Lauluq loonast, eläjist ja tsirgõst

Urvastõ

Kägo

KUUGU’, KUUGU’, KÄOKÕNÕ,
laula’, laanõlinnukõnõ!
Olõs seo kägo kätte saanu’,
pihulindu mino piiu –
käost mina tennü’ käteräti,
pihulinnust pikä põllõ,
laululinnust laudlina.

Lauli’ kar’usõ’.

Viis ja tekst: EÜS VII 876 (14) & EÜS VII 1284 (90) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Haanja t – M. Pehka, R. Tamm < Krõõt Luik, 60 a (1910).

Urvastõ

Kägo kuuk

KUUGU’, KULLA KÄOKÕNÕ, kukku,
laula’, laanõlinnukõnõ!
Ega kägu mul ei kuugu’,
laanõlindu mul ei laula’ –
kägu kuuki kündijäle,
kündijäle, külvijäle,
peotävve pillijalõ,
adratävve ajajalõ.

Os seo kägu kätte saasi’,
pihu mullõ peiu tulõsi’ –
köost tii ma käteräti,
pihust piinü piharäti,
oravast tii olaräti,
kalõvast tii kaalaräti.

Viis: EÜS VIII 159 (6) < Valga – K. Viljak < postiametnik Kiin (1910).
Tekst: H II 36, 301/2 (499) < Urvaste khk, Uue-Antsla v – Gustav Seen < Maarja Zillensk, 48 a (1893).

Harglõ

Käolõ

KUKU’, KULLA KÄOKÕNÕ,
laula’, laanõlinnukõnõ.
Kägu kuuksõ, kuusik kumisi,
sisask laulsõ, silda tõrku,
pihu lauli, pihla nõrku.
Os see sisask siiä’ tullu’,
os see pihu piiu tullu’,
os see kägu kuuknu’ mullõ –
sisaskist saas siidiräti,
pihust saas ma pikä põllõ,
käost saas ma kuldsõ kuuõ.

Viis ja tekst: ERM 128, 13 (2) < Hargla khk, Taheva v – Jaan Tamm, Hargla köster < Julie Raudsepp (sünd 1880), (1900).

Vahtsõliina

Käo laul

KÄGO KUUKÕ KUUSÕ LADVAH, kuu-ku, kuu-ku,
tarõ lävel tammõ ladvah, kukku!
Et sa kuku’, k’aokõnõ,
liigu’, linnu keelekene!

Laulsivad karjalapsed käo kukumisele vastu.

Viis ja tekst: EÜS IX 1337 (249) & EÜS IX 1488/9 (77) < Räpina khk, Toolamaa v, Leevaku k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Lotti Terepson, 30 a (< laul õpitud Vastseliina khk, Orava v) (1912).

Kanepi

Kägo, käopoig

1.

2.

KÄGU KUUKSÕ, MÕTS KUMISI,
pihu laulsõ, mõts pimeti,
sisask laulsõ, mõts sineti.
Kost se kägu kätte saassi,
kost see pihu peiu saassi –
käo kätte käkistäsi’,
pihu peiu pitsitäsi’.
Pihust tiissi piinü põllõ,
käost tiissi käteräti,
sisaskist tiissi siidiräti.

Viis 1: EÜS IX 1337 (249) < Räpina khk, Toolamaa v, Leevako k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Lotti Terepson, 30 a (sünd Petseris) (1912/13). Fon 23 e.
Viis 2: SKS Hermann 11 (18) < Hargla khk – M. Hermann (1895-1896).
Tekst: H II 56, 953/4 (25) < Kanepi khk – Carl Lipping (1895).

Urvastõ

Kurg kündmän

LÄTSI MÕTSA HUMMUKULTA,
varra inne valgõta.
Näi ma kurõ kündevät,
haraku atra ajavat.
Lei ma kurõ kundi pääle,
harakulõ hanna pääle.
Kurg läts’ kodu kungatõn,
harak handa siputõn.

Viis: EÜS VII, 895 (85) < Urvaste khk, Uue-Antsla v – M. Pehka < Eeva Maalberg, 50 a (1910).
Tekst: H II 36, 11 (1) < Urvaste khk, Vana-Antsla m – Gustav Seen < kolm moonanaist, umb 55-60 a (1893).

Karula

Latsilaul

TSILLUKÕNÕ TSIRK OLL’ TII PÄÄL,
punane tutt oll’ pää pääl.
Esi’ ta laulsõ: “Tiidiga-liidi,
tulkõ tarrõ tandsma!”
“Ei saa’ minnä’,
suka’, känga’ katski,
elomiis om kinni’!”

Viis ja tekst: RKM II 307, 372 (18) & RKM II 208 635 (6) < Karula khk, Pikkjärve, Alliku t – Ingrid Rüütel < Liine Baumann (sünd 1900 Rõuge khk, Tsooru v; Karulasse tulnud lapsena), (1973). 

Põlva

Latsilaul

***

LIIRI-LÕÕRI LÕOKÕNÕ,
kos su kulla pesäkene?
Tarõ takah tammõ otsah.
Koes tuu tamm jäie?
Vanamiis maaha raiõ.
Kos tuu kirvõs jäie?
Kivvi ta kirahtu,
merde ta mürähtü.
Kos tuu meri jäie?
Härä’ ärä’ jõiva’.
Kos nuu’ härä’ jäivä’?
Mõtsa nimä’ lätsivä’.
Mingas sinnä’ perrä minnä’?
Vasitsidõ vangõrdõga,
kivitsidõ kilgõldõga,
tulitsidõ tungõldõga.

Viis ja tekst: RKM II 208, 615/6 (6) < Põlva khk, Mooste v, Adiste k, Mäeotsa t – H. Tampere < Hilda Kuklas, 62 a (1966).

