Kolm õuna Rõngu TEELE, TEELE, ÄLLIKÕNE, kiigäle, käi, älli, korgele, kiigäle, üle tamme talasta, kiigäle, üle vaskse vahrude, kiigäle, üle tamme ladvadesta, kiigäle! Mes ma näie korgelta, kiigäle? Näie uibu oru seesä, kiigäle, uibal oli kolmi ossa, kiigäle. egäl ossalContinue Reading
Meri õue alla. Hea kiik. Kalajõgi Rõngu Ällilaul, kevadepühal TEELE, TEELE, ÄLLIKÕNE, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle! käi, älli, korgele, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle, üle tamme talasta, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle, üle vaskse vahrude, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle, üle tamme ladvadesta, kiits-kääts, kiits-kääts, kiigäle!Continue Reading
Võine mets Sangaste Näidude eitsi laul KOS MI LÄÄ ÜÖMAJALE, kos mi lövva leeri aset, kos mi eida magame? Kos mi eilä eidsin olli, kos mi toona tulda teimi – sinna suure söödi pääle, lakke laja platsi pääle. Mis meilContinue Reading
Võine mets Sangaste OTSKE VÄLLÄ NOO’ ORU’, mäletäge noo’ mäe’, kos mie’ enne öüdsin olli, kon mie’ toona tulda teije, kon mie’ mullu murru seije. Võti mina võidu leibä, sal´vi saija koorikut. Maha jäivä võiju väidse’, võiju-väidse’, leevä-väidse’, võiju-väidse’ velleContinue Reading
Õitsilaul Sangaste Õitsele! EITSI, EITSI, HELLA VELLE; sull om särki, mull om särki, kask meil ütte-katekest! Laan om laia laulu lasta, võsu viisi veeritedä, allik om all hobeste juuta, mägi om näüdäste maata, kallas ratsu kargutede. Hukka läts unemagaja, raiskuContinue Reading
Õitsilaul Rõngu ÕITSI, ÕITSI, ELLAD VELLAD, uu, i-lu-lee, ma lään õitsi oidemaie, uu, i-lu-lee, taadi ruuna vaatamaie, uu, i-lu-lee! Õitsi, õitsi, neiud noored, uu, i-lu-lee, ma lään õitsi oidemaie, uu, i-lu-lee, venna alli vaatamaie, uu, i-lu-lee! Õitsi, õitsi, peiud pikkad,Continue Reading
Kuhu teeme õitsitule? Puhja KOES MEIE ÕITSE LÄÄME? Õitse lääme Elmi mäele, tule teeme tii-raa (teeraja) pääle, ase aia käänakute. Kesse tuli me tulele? Tulli kaitsa kauba miista, mõlembil olli mõõka vöölla, katel kannusse jalalla. Viis: Mari Pehka (58 a)Continue Reading
Kalajõgi Sangaste PUUD OLLI, PUUD OLLI, HELLAD VENNAD, puud olli täis putukiida, ladva laululinnukseid, ossa oli täis oraviida. Jõgi jooskse juure alta, kala kuldeni jõessa: säina suuri, sälga paksu, lutsu külg oll´ loogeline, purikal oli kirju külgi, avvel laia laukaContinue Reading
Täid kaladeks Sangaste OLIN MINA ENNE HÄRRA POISSI, kandsin härra kaluskida, vana härra vamuskida. Nüüd olõ vaene valmis soldat, istu Riia valli pääl – ihun oma hinge rauda, katsun oma kaala rauda. Võtsin täije vamuskista, mis suuremba, ne tsuska suvve,Continue Reading
Imed Puhja KUI MINA ALLES NOOR VEEL OLLIN, lapsepõlves mängisin, ei mina teadnud muud kui seda, mis mina nägin silmiga: Härjad auksid, koerad kündsid, naised raidsid rattapuida, lammas läits laole munele, kana tõi kaitsa tallekesta, lehm tõi laugu täkikese, obeneContinue Reading
Otepää Sangaste tii tegimise laul. TIIJ OL’L PIKKÄ MÄELE MINNÄ, maa kavvõde karate, jovva ei kivile visate, sõmerile sõõritelle – kivi peiju mul pudisi, sõmmer sõrmile lagusi. Vellekõni, noorekõni, kui sa liigut liina poole, astud liina alevide, sis tuu liinastContinue Reading
Õitsil Puhja KOHES LÄÄME VASTA ÜÜDÄ vasta üüdä, vasta kuuda, vasta armasta aguda, vasta pilget pimme üüdä? Eitsi lääme vasta üüdä, vasta üüdä, vasta kuuda, vasta armasta aguda, vasta pilget pimme üüdä. Kohes meie tule teeme tule teeme, leeri lööme?Continue Reading
