Unenägu Puhja Tütre unenägu EMAKENE, joodu, MEMMEKENE, joodu, oi, leeli, memmekene, joo, mõista see uni, joodu, minusta, joodu, oi, leeli, minusta, joo: kuus oli meie, joodu, kooba lävel, joodu, oi, leeli, kooba lävel, joo, kask oli meie, joodu, kaevuContinue Reading
Metsast mehele Puhja x Pulmad metsas MES OLLI VAESE LATSE PALK? Mõtsast viidi ta mehele, kase ladvast kaasa juure. kannu otsast kaasa manu. puije otsast poisi juure. Sööt oli suuri söömalauda, lepälehe leemelivva, põllupennär istepinki; karu olli kallis sõiduruuna, untContinue Reading
Neiu tahab talupojale Võnnu Talu tütar! MEHELE MINNA MA TAHASSI – mehele mesitse meelele, poisile tulitse silmale. Neitsikene noorekene, kirjupihta peenikene, talutütar tuvikene, kellele sina tahassi – kas sa tahad kangurille? Ei ma taha kangurille – kanguri kera kõriseb. NeitsikeneContinue Reading
Rannu Seni kui tütred kodu SEENIP MO ISA ISANDA, seenip mo ema emanda, pojad pooled noored härrad, seeni kui tüterid kodussa, tanu tahtijad toassa, põllelised põrmandulla, rätikandjat kammeris; seeni õues õllesooned, väravasse viinasooned, kaio ääres kaljasooned. Viidi tüterid kodusta –Continue Reading
Kolm õuna Rannu Kosjad LINA KAKKEN LIKES SAIE, lätsi kodu kuivatama. (1) Kes mull tii pääl vasta tu´lli? Emä mull tii pääl vasta tu´lli: „Tule kodu, tütrekene, sull om kottu kolmi kosja!” Mina kodu joosteenna. Sääl o´lli pa´llu saabasjalgu, küllältContinue Reading
Kolm õuna Rannu MUL OLLI ÜTSI UIBUKESTA, uibun kolmi ossakesta, ossan kolmi õunakesta. Üts olli õuna hõpekirja, tõise olli õuna vaskikirja, kolmas olli õuna kuldakirja. Mis olli õuna hõpekirja, selle mina pistin emä peiju, mis olli õuna vaskikirja, selle minaContinue Reading
Unenägu Rannu MAGASI MINA, MAGASI, magasi mina Maret-mäel, sinilillede seana, vahalillede vaieella, kõllalilled kõrvaalla, pääsusilma päitse alla, pujupuhmas puusa alla. Näie und maaten – visnapuu olli väraten, kuslapuu oli koa lävel, sarapuu olli sanna lävel. Visnapuust mull joodi viina, kuslapuustContinue Reading
Metsast mehele Rannu Pulmad metsas MES O´LLI VAESE LATSE PALK? Mõtsast viidi ta mehele, kannu otsast kaasa manu. kõik puu olli pulma rahvas, kase valge kaasanaese, lepälehe leeme livva, põllu pennär istepinki, sööt oli suuri sööma lauda. U´nt o´lli pulmaContinue Reading
Rõngu Ei taha talupojale EI MA TAHA TALUMEESTA, ega salli saksa meesta – ma tahan tarka talli-Antsu! Ants on virka eina niitma: ta lööb einad upakille, ristikeinad ripakille, kasteeinad külili, soepulstid siruli, küparlilled kõhuli, kullerkupud kummali, sinilillid selili. Viis jaContinue Reading
Rõngu 1. 2. Kui peiu teaks, viiks mind ära OLES TIIAS, OLES TIIAS MINU PEIU, kavatsesse, kavatsesse minu kaasa, saadas perra, saadas perra siidi tõlla, viis mu ära, viis mu ära sinna maale, kos mind kullas, kos mind kullas kutsutakse,Continue Reading
Neiu tahab talupojale Kambja Naine tuleb põllumehele OLES MIND LOOTU LAULIJASA, laulusida laskijasa, me laulasi, maa värises, mere veere vitsikusse, mere põhja põrmandusse, mere ääre häkitusse. – Mind on lootu kündijas, kündijas ja külvijas, seemnevilja viskijas, musta mulla pöörijas jaContinue Reading
Kambja Õpetus tütrele OI TÜTTAR KENA LINNUKE, mesi memme marjuke, ole noppe nurme pääl, väle võõra välja pääl – siis kül nägevah nälah koogih, panva tähele pulman koogih: „Oles see kana mulle saasse, uppin mulle unetusi – sis mina oijasContinue Reading
Neiu tahab talupojale Kambja NEITSIKENE NOOREKENE, kuku, kuku, kuku, kirjupihta peenikene, kuku, kuku, kuku, talutüttar tuvikene, kuku, kuku, kuku – kellele sina tahasid, kuku, kuku, kuku? Kas tahat meistele meelile, kuku, kuku, kuku, poistele talitsile silmile, kuku, kuku, kuku? KasContinue Reading
Sangaste Neiu tahab saksale MÄE-MIKU MEIDA PETTI, Ala-Antsu augutelli; meist ei saa ju Antsul asja, Mäe- Miku mõrsijada. – Meist saa mõni mõisanainõ, katõ mõisa karjanainõ, poodipoisi pruudikõnõ, lihuniku linnukõnõ. Laulnud Helene Novek (s Villemson, s 1879) (ERA II 271,Continue Reading
Sangaste Seni kodu kuulus, kui tütar majas. SENI KULDSÕ ESE KODU, seni ausa ise (vist isa?) aija, kui om tütteri kottuna, sinepõlli põrmandulõ, udsuhamõ aija pääl. Saisi mustes (musta) meil murulõ, saisi halli akenilõ – vijäs tüttäri kottust: jääs kurjasContinue Reading
Sangaste SIIN OM HULKU NÄIDESSIIDA, mõni rinda mõrseijda, ära om viidu hää poisi – viksi viidu Venemaale, punapõse Poolamaale. Ootage, näiu noore, ootage, kannatage, ootke ütessä suveda, viitke viisi hainaaiga, kümme külma talvekesta – sis tulep mihe teil sõasta, poisiContinue Reading
