Põlva Vaenõlats´ rehepesjäs EGA RIKAS RIIHT EI PESSÄQ,kulda neido kupo käänäq –tuul jääs udsu otsa pääle,põrmu jääse põllõ pääle,sine siidiräti pääle.Rehe pessi vaenõlats´,kuu kääni kodotaq neio –ei jääq udsu otsa pääle,ei jääq põrmu põllõ pääle,sine siidiräti pääle.Udsu jääs rehe ussõContinue Reading
Rõugõ Rehelaul 12 rehelist olnuq iks kõrraga mõisan riiht pesmän. Kuutõ taktin laulti. MAALÕ PESSÄ MUSTA REHE,leelo, leelo,aja maalõ aganadsõ.Jää ei udsu otsa pääle,rehepõrmu põllõ pääle.Udsu jääs ussõ pääle,rehepõrm põrmandulõ. Viis: ERA III 3, 233 (258) < Rõuge khk, TsooruContinue Reading
Karula Rehepesmine * KOKKU, KOKKU, KOODIMEHEQ,rehe ala, rihameheq!Kokku koodi kolinalõ,rihavarrõ ribinalõ,löögeq kats´ki kaaraterä,nelläs, viies nisuterä!Nõstkõq koodiq korgõlõ,maalõ saatkõq sagõ’õlõ! Tekst: EÜS VII 1220 (34) < Karula khk, Vana-Antsla v, Patuperä k – R. Tamm, M. Pehka < Eva Antsov, 73Continue Reading
Vahtsõliina Linakakminõ * LÄTSI MINA NURMÕ LINNA KAKMA,joeda, joeda aliloo,linna kakma jo, linna kakma jo.Linna kakkuh mina likõs saiõ.Tahtsõ minnäq kodo kuivatamma.Kubijas sis kur´alt kärkimä:(kordus: kärkima mu jo, kärkima mu jo)„Päiv ei olõq luuja lännüq viil!“Küürüdi sis õks ma jälkiContinue Reading
Kanepi Linakakmisõlaul * LÄTSI MINA NURMÕ LINNA KAKMA,joo-eda- all´eloo, linna kakma, joo.Linna kakkõn likõs saiõ.Tulli kodo rõivit kuivatama.Perenainõ kuri pahandama:“Häbemädäq tütrik, kasimadaq!Linanurmõ häppü jätset!“ Vanaimä käest miilde jäänüq. Viis ja tekst: RKM, Mgn.II 1186 a & RKM 212, 679/80 (3)Continue Reading
Rõugõ Linakakminõ. Or´alaul LIIGUQ SA, LIIGUQ, LINAKÕNÕ,mineq sa otsa, osakõnõ.Mineq sa otsa õdagusta,veeräq viirde vetsernästä.Meil om iks kuri kubijas,om iks kalg´ perräkaeja.Kuna iks olõ or´apäävä,kuna tii teopääva!Angõq mi kärro käsile,hüvä sõna sõrmilõ.Pangõ’ks mi käeq käümä,pangõq sõrmõq sõudma.Lasku-iq sõrmi sõimadaq,lasku-iq vannuqContinue Reading
Põlva Linarabaminõ LINAKÕNÕ, LINNUKÕNÕ,võõn´uq sa innemb maalõ määdäq,innemb jäiäq järve põhja,innemb luutaq lumõ all,kui sa kärmsäst kätte sait,sulasidõ sugustõlla,päiviliisil pääle lüvväq,minu ola ojaskõllaq,mino piha piinaskõllaq,käevarrõ vaivaskõllaq,talvõs voki tallutõllaq.Tei ma rüüdi röövelille,siidi silmäkiskijallõ,kalõva kaalalõikajallõ,talotütrele tasast langa,kinambäle kitülist.Kindsoq sõkkuh kibiseseq,vaesõq reieq valutasõq.EgaContinue Reading
Rõugõ/Vahtsõliina Vele nurmõq. Põimulaul. Imä ikk tütrit 1. 2. KELLES NJOOQ SUURÕQ NURMÕQ,kelles njooq lajaq väläq?Miiq velel suurõq nurmõq,miiq velel lajaq väläq.Suurõq nurmõq, suuveereq,lajaq väläq, lakõveereq.Lõpõq, nurm, lõpõq, põllukõnõ!Kui iks lõpõ-i, siiäq jätä,jätä kurõ kumardõllaq,mustal tsirgul muna luvvaq,hääl tsirgul havvutõllaq.MinoContinue Reading