Põlva

Latsilaul

***

TSIIRI- LIIRI TSIRGUKÕNÕ,
kos su kulla pesäkene?
Tarõ takah tammõ otsah.
Kos seo tamm jäie?
Vanamiis timä maaha ragi.
Kos seo vanamiis jäie?
Ärä’ timä kuuli.
Kohe timä matõti?
Pikä põllu pindre pääle.
Mis sinnä’ pääle kasvi?
Pinipütsk pääle kasvi.
Kos seo pütsk jäie?
Vikat timä maaha ragi.
Kos seo vikaht jäie?
Kivvi tirahtu.
Kos seo kivi jäie?
Merde mürähtü.
Kos seo meri jäie?
Härä’ ärä’ jõiva’.
Kos neo’ härä’ jäivä’?
soe’ ärä’ seivä’.
Kos neo’ soe’ jäivä’?
Mõtsa pagõsiva’.
Kos seo mõts jäie?
Maaha timä raoti.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1178 h < Põlva raj, Mooste k/n, Kauksi k /Põlva/ – O. Kõiva < Alma Voll, 73 a (1966). Lit. E. Tampere (1986).

Räpinä

Karjalaste laul

PIIRI-PÄÄRI PÄÄSOKÕNÕ,
kos su kulla pesäkene?
Tarõ takah tammõ otsah.
Kos sii tamm om jäänü’?
Vanamiis tä maha ragi.
Kos sii vanamiis jäänü’?
Vanamiis maha’ matõti.
Kohe timä matõti?
Pikä põllupindre ala.
Kos sii pinnär jäänü’?
Adõr pindre ärä’ künnü’.
Kos sii adõr jäänü’?
Adra kivi katski löönü’.
Kos sii kivi jäänü’?
Kivi läts’ maa ala.

Viis ja tekst: EÜS IX 1333 (228) & EÜS IX, 1471 (63) < Räpina khk, Toolamaa v, Leevaku k – A. O. Väisänen, R. Tamm, A. Nirk < Daniel Punman, 61 a (1912). Fon 21 a.

Rõugõ

Lõokõnõ. Latsilaul

Lõokõnõ. Latsilaul
TSIIRI, TSIIRI, TSIRGUKÕNÕ,
lõõri, lõõri, lõokõnõ.
Kos mu kulla pesäkene?
Varikun varva pääl,
kuiva kuusõ ossa pääl.
Kos tuu varik jäie?
Vanamiis maha’ ragi.
Kos tuu vanamiis jäie?
Ärä’ timä kuuli.
Kohes tedä matõti?
Pikä pindre otsa ala’.
Kos tuu pinnär jäie?
Adõr timä üles künd’.
Kos tuu adõr jäie?
Kivi timä katski leie.
Kos tuu kivi jäie?
Merde timä vaivu.
Kos tu meri jäie?
Must härg muksati,
lauk härg laksati.
Kos nuu’ härä’ jäie’?
Lauta nimä’ pagõsi’.
Kos tuu laut jäie?
Tuli tedä maha’ palut’.
Kos tuu tuli jäie?
Maa ala’ vaivu.
Kos tuu maa jäie?
Kana’ savitsi’ är’.
Kos nuu’ kana’ jäie’?
Taivahe linnati’.
Minkas sinnä’ perrä minnä’?
Kolmõ musta ruunaga,
tulitsidõ tungõldõga,
vasitsidõ vangõrdõga,
ravvatsidõ ratastõga,
paaridõ parrastõga,
kitsõuibu loogaga.
Mis sääl taivan tetti?
Kuldorvõ koeti,
raudrattit raoti,
s’aksa pükse paigati.

Seo om üts lastõlaul, sedä laulu oppava’ vanõmb rahvas lastõlõ väikult. Ja niiviisi elotsõs seo laul iks edesi tulõvatsini põlvini.

Viis: RKM II 63, 548/50 (3) < Antsla raj, Varstu /Rõuge/ – Erna Tampere < Katri Sikk (sünd 1873), (1957).
Tekst : H II 56, 1029 (1) & H I 8 (9) < Rõuge khk – Jaan Purge (1895).

Urvastõ

Latsilaul

***

TSIIRI-TSIIRI, TSIRGUKÕNÕ,
lõõri-lõõri, lõokõnõ,
kos mu kulla pesäkene.
Vanikun varva otsan.
Koes tuu varb jäie?
Vanamiis maha’ ragusi.
Koes tuu vanamiis jäie?
Vanamiis kuuli ärä’.
Koes tedä matõti?
Pikä pindre otsa ala’.
Koes tuu pinnär jäie?
Hain kasvi pääle.
Kos tuu hain jäie?
Vasik seie ärä’.
Kos tuu vasik jäie?
Vasik läts’ lauta,
Kos tuu laut jäie?
Laut palli ärä’.
Kos tuu tuhk jäie?
Kana’ savitsi’ lakk’a.
Kos nuu’ kana’ jäie’?
Kana’ lindsi’ taivadõ.
Mingas sinnä’ perrä mindäs?
Tulitsidõ tungõldõga,
vasitsidõ vangõrdõga.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 99 f < Antsla raj, Tsooru k/n, /Rõuge < Urvaste/ – H. Tampere, O. Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a (1957). Lit. E. Tampere (1978).

Urvastõ

Latsilaul

***

TSIIRI,TSIIRI, TSIRGUKENE,
lõõri, lõõri lõokõnõ,
kos su kulla pesakene?
Minu pesä pedäjän,
kuiva kuuse ossa pääl.
Kohe kuus jäi?
Vanamiis maha ragusi.
Kohes vanamiis jäi?
Ärä’ timä kuuli.
Kohes tedä matõti?
Pikõ põllu pindrede
Mis sinnä’ pääle kasvi?
Pinipütsik, lõikhain.
Kos pütsik ja lõikhain jäi?
Vikat maha’ niitse.
Kohe vikat jäi?
Kivi ala läts’.
Kohe kivi jäi?
Merde vaiu.
Kohe meri jäi?
Must härg ärä’ jõi.
Kohe must härg jäi?
Lauta läts’.
Kohe laut jäi?
Ärä’ palli.
Kos palanu’ asõ’ jäi?
Kikas kanaga
tsibritsiva’-tsäbritsivä’ ärä’.
Kohes kikas kanaga jäi’?
Taivadõ lätsivä’.
Minkas sinnä’ perrä mindäs?
Õpõtsidõ õngiga,
kullatsidõ kulpõga,
vasitsidõ vangõrdõga
mindäs sinnä’ perrä.