Müüdud neiu Sangaste Ära müü möldrile. Kosjad kodus LÄÄME KODU KULLETENNA, mi’ kumin mede koduna, lagin velle lavva pääl, põgin velle põrmandul? Kodun müvvas tüteriida, kaubeldes emakanuje, antas halvale rahale, kulunuile kopikiile! Emakene ennekene, enne müinu müiri tüki, kaubelnu kaleviContinue Reading
Müüdud neiu Sangaste KUULI KOTUN MA KOLINA, esa majan ma madsina. Mes sääl kottun kolises? – Kottun müüdi neidusita, kaubeldi kodukanuje. Emakene, ennekene, esakene, taadikene, enne müünu mürgi tüki, kaubelnu kalevi paki, enne kui müüsit tüterida, kaubelit kodu kanuda! AnnitContinue Reading
Unenägu Sangaste MAGASI MA MARJAMÄELLA sine-ninni seanna, vaha-ninni vaiheella. Näie ma unda maantana, tõista üles tõusteenna. – Üits ol haaba aida manna, tõne saare sanna manna, kolmas kuuse kua manna. kuslap oll’ meil kua lävel, tamm meil kasvi tare lävel,Continue Reading
Neiu tahab talupojale Sangaste NÄIOKESE’ NOOREKESE’ kabokese käpekese’, är’ tie’ ikku ilosile, är’ tie’ puhku punatsile – illus´ mies ihu süöja, verrev mies vere juoja, kaunis karva-kaotaja. Ma lää mustale mihele, tineelle Toomalle – must ol´l´ meesi moodusep, tinne Toomas´Continue Reading
Neiu tahab talupojale Sangaste Talupojale TALUTÜTÄR TAIMEKÕNE, perepiiga linnukõne, korjas maasta maasikida, ligi maada linnukida; sõrme täis t’al sõrmussid, käe kulla rõngasid, kulda-kanni täl käenna. õpe-pikeri peoanna. Manu aie mõtsamees, kargutalli kalamees. „Mis meesi sina olet?” „Mina meesi, mõtsameesi.” EiContinue Reading
Sangaste Kehvale mehele. Sulasele KES TAHT KEHVÄLE MINNÄ, kua astu alvembõle? Ma peä kehväle mineme, ma peä astma alvembõle. Ma kua kehvä kinde’eida, umble alva amme’eida. – Kehvä kinda /saa(va)/ kireve, alva amme /saa(va)/ iluse. Laulnud Marta Kiršbaum (78 a)Continue Reading
Sangaste Hoiatus metsapulma eest ISE KÄSK´ ÖÜDSIN KÄVVÄ, ime öüdsista tõreli: „Maka’ koton, marjakene, suigu’, suvi-linnukene! – Öüdsin pia petetäs, kavalusi kannetas – öüdsin petvä pikä’ poisi’, kandva korge’ kübärä’. Ennemb petku peenü liiva’, katku karradse’ kerigo’! Tütärlatsi linnukene, madalikuContinue Reading
Hoiatus ilusa mehe eest Otepää Ärä sa ikku ilusale ÄRÄ SA IKKU ILUSALE, ärä sa puhku punasele – illus miis ihu süüjä, verrev miis vere juuja. Mine sa musta mehele, tinnele Toomale: must miis om moodusamp, tinne Toomas tulusamp. ÄräContinue Reading
Saksa asemel sandile Otepää TSÕTSIKENE LINNUKENE, oodit kui ubinakesta, tahit kui tamme tõhvakesta – peräst tull’ orik orusta, märikahru mättäesta, siilu sammelde siästa. And ta suuda, salvse huule, and ta kätta, käändsa sõrme, silit pääda, pistse silmä: see sinu silleContinue Reading
Neiu tahab talupojale Otepää NÄIJUKENE NOOREKENE, lillipoo, hellaroo, talutüttar tuvikene, lillipoo, hellaroo, kirjupihda peenikene, lillipoo, hellaroo, kas sa tahat kilterile, lillipoo, hellaroo? – Mihele taasi mesitse meelega, lillipoo, hellaroo, poissi kiiru silmäline, lillipoo, hellaroo. Ei ma taha kilterile, lillipoo, hellaroo:Continue Reading
Unenägu Otepää MAGASI MINA, MAGASI, magasi ma mari mäel, (jaani juhi=kaska all), sini-ninne seanna, vaha-ninne vaieel, kenä ninne keskeel. Näi ma unda maateen: kuuski kasvi kua lävel, visnapuu vii veeren, sarapuu sanna lävel, tamme kasvi tare lävel. Tültärlaits, linnukene, kuusestContinue Reading
Unenägu Otepää Tüdruku unenägu MAGASI MINA, MAGASI, magasi Mari mäela, kruus lilli kotta_alla (vaa lilli marjula). Näije unda, emäkene, mõista see uni minota: kuslapuu kasvi kottona, sarapuu sanna lävena, visnapuu vee veerena. Tütarlatse linnokese: kuslapuul kosja tuleva sarapuula saava saaja,Continue Reading
Otepää Teed tööd, poiss vaatab RÜHI, NÄIU, RUTTA, NÄIU, tee, näiu, tõtta, näiu! Nüid om näkus näiu töö, nüid om kokus kulla töö. Nukast kaesse noore mehe, kuust (veerust) kõrgepää kübara: nii om näkus näiu töö, kui om pindu piimaContinue Reading
Öösel üksi Puhja Hoidke poisi eest! KUI TULEP ÕNNIS ÕDAKUKE, kui tulep poolpane päivakene, võtti huiku, võtti hõiku – hõiku õlma võttijata, käe pääle käändijatta, särgisiilu säädijatta, kaskasiilu kattijatta. Näiukesed noorukesed, heitke maha hainde pääle, käsi peiu kaala pääle –Continue Reading
Öösel üksi Rannu LASE TULEB LAUBA ÕHTUKENE, pühapäne päevakene, kallis kaela hakkamine. Esä läts emäga magama, vend läts noore noorikuga. Kellega’s lää mina vaene? Tüki tühja sängi sisse, kabista vana kasukat. Naksi lutikit lugema, mitu kirpu kirja pääl. Kääni külle,Continue Reading
Öösel üksi. Kaasa kaugel Rannu Õhtul ÕHTU TULEB ÕNNE KAUDU, videvikku välja kaudu, õhtu toob õled tubaje, videvik viib magamaie, paneb õled põrmandalle, õlekõrred kõrvustikku, rahvas peale paaristikku, iga kaasa kaelastikku, igaüks oma omaga. Kel pole kaasa, võtku kassi, kelContinue Reading
Öösel üksi Rõngu Muidu elas MUIDU MINA ELAS, MUIDU MINA OLES – las tuleb lauba õhtukene, laubaõhtu, lauluõhtu, küla kiigel kena õhtu – Iide läks taadiga magama. Kellega lään mina vaene? tükse tühja sängi sisse, sängi sisse, seina äärde, käänsinContinue Reading
