Liiri-lõõri Kambja x TSIIRI, TSIIRI, TSIRGUKENE, lõõri, lõõri, lõokene kus su kulla pesake? Tare taga tamme otsah. Kus tu tamm jäi? Vanamees ragus maha. Kus tu vanamees jäi? Ära tema kooli. Kohe tema mateti? Pika põllu pendarile. Mis talle pääleContinue Reading
Liiri-lõõri Otepää x LIIRI-LÕÕRI, LÕOKÕNE, piiri-pääri, pääsukõne, kos su kulda pesäkõne? Mõtsan, pikän pedäjen, kuiva kuuse ossa pääl. Kos pikk petäij jäi? Vanamiis ragusi maha. Kos vanamiis jäi? Vanamiis ku’uli ärä. Kohes tedä mateti? Pikä palu pendrede. Mis sinnä pääleContinue Reading
Liiri-lõõri Otepää x TSIIRI-SIIRI, TSIRKUKÕNÕ, liiri-lõõri lõokõnõ, kos su kulla pesäkõnõ? Kua takkan kuusõ all, var(i)kun varva pääl. Kos se kuus jäije? Vanamiis ragus maha. Kos see vanamiis jäije? Vanamiis kuuli ärä. Kohõs teda mattõti? Pikkä põllu pindre pääle. MisContinue Reading
Liiri-lõõri Otepää x LIIRI-LÕÕRI, LÕOKENE, kos su kulla-pesakene? Kua takan kuuse otsan. Kos too kuus jäie? Vanamees maha ragus. Kos vanamees jäie? Vanamees suri ära. Kohe tima mateti? Pika põllu pindra pääle. Mis sinna pääle kasvi? Penipiitsk ja piibeleht. KosContinue Reading
Liiri-lõõri Võnnu x LIIRI-LÕÕRI, LÕIVUKENE, piiri-pääri pääsukene, kos su kulla pesakene? Tare takan tamme otsan. Kos see tamm jäije? Vanamees ragus ära. Kos see vanamees jäije? Ära tema kooli. Kohe tema mateti? Pika põllu pendre alla. Mis sinna pääle kasvi?Continue Reading
Liiri-lõõri Puhja x KUR-KUR, KUREKENE, kus su kulla pesäkene? Tare takka tamme otsan. Kos tamm jäi? Kirves maha ragus. Kos kirves jäi? Kivi katski lei. Kos kivi jäi? Merte viirusi. Kos meri jäi? Must härg ära jõi. Kos must härgContinue Reading
Liiri-lõõri… Tii-tii tihane Puhja x TII, TII, TIGANE, vaa, vaa varblane, kos su kulla pesäke? Tare taka tamme otsan. Kos tamm jäie? Vanamees raie maha. Kos vanamees jäie? Vanamees sures ärä. Kos tedä mateti? Pikä põllu pendrä pääle. Kos pennärContinue Reading
Liiri-lõõri Puhja x SIIRI-LIIRI LINNUKENE, kos su kulla pesäke? Taretake tammi otsan. Kus tamm jäi? Vanamiis ragus maha. Kos vanamiis jäi? Vanamiis sures ärä. Kos temä mateti? Pika põllu pendre ala. Kos pennär jäi? Pennär üles künneti. Kos ader jäi?Continue Reading
Liiri-lõõri Rõngu TSIIRI-TSIIRI TSIRGUKE, liiri-lõõri lõoke, piiri pääri pääsuke, koes su kulla pesäke? Tare taka tamme otsan, kua taka kuuse otsan. Koes tuu tamm jäi? Vanamiis ragusi maha. Koes tuu vanamiis jäi? Vanamiis kooli ärä. Koes temä matteti? Pikka põlluContinue Reading
Liiri-lõõri Rõngu x Ketilaul. LÕÕRI, LÕÕRI, LÕOKENE, kos so kulla pesakene? Tare taga tamme otsan. Kus tamm jäije? Vanamees ragus maha. Kus vanamees jäije? Vanamees kooli ära. Kohes teda mateti? Pika peenra otsa ala. Kos peenar jäije? Kana üles rehits.Continue Reading
Liiri-lõõri Rõngu x Keti laul LÕÕRI, LÕÕRI, LÕOKENE, kos so kulla pesakene? Tare taga tamme otsan. Kus tamm jäije? Vanamees ragus maha. Kus vanamees jäije? Vanamees kooli ära. Kohes teda mateti? Pika peenra otsa ala. Kos peenar jäije? Kana ülesContinue Reading
1. EÜS VI 213 (101) < Sangaste khk – A. Kiiss, 1909 2. EÜS VI 208 (80) < Sangaste khk – A. Kiiss, 1909 3. ERV 267 (1890) < Sangaste khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva, 1877. 4. ERV 274 (1924) Continue Reading
Liiri-lõõri Rõngu x TSIIRI, TSIIRI, TSIRGUKENE, lõõri, lõõri, lõokene, kos so kulla pesakene? Tare takkan tamme otsan, mõtsan kuiva kuuse otsan. Kos to kuus jäije? Vanamees ragus maha. Kos to vanamees jäije? Vanamees kuuli ära. Kohes teda matteti? Pikka põlluContinue Reading
Liiri-lõõri Sangaste TSIIRI, TSIIRI, TSIRGUKENE, lõõri, lõõri, lõokene, kos su kulla pesäkene? Mino pesä pedästikun, kuiva kuuse osa pääl, suure tamme juure all. Kos see kuus´ jäi’e? Vanamees maha ragi. Kos see vanamies jäi’e? Ärä timä kuoli. Kohes timä mateti?Continue Reading