Kanepi Kasuq, vili! Lõpõlõ, lõõrilõ!RÜHIQ, RÜHIQ, RÜÄKENE,lõpõlõ, lõõrilõ,tõttaq, tõuviläkene!Rühiq sina kasu’õnna,mina tõtta põimõ’õnna.Kui ei rühiq kasu’õnna,ei ma tõttaq põimõ’õnna –jätä karja kakkuq,lammastõ üle laskõq,jätä siiäq tsirgu süvväq,jätä siiäq kaarna kakkuq,jätä tedre teritädäq,hobõsõq olilõ ajavaq. Viis: EÜS IV 580 (1291) <Continue Reading
Kanepi Lõpõq, põld! Jätä tsirgu süvväq LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõpõlõ, lõõrilõ,saaq otsa, saarõkõnõ,käüq kokko, käärükene,väheneq sa, väläkene!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,siiäq jätä tsirgu süvväq,tsirgu süvväq, nirgi närriq,lõokõsõ lõpõtadaq,kurõkõsõ kumardaq. Inämb ei mäletäq. Kõik om vanaimä käest kuuldu. Viis: ERA III 6,Continue Reading
Kanepi Põimulaul Lõpõlõ, lõõrilõ!LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõpõlõ, lõõrilõ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,siiäq jätä tsirkõ süvväq,siiäq pardsi painutadaq,siiäq hani hammustõllaq,musta kana muna luvvaq.Äräq põimi pikä põllu,äräq laabõ laja välä.Jõvva põld mu painutadaq,jõvva välä väsütädäq.Kuri mahaq kumardadaq,paha mahaq painutadaq. Viis ja tekst: EÜSContinue Reading
Rõugõ Põimmisõ lõpõtus 1. 2. LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,kui ei lõpõq, siiäq jätä!Siiäq jätä tsirgu süvväq,tsirgu süvväq, tsirgu juvvaq,musta linnu muna luvvaq,haha tsirgu havvutõllaq,kirivälle keerutõllaq.Kirivälle keerutõllaq,verevälle veerütelläq.Jätä tedrele teridäq,jätä kurõlõ kõdridaq. Viisid: ERA III 7, 313 (1, 2) <Rõuge khk –Continue Reading
Põlva Rükä lõpõtõh Ku perremiis kah rükä põimmah om, sõs põimetas lauluga katõlt puult ahtagõnõ esi läbi, nii et perremehe nõna ala lapp´ põimmadaq jääse, midä timä piät äräq põimma. Tä jääse iks muist perrä põimma, selle et tälle püüdäsContinue Reading
Vahtsõliina Õdagu ilo. Hää helü. Põimulaul LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,kui ei lõpõq, siiäq jätä,tsirgu süvväq, tsirgu juvvaq,musta tsirgu muna luvvaq,haha tsirgu havvutõllaq,kirivä tsirgu keerutõllaq.Saavaq tsirbiq saisõmahe,esiq hellä istumahe,peenükeistä pilutama,udsuhammit umbõlõma.Õdakulla hüä lauldaq,hüä viluh veerütelläq,kumu kuulus kavvõdahe,helü viie verstä taadõ.Kohe kumu kuulunõssa,koheContinue Reading
Vahtsõliina Põimulaul LÕPÕQ, LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõpõq, lõpõq, lõpõq lõpõtõh,vaoq, vaoq, väli, vääräteh!Kui ei, kui ei lõpõq, siiäq jätä,musta, musta tsirgu muna luvvaq,haha, haha tsirgu havvutõllaq,korgõ, korgõ kurõ kumardõllaq. Viis: SKS, Lindpere 9 (14) – Vastseliina khk, Misso v, Viitka kContinue Reading
Põlva Põimulaul ÄRÄQ PÕIMI, ÄRÄQ KÄÄNI,lõõrilõ, lõõrilõ,kokko kanni, kuh´a leie,kuhilikuq kui imändäq,hakiq Harjo neitsikeseq.Põld tahtsõ minno põetaq,väli minno väsütäq.Innembä ma välä väsüdä,innembä ma põllu põeda,kui ma jää põllulõ põdõma,kubo pääle koolõmahe.Esi lagja, latsõq noorõq,vaoq pikäq, vaimoq nõrgaq,läkeq mi uvvõlõ iile,läämiqContinue Reading