Rannu Sea hoiatus Karjaskäik OH SIAKE, OH SIAPEAKE, ära mine võõra villä pääle! Võõras tuleb, võllas säl’län, teine võõras, teivas säl’län, lööb sia(le) silma pääle, sia silmä kolmu pääle. Laulnud Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186 443 (21a) jaContinue Reading
Seatapp Kambja x SIAKENE, SILMAKENE, ära mine võõra vilja pääle: võõras tuleb, võllas seljas, lööb siale silma pääle, sia maha sirukile, mees pääle põlvikile. – Siit saab rasva raasikene, verda saab siit veedikene, käkid keevad kärinal, vorstid võrinal, vat-vat-luulia. EContinue Reading
Sarved sepale Puhja Kitse sarvest lutuke. Sarved sepale LÄTSI VÄLJA HOMUNKULTA, enne kuuda, enne päiva, enne haljasta haguda. Hagu nakkas haljendama, taivas nakkas narmendama, (h)ilves istus herneenna, kits se karas kaaraenna, lemmes laulis leppikunna. Mina kodu koerde perra, usinaste hurteContinue Reading
Põdratapja Kambja x MIND ON LOODUD KÜNDIJASSE, kündijasse, külijasse, ja ka maade arijasse. Alla mina kääni aina poole, pääle kül’le musta mulla poole. Kiutu kündis, säl’ga nõtsku, Val’li kündis, pää vabisi, Kiuttu kündis killingitta, Val’l kündis valu taaleritta. Teije minaContinue Reading
Põdratapja Puhja OH TE ULLU RUMALA! Teivä kesvä kengu otsa, kaara kengu kalda alla. Tuli poku, laia sarve, seie kesvad kengu otsast, kaara kengu kalda alt. Ma võti poku sarvest kinni, leie poku vasta maad. Liha sai süvva, nahk saiContinue Reading
Kass kaevus Puhja/Rõngu Kassi äpardus. TEE (TEGIN) KÄKI NII KÄBEDÄ, tee vorsti nii magusa. Viisi käki kelderide, verivorsti kamberide. Külä kassi kiilusilmä, kiilusilmä, nõglahanda, seivä käki kelderista, verivorsti kamberista. Lätsi (ma) kassi kiputama – kass läits alla kajo poole, viskasContinue Reading
Rõngu SÕKSI SÖÖDI, LAMPSE LAANE, kiigu, liigu, kõndse kõik kõiviku alutse, kiigu, liigu, kõik kuusiku ma kummardi, kiigu, liigu, kõik vitsiku ma vilisti, kiigu, liigu – es näe mõtsan tsirkessida, kiigu, liigu, kuule es kulli poigeida, kiigu, liigu! Viis:Continue Reading
Kolm hälli. Orjaks kasvatatud Rannu ÕUELE KOLMED VÄRAVAD, kiike, jääle, väljale kolmed orassed, kiike, jääle, tapule kolmed umalad, kiike, jääle, emal kolmi tütarlasta, kiike, jääle. Kolm oli hälli neil toassa, kiike, jääle – üks olli sängile sääetud, kiike, jääle, teineContinue Reading
Nälja peletamine Rõngu Nälg OLLI MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN, käisin ma, käbi, külana, umalida ostemaie, villu vai vahetama. Sai ma Saare mõisavasse, Saare mõisa talli taga, sääl ma nälga pallelina: „Kuule, kulla nällakene, Mine küll ära siita maalta, mine küllContinue Reading
Kuri mõis Otepää SIIST OM ENNE HÄRRÄ KÄÜNÜ, härrä käünü, jälje jäänü, siit om viidü viisulise, siin om käünü kängalise. „Tere, ärtu härräkene, kullakrooni provvakõnõ! Istu maha tooli pääle, saista saali veere pääle, kae akna raami pääle, sis sa kaeContinue Reading
Kuri kubjas Otepää LÄTSI MA TILLUKE TEOLE, väetikene vällä pääle. Pandse ma kotti koera sälga, kalakarbi kassi sälga, esi iste hiire sälga, riista panni rotti ratta pääle, kirve kilgi kelgu pääle. Sis lätsi mõisa nurme pääle, mõisa nurme nukka pääle.Continue Reading
