Ema armud Sangaste LÄKE’ KODO KOLMEKESKE, üle niidü nelläkeske! Kes sääl koton koolenes? – Ime koton koolenes. Ime kirstu tetenes – armu man kaenes, ime kirstu pandenes – armu man ikenes, ime viidi vällä värejist – armu aste üle aija,Continue Reading
Ema armud Sangaste MIS SINA IKKET, NÄIU NOORI, kahitset sa, kabu kulda – kas sa ikket ehtemeid, vai sa tahat tõisi rõivit? Ei ma ikke ehtemeid, ei ma taha tõisi rõivit – ikke omma emäkest, mesi-marja memmekest! Ära kooli emäke,Continue Reading
Ema armud. Ema haual. Nutust järv. Unenägu Otepää OH SEE OM ÜITS ALLE LUGU, oh alle, oh alle lugu see, sii om vaeste laste lugu, oh alle, oh alle lugu see. Mull tulli miilde memmekene, oh alle, oh alle luguContinue Reading
Ema armud Otepää Vaeselapse laul ÄRÄ KUULI EMÄKENE, oh alle, oh alle lugu see, ärä emä armukene, oh alle, oh alle lugu see, emä panti lautsille, oh alle, oh alle lugu see, arm lautsi lavvale, oh alle, oh alle luguContinue Reading
Ema armud Otepää OH ALLE, OH ALLE, KÜLL OM ALLE LUGU SEE – küll om alle omma essä, piät võõra leibä sümä. Oh alle, oh alle, küll om alle lugu see – esä panti lautsille, arm lautsi jalutsille. Oh alle,Continue Reading
Oma ema ootab koju Sangaste x KES NO MEIDÄ KODO OODI, kua meidä maija manits´? Ime meidä kodo oodi, ise maija manits´. Ime uot’, o sa peon, ise kai, kala käen: kunas kul´l´a kodo tule – väikene vällästä, til´l´okene teolta.Continue Reading
Kuri kodu Võnnu KODU LÄKSIN, jo-eda, jo-eda, kodu läksin, joo, ei ma tohi, jo-eda, jo-eda, kodu minnä, joo, kotun kurja, jo-eda, jo-eda, perenaene, joo – andva süvvä, jo-eda, jo-eda, augutase, joo, lõikvä leiba, jo-eda, jo-eda, lõõtsutase, joo, pandva kiku, jo-eda,Continue Reading
Peretütar ja vaeslaps Puhja x OH MEID VAESID VAEVESIDA, nälja talu näidusida, seime orust uhakida, pajust partsi pütsikida – on tep me ihu ilusa, pale nätta parembagi kui ju talu tütterilla. Kae talu tütterida – sööva na tsialihada, võtva võida,Continue Reading
Võõrasema ootab koju Puhja Võõrasema ootap, kui võõrastütrik kodo tulep. VÕÕRASEMA, VÕHLU EMA kuuli mu laanen laulevata, läbi laane elkivata: „Joose, Ellu, karga, Kaie, tantsi tal’li, Märdi naene – pöörä ni värävä pöörä, usse ummisrõngaide! Tulep ju korat koduje –Continue Reading
Oma ema ootab koju Puhja Oma ema ootab tütart tüüst koju KUULDI MU LAANEN LAULEVATA läbi laane elkivata – ema ootse osa peon, esa kai kala käen, konas tuleb kodu tüttarta. „Joose, Ellu, karga Kaije, tantsi tal’li, Märdi naene, paneContinue Reading
Oma ema – armu ema Rõngu Emäkõne EMÄKÕNE MEMMEKE, mesimagus marjake – kui ta kuuld mu tulevad, laane takan laulavad, tõi mull vasta vaarapiimä, vaarapiimä, vastset võid. Emäkõne memmeke, mesimagus marjake! Võõras katsite kavala, vaese latse vaivaja: and raasu, ütelContinue Reading
Oma ja võõrasema Otepää Peretütar ja vaenelaps. ÄRÄ TUNNET IMÄ LATSE, imä latse, esä latse: kerikule minneen läävä aita ehtimä, pääle aida päätima. Aja sä’lga peenu amme, nigu udsu taivaen, ette pand ta suure põlle, nigu velle aida usse, rindaContinue Reading
Memme hää tütar. Kiidutütar Otepää Memme kukku tütar MINU TÜTAR TÖÖTEGJA, kirju-kinnaste kudaja: öö-päev ja kinda peijer, seda pusib ja harudap – ikki memme kukku-tütar! Minu tütar om töötegja, kirju-kinnaste kudaja: tsia söödis ja suretas – ikki memme kukku-tütar! MinuContinue Reading
Vaenelaps tahab süüa Sangaste SÜVVÄ TAHTSE MU SÜÄME, juvva kutsi kulla meeli – ei ole söögi andijat, taari kanni kandijat! – Söögi andija avvan, taari kandija kalmun. Külä ole – kelt ma küsü, võõras´ ole – kelt ma võta? –Continue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Sangaste/Puhja x Vaeselapse laul OH MINA VÄIKE MEHEKENE, põlvepikkune poisikene, vaat luu-li, põlvepikkune poisikene – maha mina jäie marja-suuru, läve peale läädsa-suuru, vaat luu-li, läve peale läädsa-suuru. Lätsi ma tare lävele – es ole tarre tõstijata,Continue Reading
Ärge naerge vaeslast Sangaste Vaeslapse laul KÜLÄ ISE (isa), ÄÄ ISE, är’ tie’ minda naarategu, oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, et mull põlli pakeline, ame alvusta linusta, oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, ame alvustaContinue Reading