Viis:
Tekst: H III 11, 399/400 (40) < Urvaste khk, Restu v – Jakob Teder (189l).

Harglõ

Latsilaul

TSIIRI-VIIRI, LÕOKÕNÕ,
kos su kulla pesäkene?
Varikun varva pääl,
uibun ossa pääl.
Koes see varik jäie?
Vanamiis tedä maha’ ragi.
Koes see vanamiis jäie?
Tsiapahta pagõsi.
Koes see tsiapaht jäie?
Tuli tedä ärä’ palut’.
Koes see tuli jäie?
Vihm tedä ärä’ kistut’,
Koes see vihm jäie?
Maa ala’ vaivu.
Koes see maa jäie?
Kana tedä üles sapits’.
Koes see kana jäie?
Taivadõ linnas’.
Mingas sinnä’ perrä minti?
Hõbõtsõidõ helmiga,
kullatsõidõ korvõga,
vasitsõidõ vangõrdõga.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 66 d < Hargla khk, Mõniste v, Mõniste k. – H. Tampere ja S. Lätt < Emilie Kaldalu, 65 a (1957). Dešifr. T. Allik, kontr K. Alev. Lit. E. Tampere.

Urvastõ

Vanamiis ja tsirk

TSIIRI, TSÕÕRI TSIRGUKÕNÕ,
kos sul kulla pesäkene?
Varikun varva pääl
kuiva kuusõ ossa pääl.
Kos tuu kuus jäie?
Vanamiis ta maha ragi.
Kos tuu vanamiis jäie?
Ärä’ temä kuuli.
Kohes tedä matõti?
Tarõ taadõ pindre pääle.
Kos to pinnär jäie?
Must hobõnõ üles künd’.
Kos tuu muld jäie?
kana’ tedä savitsi’.
Kos nuu’ kana’ jäie’?
Taivahe nemä’ lindasi’.
Minkas nääle perrä mindäs?
tulitsidõ tungõldõga,
vasitsidõ vangõrdõga,
kolmõ musta ruunaga.

Viis: RKM II 64, 482 (108) < Hargla khk, Mõniste v – Helgi Sirmais < Emilie Kaldalu, 65 a (1957).
Tekst: RKM II 65, 366/7 (85) < Urvaste khk, Antsla l – S. Porosson, A. Garšnek < Kadri Prääts, 84 a (sünd 1873) (1957).

Harglõ

Liiri-lõõri

TSIRR, VIRR, LÕOKÕNÕ,
kos su kulla pesäkene?
Uibun ossa pääl,
varikun varva pääl.
Kos see uibu jäie?
Vanamiis tedä maha’ ragi.
Kos see vanamees jäie?
Tsiapahta pagõsi.
Kos see tsiapaht jäie?
Tuli timä ärä’ palut’.
Kos see tuli jäie?
Vesi timä ärä’ kistut’.
Kos see vesi jäie?
Kana timä ärä’ jõie.
Kos see kana jäie?
Taivadõ linnas’.
Mingas tälle perrä mindäs?
Rauatsõidõ ratastõga,
vasitsõidõ vangõrdõga,
kullatsõide korvõga.

Viis: ERA III 3, 145 (138) < Hargla khk, Mõniste v, Peebu t – E. Oja < Pauline Pihlak, 44 a (1930).
Tekst: ERA II 2, 291 (18) < Hargla khk, Mõniste v, Peebu t – Herbert Tampere < Pauline Pihlak, 43 a (1928).

Vahtsõliina

Liiri-lõõri

***

TSIIRI TSIIRI TSIRGUKENE,
kos mu kullä pesäkene?
Varikoh varba otsah,
tare perah, tamme juureh.
Kos tuo varb jäije?
Vana esa ragi maaha.
Kos tuo vana esa jäije?
Vana esa kooli ärä.
Kohes tema mateti?
Pika põllu pindre ala,
Kos tuo pinnär jäije?
Ader künd üles.
Kos tuo ader jäije?
Tuli palot ara.
Kos tuo tuli jäie?
Vesi kistut ärä.
Kos tuo vesi jäije?
Kana jõi ärä.
Kos tuo kana jäije?
Taivahe linnahti.
Minkas tälle perra minnä?
Ravvatside ratastega
tulitside tungeldega.

Viis:
Tekst: H I 8, 56 (2) < Vastseliina khk – Jaan Sandra (1895).

Urvastõ

Lõolaul

*

LÕOKÕNÕ, LÕOKÕNÕ, LÕIKA’ PILLI,
näütä’ päivä,
kas om päiv korgõn,
vai om karja lõunal.

Tekst: H III 9, 905 (1) < Urvaste khk ja v – Gustav Seen (1890).

Põlva

Pääsükese laul

*

KOGOSI VILLA, KOGOSI VILLA,
tahtsõ pojalõ särki tetä’,
panni ahootsalõ kuioma,
satõ maha’, õkva tullõ,
palli ärä’ – tsärr!

Pääsokõnõ tege ka nii peräotsa pääl, tsärr – sääntse helüga.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1216 c < Põlva raj, Mustajõe k/n, Sika k /Põlva/ – E . Liiv < Paul Tobreluts, umb 63 a (1966). Lit. E. Tampere (1986).

Karula

Pääsükese laul

*

MIDLI-MADLI, KUDLI-KADLI,
miis läts’ mõtsa, kannu otsa,
ai adrapää katski – karrääks.

Tekst: RKM II 394, 37 (13) < Karula khk – A. Pärsimägi < Anna Pärsimägi, 89 a (sünd 1887) (1976).

