Virkuse õpetus Lüganuse ÕLGA VIKSID, TÜTARLAPSED, õlga viksid, käige kõrgid; virgud viiasse mehele, kõrgid kaugele kõsita; virgud viia viisi tõttu, kõrged suure kõnni (1) tõttu, laisad laia lindi tõttu, ja pahad palaka tõttu. Tüö tõttu viia tütar, vaiva tõttu vainelapsi.Continue Reading
Kevad. Tore sõit Lüganuse JUBA LEHIB LEHTI PUUSSA, lehti puussa, rohtu maassa, aljendab oras arula, rukkioras ruugendelleb, kauraoras katab maada, ernes lehib lesteessa, uba uude riideeie. Ju sõidab Sämista sälgu, Pada mõisa paati ruuna, Kiikla mõisa kirju täkku, Varandi vanaContinue Reading
Ehted varastatud Lüganuse OMA VEND MUL VELLEKENE, külapoiss mul kaunikene, tegi mul’ kullasta kurika, hõbedase lõksulaua. Läksin jõele virutama, järve ääre loputama. Tuli vastu siidi-saksa, siidi-saksa, sammet-särki. Pani mind peada otsimaie – sõrmus kukkus sõrmestagi, teine teisesta sõrmesta, kolmas kuldaContinue Reading
Ei ole pulmariideid Lüganuse PULMA MIND JO KUTSUTIE, saaja mind jo sallitie, varrule valitsetie. – Mul polnd pulmariideeida, ega saaja saapaaida, ei olnd omal obusta. Küsisin küült uosta (obusta), naolt õbenarmaaida, sõselt sõrmikindaaida – ei annud küdi uosta, sõse sõrmikindaaida,Continue Reading
Rannaelu Lüganuse MIS VIGA VIRUSSA ELADA, Arju karjassa karata – Virus saab süüa vingerida, Arjus süüa angerida. Kas ole rannassa pahemi mere ääres uodevambi? Siis on rannassa pahemi, mere ääres uodevambi, ei saa rannassa magada, mere ääressa puhatassa. Ülged üüavadContinue Reading
Kalamehe elu Lüganuse HÜVÄ ON RANNASSA ELADA, kaunis ranna kalda’assa. Siis on rannassa pahembi, (kui) ei saa rannassa magada, mere hülge hüllengusta, kajakuije kaljenkusta. Hülgejed meresta hüüsid, kajakad mere karilta: “Üles tuiske, ranna rahvas, erkage, mere isandad, erkage, mere emandad!Continue Reading
Kallis kiik Lüganuse KIIS KIIKU, LAAS LAUKU, kiis, kiike, kõrgeelle, kõrgeelle, kaugeelle, ligi pilveda pimeda, ligi taivasta tasasta, ligi kuuda kõrgeeda. Ettas katsun kiigekesta, kas sie kiike kannab meida, ühe ella ehteeida, kahe kau riideeida. Kui sie kiik ei kannaContinue Reading
Kalajõgi Lüganuse PIKAD PÕLLUD, LAIAD LAMMED, nurgasta isanda nurmed, salgulised saksa väljad, ühte juoksid juured suured, ühte langend ladvad laiad, jõgi jooksi alta juure, allik mäe veeru alta: seal kasvid kalad kavalad, lõhed laiad, laugid otsad, purikad pugalad külled, siiadContinue Reading
Nekruti laul Lüganuse MINU ELLA VELVIDANI, õst’ see Uljasta oboje, Samma mõisasta sadula, särgiriju rikka-alta, Kunda mõisast uue kuuvve, sukkad Soome soldatilta. Läks see Soomeje sõdaje – taha Narva tappelikku. Soome soldatid kõnelid: taga Narva naised targad: “Virupoiga peenikeine, kunniContinue Reading
Nekruti põgenemine. Sõjamees Lüganuse KASVI NOORIJA MEHIJA, kasvi kui uusi ubaja, terakaida erneeida, pieneida pähkeleida. Tuli väe võttemine, uusariie (hussaaride) õtsimine, kapraliie katsumine, siersandi sirbimine. Sõlmeti mehed sõdaje, värviti mehed vägeje, pandi pambu kandajaksa, kieguri kihutajaksa, laia püssi laskijaksa, mõõgaContinue Reading
Teekäigulaul Lüganuse LÄHME, LÄHME, KÄIME, KÄIME, käime teeda tipulista lipulista, lapulista maada maksakarvalista rohelista roosilista. Millal saame sinna maale, kus meid ammu oodetakse, vara ammu vaadetakse, kuhu tuul on toa teinud, vesi palgid veeretanud, sadu seinad sammeldanud, udu uued uksedContinue Reading
Kojumineku laul Lüganuse KOHUS ON KODUJE MINNA, aig on akata minema – jo vilu värava peäl, (h)alla aja (aia) vitsa peäl, kaste kaevu kaane peäl. Ei näe koduje minna, obust uovije ajada, varssa varnale siduda panna kopli kõrvikesta, ahelme allikesta,Continue Reading
Pillipuhujale Lüganuse RISTITANTSI TANTSIGEME, ristilaulu laulageme! Tants ei tunne tantsitusta, kui sai hästi mängitusta, laul ei tunne lauletusta, kui sai hästi lauletusta. Pillipuhja poisikene, kannel-lööja kaunikene, sarve-sõitija saleda – kui ei viitsi pillitelle, pillitelle, trallitelle, elimikka hellitelle, puru´ mina peksanContinue Reading
Öösel üksi. Hool ja mure Lüganuse MAGADA MINA TAHAKSIN, ei ole juure võttijada, käe pääle käänijada, sulal suu andijada. Eidaksin mina magama, ei lasnud mured mind maata, uoled suured uogaella, leinad laiad tukastella. Eidan õhtunna magama, viskan uole õrre päälle,Continue Reading
Hobune Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 61:11 (2) < Lüganuse k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Maali Kirikmar (1961).
Lüganuse Viis ja tekst: KKI, RLH 61:25 (22) < Lüganuse khk, Rebu k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Miina Männi (1961).