Vara vaeseks. Liivas linategija Sangaste Vaeselapse laul. KÜLÄPOISI POOLEVELLE, külätüdruku mu sõsare,oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, är sa minnu naarategu, naarategu, soolategu, oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, et mul põl’l’i pakeline, ame alvusta linusta,Continue Reading
Vara vaeseks Sangaste ÄRA KUULI EMÄKENE, hauda viidi armsakene, jät mu maha marja-suuru, undile ua-suuru, läve alla läädsa-jämmu, põrmandule põrmu-suuru. Jät mo ilma ehitada, valla naiste valmistada. – Ilm ehit hilbakile, vald vana närtsekile, ilma hilbu iina (ees), valla närdsuContinue Reading
Vara vaeseks Sangaste IKI, IKI, NÕR´KI, NÕR´KI, iki, iki vaene lats´, iki alle marja-aijä, all nõr´ki nõgesevarsi, Kes no ümbre linneli’a, linneli’a, kargeli’a? – Sine-siiva tsirgukene, vaha-jalga vaimukene. „Mis sa iked, vaenelats´ – kas sa iket ehtemida, vai tahad rõõmu-rõiveida?”Continue Reading
Vaeslaps Sangaste ÄRÄ KÜLMÄ MA VAENE, kangeta ime kanane – ole_ei külmä küsüjät, (h)alla ärä aarijat! Kes küsüs käe’ külmä’, kua aarde jala’ jahe’? – Ime küsse käe’ külmä, ise (isa) aarde jala’ jahe’. Käe’ külmä’ küünereni, jala’ jahe’ jakustContinue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Otepää x EMAKENE, MEMMEKENE, võinu sa mu vette viia, jõkke, oija uputada, ennemb kui sa ilma tõied, siia valda vaiva jätid. – Tuleb rikas riidelema, varaline vandelema. Kon ma istu, sääl ma ike, kon ma saisa,Continue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Võnnu MINA KÜLL, MINA KÜLL VEIKSEKENE, ilma pääta kanakene, maha jäänu marja suuru, tare läve tasane, kua läve korune, aida läve arvuline. Lätsin tare lävele – es ole tarre tõstijatta, lätsi kua lävele- es ole kottaContinue Reading
Vara vaeseks Puhja Pole isa olnudki. Orjalapse laul. OH MINA VÄIKE MEHEKENE, põlvepikkune poisikene, ärä kooli memmekene, ärä memme armukene. jäi mina maha marjakene, põrmandule põrmukene. Mul pole esä ollessagi, emad ei ilma tullessagi – minu tennu tedrekese, munenu mustaContinue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Puhja MINA ÜKSI VAENELATSI, kohe istu, sääl ma ike, kohe astsi, sääl alani – sinnä tekku tiigikene, sinnä jäije järvekene, kost sai onu obestel ojuda, valla varsul veeritada. Lätsi ma tare lävele – es ole tarreContinue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Kambja ESÄKENE TAADIKENE, emäkene memmekene, varra pannit vaeva sisse, enne muida mure sisse. Kon mina iste, seal mina ikke, kon mina saise, sainad likked, sinna tekku tiigikene, kasvi kala järvekene. Sääl sai küla hobuste hojuda, vallaContinue Reading
Vara vaeseks. Ema ja armud Otepää Vana vaeselatse laul. EMÄKENE MEMMEKENE, rühgset koolda kui elädä, rühgset vaiju kui vanata, jättit mu külä ehhitä, valla-naeis’te valmista: külä mu küilmäste ehhiti, valla-naese valusaste. Emä vijässi lävestä – armu aste akkenista, emä vijässiContinue Reading
Vara vaeseks Otepää Vaese latse kaibus EMAKENE MEMMEKENE, mes sa minno maha jätit? Maha jätit marja-suuro, põrmandule põlve-koru, läve ala läätsa-suuro, muro pääle muna-suuro. Meelde tule memmekene, meelde memme armokene, söämede süvvehenna, kõrvo teeda kõndeenna. Lätsi ma koa lävela –Continue Reading
Vara vaeseks Otepää x EMA KOOLI, JÄTT’ ESA ARMULE, esa kooli, jätt’ velle armule, veli kooli, jätt’ sõsara armule, sõsar jätt küla armule, küla jätt aia armule, aid jätt nõgese nõjale. Nõgene nõna kõrveti, nõgene palge paluti. H II 29,Continue Reading
Ema virkuseõpetus Sangaste IME OPAS´ ELLEEN, ise (isa) enge minneen: „Tütärlatsi linnukene, madalikku marjakene – oled vaene – saisa vaiki, perrä jäänü’ – piä’ suu! Kui sa niidäd niidü pääl, kui sa põimad põllu pääl – pane pää palmikude, juuseContinue Reading
Ema puhtuseõpetus Otepää EMA OPAS ELLEENNE, manits maale tullehenne: „Tütärlaits, minu linnukene, armas laits, minu Annekene, ärä mine mustalt muide seikkä, tõrvaskandu tõiste seikkä! Mine kui nukku nurme pääle, vahelikku väilä pääle: mihe siis mõtsasta nägivä, poisi vai varikust vahivaContinue Reading