Urvastõ

Tsigu laul

*

SII’ RINNAN RIBISÄSE’,
sõkla’ kõtun kahisasõ’,
kängä klõks’na,
naadi vulkst!

Tekst: H III 9, 617 (9) < Urvaste khk, Koigu v – Gustav Seen (1888).

Urvastõ

Teng – hobõnõ. Sarvõpuhkminõ

IIDU’, TIIDU’, TINGÄ LÖÜSE,
tingäga ma hobõsõ osti.
Lätsi üle suurõ söödü,
löüse üte lutukõsõ.
Naksi toda ajama.
Koes helü kuuldu?
Roodsu valda kuuldu.
Roodsu s´aksa’ kakkõlõma,
Peräkülä pini’ purõlõma.
Kir-käär kivi maalta võti,
pirr-päär pini pääle tulli,
leie’s pinile nuki pääle,
virr-varr veri vällä tulli.

Viis: EÜS VII, 881 (37) < Urvaste khk, Vaabina v, Jakobi t – M. Pehka < Meos Kolk, 75 a (1910).
Tekst: H III 9, 751/2 (89) < Urvaste khk, Vana-Antsmõisa v – Gustav Seen (1889).

Rõugõ

TEI MINA ORGU ORASÕ,
kingu otsa kiira-kaara.
Sikk sei orust orasõ,
kingu otsast kiira-kaara.
Võti mina sika sarvist kinni’,
lei mina sika vasta maad.
Nahk läts´ kats´ki ploksati,
veri tull´ vällä vipsati.
Nahk sai Narva naisilõ,
liha sai liinapreilile.

(Olla olnud esimene laul, mida vanaema õpet.)

Viis ja tekst: EÜS IX 1311 (136 ) & ERA II 143, 195 (5) < Rõuge khk – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Anu Ala, 61 a (sünd Viitina v) (1912/13).

Põlva

TEI MINA ORGO ORASSÕ,
ai luuli, orassõ, ai luuli, orassõ.
tulliva’ siku’, laja’sarvõ’,
ai luuli, laja’sarvõ’, ai luuli, laja’sarvõ’,
seivä’ ärä’ orassõ.
Võti mina siku sarvist kinni’,
lei mina siku saina vasta.
Veri tull´ vällä virdsahti,
nahk tull´ maaha napsahti.
Liha sai liina litsele,
nahk sai Narva sandõlõ,
suurõ’ sarvõ’ saiva’ mullõ.
Lätsi mina seppä pallõma:
“Sepäkene, sellikene,
tii’ mul sarvõst hobõnõ,
sarvõotsast vehmrekese’.”

Selle laulu kohta ütleb laulik: “Toda teime tsõõrin. Seto kadrilli tantsitas selle järele.”

Viis ja tekst: ERA III 6, 236 (148) & ERA II 36, 105/6 (3) < Põlva khk, Aleksandri v, Himma k, – K. Leichter, R. Viidebaum < Anna Suur, 60 a (1931). Fon 349 f.

Karula

LÄTSI MA MÕTSA KÜTTELÕMÕ,
küttelõmõ, mõttõlõmõ.
Näi ma põdra põllu pääl,
kahru kaararõugu pääl.
Lasi ma põdra põllu päält,
kahru kaararõugu päält.
Ess´ sõs lindsi lepikullõ,
esi’ kargsi kadastullõ,
esi’ pagõsi paiustullõ.
Lepikust löüse linalaka,
paiustust paadi ruuna.
Istõ sälgä iirulõ,
võti kõrvi kõrvalõ.
Lätsi liina viimä,
sai sada ruublit.
Osti sõs kuldakübäre,
sai saaridsõ sadulõ,
pihlõdsõ piidsakõsõ,
mereruudsõ roosakõsõ.
Lätsi Soomõ silla pääle,
Soomõ sild tõrgahtie,
aluspalk´ paugahtie.
Sinna’ ma murri mõõga otsa,
kaodi kuldakübäre.
Lätsi Rõngu nurmõ pääle,
Rõngu tütrik minnu näkk´.
„Olõs seo miis´ mullõ saanu’,
hopõn´ mullõ umas jäänü’ –
suvõl ma soolaldõ’ süüsi’,
talvõl kängildõ’ käüsi’!“

Viis: EÜS VI 206 (61) – Karula khk – A. Kiiss < Pukk, kaupmees Karula vaksali juures (1909).
Tekst: ERA II 1, 26/8 (3) < Karula khk, Vana-Antsla v, Patupera k – Ann Pärsimägi < Eeva Antsov, 78 a (1928 < 1906).

Räpinä

Kurõlaskja. Lätsi lauta lammast tapma. Eläjä’ kõnõlõsõ’

JOOSTÕN LÄTSI, JOOSTÕN LÄTSI LÄBI KÜLÄ,
võti püssü,
võti püssü pütü otsast,
lasi kurõ,
lasi kurõ kannu otsast.
Võti kurõ,
võti kurõ kukro pääle,
veie kurõ,
veie kurõ Võro turgu.
Möie kurõ,
möie kurõ, osti näio,
lätsi kodo,
lätsi kodo, peie pulmõ.
Lätsi lauta,
lätsi lauta lammast tapma.
Lammas nakas´,
lammas nakas´ kõnõlõma:
Är’ sa iks minno,
är’ sa iks minno ärä’ tapku’,
ma anna sullõ,
ma anna sullõ punna villo,
talvõl paari,
talvõl paari utõtallõ.

Viis ja tekst: EÜS IX 1358 (343) & EÜS IX 1446/8 (28) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k – A. O. Väisänen, A. Nirk < Juula Toriland, 50 a (1911).