Vares, vaga linnukene Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 78:1 (8) < Lüganuse khk, Maidla k < Vilhelmine Lust (1978). VARES VAGA LINNUKENE lendis linna uulitsalle, säält ta lendis katuselle, kõrtsimamma matuselle. Linad lakkas, villad vakkas, koti kangas kuke nokas.Continue Reading
Kaasa kaugel Lüganuse KUS ULGUB MINU OMANI, kus mul liigub linnukeine, kus mul tallub taimekeine, kus mul vaarub valge pääni? Linnas liigub linnukeine, Tallinas minu taimekeine, Pieterburis pienikene, Rogovikkis ruosikeine. Sie puhub turulla tulda, lõõtsub valget vainijulla. Turul on tuliContinue Reading
Rõõmus nekrut Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 61:16 (10) < Lüganuse khk, Püssi – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Miili Kaukes (1961). MIES PÕLE LUODO LOMBERDAJAKS, kodoõvves komistajaks, ahjuargi armastajaks, tuanurga norutajaks! Mies on luodo vaenu tarvis, vaenu tarvis,Continue Reading
Pea piiramine Lüganuse sääl minu juuksed, sääl minu juuksed, sääl minu juuksed juuriti, sääl minu pia, sääl minu pia, sääl minu pia piirati. Tekst ja viis: RKM Mgn II 724 b < Lüganuse khk, Lohkuse k, Metsa t – HerbertContinue Reading
Kukk ja kana Lüganuse RKM_Mgn_II_743_f_
Kalajõgi Lüganuse NAISUKESED, KAISUKESED, läheme kalada katsumaie, kui need lutsud looka lõivad, avid suuda andasivad, tõine tõiselta küsisid: „Kuhu me kudema läheme, Kas me kargame kivile, Või me audaje asume? Rannas on noodad noortel meestel, võrgud võnnu poisikestel, seal meidContinue Reading
Laevasõit. Kalaluust kannel Lüganuse EIVAD TEÄ MEIE NAISED, mida tegid meie mehed Viru kuuskede vilussa, Arju tammede tagana. Vened säälla vessetije, laiva kaata kaabitije. Viis õli meesta vestamassa, kuus õli kumma külle päälla, seitse vene servä päälla, kaheksa kabudeContinue Reading
Surma sajatus. Vara vaeslapseks Lüganuse TAHAN MINA SURMAGA KÕNELDA, tahan mina taudi augutada – tappis isad, tappis emad, tappis päälta pää-vanemad, õtsasta õsa jägajad, alta laua aitijada, leelta leeme keitijada. Jättis mind onude oida, jättis mind tädide täite. Onu oisContinue Reading
Hool ja mure Lüganuse EITÄKSIN MINA MAGAMA – ei lassud mured ma’ata, ooled suured oogaella, lehed laiad lendajalla. Viskan oole õrre pääle, mure mina musta parre pääle, leina laia liepajale, kahju karja-aia pääle. Tuisen ommiku ülessa, võtan oole õrre päälta,Continue Reading
Vara vaeslapseks Lüganuse JUMAL OIDKU SEDA LASTA, seda lasta sündimasta, sündimasta, kasvamasta, ke jäeneb emast järele, ke jäeneb isast järele, ke jäeb võeraste varale, ke jäeneb onode oida, ja jäeneb tädie täita, ja jäeb lelle lepitada. Onu ois sinu üheContinue Reading
Peretütar ja vaeslaps Lüganuse OI NEID, OI NEID ORJA PÄIVI, vaeselapse vaevapäivi – nad süövad putki põesa alt, ja juovad vett laende siest. neil siiski ihu on ilusam ja nende mokk on moodisem: ei neil silmalused sinised, ei kõrvaäersed kõllased;Continue Reading
Viin ja õlu Lüganuse MINA ÕIKAN AIA TAGANT, AIA TAGANT: „Andke mulle arva juua, arva juua, kahe kolme klaasi servast, klaasi servast, mina mekin mielta müeda, mielta müeda, tõstan tuopi jõudu müeda, jõudu müeda, katsun kanni ääri müeda, ääri müeda.”Continue Reading
Suits, tubakas Lüganuse PÕLETASIN PIIPU PIKALISTA, lasin suitsu sõõrelista, suust tõusis sinine suitsu, ninast neljakeeruline, mõni aga mõtles mõisa suitsu – see oli popsi piibu suitsu. Tekst: EÜS XII 1483 (64) < Lüganuse khk, Maidla v, Uniküla – V. RosenstrauchContinue Reading
Laisa nädal Lüganuse PÜHAPÄEVAL PÜIDSIN JUUA, esmaspäev heitsin magama, teisipäev veel aegutasin, kesknädalil keerasin teise külje, neljapäev õhta norskasin, reede õhtani ringutasin, laupäev und vast lahutasin, pühapäev tuli jälle kätte – siis panen hambad varna otsa, puhkama ja puhkama. Tekst:Continue Reading
Õlu ja viin Lüganuse KÕRTSINAINE KRÕÕDAKENE, linnanaine Leenukene, maanaine Maretikene, valab viltu viinaklaasid, kallab kõrva õllekannud. Joome me’ seda õlluta, kus on vaksu vahtu peala sööme seda lihada, kus on peial pekki peal, sead on süömata lihavad teised paksud painamatta.Continue Reading
E 54129 (3) < Maidla v, Savala k – Daniel Paurman, Jüri Välbe < Jaan Peinman, 1921 2. E 54129 (1b) < Maidla v, Savala k – Daniel Paurman, Jüri Välbe < Jaan Peimann, 1921 3. E 54129 (2) <Continue Reading
RKM, Mgn II 743 f < Irvala k – Herbert Tampere < Liisi Rikka, 1962 2. RKM Mgn II 743 g< Irvala k – Herbert Tampere < Liisi Rikka, 1962 3. RKM Mgn II 724 b < Püssi al <Continue Reading
KKI, RLH 61:16 (10) < Lüganuse khk, Püssi – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Miili Kaukes (1961). 2. KKI, RHL 62 (7I) < Irvala k – Ingrid Sarv, Ülo Tedre, Ivar Mirov < Liisi Rikka (1962) 3. KKI,Continue Reading