Ema puhtuse õpetus. Hoiatus rikka naise eest Otepää Vaeste vanembide oppus enne surma tütrele ja pojale ESA OPAS KOOLDEHENNA, emä henge heitehenna: „Tütar, hella linnukene, mingu ei mustalt muide sekkä, tõrvaskande tõiste sekkä! Mine, ninni, niido pääle, ainakaaril kalevine. MeheContinue Reading
Ema ei viinud vette Sangaste KUI MO EMÄ MINNU HÄLLI, kallis emä lasta kanni, esä uutis hobeste poissi veli tahtse tallipoissi sõsar tahtse sõidupoissi. Süüdi (lüüdi?) tala taalerile, pani parre papperile, lüüdi kolga kullussile, ussi uusi rõngeile. Tulli vaene tüttarlats.Continue Reading
Ema ei viinud vette Otepää x KUI NO IMÄ MINNU OLLI, kallis imä minnu kanni, esä oodi obeste poissi, veli tahtse tallipoissi, sõsar tahtse sõidupoissi. Sündi vaene tütärlaits. Esä käsk mu oija viiä, veli käsk mu vette viia, sõsar lähätContinue Reading
Kasvatus asjata Sangaste EMAKENE, ELLAKENE, mis sa minust kasvatasid – visanu meeleni meresse, silmini siia vettesse, kaalani kala kudusse! – Mis sai ääd mu’st emale, mis sai abi audujale, mis sai kasu kandejale? Emakene ennekene! mittu üöd jäid unete, mittuContinue Reading
Kasvatus asjata Sangaste MIS SAI ÜVVÄ MU IMELE, kua kasu kandijalle? – Silmävesi vihtemast, sau sauna kütemäst. Kon ta näije kuiva kuuse, säält tõi elle puu, kon ta näije aru-kõivo, säält tõi pehme viha. Küt´ ta sanna köömelitse, haut´ vihaContinue Reading
Memme vaev Otepää MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, oma ema piimavaeva, hea ema imetelles, vaeva käe pääl kandeelles? Mittund sööki jäi söömata, mittund jooki jäi joomata, mittund lõunet lõuneeta, mittund homungut osata. Lõpnud ei tuli toasta, säädja sängi sambaasta, hobu halliContinue Reading
Memme vaev Otepää EMAKENE MEMMEKENE, enamb vaiva näit minusta, kui jo muista tüterista: süllen hoidsid süvven, kaalan karja saatõn, põllõn hoidsid põimõn, rüppen rükki lõikatõn. Mittu süüki jäid söömata, mittu üüda unõta. Viis: Peeter Treial (62 a) (EÜS V 148Continue Reading
Ema ei viinud vette. Ei lähe möldrile. Kivi merest Puhja KUI MINA OLLI EMA VÖÖLA, alla andija söame, sääl ma sei söame verda, maidsi memme massa verda – ütten massan ma magasi, ütten kopsun ma kosusi. Mõnda minust mõtteltie, katti-kolmiContinue Reading
Kasvatus asjata Rannu EMAKENE MEMMEKENE, sidusid siidi mu juuksed, pannid peada palmikusse. Mõtlid saava mõisa meesta, kirja tundija tuleva – nüid tulli tubaku tooja, sai üits sarve nuusutaja. Tulli pajost pikka püksi, ragastigust rätik-jalga. Emakene memmekene, mis said minu hoidemisest?Continue Reading
Kasvatus asjata Kambja/Võnnu EMÄKENE MEMMEKENE, isakene taadikene – oles sa unen teadnu, magatenna mõistatanu, et must sündis süüline, kasvis kahju arvuline. Et võinu mu mereje viijä, kanda mere kaldaassa – meri oles söötnu, meri oles jootnu, meri mu mehele pannu,Continue Reading
Kasvatus asjata Kambja/Võnnu EMAKENE ELLAKENE, kuis’ sa minda kasvatasid, maha pandsid, mängitasid, üles tõstsid, uppatasid! Võinu minda vesi võtta, laine libe liugutada! Võinu mind oija upputada, mere veerde nu vajutada – meri oles minno meelitanu, haug oles mulle hamme andnu,Continue Reading
Kasvatus asjata Otepää EMÄKENE ENNEKENE, mis said minu hoidemaiste, kaidsaid mino kandemaiste? Ikke saad imetamisest, käe küilma kandemaiste, silma märja mähkemäst. Emakene, ennekene, võinu sa mu vette viia, võinu mu oija uputada, ennemb kui mu ilma tõied – nüid saContinue Reading
Memme vaev Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, inämb vaiva näit minosta kui muista tüterista – üö isted ülevän, päävä isted pähitsen. Mühü pirda palotid, tõse mühü tõrvasiid, külümütü küündeliid. Muo rahvas une magasi, külärahvas kääni külle. Läpe-es ime maada – ime minnoContinue Reading
Memme vaev Puhja/Rannu OLGU TERVE MEMMEKENE, tõisest terve taadekene, olga terve hoidimasta, oidimasta, opemasta! Oidis mind hobuste jalusta, kaitsis karja tee rajalta, kirju karja keskeelta. Ei saand ma armi palgeesse, täppi täiesse näosse. Oidis sinna ooneesse, kaitsis sinna kammerisse, kusContinue Reading
Memme vaev. Kasvatus asjata Puhja EMAKENE, MEMMEKENE, enam vaeva näid minusta kui ju muista tüterista: sülen hoidsid süvvena, kaelan karja saateena, põllen hoidsid põimeena, rüpen rüga lõigatena. Mis sai memmele minusta, mis sai abiks haudijale? Silmavetta, söämevalu – ikku saiContinue Reading