Liiri-lõõri Sangaste LIIRI-LÕÕRI LÕOKENE, piiri-pääri pääsukene, kos su kulla pesakene? Minu pesa pedajen, kuiva kuuse ossa pääl. Kos tu kuju kuus jäi? Vanamiis maha ragusi. Kos tu vanamiis jäi? Ära tema kuuli. Kohes tema mateti? Pika palu penderede. Mis sinnaContinue Reading
Liiri-lõõri Sangaste LÕÕRI, LÕÕRI, LÕOKENE, kos su kulla pesäkene? Minu pesä pedästigun, kuiva kuuse ossa pääl. Kos see kuju kuus jäi? Vanamees maha ragus. Kos too vanamees jäi? Ära temä suresi. Kohes tedä mateti? Pikä palu pendrä ala. Kohes tooContinue Reading
Mitu halba ilma peal Sangaste KOLM OL´L´ ALVA ALLE ILMA: üts´ ol´l´ imetä tütar, tõne ol´l´ iseta poiga, kolmas´ vaene läskä-naine. Midä ik´ vaene läskä-naine? Ik´ ta maa künnijät, musta mulla pöörijat. Midä ik´ iseta poiga? Ik´ ta adra köüdijät,Continue Reading
Kolm halba ilma peal Sangaste KOLM OL´L´ ILMAN IKIJAT, alle ilma armetut: üts küll olli vaenelatsi, tõne ilma imätä varsa, kolmas vaene läskä naine. Midäs iki vaene latsi? Iki armu andijata, päiväl pää silläjätä. Midäs iki imätä varsa? Panti varraContinue Reading
Mitu halba ilma peal Sangaste KOLM OL´L´ ILMAN IKIJAT, alle ilma armetut: üts küll olli vaenelatsi, tõne ilma imätä varsa, kolmas vaene läskä naine. Mis ikk vaenõ läskä nainõ? Ikk ta sängu säädeenna, palajata pandõena, läsä leibä süvveen. Mis ikkContinue Reading
Imelik maja Puhja x OLES MINU LOODU MEHESSEGI, pooles eas poisissegi – ma tiis tare taivaade, elu ilma veere pääle, kost käis müüda müügihärra, ega riidi Riia härra, ega puulba poodi poisi. Küsitelle, nõuetelle: „Kas om Riiga vai om liina?”Continue Reading
Tuulest tuba Võnnu SÕUDKEM, KÄE, SÕUDKEM, JALA, sõudkem sinnä saarõ pääle, kohe san’t oll’ sanna tennü, vaene mees oll’ varjo lännü. Sinnä küll käivä siidilaiva, Soodomast käivä soolalaiva, Kommorast käivä kaubalaiva. Sadu oll’i saina sammeldanu, (udu) undse oll’ urrõ etteContinue Reading
Imelik maja Otepää NAKSI TUBA TEGEMAIE, tua nulke nuppeldama: kuu panni kor’ssnas, päävä pääle katuses, ao tähe aknas. Säält sõit müüdä Riia errä, Riia errä, raadi provva. Küsütelli, nõvvetelli; „Kas om Riiga vai om liina, vai om suuri soola liina?”Continue Reading
Imelik maja Sangaste OL´L´ MULL KOLMI VELLEKESTA, üts ol´l´ pikemb, tõne lühemb, kolmas olli maani matal´. Pikemb tek´k´ tare pilve korru (kõrguse), matal´ tek´k´ maja maasikist, lühemb liina linnukist. Müödä sõidi mündi saksa’, müödä münditse emändä’, müödä mündi preilikese’, mõtel´Continue Reading
Tore sõit Kambja x LÄTSI MINA LÄBI KÜLA, kuku, kuku, kuku läbi tammitse tanumi, kuku, kuku, kuku, läbi vaskse väräte, kuku, kuku, kuku, Kägu kukkus looga pääl, kuku, kuku, kuku, tõne tõse rooma pääl, kuku, kuku, kuku. kägu kukkus kuldaContinue Reading
Saani tegemine. Tore sõit Võnnu KES SÄÄL KEERO LOOGA LAANEN? Kalevine poisikene, Mis ta aääl sís tööd ta tegi? Suvel tegi suuri saane, talvel tahots jalassit, külelaude kirjotedi, peralaude pilutedi, edelaude ehitedi. Vehmre sisse visnapuusta, looka pääle lodjapuusta. Tooge siiaContinue Reading
Saani tegemine. Tore sõit Võnnu Kalevipoeg saani tegemas: KES SÄÄL JO KEEREN LOOGA MÕTSAN? Kalevisine (?) kange meesi. Mis ta jo sääl tööda tegi? Talvel jo tahutsi jalasida, piluteli peelepuida, ehijotelli edelauda, pilutelli peralauda, korijotelli kodarida; vahtrapuust sai vahepulga, kõivapuustaContinue Reading
Saani tegemine Võnnu KES SEAL KEERU LOOGA MÕTSAN? Kalevine poisikene. Mis ta sääl jo tööda tegi? Suvel tegi suurta saani, talvel tahots jalaseid. Ehit saani edelaude, pilut saani perälaude, kirjot saani külelaude. Kui sai saani valmist – määnes hobu etteContinue Reading
Lauliku lapsepõlv. Kaasikute võistulaulmine Võnnu Võitlus kaasikute vahel. MIS TULED KINNAS KIUSTELEMA, kaske, vana vilste võistelema, kaske? Ma viin kinda kesaelle, kaske, vana vilsti vaidijase, kaske: sinna’p kinnas kistanese, kaske, vana vilsti vatsutelle, kaske. Kas sina pelgad puuduveta, kaske,Continue Reading