Räpinä

VÕI, VÕI, VÕÕRAS TULÕ,
mingas võõras vasta võtta’?
Kuulõ’, peenü’ pernaan´e,
pääle’ peenü’ perremiis –
tapamõ’ mi häräkese.
Lätsi no lauta härgä tapma.
Härgä nakas´ üttelemä:
„Mul jääse ike’ ikkõmahe,
nuudikõnõ nuutskimahe.“
Kuulõ’, peenü’ perremiis,
pääle’ peenü’ pernaan´e –
tapamõ’ ut´ekõsõ.
Lätsi no lauta utt´e tapma.
Ut´e nakas´ üttelemä:
„Mul jäävä’ villa’ vinnümähe,
(jäävä’) vakka vannumahe.“

Või, või võõras tulõ,
mingas võõras vasta võtta’?!
Kuulõ’, peenü’ pernaan´e,
pääle’ peenü’ perremiis –
tapamõ’ mi kidekese.
Lätsi no lauta kitsõ tapma.
Kide nakas´ üttelemä:
„Ma’ anna suvõl suurta piimä,
talvõl paari pojakõisi“.

Või, või, võõras tulõ,
mingas võõras vasta võtta’?
Kuulõ’, peenü’ pernaan´e,
pääle’ peenü’ perremiis –
tapamõ’ mi tsiakõsõ!
Lätsi no lauta tsika tapma.
Tsiga nakas´ mu’ keeli kõnõlõma.
“Är’ sa minno ärä’ tapku’ –
Ma tuu sullõ põrssakõisi!”

Või, või, võõras tulõ,
mingas võõras vasta võtta’?
Kuulõ’, peenü’ pernaan´e,
pääle’ peenü’ perremiis –
tapamõ’ mi lehmäkese!
Lätsi no lauta lehmä tapma.
Lehm nakas´ mii’ keeli kõnõlõma:
“Är’ sa minno ärä’ tapku’ –
ma anna suvõl suurta piimä,
suvõl tuu sullõ vas´okõsõ!”

Viis: RKM III 3, 106 (64) < Vastseliina khk, Misso v, Saagri k, Hõbemäe t – I. L. Leesmaa < Nasta Vetemäe, 72 a (1956)
Tekst: H, Jagomann, 240/1 (33) < Räpina khk, Kõnnu k – J. Jagomann < Juula Grikul (1876) & (paar rida lisatud) ERA II 56, 15 (1) < Põlva khk, Rasina v, Kastmekoa (Kastmekoja) k – H. Tampere < Aleksander Koch, 53 a (1932).

Kanepi

Eläjä’ kõnõlõsõ’

LÖÖMI’ KOKKO KOLMÕKÕISI, leela, leela, leela-mus leela.
Lätsi mina lauta lehmä tapma, leela, leela, leela-mus leela.
Lehm nakas´ mino keeli kõnõlõmma, leela, leela, leela-mus leela.
“Ärä’ sa minno ärä’ tapku’, leela, leela, leela-mus leela,
suvõl anna sullõ suurõ piimä, leela, leela, leela-mus leela,
talvõl till´o vas´okõsõ, leela, leela, leela-mus leela,
valgõ pääga päävokõsõ, leela, leela, leela-mus leela.”

Löömi’ kokko kolmõkõisi, leela, leela, leela-mus leela.
Lätsi mina lauta lammast tapma, leela, leela, leela-mus leela.
Lammas nakas´ mino keeli kõnõlõmma, leela, leela, leela-mus leela.
“Ärä’ sa minno ärä’ tapku’, leela, leela, leela-mus leela,
suvõl anna sulle suurõ villa, leela, leela, leela-mus leela,
talvõl paari põkokõisi, leela, leela, leela-mus leela.”

Löömi’ kokko kolmõkõisi, leela, leela, leela-mus leela,
üle niidü neläkeisi, leela, leela, leela-mus leela,
üle vii viiekeisi, leela, leela, leela-mus leela,
üle kulu kuvvõkõisi, leela, leela, leela-mus leela,
üle sälä säitsmekeisi, leela, leela, leela-mus leela,
üle kaala katsakõisi, leela, leela, leela-mus leela
üle üü ütsäkeisi, leela, leela, leela-mus leela,
üle külä kümnekeisi, leela, leela, leela-mus leela.

Teo Liisil tihkõ elo, leela, leela, leela-mus leela,
kar´ussil oll´ katõst halvõmb, leela, leela, leela-mus leela.
Es nä tohi’ kodo minnä’, leela, leela, leela-mus leela,
koton kur´a’ kuulutusõ’, leela, leela, leela-mus leela,
Halva naisõ haugutusõ’, leela, leela, leela-mus leela.
Neo’ jo läävä’ läbi süäme, leela, leela, leela-mus leela,
läbi hellä hengekese, leela, leela, leela-mus leela,
läbi sille silmäkese, leela, leela, leela-mus leela,
läbi kõrrõ kõrvakõsõ, leela, leela, leela-mus leela.

Viis ja tekst: ERA III 6, 251 (181) & ERA II 36, 193/5 (l) < Kanepi khk, Erastvere v, Kuuba k (Kuuba t) – K. Leichter, R. Viidebaum < Leena Arras, 64 a (1931).

Urvastõ

Kui kassi vällä kõtsitõdas

LÄTSI MÕTSA, TEI MÕNDA,
tulli kodu, tei kurja,
tei vellile viha,
minijile meelepaha:
lasi kassi kammõrilõ,
pini piimähuunõllõ.
Kassi maha kallutõlli,
pini perä lakatõlli.

Viis: EÜS VII, 878 (25) < Urvaste khk, Sibula t (Karula khk, Vana-Antsla v, Ähijärve k, Sibula t.) – M. Pehka < Mari Leinos, 65 a (1910).
Tekst: H II 36, 188 (241) < Urvaste, Karula – Gustav Seen < neli naisterahvast (1893).

Hargla

Tsiatapminõ. Kass kaun

1

2

ORIKAS, MIS UNU EIDEL,
pää olli kuuvõ kohja laiu,
hand olli viie vigla piiu.
Es usu’ ori otsa lüüvä’.
palgalinõ pähä’ lüüvä’.