Memme vaev. Põlatud laps. Kus istun – iken. Laeva tegemine. Imelik maja Puhja ISTE MA ESI ERÄLDE, kääni käsi ma põsili, miilde tul’li memmekõne, miilde memme armukõne. Enämb vaiva näid minusta kui meist muista tütterista – sülen hoisit süvveenna, põllenContinue Reading
Otepää SUSI JA KARJUS Susi: SATA VIHMA, SAA MAATA, heida utsu, sis saa uinuta, udsu om minu onu, vihm minu veli. Kastõ minu kaala lõikaja, kastõ minu ärä andija. Karjus: Tohi ei susi siiä tulla, ei kahru siiä kaeda; siinContinue Reading
Võnnu Lambamäng Latse istusse üten kuun maan. Üts kõnnip ümbre ja loep nii: „Tiksin taksin, tii aida; viksin väksin, vääna kokku, et kuri unt’ ei ka põrssapõnn ei saa läbi aija ärä pageda. Susi hu, tule, vii minu lammas –Continue Reading
1. Trihvaa-lugemine Latse paneva kõik oma edimätse sõrme kokku ütele põlve pääle ja üts lats loep neid sõnnu: „Issu tissu vanger vissu, tsuker kleini kloos!” Egä üte sõrme pääle korrast näidäten, ütlep egä üte sõrme jaos üte sõna. Kelle sõrmeContinue Reading
Mere kündmine Puhja MAGASI MINA, MAGASI, sinilillede seana, kullerkuppe põõsaenna. Mis mina näie maateenna? Näi mina und maateenna: meri üles künnetiie, künnetiie, külvetiie, meri ära äestedi, lina sisse külvetiie; lina kasvi kui see linti, kukar otsan kui see kulda. LinastContinue Reading
1. ERA III 6, 190 (26) < Võnnu x 2. RKM III 5, 19 (1) < Võnnu
TÜTAR TALUST VIIDUD. TÜTRE KAHITSEMINE! VIIDI TÜTARI TALULTA, põlleeide põrmandusta. Tare jäi tühjas tüterista, ait jäi arvasta hammeista, laut jäi lehmista lagedas. – Ikma jäiva esa iiru, nutma velle nuuma härja, hoigama esa hobese. – Ei ole kaera kandijata, heinaContinue Reading
MEIE JA TEIE POISID O’O MULL VÄHIK VÄHIKENE, armas halli särgikene! Nüüd tood kodu kosti pulga, vana ämma vastulise! Emakene, ennekene, las tulla homnen uusi päiva, vana taevas valge ilma, toome nii telle taresse, peele pikka põrmandule, aame siis kangasContinue Reading
1. H II 30, 539 <Rannu khk, Valguta v, Ranna k – August Tattar (1889) 2. H II 30, 540 < Rannu khk, Valguta v, Ranna k – August Tattar (1889) 3. EÜS VII 2720 (43) < Rannu 4. EÜSContinue Reading
/ – – – / Pulma pruugiks oli ka veel kaasitamine. Kui paariläinud meeldisid mõlema poole sugulasile, siis olid kaasitamise laulud kiidulaulud nende tegudest ja omadustest. Ei meeldinud aga üks pool teise poole sugulasile, siis toodi ta vead kõik etteContinue Reading
21. RKM III 5, 163 (32) < Rannu (17.VII 1946) 22. RKM III 5, 163 (34) < Rannu Puust luigel kiikudes. (5. VIII 1946) 23. RKM III 5, 163 (35) < Rannu 24. RKM III 5, 163 (36) < RannuContinue Reading
11. RKM III 5, 161 (21) < Rannu Vaadeldes pildiraamatut (8.VII 1946) 12. RKM III 5, 161 (22) < Rannu Mängides oma puust kanaga, kellel üks ratas alt murdunud. (9. VII 1946) 13. RKM III 5, 162 (23) < RannuContinue Reading
1.RKM III 5, 160 (9) < Rannu 2. RKM III 5, 160 (10) < Rannu 3. RKM III 5, 160 (11) < Rannu Lakka minemisel. Ema saadab poisi lakka korvi tooma. Redelit mööda üles minnes laulab poiss. 4. RKM IIIContinue Reading
Hällilaul Rõngu ÄIU-ÄIU, ÄIU-ÄIU, äiu-äiu, latseke, kussu-kussu, kulda lindu! Tsuu-tsuu, suuremaks, kasva, latse, karjuseks, memme karja oidijaks, esa kesa kündijaks, mõisa rehe peksijaks, esa-ema toidijaks! Laulnud P. Kurg (EÜS III 37 (28) ja EÜS III, 68 (28) < Rõngu khk,Continue Reading
Hällilaulud Sangaste, Otepää, Rõngu Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. Latse hällütaja laul. KIIGU, KIIGU, KITSEPOIGA, memm läits mõtsa marju tooma, kirivisse kipiga, vastese vaksega (1), kadajedse kanniga, pihulidse (2) piibuga (1) läniku sarnane anum, kudContinue Reading
Hällilaulud Otepää, Kambja, Sangaste, Võnnu Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. TSUU, LATSE, SUUREMBAS, kasva, latse, karjuses, memme lehma hoidijas, taadi härja kaitsejas. KIIKA, KIIKA, KERKU POOLE, jala musta mulla poole, pää like liiva poole (1),Continue Reading