EÜS IV 1871 (96) – Peeter Süda, Hans Silbermann < Elisabet Jung, 1907
EÜS XII 1408 (27) Püssi v, Sirtsi k – Voldemar Rosenstrauch, Oskar Köster < Jaan Aru, 1915 2. EÜS XII 1406 (12) Püssi v, Moldovi k – V. Rosenstrauch , Oskar Köster < Miina Küllik, 1915 3. EÜS XII 1405Continue Reading
EÜS VI 872 (2) – August Sildnik, Peeter Penna < Abel Klement, 1909 2. EÜS VI 879 (35) < Väike-Saka k – August Sildnik, Peeter Penna < Ann Siitas 3. EÜS VI 879 (36) Väike-Saka k – August Sildnik, PedeterContinue Reading
Joodiku nädal. Kubjas ja teomees. Härjad murtud Lüganuse PÜHAPÄEVAL PÜITSIN JUUA, esmaspäeval und magada, teisipäeval teule minna, kesknädal uue atra uhkusel, vana sahkade varala. Siis tuli kupjas kõrtsi poolt, pani aga minda kündemaie. „Oh sina kuldane kubjas, mesimarja mõisa meesi,Continue Reading
Kuri mõis. Kuri kubjas Lüganuse OH SINA KURI MÕISA KUBJAS, ära sina sunni suurta tükki, ega pane palju maada, nüüd on kesad kuivetanud, rohu juured roosetanud – ära sie rikub ärja paarid, ruunad reisista revati, täkud kabjusta kaoti, ärjad seisavadContinue Reading
Tütred vette Lüganuse EHITELLIN VENNAKESTA, kübaraie, kindaaie, saduliie, saapa´aie, luulin linnaje minema, saksa asjuje ajama. Vend ju kompis kosjateeda ajas neiu asja teeda, tuli kosjasta koduje, lõi kübara laua peale, kindad kübara peale, sadul salve serva päälle, saapad sadula päälle,Continue Reading
Tütred vette Lüganuse EHITELIN VELJEKESTA ehitelin, kehitelin, luulin linnaie minema, saksa askelid ajava, herra killa kiigutava, rohu raamatu vedava. Veli kõndis kosja teeda, ai neiu asja teeda. Tuli kosjasta koduje, lei kübara laua pääle, kindad kübara pääle, sadul salvu servaContinue Reading
Petis peiu Lüganuse ENNEM MINA USUN USSI KEELE, ussi keele, ussi meele, ennem kui noore poisi keele, poisi keeli, poisi meeli. Pois on loodud petijaks, petijaks ja püüdijaks. Pettis pere noore neiu: lubas osta uue mütsi, uue mütsi, uhke pitsi,Continue Reading
Neiu ei taha mehele minna Lüganuse MINGE MÜÖDA, MEHED NUORED, käige kaugelt, kannusjalad, ei minust saane saani täidet, mehe uhket õlmalista, mehe kõrgi kõrvalista, mehe viksi vildilista, paha mehe palakalista. – Lubasid sina, eidekene, lubasid müia mölderille, kaubad teha kangurille,Continue Reading
Laevapuu. Pea piiramine. Ilusad juuksed. Maksaks palju Lüganuse RIIU RIKAS POISIKENE, Riiu rikas, maa kuningas, tahi tõissa õunapuie, tahi tammeje tajata, kadakaie kaldaaie. Tamm oli tarka rääkimaie, kadakas kõnelemaie: „Äla sa minuda raiu, mina kasvalen karilla, sõisan mere servaContinue Reading
Vaeslaps. Pulmad põllul Lüganuse OH MEIE KAKSI VAESTA LASTA, pole meile pulmatuba – me’ teeme pulmad põllu peale, aja äärde ange peale, söödinurk on söömalaud, põllupeenar istepink. lustikõrs me’ lusikas, külatänav tantsurind. taeva äär on torupill, vikerkaar me’ viiulmäng. Tekst:Continue Reading
Kaevul kosija. Neiu kaup kambris Lüganuse ISA AI MINU KÜNDAMAIJE, Minu meel tegi varga´alle, Pistin päitsed põuessa, Varga valjad vöö vahele. Tuli vastu kroonu kõrbi, pistsin päitsed päheje, varga valjad vöö vahelta, lein jalad jalustimije, ratsu kae randemije. Sõidin üleContinue Reading
Miks mullu ei tulnud? Kaevul kosija Lüganuse „NEITSIKENE, NOORUKENE, kirjapihta peenikene, miks sa mulle mullu ei tulnud, kui käisid käsud järele, viied viinad, kuued kosjad, kaheksamad õlletoobid?” „Peiukene, poisikene, viinad viska vedeje, saiad saada sohuje, koogid küla koeradele, rublatükidContinue Reading
Lunastatav neiu Lüganuse OLGE HEAD, LAEVAMEHED, pikel purjepaela poisid, laske laeva liikumaie, nii kui kätki kiikuma. Mull on kodu vana isa, sell on kolmi musta ruuna – ühe tema annab minu eest, lunastab mind laeva seest. Nägin isat hulkumaie, pikkiContinue Reading
Lunastatav neiu Lüganuse NÄGIN RAIUJA TULEMA, vie kätkid vierevaie, süüli jooksin laivadella, käisin vete kätkieie, luulin ma oma isani, luulin ma oma emani, luulin väike vennakese – sie oli veereva vennaku, puhas purju ruotsilane! Uota, hüva vennaku, seisa, armas arjuContinue Reading
Laulu võim. Laulud pulmades õpitud Lüganuse KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laulemaie, külakund jäeb kuulamaie, vallarahvas vaatamaie. Panin aga väljad värisema, põllupeenrad põrisema. – Laulik oli minu isada, laulik oli minu emada, kust tulid luod minule, laulud lastele ladusad, sõnadContinue Reading