Kui õks esä esi’ tull´,
esä osas´ otsa lüüvä’.
„Tulõ’, Annõ, tuu annum,
tulõ’, Kärdu, tuu käsik!
Siist sa verde veidikese,
rasva saa raasakõsõ.
Siist sa Kärdul käkke tetä’,
vanalmooril vorstõ valla’!“
Kärt tegi käki’ käredä’,
vanamuur´ vorsti’ vägevä’.
Kärt pand´ käki’ kelderide,
vorsti’ aida päälikudõ.

Tulli küläst küüdsekassi,
varasti käki’ kelderist,
vorsti’ aida päälikust.
„Tulõ’, väü, tuu’ vitsa,
saa kassil karri anda’!“
Väü tõi vitsa viite süldä,
kassil karri kattõ süldä.
Kass´ läts´ alla kua poolõ,
hiit´ handa aida poolõ.
Hiire takan naariva’:
„Kutsi, kitsi, kurja kassi!”

Viis ja tekst: EÜS IV 84 (36) < Hargla khk, Saru v – J. Kalkun
Viis 2: ERA III 6, 261/2(7) < Hargla khk – J. Kalkun (1890).

Hargla

Kass kaun

ORIKAS, MIS UNU EIDEL:
pää olli kuuvõ kuhja laiu,
hand olli viie vigla piiu,
säidse süldä olli sälläluud,
katõsa oll´ kaalaluud,
kümme süldä külleluud.

Vellepoig, viä’ vedru,
unupoig, otsi’ oda!
Tapkõ’ oinas orassõst,
sinesarv´ siätsest!
Es usu’ ori otsa lüüvä’,
palgalinõ pähä’ lüüvä’.
Ku iks esä esi’ tull´,
esä osas´ otsa lüüvä’.

Tulõ’, Annõ, tuu’ annum,
tulõ’, Kärdu, tuu’ käsik!
Siist saa verdä veidikese,
rasva saa raasakõsõ,
siist saa Kärdul käkke tetä’,
vanalmooril valhõid valla’.
Kärt pand´ käki’ kelderide,
vorsti’ aida päälikudõ.

Tulli küläst küüdsekassi,
varasti käki’ kelderist,
valhõ’ aida päälikust.
Tulõ’, väü, tuu’ vitsa!
Saa kassil karri anda’.
Väü tõi vitsa viite süldä,
kassil karri kattü süldä.
Kass´ läits´ alla kua poolõ,
hiit´ handa aida poolõ.
Hiire’ takan naariva’:
„Kõtsi, kõtsi, kurja kassi!
kosa mu viisi poiga panni
ja mu viisi minijät?”

Viis ja tekst: EÜS I 790 (53) & EÜS I 764 (53) < Hargla khk, Saru v, Matsimäe t – Johann Aavik < Hip Kõivupuu (1904).

Põlva

Tsiatapmine. Kass kurja tegemän

*

TSIGA KÕND´E KÕNNU TIID,
kõn´de Kõnnu tanomiid,
oi, oi, oioijaa,
kõnd´e Kõnnu tanomiid.
Külänaisõ’ näievä’,
näievä’ ja kaiõva’.
Ooda’, tsiga, mis sul viga,
las kui tulõ sügüse.
Kutsu or´a otsa lüümä,
päiviliisi pidämä.

Sääl tull´ küläst Sontka Aado,
sii lei tsialõ nõna pääle.
Tsiga maha madsahti,
Aado pääle padsahti.
Veri juusk´e virinäl,
käkü’ keivä’ kärinäl.
Sõs sai’ käkü’ käredä’,
verivorsti’ verevä’.

Käkü viidi keldrihe,
vorsti’ külekambrihe,
Hiire’ kaiva’ kapi takast,
naariva’ sääl nuka takast.
Kassi juusk´e aida poolõ,
heite hanna kaivo poolõ.

RKM, Mgn. II 1173 c < Põlva raj, Mooste k/n ja as – O. Kõiva < Alide Paabut, 59 a (pärit Adistest, Põlva khk) (1966). Lit. E. Tampere (1986).

Karula

Kui kassi vällä kõtsitõdas

LÄTSI MÕTSA, TEI MÕNDA,
tulli kodu, tei kurja,
tei vellile viha,
minijile meelepaha:
lasi kassi kammõrillõ,
pini piimähuunõllõ.
kassi maha’ kallutõlli,
pini perä lakatõlli.

Viis ja tekst: ERA III 7, 142 (22) < Karula khk, Karula v, Apja as – Herbert Tampere < Els Püss, 81 a (1935). Fon 445 b.

Vahtsõliina

Tsiatapmine. Kass kaivoh. Ooda’, tsiga, nonno, tsiga!

TSIGA KÕND´E KÕNNU MÕTSAH,
ai rilla, rilla la,
kõnd´e Kõnnu tanomit,
Kõnd´e Kõnnu kopõlih.
Ooda’, tsiga, nonno tsiga!
Las tulõ kevväi, las tulõ süküs,
kutsu ma or´a otsa lüümä,
päävilise pähä’ lüümä.
Sis sa maha’ madsahat,
sulu ala sopsahat.
Veri juusk´ vällä virinälä,
käkü’ saiva’ kärinälä,
tei ma vorsti’ vorõda’,
tei käkü’ käredä’,
vei alla kelderehe,
pääle aida päälikohe,

Tulli sis küläst kriimo kassi,
kriimo kassi, hiireherrä,
sei mu vorsti’ vorõda’,
sei käkü’ käredä’.
Kutsi küläst kümme miistä,
kümme miistä, kümme köüstä,
kriimo kassi kinni’ köütä’.
Hiir´ tsihit´ nulga alta:
„Tsih-tsih kassi, ts´ah-ts´ah kassi,
kos sa mu säidse poiga pannit,
katsas viil mu kasupoig?“

Viis: SKS, Lindpere 27 (50) < Vastseliina khk, Orava v – S. Lindpere < Jakob Puusepp (1904-1905).
Tekst: H I 8, 365 (1) < Vastseliina – Jaan Sandra < Mari Lõiv (Vastseliina mõisa moonakas< Põlva), 62 a (1896).

