homnen uusi päiva, vana taevas valge ilma, toome nii telle taresse, peele pikka põrmandule, aame siis kangasContinue Reading
1. H II 30, 539 <Rannu khk, Valguta v, Ranna k – August Tattar (1889) 2. H II 30, 540 < Rannu khk, Valguta v, Ranna k – August Tattar (1889) 3. EÜS VII 2720 (43) < Rannu 4. EÜSContinue Reading
/ – – – / Pulma pruugiks oli ka veel kaasitamine. Kui paariläinud meeldisid mõlema poole sugulasile, siis olid kaasitamise laulud kiidulaulud nende tegudest ja omadustest. Ei meeldinud aga üks pool teise poole sugulasile, siis toodi ta vead kõik etteContinue Reading
21. RKM III 5, 163 (32) < Rannu (17.VII 1946) 22. RKM III 5, 163 (34) < Rannu Puust luigel kiikudes. (5. VIII 1946) 23. RKM III 5, 163 (35) < Rannu 24. RKM III 5, 163 (36) < RannuContinue Reading
11. RKM III 5, 161 (21) < Rannu Vaadeldes pildiraamatut (8.VII 1946) 12. RKM III 5, 161 (22) < Rannu Mängides oma puust kanaga, kellel üks ratas alt murdunud. (9. VII 1946) 13. RKM III 5, 162 (23) < RannuContinue Reading
1.RKM III 5, 160 (9) < Rannu 2. RKM III 5, 160 (10) < Rannu 3. RKM III 5, 160 (11) < Rannu Lakka minemisel. Ema saadab poisi lakka korvi tooma. Redelit mööda üles minnes laulab poiss. 4. RKM IIIContinue Reading
Hällilaul Rõngu ÄIU-ÄIU, ÄIU-ÄIU, äiu-äiu, latseke, kussu-kussu, kulda lindu! Tsuu-tsuu, suuremaks, kasva, latse, karjuseks, memme karja oidijaks, esa kesa kündijaks, mõisa rehe peksijaks, esa-ema toidijaks! Laulnud P. Kurg (EÜS III 37 (28) ja EÜS III, 68 (28) < Rõngu khk,Continue Reading
Hällilaulud Sangaste, Otepää, Rõngu Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. Latse hällütaja laul. KIIGU, KIIGU, KITSEPOIGA, memm läits mõtsa marju tooma, kirivisse kipiga, vastese vaksega (1), kadajedse kanniga, pihulidse (2) piibuga (1) läniku sarnane anum, kudContinue Reading
Hällilaulud Otepää, Kambja, Sangaste, Võnnu Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. TSUU, LATSE, SUUREMBAS, kasva, latse, karjuses, memme lehma hoidijas, taadi härja kaitsejas. KIIKA, KIIKA, KERKU POOLE, jala musta mulla poole, pää like liiva poole (1),Continue Reading
Hällilaulud Puhja, Otepää, Kambja Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. ÄIU, ÄIU, LAPSUKENE – memm läks metsa marjule; toob pika peotäie, kadakase kannu täie. Uibuse hunnikutäie, lõhmusese liua täie. E 72212 (5) < Puhja khk, KavildaContinue Reading
Hällilaul Sangaste RKM II 225, 601 (10) < Sangaste khk, Pelsi k, Nudra t – H. Tampere < Marie Nuder, 67, 1967
Hällilaul Sangaste EÜS VI 207 (71) < Sangaste khk – A. Kiiss, 1909
Hällilaul Sangaste RKM II 225, 619 (9) < Sangaste khk, Lauküla, Koljaku t – H. Tampere < Ella Luugus, 65, 1967
Hällilaul Sangaste RKM II 225, 616 (3)< Sangaste khk, Tagula k, Ruusa t – H. Tampere < Asta Karimõis, 64, 1967
Hällilaul Rõngu See om latse magale panemise laul. Ema võtab latse sülle, paneb tõise jala tõise pääle, lapse suu oma suu manu, tõine käsi om labse pää juures, tõine all jalgate man; liigutab enast ühes latsega pengi pääl istutes, tõistContinue Reading
Hällilaul Rannu RKM II 252, 178 (3) < Rannu
Hällilaul Rannu ERA III 7, 101 (40) < Rannu khk
Lina Puhja/Rannu LINAKENE, LINNUKENE, lõpele, leelale! Lõpe ärä, pikä põllu, lõpele, leelale, lõpe, kui su lõpetasse, lõpele, leelale, vähäne sa vähändenna, lõpele, leelale, arja pitti ajadenna, lõpele, leelale, kuidu pitti kiskudenna, lõpele, leelale. Lõpe ära, linakene, lõpele, leelale – kuiContinue Reading