Paista, päev! Lüganuse PAISTA, PAISTA, PÄIVAKENE, paista, päiva, palavestä´, üle ilma eredestä, keigis paigus kibedestä – palavesta parmu aile, heledestä eina aile, kibedestä kiini aile. Sis tulev’ velle vikatille, naise loogu võttamaie, sõsare saade tegema. Tekst: Veske 2, 67 <Continue Reading
Veere päev! Lüganuse Päivä laul. SÕÕRI, SÕÕRI, PÄIVÄKENE, sõõri, sõõri, lõõri, lõõri, lõõri, lõõri, keeri, keeri, lõõri, päivä, lõuneelle, keeri keske hommikulle, (siis) saa saksa söömaaiga, maamihe magami-aiga, teomihe tegemi-aiga, sulas-poiste suigu-aiga, linnapoiste liiguaiga, mõisapoiste mõõduaiga, karjalaste kasuaiga! Tekst: VeskeContinue Reading
Laulu võim. Lust laulud õpitud Lüganuse ÜKS MUL ÜTLEB: „LAALA, LAALA,” teine jälle: „Luule, luule.” Ma pole loodud laulijaksi, ma olen loodud kündijaksi, kündijaksi, külvajaksi, musta mulla pöörajaksi. Kui mina hakkan luulamaie, luulamaie, laalamaie, tuleb küla kuulamaie, valda viis tulebContinue Reading
Kust laulud õpitud Lüganuse KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laulemaie, külakond jäeb kuulamaie, vallakond jäeb vaatamaie, teu aga selts jäeb seisamaie, mõni mees jäeb mõtlemaie, mõni naene nõudemaie: „Kost see laps on laulud võtnud, iljuke sõnad osanud?” Mina mõistsin, vastaContinue Reading
Laulu võim. Kus laulud õpitud Lüganuse KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laalemaie, siis jäeb küla kuulamaie, vallakond jäeb vaatamaie, tütred teele seisamaie, kuulama minu lugusid. Kui mina akkan laulemaie, laulemaie, luulemaie, kihelkond jääb kuulamaie, vallakond jääb valatamaie, mõnd mies jäebContinue Reading
Laula, suukene Lüganuse LAULA, LAULA, SUUKENE, liigu, linnukeelekene – laula, laula, kui sind lassa, kuku, kuku, kui sind kässa! Küllalt tean seegi paiga, arvan senegi aseme, kus saab sõissa keele kinni, keele kinni, meele kinni, suu kinni, südame kinni,Continue Reading
Põll põrmune Lüganuse 1) 2) TULI MULLE LAULUKÕRDA kui küläle karjakõrda, külälaste lammaskõrda orgoje ouste kõrda, varsa kõrda vainijule. Läksin kõrda päästemaie. panin ette uue põlle, selgäje suure sõrike, jalga uued ummiskengad. Külä täis oli poisikeisi, vald õli täisiContinue Reading
Kolm kägu. Kolm halba ilma peal Lüganuse KUKKUS KOLMI KÄGUDA, üks see kukkus hoole tõttu, teine kukkus vaeva tõttu, kolmas kukkus leina tõttu. See, kes kukkus hoole tõttu, see oli vaene lapsekene, see, kes kukkus vaeva tõttu, see oli vaeneContinue Reading
Mitu halba. Vaeslapse laul Lüganuse MITUS VAESTA ILMA PÄÄLE? Kolm om vaesta ilma pääle: uits ep om tüdar emätu, tõine om poiga isätu, kolmas vaene leskenaine. Kust tunnus tüdar emätu? Ar(g)ipäva ommukulle, tõusub üles ommukulla, lähab ta lehmi lüssamaie, leinätenContinue Reading
Vaeslapse laul Lüganuse MEIE KATEKSI SÕSARA, kateksi ema kanatse, üte leevä linnukese, üte taari tallekese, üte piimä pääsukese. Üits ep emä meid imeti, üits ep memme meelitasi, üits ep taati taldsutasi. Memme hois´ oma sülena, taati tantsit põlve pääle, eiContinue Reading
Laulikute hooplemine Lüganuse KUI MINA HAKKAN LAALAMAIE, laalamaie, laskemaie: ma laulan mere muruksa, mere ääred äädikaksa, mere kaldad kalaksa, mere põhjad põllumaaksa, mere liivad linnastesta. Kes tahab tulla meie vasta, ehk siis meie meeste vasta, poole riigi poiste vasta,Continue Reading
Petis peiu Lüganuse „NEITSIKENE, NOORUKENE, linapihta peenikene, tule mulle ja tõota, ma läen püha Peterburi, joosen rutust Rootsimaale.” Tuli tundi, veeri päiva, sai mööda mõni nädala, tuli kodo peiukene, tõi sie piitsa Peterburist, tõi sie ruosa Rootsimaalta, lõi sie peeneContinue Reading
Lesele mehele Lüganuse ÕEKENE, KREEDAKENE, ei luband lesele minna: lesk on paha lepitada, vana paha vaigistada. Annad sa lesele kätta – kätt kui külmale kivile; annad sa noorele kätta – kätt kui käopojale. Paned sa paa tulele, paa kõrvale padesedContinue Reading
Laulu võim. Laul laulust Lüganuse KUI MINA AKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie. siis jääb valda vaatamaie, kihelkund jääb kuulamaie, vallakund valatamaie: “Kust sie laps on laulud saanud, ulluke sõnad omale?” Mina laulan ullutani, loetan rumalutani, peksan kielta pienutani. Ei õleContinue Reading
Laulu võim. Laulud laulust Lüganuse KUI MINA AKKAN LAULEMAIE, laulemaie, luulemaie, kihelkond jääb kuulamaie, vallakond jääb valatamaie, mõnd mies jäeb mõtlemaie, mõni naine nuttemaie, tütar tööle seisamaie, kabu tööle katsumaie, luulema minu sõnuja, lapse alva laulueida. – LapsiContinue Reading
Laulu võim Lüganuse KUI MINA AKKAN LAULAMAIE, siis jääb valda vaatamaie, kihelkond jääb kuulamaie, tütred tüöle seisamaie, kuulama minu sõnuda, lapse ullu laulusida. “Kust see laps neid laulud võtnud, ulluke sõnad õsanud?” “Luud mina võtsin lutsu suusta, lauludContinue Reading