Räpinä/Põlva

Tsiga ja võromiis

1

2

TSIGA KÕNDSÕ VÕRO TIIDÄ,
kõndsõ Kõnnu tanumit,
hai, ru-di-ral-lal-laa,
kõndsõ Kõnnu tanumit.
Johtu vasta Võro miistä.
Oot, oot, tsiga, nunnuh tsiga,
suvi kül’ lõpõs, süküs tulõ.
Miis´ kutsõ or´a otsa lüümä,
päävilistä päähä lüümä.
Es tulõ’ orja otsa lüümä,
pääviline päähä lüümä.

Sõs kutsõ Kärtu käret silmä,
Kärt lei tsialõ silmä pääle,
kopsas´ tsialõ kulmu pääle.
Tsiga sattõ maaha matsatigi,
esi’ pääle prandsatigi.
„Joosõ’, Liiso, tuu’ livvagu’,
joosõ’, Anna, tuu’ anoma’!
Siist saa verdä veidikestä,
rasva saa siist raasakõista.“

Kärt kiit´ käkü’ käredä’,
vali vorsti’ valusa’.
Käkü’ panni kelderihe,
vorsti’ vahtsõ aida pääle.
Kass´ sei käkü’ kelderistä,
hiir´ vorsti’ vahtsõ aida päältä.
Hätsäs kassi, tsätsäs kassi!
Kass´ seo pagõsi kao poolõ,
hiir´ seo naaraht´ nuka takast:
„Kos mu kuusi poigasida,
säitsmes mu minijä.“

Viis 1: EÜS I 193 (12) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul (1904).
Viis 2: EÜS IX 1329 (210) < Räpina khk, Võõpsu k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm (1912/1913)
Tekst: H II 74, 842/3 (2) < Võru l < Põlva khk, Aleksandri v – Hendrik Samoson (üles kirjutanud), Johannes Samoson (saatnud) < Johann Samoson (1906).

Räpunä

Tsiga

1

2

3 Voldemar Truuts seletas, et see oli külalaul, Kõnnu külas juhtunud see lugu.

TSIGA KÕND´E KÕNNU TIID,
läts´ Kõnnu koplihe.
Kõnnu mehe’ oodativa’:
“Ooda’, tsiga, nu-nu tsiga!
Kui tulõ kätte sügüsekene,
kutsu or´a otsa lüümä,
päävilise päähä lüümä.”
Es tulõ’ ori otsa lüümä,
pääviline pääle lüümä;
kutsuti suur Sompka Aado,
seo lei tsialõ nõna pääle.

Tsiga maha’ matsahti,
Aado pääle patsahti.
Joosõ’, Liisa, livvakuga,
astu’, Aado, anomaga!
Veri juusk´e virinällä,
käkü’ keivä’ kärinällä.
Käkü’ keivä’ käredä’,
verivorsti’ verevä’.
Tulli küläst Kriimo kassi,
seo sei ärä’ kärre’ käkü’,
kelderestä verivorsti’.

Viis 1: ERA II 103, 115 (1) < Räpina khk, Veriora v, Pahtpää k – Joosep Sultson < Ferdinand Mähar (1935).
Viis 2: ERA VIII 169, (44) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < Alide Vanama (???) (1912/13).
Viis 3: RKM III 5, 30 (10) < Räpina khk, Jõepere k – Ingrid Rüütel < Helle Harring (varem Leeni Heeringson, sünd 1900) (1966). Fon …
Tekst: EÜS I 233/4 (37) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul (1906).

Hargla

Jänese ohkaminõ

OH MA VAENÕ VALGÕ JÄNES,
keväjäne kerge jänes,
johtu suurõ vällä pääle.
Eeger tulli püssiga,
lasksõ mullõ pousa-pausa.
Pandsõ pikä rii pääle,
veie mõisa herrä kätte.
Herrä andsõ koka kätte.
„Kuulõ’, kulla kokakõnõ,
ärä’ sa praatu’ palanõn,
ärä’ sa kiitü’ kibõdan –
praadi’ uma poolõ pääl,
keedä’ külmä kivi pääl!

Tarõtütruk üles veie,
pandsõ herrä lauva pääle.
Herrä minu lihha seie,
luu’ lasti’ lauva ala’.
Tarõtütruk üles kor´as´,
pandsõ siidiräti pääle,
veie mõtsa kingu otsa.
Olõ’ terve’, tarõtütruk,
joba minust asi saa –
kül’ ma talla tatõrikku,
kül’ ma niidä nisupäid.

Viis ja tekst: EÜS I 787 (41) & EÜS I 762 (41) < Hargla khk, Saru v, Matsimäe t – J. Aavik < Hip Kõivupuu, 81 a (1904).

Hargla

Jänese ikulaul

OH, OH, MA VAENÕ,
oh ma vaenõ valgõ jänes,
johtu, johtu, johtu,
johtu suurõ vällä pääle.
Tulli, tulli jääger´,
tulli jääger´ püssiga,
lasksõ, lasksõ maha’,
lasksõ maha’ puudsa-paudsa.
Veri, veri vällä,
veri vällä virdsa-vardsa.

Pand´ õks, pand´ õks, pand´ õks,
pand´ õks pikä rii pääle,
viidi, viidi, viidi,
viidi mõisaherrä kätte.
Peräst, peräst anti,
peräst anti kokõ kätte.
Kokõ-kikõkõnõ,
kokõkõnõ kullakõnõ,
ala’, ala’, kiitü’,
ala’ kiitü’ kibõdastõ,
ala’, ala’ praatu’,
ala’ praatu’ palavõn!
Küdsä’, küdsä’ külmä
küdsä’ külmä kivi pääl;
praadi’, praadi’ uma,
praadi’ uma põllõ pääl.