Kättemaks sakstele Otepää SAASSI MA SEDA NÄGEMA, til-li-tal-li, e-li-tel-li, kui me saksa santma lääva, til-li-tal-li, e-li-tel-li, sinisärgi sitta vedama, til-li-tal-li, e-li-tel-li, punasärgi puid raguma, til-li-tal-li, e-li-tel-li, ahasärgi hake vedama, til-li-tal-li, e-li-tel-li. Viis: Kusta Ilves (67 a) (EÜS V 150Continue Reading
Hirmus mõis Otepää KURAT PANTU KUBIJAS, varas valla päälikus, ke aa’ valla vardade, teopoisi teibade. Kubijas kullakene, lase varra vallale, aja pääle õdagule. Viis: Morits Petäi (64 a) (EÜS V 141 (20) < Otepää < Kambja khk, Kammeri v –Continue Reading
Palve sakstele Otepää TERE, ILLUS ÄRRÄKENE, kuldakruuni provvakene! Tule üles tooli pääle, saista saani veere pääle, kae vällä akenesta, kuis su valda vaevatas, peris valda piinatas: kimpu pantu kipe vitsa, vaja pääle vaeva roosa, neide orje opeta, leeva laste leeritada.Continue Reading
Palve näljale Otepää OLIN ORJAN, KÄISIN KARJAN, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata, käisin ma läbi küläna, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata, humalida otsimana, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata, villu vai vahetamana, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata. Sai mina Saare mõisaesse, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata,Continue Reading
Töötegu timukale Rõngu Töö timukale KELLES MEIE TEEME TÖÖDA, teeme tööda, näeme vaiva? Teeme tööda timukile, näeme vaiva vargile. Tunne es timuk tenata, varas massa vaeva palka. kiik me sõrme sõimatija, käevarre vannutija: „Siin om tikke tööda tennu, vilets aigaContinue Reading
Palve sakstele Rõngu OH MEE ÄRRA ÄRTUKEISTA, kuldakrooni provvakeista! Toeke siia tooli pääle, istke saani veere pääle, kuulge kuis küla kurnatakse, peris valda vaevatakse, peremehi piinatakse! Kurat panti kubijase, oora päälik opmanisa, varas valla kohtumeheks, nee ep küla kurnase, perisContinue Reading
Palve sakstele Rõngu JÄLLE LAULA TÕISIPÄIDI, kõrra tõisite kõnele: oh me ennist härrakesta, kulda krooni provvakesta! Tule üles tooli pääle, saisa saani veere pääle, kae välja akenista – kuis su ralda vaevatasse, peris valda piinatasse! Kes ai valla vardaede, teopoisiContinue Reading
Rikka ja vaese söök. Rikas härra ja kehva mees Rõngu x Jaanipäiva laul MEIE HÄRRA – RIKAS HÄRRA, jaaniko, jaaniko, kolmekümne mõisa härra, jaaniko, jaaniko, ei saand süia, ei saand juua, jaaniko, jaaniko, ei saand trilli-tralli lüia jaaniko, jaaniko.Continue Reading
Puhja OLES MINU OLEMINE, tõisest minu tegemine, ma panes härra ärgates, kubijas pääle kurgites, isand pääle ikketes, aidamees adra vagates, opman kätte odates, kilter see kriimus järele. Viis: Mari Pehka (58 a) (EÜS V 550 (6) < Puhja khk –Continue Reading
Palju saksu Puhja TULEB JO POOLBÄ ÕDAGU, konas meid lahti lastanesse, ja õdagulle õigatasse? Kiidsuva keriku usse, vaaguva vainu värate – sis meid lahti lastanessa, ja õdagule õigatessa. Kubijas, mo kullake, kilter ella vellekene, lase meid varra vallale, õigel ajalContinue Reading
Palve sakstele Puhja OH MO ÄÄDA ÄRRÄKESTA, kulda rooni provvakesta, astu üles akna pääle, kae vaese valla pääle, kudas valda vaivatasse, teopoisse piinatasse! Kurat pantu kubijasse, varas valla päälikusse, ai ta valda vardaeide, teopoja teibaeide. Vald küll vaakis vardaenna, teopojaContinue Reading