Orjade tee. Orja uni Lüganuse SÕIDAME SEDA TEEDA MÖÖDA, kust on enne orjad kä nud, orjad käinud, ärjad läinud, ilja aga ulkunud unised, vara käinud vaesed lapsed. (Kuulin ukse uigastama, ukse lingi liigastama, lingi paula paugastama. mina mõtlin meelestani arvasinContinue Reading
Vaeslaps ema haual Lüganuse ÄRGE LÜÖGE VAESTA LASTA, ematuida itketage! – küll on vaesel lüöjaaida, lüöjaaida, lükkajaida, tõukajaida, tõmmajaida. Ei ole armu andajaida, pääsul pää silitajaida. Tõuseb tuuli – annab armu, paistab päiva – pääd silitab. – Tulitsed on tuuleContinue Reading
Ema haual Lüganuse MEID OLI KAKSI KAKSIKUIDA, paar oli pardi poegasida, kõnnivad kirikuteeda, valged rätikud käessa, tõine pühib tõise silmad, tõine tõise palget silitab. Minu ella eidekene, juba läksid mullu mulda mullu mulda, ammu auda, tunamullu Toonelaie. Jätsid tuomed muieContinue Reading
Ema haual Lüganuse MEIE KAKSI VAESTALASTA, käisime eile Iielassa, tunaeila Tuonelassa, käisime eide aua peala, auduja südame peala, tuojasi tua laela, kandajasi katusella. „Tõuse üles, eidekene, tõuse kirstu kinnitama, tõuse vakka valmistama, tõuse luku vüöd lugema, luoma looga kindaaida!” „EiContinue Reading
Ema haual Lüganuse ÕEKESED, HELLAKESED, lähme jaanilla kiriku, lähme eide haua peale, auduja südame peale. „Tõuse üles, eidekene, astu üles, audujani, kõnni üles, koorajani, tuise mu elu elama, tuise mu pidu pidama tuise vakka valmistama tuise mu jägu jägama!” EiteContinue Reading
Ärge lööge vaeslast. Ema haual Lüganuse ÄRGE LÜÖGE VAISTA LASTA, ematunda (ematut) itketägä – küll on vaisel lüöjuida, lüöjuida, lükkajuida, tõukajuida, tõmmajuida. – Ei ole armu andajada, pääsul pää silitajada: tuiseb tuuli, annab armu, paistab päiva, pääd silitab. Tuulitselt onContinue Reading
Ema haual. Suur tamm Lüganuse MEIE KAKSI VAESTALASTA, lähme jaanipäe kiriku, nutu-aga-rätikud käessa, leinapõlled on eessa. Itken eide aua päälla: „Tuis’ aga üles, eidekene, tuise üles, tõsta pääda, jalgu alleje arima, ann’ aga seepi, silmi pessa!” Eite kuuli, vasta kosti:Continue Reading
Orja palk. Ori taevas Lüganuse PEREMIES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, õtsi uusi orjasida, palu uusi palgulisi, õtsi uusi ja usinu, palu uusi ja paraju, leia uusi leiva süöju! Peremies, peremehike, perenaine, naisukene! Pahast sina maksid orja palga, madalalla mattidella, kitsaalla kilmitulla,Continue Reading
Viru sepp. Sepa lapsed. Kuldnaine Lüganuse MULL ÕLI KOLMI VENNAKESTA, kui kolmi oa ivada, kaksi kaura seeme´eida. Üks läks aiasta jõele, tõine palgista pajoje, kolmas sepästä Viruje. Mi läks aiasta jõgeje, see sööneb jõe kaluja, sügavava ahvenida, jõe laijuContinue Reading
Kolm venda. Kuldnaine Lüganuse MEID OLI KOLMI VENNAKSEIDA, kui kolmi ua-ivada, kaks oli kaura-seemekesta. Üks läks heinasta jõgeje, tõine pardista pajuje, kolmas sepasta Viruje. Mis läks heinasta jõgeje, see sööneb jõe kalada, jõe ausi augisida, jõe laia latikuida. MisContinue Reading
Salme laul Lüganuse KUI SALME SALUSSA KASVI, imme iiessa üleni! Salmel tulid kolmed kosjalased: tuli Kuu kuuvel ratsul, Päivikene viiel ratsul. Ei mina Kuule mennud, Pärg ei Päivile lubanud – Kuul paljo kombeeida: vahel kasvab, vahel kaheneb,Continue Reading
Tule mulle Lüganuse NEITSIKENE, NUORUKEINE, tule minu uole oidijasta, tule minu karja kaitsijasta, tule minu lehma lüpsijasta, tule minu sea süötijasta!” „Peiukeine, poisikeine, kie sinu uole enne oisi, kie sinu karja enne kaitses, kie sinu lehmad enne lüpsi, kie sinuContinue Reading
Vend kosjateel. Õe õpetus Lüganuse EHITELIN VELJEKEISTA, ehitelin, kenitelin, mõtlin mõisaje mineva, saksa asjuje ajama. Veli kõndis kõsja tieda, ahi neiu asja teida. Kui tuli kõsjasta koduje, lei kübara laua pale, kinda’ad kübara pale, saapad salvu serva pale, ise pääleContinue Reading
Salme laul Lüganuse PALJO ILMALIST IMETA, ilmalist imeteguda, kui Salme salussa kasvi, imme iessa üleni: kasvi vüöta, kasvi tüöta, sie kasvi kahe käsita, ilma piimata ülenes, tõussi tuoja kummelita. Seda toiti mahlakaske, marjapõõsad elatid, Sai sie Salme kasvanessa, sai immeContinue Reading
Kass kaevus Lüganuse PERETÜTAR LUOME LAISKA, ei sie viitsind vetta tuua: sie ai kassi vetta tuoma. Kass läks kaivuje paguje, saba pitte sai vedeje – kahju oli kassist, kahju oli kaivust, kahju oli küla külmast viest. Küla itke kaivutasa, pereContinue Reading
Kits kile karja Lüganuse Mina lehe lambale, lammas mulle villa, mina villa vitsikule, karjalastel kapukad, sulasele suured sukad, pereme´le kusikübarad. RKM Mgn II 743 k < Irvala k – Herbert Tampere < Liisi Rikka (1962).