Hällilaulud Puhja, Otepää, Kambja Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. ÄIU, ÄIU, LAPSUKENE – memm läks metsa marjule; toob pika peotäie, kadakase kannu täie. Uibuse hunnikutäie, lõhmusese liua täie. E 72212 (5) < Puhja khk, KavildaContinue Reading
Hällilaul Sangaste RKM II 225, 601 (10) < Sangaste khk, Pelsi k, Nudra t – H. Tampere < Marie Nuder, 67, 1967
Hällilaul Sangaste EÜS VI 207 (71) < Sangaste khk – A. Kiiss, 1909
Hällilaul Sangaste RKM II 225, 619 (9) < Sangaste khk, Lauküla, Koljaku t – H. Tampere < Ella Luugus, 65, 1967
Hällilaul Sangaste RKM II 225, 616 (3)< Sangaste khk, Tagula k, Ruusa t – H. Tampere < Asta Karimõis, 64, 1967
Hällilaul Rõngu See om latse magale panemise laul. Ema võtab latse sülle, paneb tõise jala tõise pääle, lapse suu oma suu manu, tõine käsi om labse pää juures, tõine all jalgate man; liigutab enast ühes latsega pengi pääl istutes, tõistContinue Reading
Hällilaul Rannu RKM II 252, 178 (3) < Rannu
Hällilaul Rannu ERA III 7, 101 (40) < Rannu khk
Lina Puhja/Rannu LINAKENE, LINNUKENE, lõpele, leelale! Lõpe ärä, pikä põllu, lõpele, leelale, lõpe, kui su lõpetasse, lõpele, leelale, vähäne sa vähändenna, lõpele, leelale, arja pitti ajadenna, lõpele, leelale, kuidu pitti kiskudenna, lõpele, leelale. Lõpe ära, linakene, lõpele, leelale – kuiContinue Reading
Puhas rehepeksja Sangaste Rehepeksulaul MAHA PESSI MUSTA RIHE, maha aije aganitsõ, maha tõuksi tolimulitsõ. Es jää utsu otsa pääle, es jää põrmu põsõ pääle – udsu jäi rihe ussõ pääle, põrm jäi rihe põrmandulõ, sau jäi rihe saina pääle. Vellekene,Continue Reading
Puhas rehepeksja Rõngu/Otepää Vaese tüdruku oma kitus ja rõõm. Rihe laul (vist riismekõne) MAHA MINA PESSI MUSTA RIHE, uu-uu, ilu-lee maha pessi hagantse, uu-uu, ilu-lee – es jää udsu huule pääle, uu-uu, ilu-lee, põrmu põse sarnanaa, uu-uu, ilu-lee: põrmo jäijeContinue Reading
Halb kündja Sangaste Milles vilja vigatse MILLES VILJA SIIN VIGATSE, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, melles põllu siin põdetse, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, tõuvilja siin tõbitse, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa? Siin om kündnu kühmasälga, aidu, veli-aa, raidu, veli-raa, äestanu ägli-jalga, aidu,Continue Reading
Sirbiviskamise laul Puhja Siriseke, sirbikese, kõriseke, kõva-ravva! Kel meel-mõte mehele minna, see sirpi seasta lennaku; kellel kohus ära koolda . . . Viisi kirjutas üles J. Jaanus (EÜS IV 691 (1557) < Puhja khk, Ulila v, 1883), teksti R. ViidebaumContinue Reading
Sangaste Tsirpe viskamine rüäpõimmise man TSIRBI LÖÖVÄ TSILLERUU, peotäisi pilleruu, kiä äräkoolenessi, tuo (1) kummali kukuku! Tsi, tsi tsilleruu, peotäisi pilleruu, kia ärä viidänessi, tuo kavvele karaku! Tsi, tsi tsilleruu, peotäisi pilleruu, kiä ennäst ehitäse, tuo esi siiä jäägu! 1Continue Reading
Hall vilja viinud Võnnu x MELLES NOROS NOORED MEHED, kurvad kõrgeed kübärad? Tegit oidule orasset, tegit kaarat kalda alla, tegit linad liivakule – vesi võt oidusta orasse, karu sei kaarat kalda alt, liiv võt’ linat liivakult. H II 56, 608Continue Reading
Venna kiitus. Venna nurmed Puhja MINU VELLEL SUURE NURME – otsa jooseva ojase, põllu veere Vennemaale, põllu saare Saksamaale, põllu kolga Kuressaarde, põllu nuka Nurmissaarde. põllu piiri Peipsi_ede. Siin olgu põder põimemanna, karu kokku kandemanna. Lõpe otsa, lõõri põldu, lõõriContinue Reading
Lina Rõngu Linakakmise laul LÄTSI MINA NURME LINU KAKMA, jo-eda, jo-eda, a-li-loo, linu kakma, joo, linu kakken likes saie, jo-eda, jo-eda, a-li-loo, likes saie, joo. Lätsi mina kodu kuivatama, jo-eda, jo-eda, a-li-loo, kuivatama, joo. Kes mul kotun vasta tulli, jo-eda,Continue Reading
Lina Otepää/Sangaste Linakitkumislaul. LINAKESE’, LINNUKESE’, tõmmake, kaksake, är’ tie’ kiitku keträmist, tõmmake, kaksake, tahtku taren istumist, tõmmake, kaksake! Järve mingu, järve jäägu, tõmmake, kaksake, järve põhja põvvategu, tõmmake, kaksake! Kunas ma, kehvä, kirstu keerä, tõmmake, kaksake, vaenelatsi vakka vala, tõmmake,Continue Reading
Sangaste/Otepää x Ketramise laul LINAKENE, jo-eda, LINNUKENE, jo-eda, ai-lii-joo, LINNUKENE, joo, võinud sa ennem, jo-eda, maale mäända, jo-eda, ai-lii-joo, maale mäända, joo, ennem jääda, jo-eda, järve põhja, jo-eda, ai-lii-joo, järve põhja, joo, kui sa kärmast, jo-eda, kätte said, jo-eda, ai-lii-joo,Continue Reading