Laulikule palka. Lauldud – hobu, sadul Sangaste PEAKS MU LAULUD MAKSETAMA, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, ma ei nõvva palju hinda, või e-li lee-lu, el-li lel-lu: äälest küsi härjapaari, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, kulda vai kübärä tävve, või e-liContinue Reading
Kurb laulik Otepää KES MINNU KUULI LAULEVATA, laululugu laskevata, mõtel mu liia-rõõmulise, häälta hää helülise. Mina kohalt kurvaline, hellä elu leinaline; lahku ei süä laulu poole, miil ei miildü rõõmu poole. Süämel om süüdü palju, meelekesel mitu vikka. Kes minuContinue Reading
Suude sulg Otepää Küla ütel MIS MINA KUKU, KURBA LINDU, mis mina laula, hellä latse? Mul jäi kodu suude sulge, lavva pääle laululehte, kirstu kappi kõne kõlksu, parsile paeatus paberi. Noored mehed, helläd velled, pandke ratsu rakkeesse, halli hobu helmetesseContinue Reading
Küla ütel Otepää KÜLÄ MUL ÜTTEL: „KUKU, KUKU!”, külälatse: „Laula, laula!” Mes ma laula, leinaline, kuugu kurvameeleline – mullu jõi murekarika, tänävu jõi tõista kõrda. Oles mu laulut massetasi! Ei ma ei nõvvas pailu hinda – laulust võtas laugi ruuna,Continue Reading
Laidan laisale Otepää Talgulaul ETSE LAULGE, LAISA NEIU, veeretage, virga virve! Kui te’i laula, mina laida, laida teid laisale mehele, pika puu palutajale, halu ahju heitijale, läätsaleeme lõmpijale, kel’ om viisu(d) viisi sülda, räti(d) kümme küünarida – päiv läts aigaContinue Reading
Laulu võim. Metsamurd. Kalajõgi. Laulu lahutaja. Sangaste OLES MIND LOODU LAULIJASSA, , või e-li lee-lu, el-li lel-lu, laulijassa, laskijassa, või e-li lee-lu, el-li lel-lu – laulas mere ma murussa, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, mere liiva linnassessa, või e-li lee-lu,Continue Reading
Laulu võim. Puud pole ühepikkused Ladvad lindudele Sangaste Käo laulda TEE PIKK MEILE MINNA, maa kavvõdõ karata, jõvva_i pilvile visata, sõmõrile tsõõrita. Mõts oli helle helisema, laan kummõ kumisõma. Kui ma lauli, laasi lauli, leie kättä, mõts käräti. Laihki leiContinue Reading
Laulu võim Otepää Laulust KUI MINA NAKKA LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, pisut sõnno pildumaie – jõvva_i minno ohja hoita, ohja hoita, köidse köita, pilve kinni mo pidada, taivas lakka (laia – lakja?) taldudada. Ohja hoitva hobesida, köidse köitva koormahida, taivas tands,Continue Reading
Lauliku lapsepõlv Otepää TSÕTSIKÕSÕ, LINNUKÕSÕ, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, ärge naarõlgo minuda, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, et ma latsi laali pallu, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, kõhetu kõnõli pallu, või e-li lee-lu, el-li lel-lu – ega sii olõContinue Reading
Laidan laisale Sangaste x KUI SA EI LAULA, MINA LAIDA, laida laisale mihile, pane pik’äle poisile, kel olli viisu viisi süldä, kabla katesse vakku, rätik kümme küünärit, ame ilma arvamede, päivä viita päästõ’õnne, ajastõgõ arutõnne. Laulnud Marta Kiršbaum (78 a)Continue Reading
Hea hääl. Oleks Sangaste MELLES MEIL O’LL, heia-haa, KUMME(R) KURKU, heia-haa, kumme(r) kurku, heia-haa,, helle hääle, heia-haa, – viiulit lei, heia-haa, meie velle, heia-haa,, kandelit me, heia-haa, kasvataja, heia-haa,, pilli löönu, heia-haa, me pidaja, heia-haa, häälta tennu, heia-haa, hä’llutaja, heia-haa,Continue Reading
Ostetud hääl Sangaste 1. 2. TOHE NÄIO SIINÄ LAULDA, äkki äält kuulutede, siin om kuulija kurun, sõna võtija võsun, laulu võtija laanen, kiä võt´t´ näio elle ääle, elle ääle, kumme kurgu. – Näio elle ääle ost´, aälest an´de ärjä paari,Continue Reading
Sangaste Laula. Ilu jookseb ees NÄIOKESE’ NOOREKESE’, ilotelge, naljatelge, nüüd ep ilu aruline, nali kate-kõrraline, nüüd ep ilu iene joosi, nal´l´a manna maadeles. Illus om noorelt ilutede, latsepõlven nal´l´atede, kuri om noorelt kurba olla, vaiv om noorelt vaiki saista, kurbaContinue Reading