Öösel üksi Kambja ESÄ LÄITS EMÄGA MAGAMA, veli noore noorikuga – kellega mina vaene? Tükse tühja sängi sisse, tühi säng, ta tümsati, paljas lauda plaksati. Võti kirbuga kõnelda, lutikege lusti lüva – kirp olli kõrk, es kõnele, lutik laiska lustiContinue Reading
Öösel üksi. Kaasa kaugel Otepää Õdangu laul ÕTTAK TULE ÕNNE KAUDU, vilu villä veere kaudu, õttak toob õle tareje, vilu viib meid magamaie, panep põhku põrmandule, õlekõrred kõrvustikku, rahvas pääle paaristikku, egä kaasa kaalastikku – egäüts oma omaga. Kel eiContinue Reading
Öösel üksi Otepää EMÄ LÄT ESÄGA MAGAMA, vend lät noore noorikuga – kellega sis mina vaene? Vana särk mu sängike, vana kask mu kaasakene. Üüi pikk ütsinta maata, kalg kaasata elada. Tüki tühä sängi sisse, lase pal’l’a lavva pääle, tühjaContinue Reading
Meie ja teie poisid Otepää ME OLEM POISI, ÕIGE POISI, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, käime ulgan kui ubina, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, silgun-salgun nigu saksa, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu: lüü (löö) ei tutti toobi pääle, või, el-liContinue Reading
Meie ja teie poisid Otepää Meie mehed ME OLE MIHE MÜRGÜ TÜKKI, ravva kangesta taotu, vasesta vällä valatu. Ei me ooli ommetegi meeste seltsi minenä, ega poiste turgu tullen; meil ei ole kühma külle pääl, ega nõtigu nõna pääl: meContinue Reading
Otepää Tuul puhub Peetri rikkuse ära PIJTRE OLL PÄRATU RIKAS, ait oll’ täüsi aganiida, salv oll’ täüsi sambeliida. Tulli tuuli Jumalasta, puhkse tuuti tugevasta, aie aidast aganiida, aie salvest sambeliida. Pijtre perän palleldenna, kübareta kindeita, ilma vööta vammuskita. Viis: MihkelContinue Reading
Oma poiste kiitus Rannu Tartu mehe suurustamine VIRULASI VIISI-KUUSI, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, harjulasi kaitsi-kolmi, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, pane üte paela pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, üte keidse pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, seo üte sidemega, ai-rus-sa, ai-rus-sa,Continue Reading
Puhja Kaasa kadunud. Neiud naervad MAGASI MINA, MAGASI, magasi Maari mäella, sinilillede seana. õbesille, õlgeille, kuldaille, kõlkeille. Seni õde õlmast lännü, kaasa kõrvalta kadunu: jälle lännu järve poole, teeraa ranna poole. Lätsi perrä otsimaije, näije sääl neijut kõndivat lina vaiContinue Reading
Kui ma olin noor Puhja KUI MINA ENNE NOORI OLI, noori oli, sõõri saisi, siis mina kirbu kinni võtti, jänesele järgi joosi, panni parmu kammitsete. Viis: Mari Pehka (58 a) (EÜS V 550 (8) < Puhja khk – M. Pehka,Continue Reading
Puhja Jüri pilge JÜRI JÜRNA, ÕLLEKURNA, kuulis ta hobu kusevada, varsa vetta viskevada, mõtlis ta õlle oleva! Jüri Jürna, Juurikukke, koradite kurikakke! Teid aija, jättid mulgu, sigadelle sisse minna, orikulle otsa lüvva, põrstele päha põruta. – Viis: Märt Jänes (EÜSContinue Reading
Hall vilja viinud Võnnu MELLES NOROS NOORED MEHED, talgo, talgo, kurvad kõrgeed kübärad, talgo, talgo? Tegit oidule orasset, talgo, talgo, tegit kaarat kalda alla, talgo, talgo, tegit linad liivakule, talgo, talgo – vesi võt oidusta orasse, talgo, talgo, karu seiContinue Reading
Saan. Tore sõit Võnnu KES SÄÄL KEERO LOOGA LAANEN? Kalevine poisikene. Mis ta sääl sís tööda tegi? Suvel tegi suuri saane, talvel tahots jalossit; külle-laude kirjotedi, pera-laude pilutedi, ede-laude ehitedi. Vehmre sisse visnapuusta, looka pääle lodjapuusta. Tooge siia seda hobest,Continue Reading
Kui ma olin noor Sangaste KUI MIA ENNE NOORI OLLI, noori olli, saari saisi, siss mina kirbu kinni võttsi, jänesele järgi jooksi, arakule harja aie, varesele vasta võtse, soe mia suhu siss virutasi, kahru laante karkutasi, kulli kodust mia korjasi,Continue Reading
Rõngu KUI MA ENNE NOOREMP OLLI, nooremp olli, virgemp olli, siis ma kirbu kinni võti, jänessele järgi joosi, arakule harja aije. Viis: P. Kurg (EÜS II 13 (32) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg hr BruusiContinue Reading
Sangaste Sibulast sild. Uhke poiss kosigu kuningatütar KUI TIE’ OLET UHKE’ POISI’, olet Riija raadi-ärrä’, mis tie’ vaivat vaesid latsi, iketade imetä latsi – tooge Riijast raadi naise’, kosige’ kunigatütre’! Ei ‘le siibu sinnä minnä, ormusid sinnä ojuda – tsirgulContinue Reading
Oleks. Kaevul kosija. Kalajärv Kambja JAANIKENE POISIKENE, tii mul saksa saanikene – ma lään maale sõitemaije. Sõidin Soome silda mööda, Kuramaa mägesid mööda, Kuramaa mäed kumasid, Soome silda nõkutelles, aluspalki paugatelles. Viru neidised vaatsid: „Olles si meesi minule – hobuContinue Reading