Palve sakstele Puhja TERE, ÄRTU ÄRRÄKENE, kuldakrooni provvakene, tõse üles tooli pääle, astu akna raami pääle, vahi oma valla pääle – kuidas valda vaevatas, teopoige tiebatasse, (teopoiga piinatas): ega riidi riisutas, ega puulba pessetas, raha kaalast kakutas, sõle rinnast riisutas.Continue Reading
Kuri kubjas Puhja LÄTSI MA, TILLUKE, TEOLE, väikene mõisa välja pääle. kubijas kuri minule. Kubijas, mo kullakene, esand, ella lehekene, lase mo vara vallale, enne muida õdagulle! Sis ma kutsu kubijasse, õika eile esandasse. – Kubijas, kuradi sulane, põrgu põhjaContinue Reading
Sulane läheb ära Puhja ÄRA LÄÄ JA TÕOTA, üles, üles: siija jäta siidi (siigi: sellegi?) paika, üles, üles, asemegi anna muile, üles, üles, nukka noorile mihile, üles, üles – tulgu paigule paremba, üles, üles, asemele auusamba, üles, üles. KolgaContinue Reading
Sulase söök Puhja Orja laul OH MA VAENE ORJAKENE, sandikene sannanaene, piiran ümbre perenaase, sammun ümbre saksa naese, palun temält palakest, nuijan leivä nurgakest – leem mul leende lükati, ualeem mul ukati, tanguleem mul tallati, kulbi tuhka topiti, isi paaleContinue Reading
Sundija sulane Puhja OLIN MA ENNE HÄRRA POISSI, kündsin härra krainksid, vana härra vainusid, noore hära nupusid. Sain ma sundija sulasiks; sundijal olid suured ruunad, suured ruunad, paksud paadid – need tahtsid suvelda sugeda, rauda-arjalda arida, kulda-kammilda kasida. Ei saanudContinue Reading
Puhja Imelik rüüd OI-TOI-TOI-TOI, TOMINGANE, minu rüid oli remelgane, särk oli särja soomuksista, kasuk kalanahasta, püksid püi-viladest, sukad soo-samaldest, kingad kimle-karvadest. Viis: Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (54) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka, 1909), tekstiContinue Reading
Sarvepuhuja. Kalajõgi Puhja OLIN MINA ORJAS, KÄISIN KARJAS, olin mina ollandi (pereme´e) sulane. Pidi mind piitsku peksetama, raudarooska rapsitama! Sain mina vaenemees valama: valsin vaheaida mööda, kiidäl (?) küla kopelt mööda. Sain mina suure saare alla, saare alt ma leisinContinue Reading
Sangaste Kupjalt palutakse magamiseks luba KUBJAS TULLI KODU POOLT, mina joosi mõtsa poole. Oh mu kulla kubjakene, kas tah’t punda tubakut, või tah’t toopijä õlut? Lase varikun magada, riida ala ringutämä, aia ala aigutämä! Üles ma kissi kivinurme, üles maContinue Reading
Palve sakstele Sangaste KUNAS PÄÄSE MÕISIASTA, saa saksu teenimasta, tooli istuja toasta, känga-kopsija koasta, sini-põlli põrmandult? Puolpää pääse mõisiasta, saa saksu teenimasta. Ärräkese’, provvakese, tulge üles tooli pääle, saiske saali veere pääle, kae kuis valda vaivatas, perüs-valda piinatas – poisi’Continue Reading
Orja palk Sangaste Massa ära orjavaeva! PEREMĖĖS, PEREMEHEKE, perenaine, eidekene, massa ära orja hinda massa ära vaese vaeva; kui sa ei massa maa pääl ei ka tasu ala taėva, sis sa kõnnid põrguhenna, küünarpuu pikka peuna: „Tule. ori, otsi hinda,Continue Reading
Orja palk Sangaste PEREMEES PERET KOGUSI, perenaine pillutenna – keet ta känga katalena, vana pastala paana: „Söö, söö, sulane meesi, näri, näri, näüdsik noori!” Peremees peremekene, perenaine naisekene, massa ära orja oma, orja oma, vaese vaiva! Massa omale majale, tasoContinue Reading
Orja uni. Ori taevas Sangaste KONNES MA ORI ÜÜ MAGASI, sulane vaene suigatasi? – Suure soo keskeella, laia laante vahelle! Kivi olli külma külle alla, mättas pikka pää alla, sammal suuri jalutsėnna, uinusi ori magamaa! Kuule ei ori üles tõusta;Continue Reading