Sirbiviskamise laul Sangaste Rüäpõimmise laul TSIRISÄ, TSIRISÄ, TSIRBIKE, kõrise, kõvver ravvake! Kelle tsirp siin ette jõvvap, selle (1) peigmiis mütsi ostap. Laga esi (2), laideti, vao-pikkä, vanneti, saije otsa – kiteti: siin om tütär tööda tennü, laits om kässi laotanu.Continue Reading
Sirbiviskamise laul Rõngu Tsirbi laul. Rüä põimu lõpetamise mann tsirbi viskamise laul. SIRISE, SIRISE, TSIRBIKÕNE, sire-tsirbi, kõrvu, (roodu) kõlise, kõlise, kõvver rauda, sire-tsirbi, kõrvu, anna otsust ootajale, sire-tsirbi, kõrvu, tuleviku kuuluta, sire-tsirbi, kõrvu! Sii tsirbi sälite mingu, sire-tsirbi, kõrvu, kesContinue Reading
Sirbi viskamise laul Võnnu x ERA III 6, 190 (27a) Võnnu
Lõikuse lõpetus Võnnu Lõikuslaul. Rukkilõikuse ajal lauldi UJU OTSA, IIKENE, hõigake, lõigake, uju otsa, veere veerte, hõigake, lõigake! Kui sai otsa ju ujunu, hõigake, lõigake, kui sai veere ju vedanu, hõigake, lõigake – otsan olid ugalased, hõigake, lõigake, veeres olidContinue Reading
Sirbi viskamise laul Võnnu x Lõikuse lõpetuse laul sirbi viskamise ajal. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõrise, kõvver ravvakene! Kelle sirp siin ette jõvvap, sellel peigmees mütsi ostap. Viis: (ERA III 6, 190 (27a) < Võnnu) H II 56, 585 < Võnnu,Continue Reading
Lõikuse lõpetus Kambja x Lõikuselaul LÕPE ÄRA, RÜÄKENE, lõpelee, lõpelee! Kui ei lõpe, siia jäta, lõpelee, lõpelee, sirke süvva, nirke neelta, lõpelee, lõpelee. Lõpe ära, rüäkene, lõpelee, lõpelee! Vihk sai viiel laisal poisil, lõpelee, lõpelee, kuhi kolmel virgal neiul, lõpelee,Continue Reading
Lõikuse lõpetus Otepää Talgulaul AJA OTSA, IIKENE, lõpele, lõpele, veeri viirde veerekene, lõpele, lõpele, otsan meid jo oodetasse, lõpele, lõpele, veeren vasta võetasse, lõpele, lõpele. Veeren ootva velle noore, lõpele, lõpele, otsan ootva me omatse, lõpele, lõpele, kes’ vii viinaContinue Reading
Laisk lõikaja Otepää EMÄKENE, MEMMEKENE, lõpele, lõpele tee tsirpi sa teräväs, lõpele, lõpele, rae rauda kumeras, lõpele, lõpele! Ma lää, väike, vällä pääle, lõpele, lõpele, noorekene nurme pääle, lõpele, lõpele. Kes jäi põllule põdema, lõpele, lõpele, ii pääle hingamaie, lõpele,Continue Reading
Lõpe, põld Otepää Talgu lõpulaul LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpele, lõpele! kui ei lõpe, siijä jätä, lõpele, lõpele, jätä siijä tsirke süvvä, lõpele, lõpele, tsirke süvvä, nirke neelda, lõpele, lõpele! Siin om kündnu künnik (kühmik?)-säl’gä lõpele, lõpele, äestänu ägel-jalga, lõpele, lõpele!Continue Reading
Lõikuse lõpetus Otepää Talgu lõpulaul AJA OTSA, IIKÕNE, lõpele, lõpele, veeri viirde, veerekõne lõpele, lõpele! Kui ei lõpe, siijä jätä, lõpele, lõpele, siijä jäta tsirke süvvä, lõpele, lõpele, tsirke süvvä, nirke neeldä, lõpele, lõpele! Laulnud Kristine Uibo (67 a) (EÜSContinue Reading
Lõikuse lõpetus Otepää OTSA, OTSA, IEKENE, lõpele, lõpele, vierde veeri, veerekene, lõpele, lõpele! Otsan oodi mu omane, lõpele, lõpele, veeren vahti velle noore, lõpele, lõpele; otsan õlut joodetie, lõpele, lõpele, veeren viina servatie, lõpele, lõpele. Viis: Anna Julie Kuuse (33Continue Reading
Lõpe, põld! Otepää Lõikuselaul. Talgulaul LÕPE, LÕPE, VIL’JAKENE, õigake, lõigake, lõpe, lõpe, tõvvukene, õigake, lõigake! Kui ei lõpe, siijä jätä, õigake, lõigake, siia jätä tsirke süvvä, õigake, lõigake, tsirke süvvä, nirke neeldä, õigake, lõigake. Ära põimi pikä põllu, õigake lõigake,Continue Reading
Lõpe, põld Otepää x LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpele, lõpele, kui sa ei lõpe, siia jätan, lõpele, lõpele – sirgu süüa, nirgi neelda, lõpele, lõpele! Lõpe, lõpe, põllukene, lõpele, lõpele! Mis ma rutta, mis ma rühja, lõpele, lõpele – ei oleContinue Reading
Lõpe, põld! Puhja x Lõpele, leelale! LÕPE PÕLDU, LÕÕRI PÕLDU, lõpele, leelale, lõõri põldu, sõõri nurme, lõpele, leelale – meie põllud peratu pikkad, lõpele, leelale, meie vällad väga laiad, lõpele, leelale, otsa joosva jo ojaje, lõpele, leelale, põllu veered Venemaale.Continue Reading