Soome sild Sangaste Karjalaul SÕIDI, SÕIDI, ENNAD-VENNAD, sõidi üle Siimon’ silla, Siimon’ silda triksati, pääpal’ki (alus-pakku) präksäti. Sinna ma murri mõõga otsa, kaotesi kuldkübäre, sääl ma otse urvikulle, kävve nellä-käpäkulle. Mõtsi (ma) näidu nägevet, kabükõse kaevat – õs näe näidu,Continue Reading
Meie ja teie poisid Sangaste Kosjaminek. Meie ja muude poisid SIIN OM POISI NII KUI PILDI, noore mihe nii kui nuku, lääve naista kosima – õlu pültü pütikun, viin lauli laasikun, kala välkva västrikun, piibu suun pilutu, piibu varre vahatu.Continue Reading
Venna kiitus Sangaste Tore vend UL´L´U ÄRÄ, UDSUKENE, kallu, kulla kastekene, ul´l´u, udsu, uiboede, kallu, kaste,’ kanepide, veerü, vesi, visnapuile, visnapuile vereville, sarapuile sirge-ille, tikerpuile teräville, uibo-ile oosikile! Tikerpuu teräv aijane – viel mu veli terävep, visnapuu verrev aijane –Continue Reading
Venna kiitus Sangaste OH MINU VÄIKEST VELLEKESTA, kes tek’ soo surma pääle, elu heinakaari pääle, maja marjavarre pääle! Korge olli Kuramaa kuusi – korge-ep minu vellekene, sirge olli Saksamaa saari – sirge-ep minu vellekene, mari verrev visnapuunna – vereväp minuContinue Reading
Poiste pilge Sangaste Kõrkide poiste pilge MII POISI ILO-KÕRKI, ilo-kõrgi, ilma-targa – piip oli suun pilutedu, piibuvarre varatedu. Kiik kõrkus kübärite pääl, vara piibu varre varre pääl. Uule viltu viina poole, jala kõvera kõrtsi poole. Oppen om palja palo pääl,Continue Reading
Poiste pilge Sangaste Uhke poisi pilge. Uhke poisile TSIA-NAHKA SÕIDI TEEDA, kammar karguti obesta. Mõttel näiu nägemast, kappu (kabu) kulla kaemast. – Näiu es tunne nägemas, kappu kulla kaemas: „Küppär pään sull seidse saina, ame ilma arvamada, kalsa ilma kaemada!”Continue Reading
Soome sild. Oleks Otepää Kõrtsilaul TIE OLL LIKE, MAA OLL LAKE, siia sünnis silda tetta, siia paras parve panna. Mis me siia sillas teeme, mis me parves paneme? Poisi siia sillas teeme, poisi parves paneme; poisi käe käepuista, poisi jalaContinue Reading
Meie ja teie poisid Otepää Meie ja muude mehed. Vana laul VOT KOS MIHET, ÕIGET MIHET, vot kos poisit, õiget poisit – oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata! – Na käiva hulgan kui ubina, silgu-salgu kui ne saksa, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi,Continue Reading
Laisk neiu Otepää Neli laiska neidu SÕITI TÜKKI TÜRGIMAAD, nattukese Narva maad. Saie sinna talule, kon olli neli neitsigõista, kolmi nurda noorikuta. Sääl pada vett palusi, ja põrmand luuda põdesi, ja ahi halgu halanu. Viis: Morits Petäi (64 a) (EÜSContinue Reading
Laisad neiud Puhja x NELI OLI NEIUT PERRESSA, siiski toas tuhnermaa, ahialgu aluneleb, pada vetta küsib, küsib. Neli oli neiut peressa, siiski toas tuhnermaa ahialgu aluneleb, tuba luuda nõuab, nõuab, pada vetta küsib, küsib. Neli oli neiut peressa, siiski toasContinue Reading
Laisad neiud Sangaste NELI NEITSIT SIIN TARENA, kolm nuorta noorikut – suvel suu mõskemada, talvel tare pühkemädä, muru luuda muheli, tare luuda tahteles, pada vet palleles, kul´p´ vet kulleles, villa’ vakka vanunu, lina’ kursti kulunu! Viisi kirjutas üles M. KampmannContinue Reading
Laisad neiud Sangaste Ärge põlake. Kõrgile neiule NÄIUKESE, NEITSIKESE, näiukese, noorekes(e), mis te’e ennesest arvate, et te poisse põlgate? – Laisalt langa lasete, tukuden tee tėėde tööda, kavva kangast kuate: küünär kümme nädalit. Suga suisa niuds suitsu, nitsevarva kaibsi vaiva.Continue Reading
Une virutamine Sangaste Uni UNI TAHT OTSA TETÄ, magavus maale lüvvä. Ei ma eitä une-rekke, lamme une ratteille! Ooda, ooda, unekene, anna aiga, aigukene! Är’ sa, uni, meile tulgu, aiku meile astugu! – Meil om koti’ kodamade, une-teki’ tegemäde. TuleContinue Reading
Une virutamine Sangaste Uni UNI TULLI HUIKEENNA, läbi laane lauldeenna – regi perän pedäjene, härjä haavatse iijn, kaarakõrsite kõdare, miijs roiunna riijn, roosk (ru-usk) peon rohiline. Mine minust, unekene, astu minust, haigukene! Mine suurele talule, suure talu tütterile: noil omContinue Reading
Une virutamine Sangaste MINE MINUST, UNEKENE, astu, armas haigukene! Mine mõtsa mõ´rsjille, ü´le nurme noorikille, mine suurele küläle, mine talu minijille – neil om koetu unekotti, neil om tettü uneteki, plaksutedü unepalaja. Mul om kotti kudamada, mul om teki tegemada,Continue Reading
Une virutamine Sangaste/Otepää Uni UNI, MINE MINUST ÄRA, mine mõtsa mõrsijile, üle nurme noorikile, sääl om tettü uneteki, sääl om pantu unepadja, sääl om koetu unekoti. Viisi kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 817 (11)< Sangaste khk, Tõlliste v,Continue Reading
Rõngu Virk tüdruk. Tütriku laul KAS MA TÜTRIK TÖÖD EI TEE, virva kompalii, virva-virva-virva-vuu, virva kompalii, vaenelaitsi vaiva ei näe, virva kompalii, virva-virva-virva-vuu, virva kompalii? – Leibä kasti siira-viira, virva kompalii, virva-virva-virva-vuu, virva kompalii, enne aku ahju panni, virvaContinue Reading