Kits kile karja Lüganuse 1153_KKI_RLH_61_14_19_
Lüpsilaul Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 61:11 (8) < Lüganuse k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Maali Kiriknar (1961).
Heinateol Lüganuse EI MINUD VIIDAS HEINAMAALE – ilust viidas heinamaale, kallist viidas kaare peale. Kõik see heinamaa heliseb, kõik see kaaremaa kahiseb minu imme hüüdedessa, minu lapse lauldadessa. Tekst ja viis: EÜS XII 1457 (45) ja EÜS XII 1405 (15)Continue Reading
Lesenaise kaebus Lüganuse Kus istun – iken OI MINU MESINE MIESI, oi minu kalane kaasa, oi minu tuomi tõinepooli, oi minu kallis kaasakene. puhas tõinepoolekene, säädus sängie täidivine! Jätid minu, imme, itkemaie, jätid kulla kurtamaie, noorel põlvel nuttamaie. Kus minaContinue Reading
Suga meres. Mõõk merest Lüganuse KUUSKE KASVI ÕUE ALLA, kaske meie karja aias, vislapuu värava tagana. Päiv läks kulles kuuskeje, kulles kuuske, kallis kaske, armas läks aavikussa. Sääl ta sueb sulaste päida, kasib karjalaste päida, suga kuldane käessa, õbedane täielauda.Continue Reading
Suga meres Lüganuse KUUSKE KASVI MEIL ÕUES, kaske meie karja aias, vislapuu värava tagana. Päiv läks kulles kuuskeje, kulles kuuske, kallis kaske, armas läks aavikussa. Mina aga päiva päivakene, sääl suen sulaste päida, kasin karjalaste päida, suga kuldane käessa, õbedaneContinue Reading
Saan. Mõõk merest Lüganuse JAANIKENE, KAANIKENE, tee mul saksa saanikene, kalaluine karbikene, minu meel teeb teele minna – ma lään venda vaatamaie: kas on venda karjapoissi, või on orus ooste poissi. Vend nägi minu tulemaie, ajas karja kaldaaie, akkasContinue Reading
Orja uni Lüganuse KES TAHAB ORJASTA ASUDA, sulasesta saada sulge, tulgu mult luba küsima, kuida õrjast õldanesi, käsku jalgust käidanesi: pisut saab ori ma’ata, vähe aiga aigutella, kuurukeise kurvastella, siiski seinide nõjalla, kirves varside varalla. Kui sie uksi õilasteli, jaContinue Reading
Uppunud vend Lüganuse 1) 2) KATSUN KURJASTA JÕGEJE, vihasesta virdeeie, aledasta allikaie: vesi vienud veljekese, vesi vienud, tuul ajanud, kallas kõrge kargutanud, jätand pärjad päälle vetta, kübarad küla aluje, kuued ranna kaldaaie. Päiva itken pärgijani, kuu kaua kübarijani, ia kõigeContinue Reading
Suur tamm Lüganuse TAMM ON SUURI, TAMM ON SAARI, taab tuissa (tõusta) taivaaie, taab taivasta jägada, pilvekesta pillutada. Õksad juureie Jumala, lehed Luoja laua pääle. Kiho, rikas poisikene, tahi õiska´ õunapuie, tahi mahtu marjapuie, tahi tammeje raiuda, pikka puuda lühendada.Continue Reading
Suur tamm Lüganuse TAMM ON SUURI, TAMM ON SAARI, taab tuissa (tõusta) taivaaie, taab taivasta jägada, pilvekesta pillutada. Õksad juureie Jumala, lehed Luoja laua pääle. Tulga tamme raijumaie, puud pitka lühendamaie – tamm ta’ab tuissa taivaaie, õksad juureie Jumala, lehedContinue Reading
Helise, mets! Kägu kukub Lüganuse HELISE, HELISE, METSA, kumise, kumise, kõrbe, laula vasta, laanekene! Laan ei tunne laulajada, heinamaa helistajada, nurm ei kulla kukkujada. Kuku, kuku, käokene, helgi, heinalinnukene! Ei kägu minule kuku: kägu kukub karjatselle, helgib heinaniitajalle, laksub loovõttajalle.Continue Reading
Sõda tõuseb sõlest. Venna sõjalugu Lüganuse ÕLIN MA, UBA, SALUSSA, käisin ma, käbi, külassa: umaluida õstamassa, villuja vahestamassa. Sain mina villad, sain umalad. sinne mina sõle unestin, vaskeaijani vahestin. Sõda tõusis sõlestani vainu vaskiaijastani. Toodi ne’ sõa sõnumid, vainu vastatsedContinue Reading
Venna sõjalugu Vaivara HULKUSIN, UBA, KÜLASSA, käisin mee (mees) käbi talossa, umaluija ostamassa, villuja vahetamassa. Sinne solgeni (sõlg) unostin, kassa paulani kaotin. Sõda sündis solestani, katku kassa paulastani, vaenu vase tükkista. Toodi need soda sonumed. ken meistä sodaje lähto: kasContinue Reading
Venna sõjalugu. Kasvatus asjata Lüganuse Soldati elu. Kasvatus asjata MIKS ON MEIE MEHED KURVAD, mure’es on poisid mukid, ale meeli allid kuued, kurvad kõrgedpääd kübarad? Sest on meie mehed kurvad, mure’es on poisid mukid, ale meeli allid kuued, kurvad kõrgedpäädContinue Reading
Härjad murtud Lüganuse LÄKSIN MÕISA KÜNDAMAIE, noorde ärgide nõjalla, uue atra uhkusella, vana sahkade varalla. Kündsin tüki, kündsin kaksi, natukeise kolmatagi, vähekeise neljatagi. Siis minu ärjad vast väsisid, ruunad raugad raugenesid. Lasin mina ärjad lõuneelle, lõuneelle, laaneelle, küla alla küngasteie,Continue Reading