Pole lauljat hulgas Sangaste SIIN OM ULKA NÄIDOSIDA, eevushka, maarushka, mõni rinda mõrsijida, eevushka, maarushka, ole’ ütest laulijata, eevushka, maarushka, laulijata, laskijata, eevushka, maarushka, sõna kolme kostijata, eevushka, maarushka. Kui ma esi iest ei võta’, eevushka, maarushka, iest ei võta,Continue Reading
Lauliku vaev Sangaste MAHA MINA PESSI MUSTA RIHE, maha aije aganitse, maha saadi saisuledse, maha põrmutse põroti, es jää utsu otsa pääle, es jää põrmu põse pääle – udsu jäije usse pääle, põrmu rihe põrmadule. Enämb vaiva laulijal, kui omContinue Reading
Palju sõnu Sangaste OLES MA LOODUD LAULIJASA, laulijasa, laskijasa, laulaks mere ma murusa, mere põhja põrmandus, mere kivi’ killergis. Mull om sõnno sõgla täüs, pääle villa vaka täüs, koton om mull koti täüs, üten om mull üsä täüs, man omContinue Reading
Laidan laisale Sangaste KUI SA EI LAUA, MINA LAIDA, laida laisale mihele, pane pikäle poisile, kell om viisu viisi süldä, räti’ kümme küüneriid, särk´ sällän säidse saina, ame ilma arvamada, kalsa’ ilma kaemada. Viis: Karl Vill (80 a) (RKM IIContinue Reading
Endine hääl. Laulu võim Sangaste OLES MU HELI ENNITSES, kurku kulda muinatses, ära mina petas pilli hääle, kattas kannelde kõmina, venelaste viles pilli, suurte sakste sarve pilli. Ära viidu häälekene, ära kume kurgukene. Andge kätte neiu hääle, neiu hääle, neiuContinue Reading
Hea hääl. Ostetud hääl Sangaste LAULOLÕISI OTSITI, sõnolõisi sõõreti! Mina latsi lauloline, tõne sõsar sõnoline, nelläs nii neelüline, vijes viksi häälüline. Eilä mina osti hääle, varra ma hääle vaheti, häälest mina anni härjapaari, kurkust kullatu ubina, lõõrist lõiksin he´lmekõrra. Viis:Continue Reading
Arg laulik Sangaste x Karjalaul TOHI LAULDA VAI EI TOHI, johus kodu kuulunema, tare ette el’ginema, eidüss (heitus) ime, eidüss ise, eidüss ime ehitsele, taade tagakamberele, mõtel sõa sõidevate, venne väe veerüväte. Imekõne, memmekõne, egas sõda siin ei sõida, vennevägiContinue Reading
Sangaste x Laulu korgustus, (teisend) MIS SA LAULAD, KUI SA_I MÕISTA, kui sul sõnnu puudunes! Võta võlgu minusta, ma anna ütest ajaste(g)est, kingi ütest keväjaste, mul om sõnnu sõgla täüs, tõne villa vaka täüs! Laulnud Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf.Continue Reading
Lauliku soost Sangaste x Karjalaul. TOHI MINA TUIMA OLLA, tuima olla, saina saista, ole mina tuima suusta, tuima naise tütäriid. (Latusime – lataeise, viil ol’l’ latsi laduse’ep.) Laulnud Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 10, II; 18 71-5) jaContinue Reading
Halb laulik. Laulu võim Sangaste x MIS SIA, SITIKAS, SIRISED, porikärblane, pirised – s’ul pole häälta hästi laulda, kurku kõrgele hõisata! Kui mina hakkan laulamaie, laulamaie, laskamaie, viru viisil veeretama, harju kannelt kõõrutama, soome laulu laksutama – siis ei saaContinue Reading
Laitjale Sangaste MIS SA, NAARUS, MINDA NAARAT, tike, minnu teotet? Sa oled esi ammu naaret, mullu muide kuulutet. Ilus olõ ma helmite, tsõõrik ilma ma sõlõtõ, kaunis – kaala rahata, sirge ilma ma siite. Viis ja tekst: Katri Susi (umbContinue Reading
Kellele hoiate huuli. Ei ole hulgas lauljat Sangaste SIIN OM HULKA NEIDUSIDA, mõni rinda mõrsijaid, olõ hulgast laulajat, sõna kolmi kostajat, kui ma esi iist ei võta, iist ei võta, päält ei päästa! Neiukene, noorekene, kelle hoiat ommi huuli, pealContinue Reading
Laulu võim Sangaste KOS MINA LAULU LAOTESI, sinna kasvi suure saare, sinna mõtsa murdunessa, sinna laane langenessa. Puu küll, puu küll, hellad velled, puu oli täisi puudukesi, ossa täisi oravida, ladva laane linnukesi. Jõgi juuski juure alta, kala küllitasid jõessa,Continue Reading