Otepää Ei hooli meestest ÜTS MA HOOLI, KATS MA KARDA neista noorista mehista, neista küla kühmikista, neista valla vargiista. Ma lä’ä kavvede, kanane, üle vete ütsi latsi. Tule kavvest, ole kaunis, üle ilma, ole illus. Kuu küdsi kukelita, päävaContinue Reading
Otepää Enne kivi, kui poisi juurde Tüdriku kaibus kurja poisi pääle ENNEMB MA MAKA KIVI MANNA, kivi manna, kannu manna, kui küll kurja poisi manna! Ega kivi so ei kisu, ega kannu so ei kaku – poiss ei jäta puttumada,Continue Reading
Võnnu x Ühes LÄÄMI, LÄÄMI, KÄIME, KÄIME, katekeste mi sõsara – üte liina linnukese, üte turu tuuvikese. Läämi liina mõlemba, kalaranda katekeisi: mõlembil oll mõrsja-suka, kummalegi kirju kängä: üte puutse, tõise luutse – luutse olli lusti lüvvä, puutse olli pulmanContinue Reading
Puhja Kokkusaamisest TÜTARLATSE, LINNUKESE, konas me’ kulla kokku saame, kulla kokku, ella ütte, kulla kokku kukkumaie, ella ütte helkimaie – kuusik meie kottaella, vaarik meie vaijeella. Oh minu ella vellekene, ihu see kirves teravas, ihu see tabrik tasatses, rao sisContinue Reading
Puhja Pole ehteid, poisid põlgavad. Halval ajal sündinud MELLES POISI MINU PÕLGVA, melles laidi laia kaabu? Selle poisi minu põlgva, sellep laidi laia kaabu, et mull põlle pakkelane, ame alusta (halvusta) linasta (linusta), nõgesetse nõnarätti, kanepitse kaalarätti. Selle poisi minuContinue Reading
Ema karskuse õpetus Puhja Tütrikide laul EMA OPPET ELLEENNA, esa oppet surreenna: „Tüttarlaits sa linnukene, kui jääd ilmale elama, kui lääd teeda kõndimaie. maada mööda markimaie – pea sa kivi peona, kanna kaegas kaindelena! – Kui tulep vasta poiste hulka,Continue Reading
Suveks Soomemaale. Riia rikkumine Puhja KOS ME NÜID UL’GE OJUME, kos me nüid pargin paneme? lääme ärä Läänemaale – Läänemaa lehmi nüssema; lääme ärä Virumaale – Viru villu tegemä; lääme ärä Arjumaale – Arju kangaid kudama; lääme ärä Soomemaale –Continue Reading
Puhja OLES MU LOODU MEHESI, pooles suves poisikeseks – ma lääs mõtsa, sääl tees mõnda: raosi kuuse kuute sülda, virutas ma viite sülda, ma tees tare taivate, elu ilma veere pääle! Mööda käisi mündi saksa, mööda müntitse emanda, küsitelle, kuulutelle:Continue Reading
Ema karskuse õpetus Otepää EMÄ ÕPAS ELÄTEN, esa ilmast minnen: „Tütärlatsi, linnukõnõ, jäät sa ilma elämä – elä sa ilman ilustõ, käü sa ilman kenäste, madaluisi käü sa maanda! Kui tulõ poissi puutumaie, naasõmeesi naarõmaijõ – lüü sel´ poisil poolõContinue Reading
Karske neiu Otepää KUULI RUONNA ROGINA. ranna pajonna pragina, mõtli soe sõitavata, kahru kaala kargavata. – Tuilli hillu noori meessa, kalevine kallis poissa, tüikse suisa suuda andma, suisa suuda, käisä kättä, tahdse sõrmussit vaheta, tõine tõisest vai käesta, kolmas kuldaContinue Reading
Karske neiu. Neiu ja poisi surm Rannu TÜTARLATSED NOORUKESED, kui te käide mõisa teeda, pidage piitsad peossa, vedake vemled järele, kandke kaikad kaindelassa. Kui tuleb poissi põlgelema, naise miis tuleb naerelema, löö sel poisil pooli peada, tõisel poisil tõine pooli,Continue Reading
Rannu Enne kivi kui poisi juure ENNE MAKKA KIVI KÕRVAL, kaske, kanike, kui see kurja poisi kõrval, kaske, kanike; – ega kivi mind ei kisu, kaske, kanike, kand ei kakku riideeida, kaske, kanike – pois ei jätta puttumata, kaske,Continue Reading
Roos robin. Ilumäel Rõngu ISTUME, ISTUME ILU MÄELA, ilu istus meil ihena, rõõmu istus rõõmutella, nalja räti narmastella. Kuulin ma roosta rogina, kuulin ma pajusta pagina, mõtlin ma suta tulevad, karu vai kaela kargavad. Tulli hella noorimeesi – vaiel taContinue Reading
Rõngu Kolm metsa. Kolm sõsarat KOLMEKESTE ME SÕSARA, üks meist viidud Virumaale, tõine alles Harjumaala, kolmas jäie oma koduje. Kolmi metsa meil’ vahela: üks oli pikka pirrumetsa, tõine lago parremetsa, kolmas paras palgimetsa. Kust mei kolmi kokku saame? Kirikussa käisihena,Continue Reading
Rõngu MELLES POISI MEIDA PÕLI, Looja kabu meida laidi, et oll aulile rumala, et oll paksu palgega? Vellekese noorekese, kaege selle mõtsa pääle, vaadake variku pääle – kas om puu kiik ütte piju, laane latva ütte laiju? Nii on näiuContinue Reading
Karske neiu Sangaste Karske neiu. ALALEGI NEO’ AAVA’, ui-lui-lui, ui-lui-lui, alalegi neo’ aava’, kõveragi neo kõõvo’, ui-lui-lui, ui-lui-lui, kõveragi neo kõõvo’, kon ma eilä öüdsin olli, ui-lui-lui, ui-lui-lui, kon ma eilä öüdsin olli, kon ma toona’Continue Reading
Karske neiu Sangaste LASE SORRI SADA SUUDA, ui-lui-lui, ui-lui-lui, lase sorri sada suuda, kergitädä kümme kielt, ui-lui-lui, ui-lui-lui, kergitädä kümme kielt! Ma lää läbi meeste ulga, ui-lui-lui, ui-lui-lui, ma lää läbi meeste ulga, läbi ropsi poiste roodu, ui-lui-lui, ui-lui-lui, läbiContinue Reading