Mõõk merest Lüganuse OH PEETER, PÜHA SULANE, Paavel, Luoja palgaline, mene, tuo tuo suga merestä, mere aga laaga laaneesta! Ei läinud Peeter, ei läinud Paavel. Läksin ise illokene, müöda tiedä tillukene, müödä maad madalukene, läksin süllani sügävä, kanlani kalaContinue Reading
Kuri mõis Lüganuse KÜLAP TUNNUB AA VALDA, muide valdade vahelta, valla viie vaielta, valla kuue kuuluvilta, valla seitseme seasta, kaheksama kohto alta. Katsu meie mõisakesta: paistab kui pagana linna, kuumab kui kuradi kiriku, juuda tornid tolgendavad. Kus (seal) minu rammuContinue Reading
Isa- ja mehekodus Lüganuse NEITSIKENE, NOORUKENE, elo teesid, mie elasid, kasvu teesid, mie sina kasvid, põlve teesid, mie pidasid. Tea seda eloda, mida ette eidetasse, mida kätte käänetasse: sie tuleb tõukes põlvi, anneta aleda aiga, tuleb riida riideesta, sada sõrmiContinue Reading
Lõikuslaul Lüganuse LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpe, lõpe, kui mina leikan, aki, armas, kui avitan, lõpe, põldu, põlvildagi, sõre liiva, sõrmildani. Lubasid, põlluke, jalula joosta, sälu säärilla sivata, varsa kapjula karata – nüüd ei lõppe lõikadessa, saa otsa saatadessa. Küll minaContinue Reading
Sirbiviskamise laul Lüganuse SIRISE, SIRISE, SIRPI, kõrise, kõrise, kõvera rauda, räägi, rootsi rauakene: ke meist, linnuke, linale, ke meist, taimeke, tanule, ke meist piab pitka põlle, ke kannab kalevikuue? Sirise, sirise sirbikene, kõlise kõvera rauakene – kelle sirpi ette jõuabContinue Reading
Lõikuslaul Lüganuse PIIAD, PIIAD, SÕISKA PRISKED, naised, naised, sõiska vaprad, mengä vihku väändämäie, kulla kubu tõstemaie. Tehka te vihud vägeväd tehka ku´ud kuulusamad, anijalad auusamad! Kuhjad mieste, nabrad naiste, anijalad tüttärije. Kuhjad paistid Kunda´aie, saadud Samma mõisaaie,Continue Reading
Joodik mees Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 62:28 (1) < Lüganuse khk, Uniküla – Ruth Mirov < Alvine Schmuul < Emma Osju (1962).
Joodik mees. Endine elu isakodus Lüganuse MIS OLI MUKSIJAST MEHESTA, kallist abikaasakesest – pesen mukki, kasin mukki, pesen mukki peeneeste, kasin mukki kaunikeste. Mukk see kõnnib neitsi-teeda, hulk tal hoorasid järele, lippab litside järele, ostab hoorale õluta, liidab saia litsidelle.Continue Reading
Joodik mees Lüganuse ÕDE ELLA, EKS MINA ÖÖLNUD, sõsar kallis, eks mina kielnud: äla sina juokse juomarille, käi sina kõrtsi käimarille! Ei ole juomaril rahada kõrtsi käimaril kobika. Ööd magab küla tuassa, päivad kõnnib kõrtsi tiella, ise on kõrtsi lauaContinue Reading
Hea ja halb mees Lüganuse VÕTKU PERGEL NIEDGI PEIUD, kaotago niedgi kaasad, vastu puida, vastu maida, vastu kuumija kivija, teravida teibaaida, kie sie kaulab kõiki nähes, suud annab sulaste nähes, palub palju rahvaassa. – Sie’p pole miesi, mi minulla, sie’pContinue Reading
Hea mees Lüganuse OI MINU MESINE MIESI oi minu kalane kaasa, oi minu tuomi tõinepuoli, oi minu kallis kaasakeine, puhas tõine puolekeine, säädus sängi täidivine! Et pidand minule uolta, uolt sina uolind tütarelle, pidid muldaje mureta, kabelie kandsid uole, mullasContinue Reading
Tõbine naine Lüganuse VÕTIN MULLU NOORE NAISE, noore naise, piia priski, küll oli priske ja punane, küll oli terve ja tegeva, küll oli valge ja valusa! Ulkus kui muna murulla, käis kui kena kerolla, õunakeine päälla õue, lehekeine liepajalla. TuliContinue Reading
Võitegemise laul Lüganuse KÜLANAISED – LAISAD NAISED: ei nad viitsi voida tehja, viskvad kėrnu koppelie, kėrnu männa männikuie. Tulin ma tiolt kodoie, võtin kėrnu koppelista, kėrnu männa männikusta, akkan kuored koputama. Kokko, kokko, kuorekene, ümber männa münta-mänta, siis sai võõralContinue Reading
Võitegemise laul Lüganuse Tekst ja viis: EÜS XII 1405 (1) < Lüganuse khk, Kerlaküla – Oskar Köster < Linda Normak (1915)
Ketraja Lüganuse OLIN MA UBA SALUSSA, käisin ma käbi külassa, umaluida ostamassa, villuje vahestamassa. Sain mina villad, tõin umalad, umalast sain uue kuue, villast sain vileda särgi. Viru villad, Arju takud, Laiuse linad lahedad, tuoge meie neiu kätte, sie onContinue Reading
Hirmus mõis Lüganuse OI MEIE ILUSA ÄRRA, oi meie saleda saksa, kulda-kruoni prouakene, hõbe-pitsi preilikene! Astu akna raami peale, vaata vaese valla peale, kuis te valda vaevatasse, kihelkonda kiusatasse: pannas vaimud vardaaie, teomehed teibaaie, ise saksa sambaaie. Ärjad süovad ikkeessa,Continue Reading