Puhas rehepeksja Sangaste Rehepeksulaul MAHA PESSI MUSTA RIHE, maha aije aganitsõ, maha tõuksi tolimulitsõ. Es jää utsu otsa pääle, es jää põrmu põsõ pääle – udsu jäi rihe ussõ pääle, põrm jäi rihe põrmandulõ, sau jäi rihe saina pääle. Vellekene,Continue Reading
Puhas rehepeksja Rõngu/Otepää Vaese tüdruku oma kitus ja rõõm. Rihe laul (vist riismekõne) MAHA MINA PESSI MUSTA RIHE, uu-uu, ilu-lee maha pessi hagantse, uu-uu, ilu-lee – es jää udsu huule pääle, uu-uu, ilu-lee, põrmu põse sarnanaa, uu-uu, ilu-lee: põrmo jäijeContinue Reading
Halb kündja Sangaste Milles vilja vigatse MILLES VILJA SIIN VIGATSE, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, melles põllu siin põdetse, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, tõuvilja siin tõbitse, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa? Siin om kündnu kühmasälga, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, äestanu ägli-jalga, aidu,Continue Reading
Sirbiviskamise laul Puhja Siriseke, sirbikese, kõriseke, kõva-ravva! Kel meel-mõte mehele minna, see sirpi seasta lennaku; kellel kohus ära koolda . . . Viisi kirjutas üles J. Jaanus (EÜS IV 691 (1557) < Puhja khk, Ulila v, 1883), teksti R. ViidebaumContinue Reading
Sangaste Tsirpe viskamine rüäpõimmise man TSIRBI LÖÖVÄ TSILLERUU, peotäisi pilleruu, kiä äräkoolenessi, tuo (1) kummali kukuku! Tsi, tsi tsilleruu, peotäisi pilleruu, kia ärä viidänessi, tuo kavvele karaku! Tsi, tsi tsilleruu, peotäisi pilleruu, kiä ennäst ehitäse, tuo esi siiä jäägu! 1Continue Reading
Hall vilja viinud Võnnu x MELLES NOROS NOORED MEHED, kurvad kõrgeed kübärad? Tegit oidule orasset, tegit kaarat kalda alla, tegit linad liivakule – vesi võt oidusta orasse, karu sei kaarat kalda alt, liiv võt’ linat liivakult. H II 56, 608Continue Reading
Venna kiitus. Venna nurmed Puhja MINU VELLEL SUURE NURME – otsa jooseva ojase, põllu veere Vennemaale, põllu saare Saksamaale, põllu kolga Kuressaarde, põllu nuka Nurmissaarde. põllu piiri Peipsi_ede. Siin olgu põder põimemanna, karu kokku kandemanna. Lõpe otsa, lõõri põldu, lõõriContinue Reading
Lina Rõngu Linakakmise laul LÄTSI MINA NURME LINU KAKMA, jo-eda, jo-eda, a-li-loo, linu kakma, joo, linu kakken likes saie, jo-eda, jo-eda, a-li-loo, likes saie, joo. Lätsi mina kodu kuivatama, jo-eda, jo-eda, a-li-loo, kuivatama, joo. Kes mul kotun vasta tulli, jo-eda,Continue Reading
Lina Otepää/Sangaste Linakitkumislaul. LINAKESE’, LINNUKESE’, tõmmake, kaksake, är’ tie’ kiitku keträmist, tõmmake, kaksake, tahtku taren istumist, tõmmake, kaksake! Järve mingu, järve jäägu, tõmmake, kaksake, järve põhja põvvategu, tõmmake, kaksake! Kunas ma, kehvä, kirstu keerä, tõmmake, kaksake, vaenelatsi vakka vala, tõmmake,Continue Reading
Sangaste/Otepää x Ketramise laul LINAKENE, jo-eda, LINNUKENE, jo-eda, ai-lii-joo, LINNUKENE, joo, võinud sa ennem, jo-eda, maale mäända, jo-eda, ai-lii-joo, maale mäända, joo, ennem jääda, jo-eda, järve põhja, jo-eda, ai-lii-joo, järve põhja, joo, kui sa kärmast, jo-eda, kätte said, jo-eda, ai-lii-joo,Continue Reading
Sirbiviskamise laul Sangaste Rüäpõimmise laul TSIRISÄ, TSIRISÄ, TSIRBIKE, kõrise, kõvver ravvake! Kelle tsirp siin ette jõvvap, selle (1) peigmiis mütsi ostap. Laga esi (2), laideti, vao-pikkä, vanneti, saije otsa – kiteti: siin om tütär tööda tennü, laits om kässi laotanu.Continue Reading