Karske neiu. Suisa suud Sangaste LÄT´S´I OIA UHTEMAIE, merde suuda mõskma. kuuli ruun ma rag´ina, pil´l´iruun ma prag´ina. Peräst ol´l´i üt´s´i noorimeesi, topsõ mullõ suisa suuda, suisa suuda, kiusa kättä. Ei ma anna suisa suuda, suisa suuda, kiusa kättä! OleContinue Reading
Neiude tundmata saatus Sangaste x JUMMAL TIIJÄB TÕSE KÕRRA, tõne tõse ajastege, kua meid, liivan kua liinan, kua avvan, kua aleven, kua katet kaali ala, kua liidet linikile, kua mütet mütsü ala, kua juosk juuseel, kua vala valgel pääl. ParembContinue Reading
Sangaste Ühes SÕSARITSE ME MÕLEMBA, üten oleme kasunu, üte vee veere pääl, üte kajo kalda pääl, üten peije peene amme, üten paari pallapoole, üten meil ündriku koeti, üte nitse nitsitedu, üten suan sorgutedu. Suga ütel: „Mull oli surma,” nitsevarba: „MullContinue Reading
Neiu linn Sangaste LÄKE ÜLES MÄE PÄÄLE, tekke üles näio lier´, kodage kulla keriko’! Tekke linna’ linnukist, ahu varda vaberist. Sai val´mis näio lier, koetus kulla keriko’. Tulli suure’ Soome saksa’, tulli rika’ Riija saksa’. „Mis no siinä ollenes? –Continue Reading
Sangaste Neiu marjal LÄTSIN MÕTSA KÕNDIMAIE, hommikultta hulkumaie. Mes säält mulle vasta putte? Varbu-mõtsa vasta putte. Mes sääl varbu vahela, kena puide keskeella? – Talutütar taimekene, perepiiga linnukene. Korjas maasta maasikida, ligi maada linnakida. Kann olli kullane käessa, vang oliContinue Reading
Sangaste Ilus neiu helmita ALTA, ALTA ARVA MÕTSA, päälta pika pajomõtsa, alta mu jala näisse, päälta pää paistunes; alt lõhmusse ilusa, päälta pähkne verevä. Alt ma lõiksin lõhmussida, päälta sein ma pähkelida. Muu ilusa elmile – ma ole ilus elmitagi,Continue Reading
Ehitud neiu Sangaste Neiu ehtimine. Tütre laul emale EMAKENE, joo-eda, MEMMEKENE, joo-eda, ui-lui-lee, memmekene, joo, anna mulle, joo-eda, aidavõtti, joo-eda, ui-lui-lee, aidavõtti, joo, kingi mulle, joo-eda, kirstuvõtti, joo-eda, ui-lui-lee, kirstuvõtti, joo, maa lää aita, joo-eda, ehtimaie, joo-eda, ui-lui-lee, ehtimaie, joo,Continue Reading
Rannu Poisi ja neiu pilge „MINA POISSI PILLISEPPA, airussaa, airussa, airussaa, valeral-lal-laa, enne mängsin mätastega, airussaa, airussa, airussaa, valeral-lal-laa, heidin nalja naaristega, airussaa, airussa, airussaa, valeral-lal-laa, võtan juure juurikida, airussaa, airussa, airussaa, valeral-lal-laa, käe pääle kärbissida, airussaa, airussa, airussaa,Continue Reading
Rõngu MELLES MEIL VELLE VIHATSE, oi-jah, oi-jah, melles meil velle vihatse, kodurahvas kurvalise, oi-jah, oi-jah, kodurahvas kurvalise? – Veli es mõtle viidevata, oi-jah, oi-jah, veli es mõtle viidevata, sõsart es kuule kositavata, oi-jah, oi-jah, sõsart es kuule kositavata. Ooda, veliContinue Reading
Poiste pilge Sangaste x Juudaste ja jumalate lävel POISKESE’ POOLE’ KURADI’, juoskva sinnä, juoskva tännä, juoskva juudaste lävele, paganide paja ala. Juudas an´de viina juvva’, pagan paa-mõskmeida, kurat kusta arvendas. Tütarlatse’ linnukese’, madaliku marjakese’, juoskva sinnä, juoskva tännä, juoskva JumalaContinue Reading
Poiste pilge Sangaste x Juudaste ja jumalate lävel Karjalaul POISIKÕSE, PUNGAKÕSE, vannu naiste rakakõse, juuskva sinnä, juuskva tännä, juuskva juudaste läve een, paganide paiju ala. Juudas andi kusta juua, pagan paa mõskemiida. Tüdriklatse linnukõse, madaliku marjakõse, juuskva sinnä juuskva tänne,Continue Reading
Iluaeg Sangaste Noorpõli NÜÜDAP O ILUS IRATSE, lee-lee, nüüdap o maha maratse, lee-lee, paras põlv o heita nalja, lee-lee, nüid o rõõmu rõivahenna, lee-lee, paras jume palgehenna, lee-lee, nalja narmaste vahele, lee-lee. Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI 209Continue Reading
Ema armud Sangaste LÄKE’ KODO KOLMEKESKE, üle niidü nelläkeske! Kes sääl koton koolenes? – Ime koton koolenes. Ime kirstu tetenes – armu man kaenes, ime kirstu pandenes – armu man ikenes, ime viidi vällä värejist – armu aste üle aija,Continue Reading
Ema armud Sangaste MIS SINA IKKET, NÄIU NOORI, kahitset sa, kabu kulda – kas sa ikket ehtemeid, vai sa tahat tõisi rõivit? Ei ma ikke ehtemeid, ei ma taha tõisi rõivit – ikke omma emäkest, mesi-marja memmekest! Ära kooli emäke,Continue Reading
Ema armud. Ema haual. Nutust järv. Unenägu Otepää OH SEE OM ÜITS ALLE LUGU, oh alle, oh alle lugu see, sii om vaeste laste lugu, oh alle, oh alle lugu see. Mull tulli miilde memmekene, oh alle, oh alle luguContinue Reading
Ema armud Otepää Vaeselapse laul ÄRÄ KUULI EMÄKENE, oh alle, oh alle lugu see, ärä emä armukene, oh alle, oh alle lugu see, emä panti lautsille, oh alle, oh alle lugu see, arm lautsi lavvale, oh alle, oh alle luguContinue Reading