Laulu võim Rõngu Kui mina laulan KUI MINA LAULAN, LAKSUB LAANE, kõõrutan – kõliseb metsa, tõstan äälta – tõuseb tuulta! Laulan tammed tantsimaie, männimetsad mühamaie, kuusemetsad kohamaie, aavametsad elkimaie. Enne tammed langevad, enne lõpeb lõmmumetsa, kuivab ära kuusemetsa, kaob äraContinue Reading
Laula, kuni elad Rõngu Laula! LAULA, LAULA, SUUKENE, liigu, linnukeelekene, mõlgu, marjameelekene, ilutse mo südamekene! Küll saad siis sa vaita olla, kui saad alla musta mulla, valge laudade vahele, kena kirstu keskelle. Laulmise järgi üles kirjutanud P. Kurg ja hr.Continue Reading
Laidan laisale Rõngu Ainale, kullale! LAULGE, LAULGE, LAISA NEIU, ainale, kullale, kullale, veeritage, virga neiu, ainale, kullale, kullale! Kui te_(e)i laula, mina laida, ainale, kullale, kullale, laida teid laisale mihele, ainale, kullale, kullale, saada sanna kütijäle, ainale, kullale, kullale, kellContinue Reading
Laulu võim Rõngu Kust laulud. Laulmine KUI MINA AKKAN LAULAMAIE, kukku, laulamaie, luulemaie, kukku, siis tulep küla kuulamaie, kukku, vald tulep välja vaatamaie, kukku, sõda jääb servi seisamaie, kukku, hõbemõõka mõtlemaie, kukku – luu (lood) mina võtti lutsu suusta,Continue Reading
Laulikute sõim Rõngu MIS TULED, KINNAS, KIUSTELEMA , vana viisu vaidelema, tatilõuga tapelema? Näe ei oma nägugi, silma seliti pähana, kulmu kääned kukuruse, ila sull jookseb erne liuda, tat sull tilgub taari kannu. Sull ei olle häälekeista, häälekeista häste lauldaContinue Reading
Kust laulud. Lauluvõim. Laulu laitjale Kust laulud. Laulge, muidu laidan. Laulu laitja sajatus Rõngu EI MA TIJA EGA MÕISTA, oi, oi, ral-lal-laa, melles mull on helle hääle, oi, oi, ral-lal-laa, helle hääle, kumme kurgu, oi, oi, ral-lal-laa! – Kui küllContinue Reading
Laidan laisale Rõngu LAULGE, LAULGE, TSÕTSIKESE, kukku, lõõritage, linnukese, kukku, kui te ei laula, mina laida, kukku, laida laisale mehele, kukku, pane pikale poisile, kukku, kell om viisu viisi sülda, kukku, kabla katessa vaguda, kukku, räti kümme küünerida, kukku! Continue Reading
Laulu võim. Tall taevas Rannu OLES MIND LOODUT LAULIJASSE, laulijasse, laskejasse – mina küll laulas laste vasta, Poolamaale poiste vasta, taade Narva naiste vasta! Ma laulas need mered maasse, meregi põhjad põrmandusse, mere liiva lillakusse, mere ääred eeringesse, mere kaldaadContinue Reading
Laulu võim Rannu KUI MA HAKKAN LAULAMAIE, laulamaie, laskemaie, Viru küll viiul veerimaie, Arju kannel kõõrutama, ei sis ei saa küla magada, küla küll poisid poolta unda, küla naised natukesta. Küla küll astub aia pääle, poisid puuriida pääle, noored naisedContinue Reading
Laulikule raha Rannu ANDKE RAHA LAULIJALE, killing keelepeksiale! Enamb vaeva laulijale, kui on rehe peksiale – rehe peksan, sis unetan, luu laulan, teist tuletan. Mis ma hoolin lauldessagi, tõrgun heale tõstessagi, kõrgista kõneldessagi? Minu oma siin ei ole, minu kaasaContinue Reading
Laulikute sõim Rannu Laimajale. Sõimulaulud NÄE, KOS MINU NÄÄGUTAJA, kae, kos minu koogutaja! Esi ei massa maad ei mulda, sügisesta söödamaada, kevajasta kesvakõrta – alles sa tulid raipe kallalt, alles sul hamba veritse, suu sooliku limaga. Eitsi laulu SINA LAULAS,Continue Reading
Laulikute sõim. Halb laulik Rannu MIS SA LAULAD, LAGIPÄÄ PALJAS, mis sa, sitikas, sirised, pasaratas parised? Sul pole häält hästi laulda, kurku kõrgesta kõnelda – adrakurg sull kurgu ees, raudaäke rinnussagi. Teine laulab vastu: NÄE, KUS MINU NÄÄGUTAJA, kae, kusContinue Reading
Laulu võim Rannu KUI MINA AKKAN LAULAMAIE, laululõnga lõikamaie – mull saab üüssä üteldägi, mõnes päeväs mõteldagi. Küla sis astub aia pääle, poisi puuriida pääle, latse laastu-unikule – ikkes kulleva minuda: kost se laits sii laulu saanu, ulluke sõna osanu?Continue Reading