Rikka ja vaese söök Sangaste LÄKE KOTA KAEMA, mis sääl kouan keedetäs, vanan kouan vaaritäs? Ära no keedä kitselihä, ära no vaari va´skalihä – kits om sika pruputedü, lammas oisu haisutedü. Es saa süvvä, es saa juvva, es saa sa´ndeleContinue Reading
Rikka ja vaese söök Sangaste MEIJE HERR OLL RIKAS MIISS, kolmekümne mõisa miiss, es saa süvvä, es saa juvva, es saa trilli-tralli lüvvä. Mina vaene vaiva miiss, tillukõne teomiiss, kate vaka vella (valla ?) miiss – kül saa süvvä, külContinue Reading
Hirmus mõis Sangaste 1. 2. SEU MÕISA IKS PÕRGU MÕISA, kuradite koolimaja, kon nee orja opetas, vaese latse vaevatas. Kimpu panti kippe vitsa, vaja pääle vaiva-roosa, tooli pääle toome-nuija, liha lei luu valule, liha kunnär riveridse, liha livvan lagusi, veriContinue Reading
1. EÜS VI 715 (6) < Puhja khk– M. Pehka < Viive Kadajas, 1909 2. EÜS VI 714 (3) < Puhja khk– M. Pehka < Kadri Tehvant (78 a, pärit Tarvastust), 1909 3. EÜS VI 716 (12) < Puhja khk–Continue Reading
1. EÜS V 144 (34) < Otepää khk – A. Kiiss < Mihkel Käärd (1908). 2. EÜS V 160 (114) < Otepää khk, Ilmjärve v, vstmj – A. Kiiss < Mari Paulus (75 a), 1908. 3. EÜS V 161 (120)Continue Reading
Kuulus kuhjalooja Sangaste Oleks herra. Naiste nabrad OLES MINA ESI ÄRRÄ OLLU, sis künnas kivitse nurme, kakkus sis söödü kandulise, sis ties nabra nigu naise, kuhiligu kui emanda! Rõugu meil sis Rõngu näisse, nabra paistus Paidele. Viisi kirjutas üles M.Continue Reading
Sulane tahab süüa Sangaste KUUGU, KUUGU, PÄÄVÄKENE, kuugu sina, päävä, korgeede, lõhu, lõhu, pääväkene, lõhu, päävä, lõunaede, saada saksa söömale, pere lõunata pidama. Saksa söövä sada kõrda, külälise kümme kõrda, neitsu söövä neli kõrda, kodurahvas kolmi kõrda, karjalatse katsi kõrda.Continue Reading
Sangaste OH MA VAENE OSTET ORI, kinni kihlato solane! – Üüse eitsin, päiva päidsin, üüse hoidsi esa hobese, päiva kaitse velle karja. Mia saa üü hoidemast, kua päiva kaitsemast? Ese andi hiiru ruuna, velle vereve lehmakese – tuu sai üüContinue Reading
Korratu küla Sangaste SIIJÄ KÜLÄ KÜKÄTÄNÜ, siijä talu tak´astedu, siin uone urtsa-artsa, tsia-paha’ tsilge-tsälge, mulgu muaga topitu, saina’ saviga paigatu. Siin suiguri sulase’, norutaja’ noore-mehe’! Neli neitsit teil tarena, kolm om noorta noorikut – muru luuda nurisi, ahu algu alali,Continue Reading
Kus sa käisid, sokukene? Võnnu x „KOS SA SIIS KA KÄISID, mo sikkakene?” „Veskel käisin, veskel käisin, mo ärräke.” „Mes sa sääl ka teied, mo sikkakene?” „Rükki jaussi, nisu jaussi, mo ärräke.” „Kellega sa jaussid, kellega sa jaussid, mo sikkakene?”Continue Reading
Parmu matus Kambja „TERE, TERE, TETRE!” „Kos sa käesi, kokre?” „Käesi parmu peien.” „Kes parmu ära tapse?” „Sikk sõkk sõraga, lammas labaluuga, hobu uue rauaga, kits kiiver kondiga, täkk tävve kabjaga.” ERA II 84, 277 (36) < Kambja khk. –Continue Reading
Hiire pulmad Otepää x RO-ROO-ROO-ROO, ROTTIL PULMA, hiire tütär lät mihele nirgi noorembale pojale. Kull olli uhke pulmaisa. Vares tull vaskisaabastega, tsirk kirju kuvaga (kuuega), kägu kulla kängadega, kaarna kulla konksidega. Oles ma seenis sinnä saanu. seenis kui tanu pähaContinue Reading
Parmu matus Otepää „TERE, TERE, TETRE!” „Kohes sa läät, kokrõ?” „Ma lä parmu peijehe.” „Kes parmu ärä tapp?” „Tsiga uma sõraga, lammas uma labajalaga, obõnõ uma kabjaga. (obne umbravvaga), kits kipa kapaga, (kits kibu nõnaga), vanamees luuavarrega. Üles kirjutanud G.Continue Reading