Ema armud Otepää OH ALLE, OH ALLE, KÜLL OM ALLE LUGU SEE – küll om alle omma essä, piät võõra leibä sümä. Oh alle, oh alle, küll om alle lugu see – esä panti lautsille, arm lautsi jalutsille. Oh alle,Continue Reading
Oma ema ootab koju Sangaste x KES NO MEIDÄ KODO OODI, kua meidä maija manits´? Ime meidä kodo oodi, ise maija manits´. Ime uot’, o sa peon, ise kai, kala käen: kunas kul´l´a kodo tule – väikene vällästä, til´l´okene teolta.Continue Reading
Kuri kodu Võnnu KODU LÄKSIN, jo-eda, jo-eda, kodu läksin, joo, ei ma tohi, jo-eda, jo-eda, kodu minnä, joo, kotun kurja, jo-eda, jo-eda, perenaene, joo – andva süvvä, jo-eda, jo-eda, augutase, joo, lõikvä leiba, jo-eda, jo-eda, lõõtsutase, joo, pandva kiku, jo-eda,Continue Reading
Peretütar ja vaeslaps Puhja x OH MEID VAESID VAEVESIDA, nälja talu näidusida, seime orust uhakida, pajust partsi pütsikida – on tep me ihu ilusa, pale nätta parembagi kui ju talu tütterilla. Kae talu tütterida – sööva na tsialihada, võtva võida,Continue Reading
Võõrasema ootab koju Puhja Võõrasema ootap, kui võõrastütrik kodo tulep. VÕÕRASEMA, VÕHLU EMA kuuli mu laanen laulevata, läbi laane elkivata: „Joose, Ellu, karga, Kaie, tantsi tal’li, Märdi naene – pöörä ni värävä pöörä, usse ummisrõngaide! Tulep ju korat koduje –Continue Reading
Oma ema ootab koju Puhja Oma ema ootab tütart tüüst koju KUULDI MU LAANEN LAULEVATA läbi laane elkivata – ema ootse osa peon, esa kai kala käen, konas tuleb kodu tüttarta. „Joose, Ellu, karga Kaije, tantsi tal’li, Märdi naene, paneContinue Reading
Oma ema – armu ema Rõngu Emäkõne EMÄKÕNE MEMMEKE, mesimagus marjake – kui ta kuuld mu tulevad, laane takan laulavad, tõi mull vasta vaarapiimä, vaarapiimä, vastset võid. Emäkõne memmeke, mesimagus marjake! Võõras katsite kavala, vaese latse vaivaja: and raasu, ütelContinue Reading
Oma ja võõrasema Otepää Peretütar ja vaenelaps. ÄRÄ TUNNET IMÄ LATSE, imä latse, esä latse: kerikule minneen läävä aita ehtimä, pääle aida päätima. Aja sä’lga peenu amme, nigu udsu taivaen, ette pand ta suure põlle, nigu velle aida usse, rindaContinue Reading
Memme hää tütar. Kiidutütar Otepää Memme kukku tütar MINU TÜTAR TÖÖTEGJA, kirju-kinnaste kudaja: öö-päev ja kinda peijer, seda pusib ja harudap – ikki memme kukku-tütar! Minu tütar om töötegja, kirju-kinnaste kudaja: tsia söödis ja suretas – ikki memme kukku-tütar! MinuContinue Reading
Vaenelaps tahab süüa Sangaste SÜVVÄ TAHTSE MU SÜÄME, juvva kutsi kulla meeli – ei ole söögi andijat, taari kanni kandijat! – Söögi andija avvan, taari kandija kalmun. Külä ole – kelt ma küsü, võõras´ ole – kelt ma võta? –Continue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Sangaste/Puhja x Vaeselapse laul OH MINA VÄIKE MEHEKENE, põlvepikkune poisikene, vaat luu-li, põlvepikkune poisikene – maha mina jäie marja-suuru, läve peale läädsa-suuru, vaat luu-li, läve peale läädsa-suuru. Lätsi ma tare lävele – es ole tarre tõstijata,Continue Reading
Ärge naerge vaeslast Sangaste Vaeslapse laul KÜLÄ ISE (isa), ÄÄ ISE, är’ tie’ minda naarategu, oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, et mull põlli pakeline, ame alvusta linusta, oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, ame alvustaContinue Reading
Vara vaeseks. Liivas linategija Sangaste Vaeselapse laul. KÜLÄPOISI POOLEVELLE, külätüdruku mu sõsare,oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, är sa minnu naarategu, naarategu, soolategu, oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, et mul põl’l’i pakeline, ame alvusta linusta,Continue Reading
Vara vaeseks Sangaste ÄRA KUULI EMÄKENE, hauda viidi armsakene, jät mu maha marja-suuru, undile ua-suuru, läve alla läädsa-jämmu, põrmandule põrmu-suuru. Jät mo ilma ehitada, valla naiste valmistada. – Ilm ehit hilbakile, vald vana närtsekile, ilma hilbu iina (ees), valla närdsuContinue Reading
Vara vaeseks Sangaste IKI, IKI, NÕR´KI, NÕR´KI, iki, iki vaene lats´, iki alle marja-aijä, all nõr´ki nõgesevarsi, Kes no ümbre linneli’a, linneli’a, kargeli’a? – Sine-siiva tsirgukene, vaha-jalga vaimukene. „Mis sa iked, vaenelats´ – kas sa iket ehtemida, vai tahad rõõmu-rõiveida?”Continue Reading
Vaeslaps Sangaste ÄRÄ KÜLMÄ MA VAENE, kangeta ime kanane – ole_ei külmä küsüjät, (h)alla ärä aarijat! Kes küsüs käe’ külmä’, kua aarde jala’ jahe’? – Ime küsse käe’ külmä, ise (isa) aarde jala’ jahe’. Käe’ külmä’ küünereni, jala’ jahe’ jakustContinue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Otepää x EMAKENE, MEMMEKENE, võinu sa mu vette viia, jõkke, oija uputada, ennemb kui sa ilma tõied, siia valda vaiva jätid. – Tuleb rikas riidelema, varaline vandelema. Kon ma istu, sääl ma ike, kon ma saisa,Continue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Võnnu MINA KÜLL, MINA KÜLL VEIKSEKENE, ilma pääta kanakene, maha jäänu marja suuru, tare läve tasane, kua läve korune, aida läve arvuline. Lätsin tare lävele – es ole tarre tõstijatta, lätsi kua lävele- es ole kottaContinue Reading