Põld lindudele Puhja x Kui vilja koristamine lõpetati, siis lauldi: Lõpele, leeläle! LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, lõpele, leeläle, vähene sa, väljakene, lõpele, leeläle, saa otsa, saarekene, lõpele, leeläle! Kuule, kulla nurmekene, lõpele, leeläle, kui ei lõpe põllukene, lõpele, leeläle, siiaContinue Reading
Sangaste x Sita laotemise laul KURI SIJÄ MAHA KUMARTEDE, vaagiloo, vaagiloo, paha pihta painutede, vaagiloo, vaagiloo, neide tooni nurrmi pääle, vaagiloo, vaagiloo, madaligu maije (maade) pääle, vaagiloo, vaagiloo. Tohe ei Tooni sijä tulla, vaagiloo, vaagiloo, matal lindu maale (maha) laske,Continue Reading
Lõikuse lõpetus Sangaste x ÄRÄ MINA PÕIMSE, joo, PIKÄ PÕLLU, joo, joo-eda, pikä põllu, joo, ärä mina laa’pse, joo, laja väl’lä, joo, joo-eda, laja väl’lä, joo. Otsa, otsa, joo, iikene, joo, joo-eda, iikene, joo, otsa, veere, joo, veerekene, joo,Continue Reading
Käte käskimine. Lõikuslaul. Sirbi viskamise laul Sangaste Põimulaul LASKE KÄE LAJALE, panke sõrme’ sõudemalle, sõs mie’ tüö tegünes, maa kavvest kahanes. – Läke uvve ie pääle, tõse vastse vao pääle, koe mie’ eelä ie jäti, varre vao mie’ uneti. EilaContinue Reading
Lõpe, põld! Otepää Talgu lõpulaul AJA OTSA, IIKÕNE, lõpele, lõpele, veeri viirde, veerekõne, lõpele, lõpele! Kui ei lõpe, siijä jätä, lõpele, lõpele, siijä jäta tsirke süvvä, lõpele, lõpele, tsirke süvvä, nirke neeldä, lõpele, lõpele! Laulnud Kristine Uibo (67 a) (EÜSContinue Reading
Lõpe, põld! Otepää/Sangaste Põllu pandmise lõpetus. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKÕNE, lõpele, lõpele, vähäne sa, väljakõne, lõpele, lõpele! Kui sa ei lõpe, põllukõne, lõpele, lõpele, vähene ei väljakõne, lõpele, lõpele, ma jäta sijä tsirgu süvvä, lõpele, lõpele, sijä lõo lõõritede, lõpele, lõpele,Continue Reading
Õhtu ja hommik Otepää ÕTTAK, ÕTTAK TULLI ÕNNÕS, või, el-li lee-lu, el-li le-lu, hommuk, hommuk hoolõõ murrõs, või, el-li lee-lu, el-li le-lu, õttak tõi õlõ tarrõ, või, el-li lee-lu, el-li le-lu, pikkä põhu põrmandulõ, või, el-li lee-lu, el-li le-lu, hommukContinue Reading
Õhtu ja hommik Puhja ÕTANG TULLI ÕNNEESSI, hommung hoolessi murressi, õtang tõi õle toaje, pikka põhu põrmandule, hommung viis õle taresta, pikka põhu põrmantulta. Mes mul hooles homungulta, murres muile päiviella? Suu om mõske, pää sugida, jala alla ne harida.Continue Reading
Orja ase Võnnu LOOJA, LOOJA, PÄIVAKENE, elleroo, elleroo, looja orja õhtu aal, elleroo, elleroo, sulase suvi-linaje, elleroo, elleroo, palgapoisi padjudesse, elleroo, elleroo. Kes teeb orjale aseta, elleroo, elleroo, palgapoisi padjad peksab, elleroo, elleroo, sulase linada laotab, elleroo, elleroo? Oli mulContinue Reading
Kuri kodu Sangaste PIKÄ PUU, ARVA MÕTSA ei ole maha ragujat, tüme kokku tümpsijat, ladva kokku laskijat. Veli viil om väikene, sõsar sõrme-suurukõne. Onupoja ullukõse, tennu tare tedreluista, pannu paari pardsiluista, roovi pääle rotiluista. Kodu minnä – mis nu tettä,Continue Reading
Kodu tundemärgid Puhja x LAS MA KAE, LAS MA KATSU, kost ma tunne oma kodu? Kuast tõssi kulla-suitsu, tare harjast õbesuitsu; kuan kulda keedeti, taren õbedat õõruti. H IV 4, 465 (10) < Puhja khk – W. Mõts (1888)
Kes koju ootab Sangaste Teolt kodu tullen TII PIKKÄ MEILE MINNÄ, maa kavvele karata: jõvva ei kivile visata, sõmerile sõõrutada – kivi peiju mul pudesi, sõmmer sõrmile lagusi. Kessi meida kodu oodi, kessi maija meid manitsi? Ku’tsu meida kodu oodi,Continue Reading
Tööd laidetakse Sangaste LÄTSI KODO KITTEEN, teedä mööda tennäten, et ma tei tükü tüöd, kolga põl³du kobisti, nuka nur³me ülendi – siski sõrme’ sõimatie, käe-varre’ vannutie. Kit´ mu sõrme’ sõkelitse’, sõrmekundi’ sõmeritse’. Kes mu tüö’ tennäs, kua mass vaiva-palga? –Continue Reading
Kuri kodu. Sõnakera Kambja KUI LÄHEN MINA KODUJE või lähen Mari majaje – kodu kurjad kukutasse, sõnad halvad annetasse, meelepahad paisatasse kellel muile kui minule, tütterille vaivatselle, lapsele alatumalle. Kerin kurjad kerale, panen pahad pallidesse, lasen palli laineje – hoogContinue Reading