Parmu matus Võnnu „TERE, TERE, TETRE!” „Kos sa käisid, kokre?” „Ma kaisin parmu peien.” „Kes parmu ära tapp?” „Sikk sõkse sõraga, hobu oma kabjaga, täkk täie ravvaga, lammas labaluuga.” E 58032 (1) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste k. – G. RänkContinue Reading
Parmu matus Rannu TERE, TERE, TETRE, kos sa lähat kokre? Ma lää parmu peie. Kes se parmu ära tapp? Siga sõk sõraga, lammas labaluuga, kits kiider-kondiga, hobu umbrauaga. H II 30, 259 (3) < Rannu khk. – A. Tobber (1889)
Parmu matus Sangaste „TERE, TERE, TETRE!” „Kos sina läät, kokre?” „Ma lää parmu peijede.” „Kes ta parmu ärä ta’p”? „Tsiga sõkse sõraga, lammas labaluuga, hobu umbravvaga, täkk tävvejalaga, kits kimbsu kambsuga – nu parmu ärä ta’p!” Viis: Ella Luugus (65Continue Reading
Hiir metsa Sangaste KOS SA SÕIDAD HIIREKENE, tsirku, nirku? Mõtsa puid ragume, tsirku, nirku! A ku puu pähä sattas, tsirku, nirku? Ma karga kannu ala, tsirku, nirku! Vaist sa sinna ära külmät, tsirku, nirku? Ma tii tiele tulõkõsõ, tsirku, nirku!Continue Reading
Kits kile karja Sangaste KITS LÄT MÕTSA, võt poja perrä, too minule hainu, mina haina lehmäle, lehm mulle piimä; mina piimä põrsale, põrs mulle külge; mina külle ämmäle, ämm mulle villu; mina villa Vidrikele, Vidrik mulle verevä särgi, musta kuubeContinue Reading
Kits kile karja Kambja KITS LÄKS KÜÜNI, tõi mulle heinu, mina heina lehmale lehm mulle pipi mina pipi kanale kana malle muna mina muna pagarile pagar mulle krõngli mina krõngli kingsepale kingsepp mulle saapad mina saapad pruudile pruut mulle magusaContinue Reading
Kits kile karja Võnnu KITS, KIDU KARJA, üle mere metsa, too mulle heina, mina heina maule, mau mulle pippi, minna pipi põrssale, põrsas mulle külgi, mina külgi külali, küla mulle kakku, mina kaku lammale, lammas mulle villa mina villa Veerikulle,Continue Reading
Kits kile karja Otepää Kitse laul KITS LÄITS KIINI, üle mere mõtsa, võtse puja perra, poeg tõi mulle haina, mina haina lehmale, lehm mulle piima, mina piima põrsale, põrss mulle külge, mina külle ämmale, ämm tõi mulle villu mina villaContinue Reading
Kits kile karja Puhja KITS KIDU KARJA, võta pig (?) perrä, tuu mulle pippi, mina pipi põrsale, põrss mulle kakka, mina kaka kalevile, kalev mulle lehte, mina lehe lambaalle, lammas mulle villa. Ma tii villast veerikutta, kateratta kaarikuta, sulaselle suureContinue Reading
Kitse laul Kambja KIPSAN-KIPSAN, ÕNNUKÕNE, kips om kerge kargamaie: kips, kips, kips, kips, mäk, mäk, mäk. kips, kips, kips, kips, mäk, mäk, mäk. Tuusta, tuusta tulevad, talve ilmad tuiskavad. Kui kips karjast kodu tulli, kodu tulli mäk mäk mäk,Continue Reading
Loomad kõnelevad Kambja Vt. tekst EÜS VII 2662 (33)
Loomad kõnelevad Kambja LÄTSI MA LAUTA LAMMAST TAPMA, leela, leela, leela-mus leela’a, lammas mul keelile kõneli, leela, leela, leela-mus leela’a: „Ära minnu ära tapku, leela, leela, leela-mus leela’a – suvel anna suure villa, leela, leela, leela-mus leela’a, talvel paari tallekeisi,Continue Reading
Jänese õhkamine Otepää x Jänesse laul. OH MINA VAENE VALGE JÄNES, keväjäne kerge jänes – oles ma tiidnu mõtsan olla! Tulli välja lake pääle: kakkasi üte orasse, pani haige hamba pääle, valusama varba pääle, kibedama kintsu pääle. Tulli jääger püssiga,Continue Reading