Põlva Põimulaul * ÄRQ MA LAAB´E LAJAQ VÄLLÄQ,ärq ma põimi pikäq põlluq.Es ma püsü-üs põllu pääl,es ma vilisteq viho pääl.Orgu orassõ külvi,mäe pääle pälgähti.Säält ma saie sandilises,säält ma vipõrdu vaesõssa. RKM, Mgn. II 1171 a < Põlva raj, Mooste k/nContinue Reading
Põlva Toonitaminõ TSIRISEQ, TSIRISEQ TSIRBIKENE,kõlisõq, kõlisõq kõvvõr´ raud!Kelle tsirp´ siin ette jõud,sellel peigmiis vasta sõud.Kasimiq kodo kergeste,läämiq lauldõn läbi laanõ.Kelle hääl siin hellelt kost,sellel peigmiis mütsü ost.Jõvvamiq joostõn kuuma sanna,vihakõnõ võtt viimäst tolmu. Viis: RKM II 208, 612 (1) <Continue Reading
Põlva Põimulaul LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõõrilõ!Kui sa ei lõpõq, mina lõika!Suuhu, suuhu, suurõq nurmõq,põrguhe, pikäq põlluq! Viis ja tekst: ERA III 6, 231 (126a) & ERA II 35, 508 (9) < Põlva khk, Mooste v, Säkna (Säknä) k – K. LeichterContinue Reading
Põlva Ku tüü äräq tiit Rükä põimivaq, lõigassivaq ja laulivaq: LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõõrilõõ, lõõrilõõ!Kui ei lõpõq, mina lõika,peo vihku, pala vatska.Äräq põõmi pikä põllu,äräq laab´e laja välä,es jääq põllulõ põdõma,ii pääle hingämä,kuu pääle koolõma.Jäänes osa hummõnis,tulõvadsõs riidi’is?Jäänes siiäq tsirgu süvväq,mustaContinue Reading
Põlva/Räpinä Põimulaul LÕPÕQ IKS, LÕPÕQ, IIKENE,lõõrilõ, lõõrilõ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,jätä kurõ kumardõllaq,jätä pardsi paan´utõllaq.Siin no iks karoq karõlnuq,läbi lännüq lääbäjalga.Siin iks künnüq kühkosälg,äestännüq lääbäjalg.Olõs künnüq uma veli,äestännüq uma sõsar –olõs põldu par´õmbat,tõug tõsõsugumanõ. Viis: EÜS I 996 (15a) <Continue Reading
Vahtsõliina/Räpinä Põimulaul Laulti kesvi, kaaro ja rüki põimõh, kui põld lõpulõ nakas´ joudma, laulivaq kõik üteh ja väega pikkämiisi. LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,siiäq jätä tsirgu süvväq,musta tsirgu munna luvvaq,verevä tsirgu veerätädäq,haha tsirgu havvutadaq.Lõpõq, lõpõq, põllukõnõ! [MÄRKUS. „SeeContinue Reading
Urvastõ Põimulaul Ku or´aq mõisa nurmõ päält kesvä põimmast kodu pallõlsivaq, sis laulivaq: Lõpõlõ, lõpõlõ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,tsirkõ süvväq, nirku närriq! Mõisast vasta (or´aq esiq): Lõpõlõ, lõpõlõ!Viil um lõunaq lõikumadaq,kala kats´ki ragumadaq,lutsu luigaq heitemädäq! Viis ja tekst: EÜS VIIContinue Reading
Urvastõ Hummal KESEV KEERELDI MÄE OTSAN,hummal´ ukõrdi oron,vesi läüke lätte’en.“Külä veli, hää veli,ajaq meid kotti, viiq meid kodo!”Kubijas keppi tirgutõli,mina pääga võngutõli. Laulti mõisateol kesvä põimõn 50 aasta iist. Viis ja tekst: EÜS VII 893 (79) & EÜS VII 1100/2Continue Reading
Karula Kar´a kodukutsminõ Ku pernaane uigas´, oll´ sääne uikaminõ, midä lehmäq tiidseq. Sis kar´apoiss´ nakas´ laulma: “Õlõ, õlõ, õlõ” ja lehmäq lätsiq õkva kodu. RKM II 225, 299 (6) < Valga raj, Kaagjärve k/n, Pikkjärve [Karula] – E. Tampere <Continue Reading
Karula Kar´a kodukutsminõ RKM II 307, 370 (13) < Karula khk, Mürgi k, Meeksi t – I. Rüütel < Jekaterina Karjus, 77 a (1973).