Ei tohi laulda Rannu KÜLL MA LAULAKS, KUI MIND LASTAKS, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, küll ma kukuks, kui mind kuuldaks, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la! Ma laulas maa meresse, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, mere veere virtsikusse, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, mereContinue Reading
Laulu võim. Küla ütel… Rannu KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE Viru kannelt veeretama, Harju kannelt haugutama – ära siis petan pilli hääle, kata kannelte kõlina! Sõs ei saa küla magada, külä poisi poolta unda, külä tüdruku sugugi. Külä küll ütel: kuku,Continue Reading
Laulu võim Puhja x OLES (ole-es?) MUL SÕNA SEPÄ TETTÜ, viisi vasarde valatu – sõsar mull sõnade seppä, veli olli viisi kirjutaja: kirjut maa, kirjut ilma, kirjut puida, kirjut maida, kirjut tähti taivaesse, kirjut puida põõsaesse. Oles sõna sepä tettü!Continue Reading
Laulu võim. Kus laulud õpitud Puhja KUI MA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, saa ei külä magada, külä poisi pooli unda, külä naise natukene – kõik om rinnu riida päälla, kõik om akkin aia päälla minu laulu kuulemaien, viisikesta võttemaien. Kuulellie,Continue Reading
Laulu võim. Kus laulud õpitud Puhja OLES MU LOODU LAULIJAS, laulijas ja laskijas! Laulas ma, maa mürisep, laulas ma, sis laksus mõtsa, kõneles ma, kõlgsus mõtsa. Ei ma tiiä, kes ma ole – mõni mõtel mõtuses’se, esi eidi ilves’sesse. KonnesContinue Reading
Laulu võim. Laulust hobu Puhja Laulu vägi KUI MA HAKKAN, joodu, LAULEMAIE, joodu, oi, leeli, laulemaie, joo, laulemaie, joodu, laskemaie, joodu, oi, leeli, laskemaie, joo, küla jääb vaiki, joodu, kuulamaie, joodu, oi, leeli, kuulamaie, joo, vald jääb vaiki, joodu,Continue Reading
Laulikule juua. Lauliku vaev Puhja ANDKE ÕLUT LAULIJALLE, viina viisi võttijalle, laulja lagi palasi, jooja kurku kõrbenessi. Enamb vaiva laalijalle, kui jo rehepessijalle – laulu laali, tõist mureti, rehe pessi, sii uneti. Maha pessi pika rehe, aganatse halva rehe, esContinue Reading
Laulikule juua Puhja ANDKE ÕLUT LAULIJALE, viina viisi võttijale, laulikul lagi palasse, jooja kurku kõrbenessi. Sis ma laula – laksup mõtsa, kõnele, sis kõlksup mõtsa, heida keelta – helgip mõtsa! Oles mu heli ennitsessi, kurku mul kulla mullutsessi, sis minaContinue Reading
Laulu võim Puhja LÜHIKE LUGU MINULE, lee-lee-loo, väikene värsikene, lee-lee-loo; pööra ümbre, ütle jälle, lee-lee-loo, varsti vana järje pääle, lee-lee-loo: kui ma nakka laalemaie, lee-lee-loo, laalemaie, laskimaie, lee-lee-loo, pisut sõnu pildumaie, lee-lee-loo – jõua ei obu vedada, lee-lee-loo, jõua eiContinue Reading
Mõistatuslaul Otepää MÕISTA, MÕISTA, MU ÕEKE, mõista minu mõistatused! mõni mees mõnesugune: mõni illus ümarkune – mina mõistan, miks ei mõista: herne illus ümarkune; mõni pisut pillerkune – uba pisut pillerkune; mõni kolmekandeline – tatrik kolmekandline; mõnel lakaka mütsi päänContinue Reading
2õistatuslaul Otepää MÕISA POISI LÄÄVA NIITMA: mõnel pikä püksi jalan, mõnel siidisärki sällän, mõnel raudaküpar päänna, mõni om ihualaste, mõni om liperlapergune, mõni om kolmekandiline, mõni om kümne korraline, mõni om all porine! Jälle ma laula tõisite, kõrra tõisite kõnela:Continue Reading
Mõistatuslaul Rannu MÕISTA, MÕISTA, MU ÕEKE: kelle seltsi sirgeemba, kelle varju valgeemba, kell sii pale punane, kelles (kes) sii igiilusa.? Mina mõista, miks ma ei mõista: meiste seltsi sireemba, naiste varju valgeemba, poisil see pale punane, tütriku igi-ilusa. Mõista, mõista,Continue Reading
Saar. Kalajõgi Rannu KUULKE, KUULKE ELLAD VELLED, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, oksad täisi oravida, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, ladvad laululindusida, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la. Jõgi jooksis juure alta, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, kalad kullased sehena, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, augilContinue Reading