Jänese õhkamine Võnnu x OH MINA VAENE VALGE JÄNES, kevajane kirju jänes, kos ma pea pesa tegema? – Suurte mõtsa puhma alla. Lätsi välla kaema, kas oma kaara keerulise, kesva kuvve kandilise, vai oma rüa häitsenu. Olliva kaara keerulise, kesvaContinue Reading
Jänese õhkamine Võnnu OH MINA VAENE VALGE JÄNES, kões mina pesa tee? – Mõtsa paksu puhma sisse. Jääger tulli püssidega, laskis minu piu ja pau, mina mõtsa kiu ja kau. Jäägri pani kinni võtsid, jäägri manu minu kandsid. Saksa latseContinue Reading
Loomad ootavad pühi Kambja Pühade ootus ÄRJÄ ORJA NEE KÜSIVA: „Konas nee pühä tuleva, konas nee Jõulu jõudenessa? – Siis jäävad sarved seisamaie, ikke otsad hingamaie.” Kiutu kündis, sälga nõtsgu, Valli kündis, pää vabisi, Kiutu kündis killingitta, Valli kündis valu-taalerita.Continue Reading
Loomad ootavad pühi Sangaste HÄRJA ORJALTA KÜSÜVA: „Konas noo püha tuleva, konas noo jõulu jõudanessa, konas kaldu kalli aja, konas saa sarve saisamaie, ikke otsa hengämaie?” – „Hommen noo püha tuleva, hommen noo jõulu jõudanessa, hommen kaldu kalli aja, hommenContinue Reading
Imemaa Rõngu Tilpa titti OI TILPA TITTI TARTUMAALE, oi-oi-oh, oi-oi-oh, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oh, kus ei kolkita linada, oi-oi-oh, oi-oi-oh, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oh, ega pekseda reheda, oi-oi-oh, oi-oi-oh, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oh, kus on hiired heina suuru, oi-oi-oh, oi-oi-oh, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oh, ritsikad rebase suuru,Continue Reading
Imed Sangaste PIIPU, PAAPU, aja härjä roogu, tõsta neitsi tõlda, mine sinnä saarde: sääl om saaren saaja. Peni aije pilli, ka’s leije kanneld, tallekene tandsu, vanalammas laulu. Ebu Uibupuu (H II 44, 637 (113) < Sangaste – J. Tammemägi, 1893).Continue Reading
Imed Sangaste x LÄTSI MINA LAO PÄÄLE, lao päält tare pääle, säält mina kaije Kolga poole. Mis sääl Kolgal tooda tetti Susi surus uhmre mann Kahru kastse mõhe mann Lammas latse hällitele Poja puule ajasi. Eva Emers (60 a) jaContinue Reading
Imed Rõngu x LAMMAS LÄKS LAUDILE MUNELE, kana tõi kaksi tallekeisi, hobu tõi häri vasika, lehm tõi tille täkukese, peni põhku põrsassid, emis sulgu kuitsikid, kass keia kannike (=kanaga.) Ann ja Juuli Kallis (u. 50 a) (EÜS VIII, 420 (154)Continue Reading
Loomad tööl Kambja x LÄTSI MINA, LÄTSI MINA SIIDILE, Siidil olli kurja peni, karksi saani veere pääle. Lätsi tarre kaema, mis sääl taren tettas. Hiir höörat hoie, kass kudas kangast, susi suge linnu, pull pustas paklit, karu käände kuudslit, rebaneContinue Reading
Imed Otepää x SAAREMAAL OLI SADA IMET, Toomemaal olli tuht imet, sääl ollu puutse pullisarve, linaluutse lehmasarve, lehma ollev sarvest nüssetu, lamas laole munemu, kana tegi kaitssi tallekeist, ja hobu häri-vasikid, ja lehm tiille täkukõist, ja peni pikki põrsasid, jaContinue Reading
Loomad tööl Otepää x MINA LÄÄ SIIDILÕ, Siidilõ, Siidilõ, kai, mis Siidil tetti, tetti, tetti? Siidil olli kura’k peni, kura’k peni, kassi koiva kangast, kangast, kangast, jänes jakas langa, langa, langa, hiie öörät oie, oie, oie. karu kaksõ kandõ, kandõ,Continue Reading
Kurg künnab Puhja LÄTSI MÕTSA, joodu, OMMIKULTA, joodu, oi leeli, ommukulta, joo, enne kuuda, joodu, enne päivä, joodu, oi leeli, enne päivä, joo, enne allas-, joodu, -ta aguda, joo du, oi leeli, -ta aguda, joo. Näije kure, joodu, kündevata, joodu,Continue Reading