Hargla Kohe aja karja KOHES MA AJA UMA KARJA,le-lee, le-lee,keeritelle velle kirja –pall´aq ommaq paluveereq,uhtunugi ojaveereq.Esiq käse ommi kässi,esiq kutsu ommi kondsõ –kässi käse käbehede,jalgu aja armulda,ku mul kanasõq kasusõq,maalt marjaq üleneseq! Viis: ERA III 7, 141/2 (21) < HarglaContinue Reading
Karula Kari kaonuq 1. 2. ÄRÄQ KATTÕ KARJAKÕNÕ,õlõq-õõ, õlõq-õõ,jäleq lätsiq järve poolõ,tiiraaq ranna poolõ.Ai ma hullu otsimaie,noorõ nõrga nõudõmaie.Es saaq hullust otsijat,noorõst nõrgast nõudijat.Lätsi esiq otsima,kari tull´ vasta karatõn,Kiri vasta kirelden.„Kos sa ollit, karjakõnõ?“„Olli külä orassõn,tõsõ talu tatrõkun.“ Viis 1:Continue Reading
Karula Kar´a õõtaminõ Kar´apoiskõisil oll´ sääne laul, ku üts lehm kar´ast puudus oll´: TULÕQ OMA KAR´A MANUQ,õlõq-õõ, õlõq-õõ!Sääl om pall´u puskijida,mao mahaq laskijida! Vanaimä Leenu opas´ taad. Viis: EÜS VI 196 (10) < Karula khk – A. Kiiss (1909).Tekst: RKMContinue Reading
Hargla Karjalatsõ laul KAESTAGÕQ, KARJALATSÕQ,kaske, kante,õllõtõgõq, õitsilatsõq,saaguq kari kasuma,lambapojaq laabuma,sis õks saaguq sada tükkü,tulguq tuhat totulist,sada lauki lammastõ,tuhat totupääkeist. Viis: SKS Hermann 12 (21) < Hargla – M. Hermann (1895-1896).Tekst: H III 22, 199 (1) < Hargla khk, Taheva vContinue Reading
Rõuge Kar´alaul SÜÜQ ÕKS, KULL’A KAR’AKÕNÕ,maidsaq, meelimar’akõnõ.Kari õks süü kaldõh,esiq mängi mäe pääl.Vihm tull’ Vinnemaalt,saar tull’ Saarõmaalt.Kar’a elo om kur’a elo,vitsa elo om vilets elo:käeq külmäs künnärpääniq,jalaq haltas jakust saaniq. Kõrdamise man kar´akõõn ja mar´akõõn. Viis ja tekst: RKM IIIContinue Reading
Karula Karjalatsõlaul AETI MU MÕTSA, AETI MÕTSA UMMUKULT,varra inne, varra inne valgõt,anti mul peiu, anti peiu pikk´ vits,kandli alaq, kandli alaq karjavits.Olõs´ mul olnuq, olõs´ mul olnuq uma imä,elänüq, elänüq uma esä,andnuq mul peiu, andnuq peiu piimämuru,kandli alaq, kandli alaqContinue Reading
Kanepi Karjusõlaul OODAQ, OODAQ, õllõ õllõ,oss´utamiq, õllõ õllõ,minu mamma mas´sutamiq.Las kui toss´u kodu tulõp,sis ma mass´u mahaq võta.Säält saap toss´ul ihutoidust,minu mammal maomääret. EÜS V 155 (88) < Kanepi khk, Valgjärve v, Mäha t – A. Kiiss, E. Eisenschmidt <Continue Reading
Kanepi Karjusõlaul AAMÕQ PULLIQ, õo-õõ,puskõlõmma, õo-õõ,kirjuq ärjäq kiskõlõmma.Minu pulli punasarvõ,sinu kirjul kitsõsarvõq,kisup üles kiviq, kannuq,liigutaq iks lepäpuhmaq. Laulmise perrä üles kirotõt. EÜS V 155 (89) < Kanepi khk, Valgjärve v, Mäha t – A. Kiiss, E. Eisenschmidt < Aado Mõrd,Continue Reading
Kanepi Kari kodu. Karja kodukutsmisõ laul AAQ SINA, tsõõ, tsõõ, tsõeq-oo,selle puulõ, tsõõ, tsõõ, tsõeq-oo,mina tõuka tollõ puulõ!Kos me kullaq kokku saamõq,esiq elläq ütte läämeq?Kullaq kokku kutsuti,elläq ütte õigati.Emä kutsõ kua lävelt,esä õigas´ aida lävelt.“Tulõq kodu, toomik-lehmä,saaq kodu, saarik-lehmä,üle piiri,Continue Reading
Urvastõ Karja süütmine SÜÜQ SÜVVÄQ, KARJAKÕNÕ,õõ-õõ-oo, õõ-õõ-oo,juuq juvvaq, kirjäkene!Süüq, karja, kon ma söödä,lakuq, karja, kon ma lasõ!Süüq, kari, söödühaina,lakuq, karja, kon ma lasõ! Viis: ERA III 7, 48/9 (11) < Urvaste khk, Urvaste v – H. Tampere < Elisabet Teos,Continue Reading