Rannu LÄHAB SUVI SAAB SÜGISE, vikat viib arulta haina, nuga viib nõmmelta pedaka, kirves raiub kaske jalgu, hall viib õunad õunapuusta, pälk viib pähklid salusta, mees viib tütrid talusta. Nutma jäävad nurme nurgad, igatsema metsa eared., seda eadi söödijada, sedaContinue Reading
Püha putke lõikaja Sangaste Püha lehe lõikamisest haige ÕTEPÄÄN OLI SUURE ORU’, Karulan oli kallaspoole’. Mis sääl orge vaijeel, kallaspoolde kaldeel, kua lod´jat´ lohu pääl? Pühä-püdse’k leina-lehe’ – nuo no orge vaijeel, kallaspoolde kaldeel. Kes no lõigas´ pühä-püdse, pühä-püdse leina-lehe?Continue Reading
Kuld jäljel Sangaste LÄKI SIISTA SEDA TEEDA, siista marske seda maada, kost om enne härjad käinu, härra käinu, orjad lännu. Mis sääl jälile jäänu, kua sammule sadanu? Hõpe jälile jäänu, kuld sammule sadanu. Kesse kulla üles korjas, kua hõpe maaltaContinue Reading
Marjule. Kulla põlemine Sangaste LÄTSI MÕTSA MIE MARJALE, ala päävä pähkemille, mis mie säältä maalta löüse? Kuusi kollast üökest, sada saksa lastukõist. Kos mie nuo’ üö panni, kos mie nuo lastu lahi? Küü-meeste kübärte pääle, väü-meeste värte pääle, ämma padjaContinue Reading
Kuldnaine Rannu JAANIKENE, POISIKENE, Jaanike, saani tegija, kuldakõrvi kirjutaja – lubasid naiseta elada, abikaasata kasuda. Elanud ühegi aasta, pääle mõne päivakese! Võtsid teha puusta naista, haavast teha Annekesta, kasest teha Kaiekesta, marjavarsista Marida. Ei sa saanud puusta naista, läksid seppaContinue Reading
Kuldnaine. Humal Sangaste VELI, HELLA VELLEKENE, tahit puusta naista teta, lepapakust lepitada, tammepakust tahuda, kulda panna palgeessa, hõbedad ihu ilussa. Lätsit kullaga magama, hõbe hella hingama, ei na kulla es kõnela, hõbe hella es tee heli. Kullal vaja kolme asja:Continue Reading
Õlu. Suur tamm Sangaste TRESIN-TRESIN, LASIN-LASIN, Tartun tetti kumme liina, Leela-maal mammu liina. Tulge sisse, näio’ noore’, ostke kibuna olluta! Kipun ol´l´ kulda kirjutet, kan´n´ ol´l´ vas´ki vitsutet. Kohe eidä (h)iivakese, kohe vala vatukese? Eidä (h)iiva penderede, vala vatu vaoContinue Reading
Nuttev tamm Sangaste TAMM´ KASVI TARTUMAAL, kuus´ kasvi Kuramaal, lepp liina uulitsal, aab Arju piiru pääl – sĩski juure’ kokko joosi, aru’ kokko algenesi, iĩ’ joosi alte juure. Lätsi ma mõtsa kõndimaia, ommogulta ul´l´umaia (hulkuma), näi tamme ikevata aava pikäContinue Reading
Salme laul Sangaste TANDSE, TANDSE MA MÄELA, le-lee, le-la-mus-lee, tandse Tõrvastu mäela, le-lee, le-la-mus-lee. Kes sääl istse mäe otsan, le-lee, le-la-mus-lee? Mari istse mäe otsan, le-lee, le-la-mus-lee. Kes tul´l´ Marri kosjuelle, le-lee, le-la-mus-lee? Kuu tul´l´ Marri kosjuelle, le-lee, le-la-mus-lee. „Tere,Continue Reading
Salme laul Sangaste KES OLLI SUURI, KES OLLI SAARI, le-lee, le-la-mus-lee? Mari suuri, Mari saari, le-lee, le-la-mus-lee! Kes läits Mari kosjuenne, le-lee, le-la-mus-lee? Kuu läits Mari kosjuenne, le-lee, le-la-mus-lee. „Tere, Mari neitsikene, le-lee, le-la-mus-lee! Kas sa tahat mulle tulla,Continue Reading
Salme laul Sangaste LÄTSI MÕTSA KÕNDIMAIE, lätsi söödi keskeella. Mis sääl söödi keskeella? Kana oli söödi keskeella. Kanast kasvis Salvikene, saksa Salvi neitsikene. Tulli päiv, terets päiv: “Tere, saksa Salvi neitsi, vaski orja vaenelatsi, kas sa tuled minule?” „Lä’ä eiContinue Reading
Lunastatav neiu Sangaste NAKSI MERI MA MINEMÄ, pikä purju’ pillumaia. „Piä, meri, saisa, vesi – las ma kae kodo poole, eidä sil´mi ellä poole: kes sääl koton kõndines, tare iene tandsines?” Ise koton kõndines, tare iene tandsines. „Isekene, taadikene, ostaContinue Reading
Lunastatav neiu Sangaste LÄTSI MERI MA MINEMÄ, pikä purju pilluma. Odot, meri, peä, vesi – las ma kae kodo poole, eidä silmi ellä poole: kes sääl koton kõndines, tare iene tandsines? Ise (isa) iks koton kõndines, tare iene tandsines. „Isekeni,Continue Reading