Kurg künnab. Suur tamm. Lauldud hobu Puhja LÄTSI MÕTSA OMMIKULTA, enne kuuda, enne päeva, enne al’lasta aguda. Mis ma säälta mõtsast leisi? Leisi kure kündevat, Araku äestavat, varesse vagu ajavat. Võti säälta kurelt küsida, arakult sõnu ajada. Võti kure küürustContinue Reading
Kurg künnab Kambja x LÄTSI MINA MÕTSA KÕNDIMAIE, näi mina kurge kündevat, arakitta äestävat. Lei mina kurele kondi pääle, arakele anna pääle. Kurg läts kodu kombaten, arak annda ööräten. EÜS V 1206 (1) < Kambja khk, Kammeri v – KustaContinue Reading
Kurg künnab. Lindude õlu. Imed Sangaste LÄTSI MÕTSA ‘OMMUKULTA, varra inne valgeeta, näi ma kure kündevata, tetre tõugu tetevata. Võti kure kuki pääle, kääni kure käe pääle, lätsi kodu kulleenna, kulleenna, kaieenna. Mis sääl kuan tetenessa? Tigalene õlut tegi (teie?),Continue Reading
Kurg künnab. Kass kaevus Sangaste LÄTSIN MINA MÕTSA HOMMIGULT, hommigult ja õdangult, pühapäivä hommungult, äripäivä õdangult. Näi mina kurgõ kündavat, varese vagu ajavat, tedre tõugu tegevät, araku taga äestavat. Kõputi ma kure kondi pääle, arakule hanna pääle, tedrele ma siivaContinue Reading
Kägu kukub karjusele Rõngu KUKKU, KUKKU, kukku, KÄOKENE, kukku, laula, laula, kukku, lõokene, kukku! Ega si kägu, kukku, meile ei kukku, kukku – kägu kukkup, kukku, karjussile, kukku, ega se lõoke, kukku, meile ei laula, kukku – lõo laulap latse-,Continue Reading
Vaenelaps käoks Otepää x Vaenelaps käona Käo laul. KES MINU ÄRA TAPSE, kukkuu? Ämmäk minu ära tapse kukkuu! Kes minu liha sei, kukkuu? Esa minu liha sei, kukkuu! Kes minu vere jõi, kukkuu? Veli minu vere jõi, kukkuu! KesContinue Reading
Käost käterätt Otepää x Käopoeg KUUGU, KULLA KÄOKENE, laula, laane linnukene! Ära kuugu kooluaiga, ega laulgu leinaaiga! Kägu kuukse, kuusi nõrku, sisask laulse, silda tõrku, pihu laulse, pihla hõllju. Olessi kägu kätte saassi, olessi sisask siiä saassi, pihu peiu mull’Continue Reading
Kägu kukub Otepää x KUKU, KUKU, KÄOKENE, helgi, hellä, linnukene! Ega kägu muile kuku – kägu kukub karjatselle, laalab lapsehoidijalle, helgib heenaniitijalle, paugub pajorajujalle. E 71170/1 (7) < Otepää – R. Eres (1931).
Kägu ja karjus Rõngu Käo-laul Karjus: KUKU-KUKU, kuku, KÄOKENE, kuku, laula, laula, kuku, laanelindu, kuku, elgi, elgi, kuku, ehalindu, kuku! Kägu: Mis ma kuku, õlle, kurva lindu, õlle, vai mis laula, õlle, laanelindu, õlle, vai misContinue Reading
Käost käterätt Sangaste KUUGU, KULLA KÄOKENE, laula, laane linnokene! Kägu kuuke, kuusi nõrku, sisask laulse, silda nõrku, piho laulse, pihla nõrku. Oles ma käo kätte saassi – käost saassi kätterätti; oles ma sisaski kätte saassi – sisaskist saassi siidirätti; olesContinue Reading
Rõngu KUS PIITS? KUS PIITS? Kas teomees teol? Kas teomees teol? Teol, teol, teol, teol! E 8°X, 79 (320) < Rõngu khk, Hellenurme – M. J. Eisen.
Rõngu Peoleo Linapeo PEOLEO, LINAPEO, tuu vihma, villi kuivab! Peoleo, linapeo, aa hoogu, hain närbib! P. Kurg (EÜS VII, 93 (16) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg, 1909). Kambja PEOLEO, kas Tiit on teol? – Teol,Continue Reading
Kambja Pääsukõsõ laul VÕTI SULASÕ, VÕTI NÄIDSIKU; umbli kaska, umbli särgi, panni ahju otsa pääle – palli ärä – tsärr! H II 29, 833 (6) < Kambja khk., Krüüdneri v. – Jakob Simos, kooliõp. Audrus (1888). MIDLI MADLI, KUDLI, KADLI,Continue Reading
Sangaste viise võib kasutada Otepäält üles kirjutatud pulmalaulude juures.