Kanepi Kar´alaulukõnõ õllõtamisõga Var: MA LÄÄ ÜLES, õllõ, õllõ,mättä otsa, õllõ, õllõ,keerä üles kingu otsa,kost või ma karja kaiaq.Kui om valmis vasigajuuki,vai om lehmäl ruhen süüki,pis´okõsõl pinil mollin süüki,kutsikalõ piimäjuuki,sis või kar´akõist kodo keerdäq. Viis: EÜS I 997 (18 a)Continue Reading
Urvastõ Kar´a süütmine. Vaenõ talu SÜÜQ, SÜÜQ, KARI, KALDÕN,esiq mängi mäe pääl,kua kuldakaputõt,vasitsidõ varrastõga.Kelles näüseq nuuq taluq?Nuuq näüseq nällä taluq,all´õtõsõq nällä aiaq.Tulgõq mi tarrõ kaema!Meil om tarõ terist tettü,orrõq pantuq ubinist,parrõq pantuq pardsimunõst.Teil saibaq saviga paigaduq,mulguq munaga topiduq. Viis: EÜSContinue Reading
Vahtsõliina Kar´ussidõ laul AJAGÕQ MÕTSA KAR´AKÕSÕQ,korgõ mõtsa kir´akõsõq.Milles ei mõistaq mõtsa aiaq,karja mõtsa kallutõllaq?Mõtsan müügväq mur´o-lehmäq,mõtsan kaos kar´as-lehmä,tähü-lehmäq tänitäseq.Ajagõq mõtsa, jätku-iq maalõ,kaegõq iks päävä pääle,päivä kulla korgõna,suurõ suvõ süümaon.Ajagõq mõtsa kar´akõsõq,ajagõq süütü lehmäq süümä,ajagõq üten lehmäq juuma.Ärq ti ots´kuq upinhaina,kaegu-uiqContinue Reading
Rõugõ Karjusõlaul 1. 2. AJA MÕTSA UMA KARJA,mõtsa keerä kiräkese,aja mõtsa mõisa karja,kodo jätä kubija karja.Aja karja kavvõdahe,kirä keerä kivistikku,kon ei kuulõq kodu hellü,kodu käo kukkumista,kodu koira haukumista.Siin om illus hainakõnõ,kaunis karjamaakõnõ,siin või kari süüväq, juuvaq,Kiräkene keerutadaq.Külläp kõtt kodu kand,külläpContinue Reading
Kanepi Laisk kar´us AJAQ MÕTSA, UNITSIGA,õõ-õõ, oo-ooh,saaq mõtsa, savipada,tulõq mõtsa, tuharuhi! Vastus: Mis sa, tikõ, tiriset,padakonn sa parisõt,maamükrä, müriset!? Viis: ERA III 6, 250 (179) < Kanepi khk, Erastvere v, Kanepi vaestemaja – K. Leichter < Mai Kirves, 66 aContinue Reading
Rõugõ Näiu hummugu karja saatman TULLI ÜLES HUMMUNGULTA,inne varra valgõhõtta.Mõsi suu, soi pää,känge jalaq, käpeq jalaq,pääle känge päävä jalaq,ala känge ao jalaq.Võti nüs´ku, nüssi lehmäq,saadi kar´a kavvõdahe,ligi liina lepistühe.Tii tii tiigi poolõ,aja jäleq järve poolõ. Viis: EÜS I 998 (21Continue Reading
Kanepi Laisk kündjä. Uni NAKSI MA KÜÜDSILÄ KÜNDEMÄ,päkil päädä toitõmahe.Lei ma adra aida vasta,kõvõriku kõivo vasta.Ega neoq küüdseq maad ei künnäq,ega neoq päkäq pääd ei toidaq.Künni uvvõ kütüsse,mati maa matussõ –kütüs tõi uvvõ kübärä,matus tõi maaniq särgi. Viis: ERA IIIContinue Reading
Karula Käokiri. Ladvaq tsirgõlõ LÄÄMIQ LEHTI LEPISTÜLE,kuldaluuda kuusistulõ,vaskivitsa varikulõ.Murraq ossa, näio noori,murraq ossa, kakkaq katsi –ärä tiiruq tipukõista,egaq laasiq ladvakõista.Jätäq latva käo lauldaq,tippu tedre ukõ’õrdaq.Kägu ei kuuguq kivile,lind ei laulaq lakõl maal.Kägu läts´ puilõ puhta’õilõ,sarapuilõ sirgõ’õilõ.Käol jääseq kirjaq kivile,märgiq jääseqContinue Reading
Rõugõ Mõskma LÄKEQ MÕSKMA MÕTSA ALA,läkeq kolk´ma kunnulõ!Ilosas, valusas,läkeq kolk´ma kunnulõ! Viis ja tekst: EÜS VI 20 (45) < Rõuge khk – J. Gutves (1909).