Mere kosilased Sangaste KÕNDSEN TEEDA, KÕNDSEN MAADA, kõndsen ümbre mere äärta, lassi lainetel vajuda. Kes säält merest vastu tulli? Vaskineiu vastu tulli. “Tere, tere, neiukene, tere, neiu noorekene! Kas sina võtad mulle tulla, mulle tulla, muile minna?” “Ei minaContinue Reading
Haned kadunud Otepää PEREMEES PEREMEHEKENE, perenaine, naisukene, muile andis muuda tööda, mulle andis anid hoita, anid oita, kanad kaitsa. Aa’si ma ani vesile, keeruti kana kesäle, esi mina lätsi kõrtsusseni; sääl ma jõien suutäis viina, suutäis viina, tõine „piiva”. JäiContinue Reading
Salme laul Otepää x Tähe mõrsja MARI MARJA, SARI SARJA, saije karvetu mäele, usse ette astemaije, kaije kauba tegimaije. Tulli Kuu, poisikene: „Tere, Mari, neitsikene, kas tuled Kuulegi?” „Ei ma lää Kuulegi – Kuu om kolmest kõvera: ütte kasvas, tõseContinue Reading
Haned kadunud. Suur tamm. Venna kirvehaav Kambja ESAKENE ENNEKENE, muile annid muida tööda, sulastele suurta tööda – mulle annid halba tööda: mulle annid ani hoita, ani hoita, kanad kaitsa. Ai ma ani vesile, kanad kulla kastele liiger-laager laintelle. Tuli tuultaContinue Reading
Haned kadunud Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, muile annid muuda tööda, sulasile suurta tööda; mulle annid alba tööda – annid mulle ani’ oita, ani’ oita, kana kaitsa. Aije ani ma vesile, lasi kana laineile. Tul´l´i augas´ alta vie, mudakurvits alta mua, veiContinue Reading
Haned kadunud. Suur tamm. Venna kirvehaav Kambja ESAKENE ENNEKENE, muile annid muida tööda, sulastele suurta tööda – mulle annid halba tööda: mulle annid ani hoita, ani hoita, kanad kaitsa. Ai ma ani vesile, kanad kulla kastele. Tuli tuulta muialt maalta,Continue Reading
Haned kadunud Puhja 1. 2. EMAKENE, ENNEKENE, muile (sa) annit muida tööda, sulasella suurda tööda, mulle annid ani oida, ani oida, kana kaitsta, kana karja kaitseda. Aie ma ani ojalle, keeruti kana kesälle. Tuli kotkas, kurja lindu, ahka lindu aavikust,Continue Reading
Uppunud vend Otepää Venna otsija OLLI MUL KOLMI VENNAKESTA, kolmi kui ua-ivada, kaits kui herne-kaunakesta. Üte panni marjamaale, tõse panni karjamaale, kolmanda saatse kalale. Tulli velle marjamaalta, tõine velle karjamaalta, ei tulnud kolmandat kalalta. Panni_s sõle sõudemaie, lehe laia lendamaie:Continue Reading
Vend veehädas Rannu OLLI MULL KOLMI VENNAKESTA: ühe saatsin karjamaale, tõise saatsin marjamaale, kolmanda kalamerele. Tulli kodu karjamaalta – karja pullike eessa, tulli kodu marjamaalta – marjakorvike käessa, ei tulnud kalamerelta. Laksin venda otsimaie, otsin orud, otsin mäed, otsin orudContinue Reading
Uppunud vend Puhja OL’LI MUL KOLMI VELLEKEISTA: üte saadi marjasmaale, tõise saadi karjasmaale, kolmanda saadi kalale. Üits tul’li velle marjasmaalta, tõine tul’li velle karjasmaalta, kolmat ei tullu kalalta. Tei ma päise pätsikese, lätsi velle otsimaie. Tul’li mul vasta vana meesi.Continue Reading
Härjad murtud Rõngu x Sahka laul. LÄKSIN METSA KÜNDAMAIE, kuuma päeva paisteenna, oodi ma toitu toodavat – näe_es toitu toodavat! Vilisti ma vinti metsast, parmo pajo põõsaasta – pist ta Kirju kindsu pääle, pugalile puusa pääle. Kiri läks metsa kiieldes,Continue Reading
Hollandi sulane. Härjad murtud Otepää OLLI MINA ORJAN OTTEPÄN, käisi karjan Kammian, Soomemaal olli sulasen. Künni üles härra nurme, risti-rästi Riia nurme; aie mina adra kivi taade, tsusksi piidsa peendreeda, lassi härga laaneessa. Tuli susi Soomeesta, laia käppa laaneesta: kiskusContinue Reading
Härjad murtud Otepää Teoaja laul ENNE OLIN HÄRRA POISSI, taga Riia tallipoissi. Kündsin üles härra põllu, risti rästi härra põllu, ajasin adra kivi taha, piitsa visksin padrikusse. Hunt tuli soovikusta, laiakäppa laanikusta, kisksid minu kirju härja, lõhksid minu laugu härja,Continue Reading