Vara vaeseks Puhja Pole isa olnudki. Orjalapse laul. OH MINA VÄIKE MEHEKENE, põlvepikkune poisikene, ärä kooli memmekene, ärä memme armukene. jäi mina maha marjakene, põrmandule põrmukene. Mul pole esä ollessagi, emad ei ilma tullessagi – minu tennu tedrekese, munenu mustaContinue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Puhja MINA ÜKSI VAENELATSI, kohe istu, sääl ma ike, kohe astsi, sääl alani – sinnä tekku tiigikene, sinnä jäije järvekene, kost sai onu obestel ojuda, valla varsul veeritada. Lätsi ma tare lävele – es ole tarreContinue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Kambja ESÄKENE TAADIKENE, emäkene memmekene, varra pannit vaeva sisse, enne muida mure sisse. Kon mina iste, seal mina ikke, kon mina saise, sainad likked, sinna tekku tiigikene, kasvi kala järvekene. Sääl sai küla hobuste hojuda, vallaContinue Reading
Vara vaeseks. Ema ja armud Otepää Vana vaeselatse laul. EMÄKENE MEMMEKENE, rühgset koolda kui elädä, rühgset vaiju kui vanata, jättit mu külä ehhitä, valla-naeis’te valmista: külä mu küilmäste ehhiti, valla-naese valusaste. Emä vijässi lävestä – armu aste akkenista, emä vijässiContinue Reading
Vara vaeseks Otepää Vaese latse kaibus EMAKENE MEMMEKENE, mes sa minno maha jätit? Maha jätit marja-suuro, põrmandule põlve-koru, läve ala läätsa-suuro, muro pääle muna-suuro. Meelde tule memmekene, meelde memme armokene, söämede süvvehenna, kõrvo teeda kõndeenna. Lätsi ma koa lävela –Continue Reading
Vara vaeseks Otepää x EMA KOOLI, JÄTT’ ESA ARMULE, esa kooli, jätt’ velle armule, veli kooli, jätt’ sõsara armule, sõsar jätt küla armule, küla jätt aia armule, aid jätt nõgese nõjale. Nõgene nõna kõrveti, nõgene palge paluti. H II 29,Continue Reading
Ema virkuseõpetus Sangaste IME OPAS´ ELLEEN, ise (isa) enge minneen: „Tütärlatsi linnukene, madalikku marjakene – oled vaene – saisa vaiki, perrä jäänü’ – piä’ suu! Kui sa niidäd niidü pääl, kui sa põimad põllu pääl – pane pää palmikude, juuseContinue Reading
Ema puhtuseõpetus Otepää EMA OPAS ELLEENNE, manits maale tullehenne: „Tütärlaits, minu linnukene, armas laits, minu Annekene, ärä mine mustalt muide seikkä, tõrvaskandu tõiste seikkä! Mine kui nukku nurme pääle, vahelikku väilä pääle: mihe siis mõtsasta nägivä, poisi vai varikust vahivaContinue Reading
Ema puhtuse õpetus. Hoiatus rikka naise eest Otepää Vaeste vanembide oppus enne surma tütrele ja pojale ESA OPAS KOOLDEHENNA, emä henge heitehenna: „Tütar, hella linnukene, mingu ei mustalt muide sekkä, tõrvaskande tõiste sekkä! Mine, ninni, niido pääle, ainakaaril kalevine. MeheContinue Reading
Ema ei viinud vette Sangaste KUI MO EMÄ MINNU HÄLLI, kallis emä lasta kanni, esä uutis hobeste poissi veli tahtse tallipoissi sõsar tahtse sõidupoissi. Süüdi (lüüdi?) tala taalerile, pani parre papperile, lüüdi kolga kullussile, ussi uusi rõngeile. Tulli vaene tüttarlats.Continue Reading
Ema ei viinud vette Otepää x KUI NO IMÄ MINNU OLLI, kallis imä minnu kanni, esä oodi obeste poissi, veli tahtse tallipoissi, sõsar tahtse sõidupoissi. Sündi vaene tütärlaits. Esä käsk mu oija viiä, veli käsk mu vette viia, sõsar lähätContinue Reading
Kasvatus asjata Sangaste EMAKENE, ELLAKENE, mis sa minust kasvatasid – visanu meeleni meresse, silmini siia vettesse, kaalani kala kudusse! – Mis sai ääd mu’st emale, mis sai abi audujale, mis sai kasu kandejale? Emakene ennekene! mittu üöd jäid unete, mittuContinue Reading
Kasvatus asjata Sangaste MIS SAI ÜVVÄ MU IMELE, kua kasu kandijalle? – Silmävesi vihtemast, sau sauna kütemäst. Kon ta näije kuiva kuuse, säält tõi elle puu, kon ta näije aru-kõivo, säält tõi pehme viha. Küt´ ta sanna köömelitse, haut´ vihaContinue Reading
Memme vaev Otepää MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, oma ema piimavaeva, hea ema imetelles, vaeva käe pääl kandeelles? Mittund sööki jäi söömata, mittund jooki jäi joomata, mittund lõunet lõuneeta, mittund homungut osata. Lõpnud ei tuli toasta, säädja sängi sambaasta, hobu halliContinue Reading
Memme vaev Otepää EMAKENE MEMMEKENE, enamb vaiva näit minusta, kui jo muista tüterista: süllen hoidsid süvven, kaalan karja saatõn, põllõn hoidsid põimõn, rüppen rükki lõikatõn. Mittu süüki jäid söömata, mittu üüda unõta. Viis: Peeter Treial (62 a) (EÜS V 148Continue Reading
Ema ei viinud vette. Ei lähe möldrile. Kivi merest Puhja KUI MINA OLLI EMA VÖÖLA, alla andija söame, sääl ma sei söame verda, maidsi memme massa verda – ütten massan ma magasi, ütten kopsun ma kosusi. Mõnda minust mõtteltie, katti-kolmiContinue Reading