Kuri kodu Kambja KODU LÄÄSI, OLES TOHISI, võe-õo, võe-õo, maija lääsi, oles mahusi, võe-õo, võe-õo, kodun kuri perenaine, võe-õo, võe-õo, vihane velle naine, võe-õo, võe-õo, Haarva mulle ahuluvva, võe-õo, võe-õo, tapva ahu tapitsega, võe-õo, võe-õo, Kodu rahval kulla elu, võe-õo,Continue Reading
Karjaste huiked Sangaste 1. Üles kirjutanud H. Tampere (RKM II 225, 584 (1) < Sangaste khk, Tagula k < karjane, 1967 2. Üles kirjutanud H. Tampere (RKM II 225, 578 (1) Sangaste khk, Tagula k < poiss, 1967). 3. RetsitatiivneContinue Reading
Karjane tahab koju. Imemaa Kambja Karjase laul KAS ON VALMIS VASKAJOOKI, piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa? Kui ei ole valmis vaskajooki, piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa, vai ole valmis lehmisööki, piis, piis, pilliroo, marja-veeri, vitsa heinamaa, ma ajaContinue Reading
Kuri kodu. Karjase söök Rõngu EI MINA TOHI KODU MINNÄ, õõ-oo, õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo, kottun kurja perenaise, õõ-oo, õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo, vihatsema velle-naise, õõ-oo, õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo. Viidi kodu vitsa-kimpu, õõ-oo,Continue Reading
Kuri kodu Rõngu Karjapoisi laul EI TOHI KODU MINNÄ, õõ-oo, õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo, ega kodu kuulutata, õõ-oo, õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo, kodun kurja kuulutaja, õõ-oo, õk, õo-õo, õk, õo-õo, õk, õo-õo-õo, mõtsan halva augutaja, õõ-oo,Continue Reading
Karjase leivakott Sangaste LÕU, LÕU, KORU, KORU, lõhu, päivi, lõunaeida, koru, päivi, korgeeida! Saiva saksa süümaile, teopoisi pruukostile. Kavva käve ma karjana, kavva karja oole pääle, kavva lauli lambeida, kavva vahe (vaatasin) vasikida, kavva tõbrast ma tõreli. Tõbras´ ütel´ tõrduContinue Reading
Karjane tahab koju Sangaste EMAKÕNE, MEMMEKÕNE, õõ-o-koo, õõ-o-koo, kas või karja kodu aija, õõ-o-koo, õõ-o-koo, kas või karja kodu keerda, õõ-o-koo, õõ-o-koo? Kas on valmis vaska juuki, õõ-o-koo, õõ-o-koo, piikerinna peni süüki, õõ-o-koo, õõ-o-koo, ruhenagi lehma juuki, õõ-o-koo, õõ-o-koo? Tütarlatsi,Continue Reading
Karjane tahab koju. Kari kadunud Sangaste IMÄKENE MEMMEKENE, kas ma karja kodu aja, kas om valmis vas’ka-juuki, lehmi-haina havvutedu? Ei ole valmis, latsekene, ei ole valmis vas’ka-juuki, lehmi-haina havvutedu. Aja kari kavvembõle, ligi linna lepikule, taga Tartu tanumida, sääl süüContinue Reading
Karjane tahab koju Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, kas ma karja kodo aja, kas ma kirjä kodo keerä, kas om valmis vaska-joogi, avvutedu lehmä-aina’, ärä tettü ärjä-söögi? Kui ‘le valmis vas´ka-joogi, avvutedu lehmä-aina, ärä tettü ärjä-söögi – ma aja kar´ja kavvede, saadaContinue Reading
Karjane tahab koju Sangaste Karjane tuleb koju Emakõne, õllele, memmekõne, õllele, õõ-õõ, õllele, kas või karja, õllele, kodu aija, õllele, õõ-õõ, õllele, kas om valmis, õllele, vaska jooki, õllele, õõ-õõ, õllele, kas om rohen, õllele, lehma süüki, õllele, õõ-õõ, õllele,Continue Reading
Kuri kodu Võnnu KODU LÄÄSIN, jo-eda, vaene latsi, jo-eda, ei ma tohi, jo-eda, kodu minnä, jo-eda, kotun kurja, jo-eda, perenaese, jo-eda, andva süvvä, jo-eda, augutase, jo-eda, lõikvä leiba, jo-eda, lõõtsutase, jo-eda, kiitvä putru, jo-eda, purelese, jo-eda, pandva kiku, jo-eda, kirjaContinue Reading
Vihm mujale maale! Päev, tule välja! Kambja VIHM, MINE VENNEMAALE, päiv, tule meie maale! Ma anna sulle püti piimä, pätsi leibä. Viisi kirjutasid üles M. ja J. Kärt (EÜS VIII 304 (48) < Võnnu), teksti A. Paal (ERA II 257,Continue Reading
Vihm ja karjane Rõngu Karjapoisikese laul VIHMAKÕNE, VELLEKÕNE, õõ-õõ-oo, ära minnu likes teku, õõ-õõ-oo, huuke (hooguke), mu omane, õõ-õõ-oo, ära minnu likes teku, õõ-õõ-oo, vihma-sagar, sugulane, õõ-õõ-oo, ärä minnu likes teku, õõ-õõ-oo, likes teku tsirkukõista, õõ-õõ-oo, kaunist karja latsekõista, õõ-õõ-oo!Continue Reading
Vihm ja karjane Sangaste Karjase kaebus KARJUSSIIDA, õlle, VAESIIDA, õlle, alla ilma, õlle, armetuisi, õlle, miä nu vihma, õlle, vitsa päällä, õlle, kaste kaara, õlle, lehe päällä, õlle, tuu nu karjuste, õlle, kaala päällä, õlle, eidsiliste, õlle, ihu päällä, õlle,Continue Reading