Palve kupjale. Ori taevas Lüganuse KUBJAS, KULLA LINNUKENE, lase lapsed lõuneelle, õigel ajal õhtaalle! Kui ei lase lõuneelle, õigel ajal õhtaalle, küll siis tasud taivaassa, ulgud luoja ukse suussa, piima lähkeri pihassa, leiva kannikas käessa, silgu karp oli kaindelassa: “TulgaContinue Reading
Neiu ei taha mehele. Sepa lapsed Lüganuse MENGE MÜÖDA, MEHED NUORED, käige kaugelt, kannusjalad, ei minust saane saani täitet, mehe uhket õlmalista, mehe kõrgi kõrvalista, mehe viksi vildilista, pahame’e palakalista. Lubasid sina, eidekeine, lubasid müüa mölderille, teha kaubad kangurille, säädaContinue Reading
Veere, päev. Öösel üksi Lüganuse VEERE, VEERE, PÄIKENE, veere, orja, õhtaaie, sulase suurta puhkamista, päivilise päiva veerta. Tuleb ilja õhtukene, tuleb pia pimedakene, vilets videvikukene, nüüd saab ärra proua juurde, isand saab emanda juurde, junkur toa-Juula juurde, Karja-Mihkel Kaie juurde,Continue Reading
Öösel üksi Lüganuse KÕIK LÄHVAD ÕHTU MAGAMA, isa läheb emaga, õde oma mehega, vend läheb noore noorikuga. Kellega lähen mina vaene? Lähen nuttes nurga poole, tahan kerbuga kõnelda, lutikaga lüia lusti – kerp oli kõrk, ei kõnelend, lutik lai –Continue Reading
Öösel üksi Lüganuse EITÄKSIN MINA MAGAMA – ei ole juure võttijada, käe pääle käärijada, sulal suu andijada, kallil kätte kandijada. – Kui tuleb õnnis õdangukene, igamies lähäb oma omaga, iga kaasa kumpaliku, kenega mina vaine? Lähen mina nuttu nurga poole,Continue Reading
Poiste tundmata saatus Lüganuse Mõõga ihumine OI TE VAISED NOORED MEHED,kas te teate, kuhu te saate,kuhu ulka te ujute,kuhu sekka te saate,kuhu vakka vaagitakse? Ei teil aita annetasse,ei teil kirstu kingitasse,kasti kaasa ei kannetasse,aida täit ei andeeida,kirstu täit ei kindaaida,laekaContinue Reading
Veere, päev! Lüganuse JUBA NÜÜD VEERE, PÄEVAKENE, alane, jumala aega, veere saksuje vihale, kubijuile kuulujuile – saks ei salli päevakesta, saks ei salli veerevaie, ei isand ülenemaie, kubjas kuuda tuisevaie, kilter tähti taevaaje. Nõnda veere, päivikene, kui mina emasta veerin,Continue Reading
Üles! Lüganuse ÜLES, ÜLES, KÜLANAESED, üles lehmi lüpsemaie karja välja saatemaie! Teiste kari kaugella, meie kari karjaaedas, teiste ruunad rakkessa, meie ruunad rukkiessa. Tekst: EÜS XII 1445/7 (37) < Lüganuse khk, Järve v, Saka k – V. Rosenstrauch < AnnContinue Reading
Haned kadunud. Suur tamm Lüganuse MINU ELLA EIDEKENE, ansi muile muida tüödä: sulaselle suurta tüödä, palgulisele parempa, mulle tüödä albukesta – ansi aned oidassenna, luiked lugedessenna, pardid paari pannessenna. Ain mina aned vesile, lugin luiked laineeie, varvasjalad vainiulle, kuldasiivedContinue Reading
Oma ja võõrasema Lüganuse VÕÕRAS EITE, VÕÕGAS EITE, võõras taati, võõgas taati, võõras võõrite tuassa, kõverite põrmandalla, sie sunnib sulaste kuulle, nõub nuorde mieste kuulle, õpeteleb orja kuulle; sie läeb õue üüdamaie, katuselle karjumaie, räista alla räiskimaie, redemelle rüökimaie: „Tuise,Continue Reading
Põlatud laps Lüganuse ISÄ PÕLGIS, EMA PÕLGIS, ema põlgis põuestasa, isä põlgis põlviltasa. Kuhu pean mina menema? Kõik puud minu purevad, haavalehed ammustavad, kaselehed kalgastavad; sügav on mereje menna, ale menna allikaie, pime pilveje pugeda, kõrge tõissa taivaje, madal onContinue Reading
Millal maksan memme vaeva Lüganuse EHK KÕNNIN ÜHEKSA ÜÖDÄ, ehk kõnnin üheksa päevä, nugise teride müödä, niuluja nenide müödä, katussie arja müödä; ehk tuon puida põllellani, südamiku süüliläni, laastu laia rüppilani, nõmmete magusi marju, kobarate pohli küpsi – siiskiContinue Reading
Hällilaul Lüganuse KIIGU, KIIGU, KIIGEKENE, laula, laula, lapsukene, kiigu, kiigu, kitsetalle, laula, laula, lambatalle. Kitsetalle kiidetakse, lambatalle laidetakse. Kitsetallel keerud silmad, lambatallel lauk on otsas. Mina aga laulan lapsele, lammas määgib tallele, hobu hirnub varsale. Tekst: EÜS XII 1529/31 (105)Continue Reading
Nurganaine Lüganuse NURGANAINE NUORUKENE, titetuoja tuvikene, masakandaja kanene – ulkus naine ooleline, vaarus naine vaivaline, tuikus sie tusaalene. Tuhat kõrd tua vaheta, sada kõrda sauna tieda, kümme kõrda köögi tieda. Lei sie küüned künnisseie, käed lei risti räisteeie, üüs sieContinue Reading
1///L_858_KKL_RLH_62_4_II_3 2/// L_947_lyg_EYS_VI_897_34_ 3/// -857_KKI_RLH_61_16_1 3///953_lyg_EYS_VI_874_10_ 4/// 957_L_RKM_Mgn_II_744_g_ 5/// 962_L_ KKI_RLH_61_25_9_2 6/// -927_L_EYS_XII_1406_14_3 X/// 859_L_KKI_RLH_62_31_(1)