Karula Teretämäldäq müüdäminejäle Ku müüdä lätt ja joudu ei annaq, sis üteldäs nii: KÕND´ MÜÜDÄ MÜRGÜTÜKK,kõnd´ müüdä tõrvaskand,tunnõ-i tuu mullõ tereq üldäq,tihnõ-i andaq jummal´-appi.Mineq müüdä, musta miisi,tõrguq müüdä, tõrvaskandu.Ku sa õs tunnõq meid teretäq,jummal´-appi meile andaq,saatkuq sinnu savihauvaq,muial veeguq muuqContinue Reading
Hargla/Urvastõ Teretämäldäq müüdäminejäle MINGEq MŰŰDÄ, MÜRGÜTÜKÜQ,rai-ta-ridi, rai-ta-ridi,rai-ta-ridi-rai-ta-raa,tõrkõq müüdä, tõrvatüküq,ku es viisiq teretädäq,jummal´-appi andaq meil.Kuri teile kurgulakkõ,saadan teile süämets´ompu.Kuri teidä kiusakuq,Saadan aga saatkuq teidsak-sak-sak-sak Saksamaalõ. Terveq nurm´ laulnuq taad laulu iks nigu ütest suust. Es´ muguq tüütänüväq ja laulnuvaq, nigu ütestContinue Reading
Rõugõ Võõras VÕI, VÕI, VÕI, VÕI, VÕÕRAS TULL´Õ,ai, ai, ai, ai, armsakõnõ.Minkas kallist kostitaq,miä anna armsalõ?Piimäga, lihaga,anna ette armsalõ. Viis ja tekst: EÜS VI 20 (46) < Rõuge khk – J. Gutves (1909).
Räpinä/Vahtsõliina Talgoliisi süük´ KELLE SII TALGO, TALGO?Sii om külämeeste talgo, talgo.Miä tapa talgos?Tapa mahaq maasiklehmä,kiso mahaq kiräslehmä.Jäi nüssik nuutskmahe,kurnurätt´ kuukmahe.Egaq taa-ks nüssik ikõ-õs,egaq kuugu-s kurnurätt´.Tuu iks ikk´ lehmänüsjä,kuuk´ piimäkurnaja. Viis: EÜS IX 1358 (341) < Räpina khk, Naha k –Continue Reading
Rõugõ/Vahtsõliina Talgolaul KELLES SEO TALOS NII TASANÕ,talos, talos! Tulõ nii pall´o kõrdo läbi lauldaq, ku süä suuv´. Sedä laulu lauldas Rõugõ ja Vahtsõliina piiril talgih. Seo lauluga kutsutas rahvas kokko ja küsütäs viina perremehe käest. Ma kuuli tedä jo, kuContinue Reading
Hargla Nüssülaul SAISAQ, SAISAQ, LEHMÄKENE,sõõraq, sõõraq, piimäkene!Annaq minu annum täüs,nüssäq minu nüssik täüs!Ei ma nõuvaq nõutäüt,ei ma püüväq pütütäüt.Ma vii su süümä suurdõ haina,kaunidõ karjakopõlidõ.Sõõraq, sõõraq, lehmäkene,malluq, malluq, marjakõnõ!Sõõraq mullõ sõirapiimä,malluq mullõ marjapiimä!Ei ma püüväq pütütäüt,ei ma vahiq vaaditäüt –annaqContinue Reading