Viidi, viidi herrä,
viidi herrä lavva pääle,
herrä’, herrä’ minu,
herrä’ minu liha seie’,
luu’, luu’ laski’,
luu’ laski’ lauva ala’.
Tarõ-, tarõtütrik,
tarõtütrik korjas´ kokku,
pandi, pandi siidi-,
pandi siidiräti pääle,
veie, veie mõtsa,
veie mõtsa mäi pääle.
Olõ’, õlõ’ terhve’,
olõ’ terhve’ tarõtütrik,
jop, jop-jo minust,
jop jo minust asi saiõ,
jop, jop-jo rüüpse,
jop jo rüüpse rüäorast,
jop, jop-jo niidi,
jop jo niidi nisuorast,
kül’ ma, kül’ ma kisu,
kül’ ma kisu kesväorast,
kül’ ma, kül’ ma kaku,
kül’ ma kaku kaaraorast.

Viis ja tekst: EÜS I 779 (11) & ERA II 57, 464/6 (24) < Hargla khk, Mõniste v, Tämbälse t – L. Seim < Hipp Paas, 79 a (17. VII 1929).

Räpinä

Jänesse ohkamine

OH MÄ VAENÕ VALGÕ JÄNES,
oh ma vaenõ,
tsiiri-tsimmi valgõ jänes,

keväjäne kerge jänes!
Kesväoras keeroline,
kaaraoras kandeline –
sedä oll´e hää nipsidä.
Nipse uma kõtu tävve,
pagõsi paiu raestikku.

Olli mina jäänü’ makama,
paiupuhmu puhkama.
Sääl tulle jõõgõr püssüga,
suurõ hulga hurtõga.
Sõs mino veri vingsahtu.
sõs mino luu longsahtu.
Koera’ minno kinni’ võti,
veivä’ mõisaherrä ette.
Herrä and´ sõs koka kätte.
Naksi kokka pallõma:
„Ärä’ kiit´ku’ kibedäste,
ärä’ praat´ku’ palavastõ!“
Kokk seo võtt´e kur´a meele,
kiite ärä’ kibedäste,
praat´e ärä’ palavastõ.

Müllä mällä mängiti,
sika säläh sõõd´eti,
pulli lihha poodõti,
naari putro keedeti,
minno kodo oodõti.
S´aksa latsõ’ padakonna’
söövä’ lihha niuh ja näuh,
kahvli’ käävä’ kiuh ja käuh.

Viis: EÜS I 193 (11) < Räpina khk – A. Sibul (1904).
Tekst: H II 32, 869/70 (8) < Räpina – S. Keerd (1890).

Rõugõ

Tiikäümise laul

JÄNESSEL UMMA’ PIKÄ’ JALA’,
pikembä’ viil peräjala’.

Lauldi talgutel ja muil lõbusil tee käimistel.

Viis ja tekst: EÜS I 121 (17) < Rõuge khk, Kasaritsa v, Palomõtsa k – J. Orav (1905).

Urvastõ

Kits kile karja

*

KITS LÄTS´ KIINI,
üle mere miini.
Tõi lehmäle hainu,
lehm and´ pippi,
pipi anni põrsalõ,
põrss and´ kaka,
kaka anni Kalõvalõ,
Kallõv andsõ rauda,
ravva anni raudsepäle,
raudsepp and´ kirvõ,
kirvõ anni puulõ,
puu and´ lämmind,
lämmi läts´ läbi paja vällä,
tsoss, puss!

RKM, Mgn. II 99 g < Antsla raj, Tsooru k/n, /Rõuge /< Urvaste/ – H. Tampere, O. Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a (1957). Lit. E. Tampere (1978).

Karula

Kits karja

*

KITS LÄTS´ KÜÜNI,
tõiõ hannaga hainu;
haina’ anni liimäle,
liimä and´ pippi;
pipi anni nuts´ulõ,
nuts´u and´ kaka.
Kaka anni kassilõ,
kass and´ raudõ.
Lätsi ma kuldsepäle,
kuldsepp tegi kirvõ;
lätsi mõtsa, raiõ puid,
tulli kodu, küti tarõ, (…panni ahu palama)
nakas´ mullõ lämmi.
Kos seo lämmi jäie?
Läbi paja vällä.

Tekst: H II 36, 98/9 (109) < Urvaste, Karula – Gustav Seen < Maali Ludsa, 6 a (< Vana-Antsla) (1893).

Karula

Kits karja

*

KITS KIBU KARJA,
võtt´ poja perrä,
tõi mullõ haina,
mina anni haina lehmäle,
lehm mullõ pippi,
mina pipi põrsalõ,
põrss mullõ kakka,
mina kaka Kalõvalõ,
Kallõv mullõ rauda,
mina ravva reolilõ,
reol mullõ kulda,
mina kulla tammõlõ,
tamm mullõ lehti,
mina lehe’ lambalõ,
lammas mullõ villa,
mina villa Vidrikalõ,
Vidrik tegi verevä särgi,
Mai massakarvalidsõ.

Tekst: EÜS VII 1133/4 (27) < Karula khk, Vana-Antsla v, Patuperä k – M. Pehka, R. Tamm < Juhan Poola, 64 a (1910).

Kanepi

Imme’. Eläjä’ tüül

*

LÄTSI MINA SIIDILE,
Siidil olli’ kur´a’ pini’.
Kargsi saani veere pääle.
Lätsi tarrõ kaema,
mis sääl tarõn tetäs.
Rebäne tegi riikeist,
orrav uurist´ mulku,
susi sugisi linno,
kahr kaksõ kuutslit,
hiir´ höörät´ hoiõ,
kass´ kudasi kangast,
vana lammas kiitse ruuga,
ai oinast vett otsma,
oinas ütel´: “Mää,
ei lää’ kah!”

RKM, Mgn. II 1335 i < Põlva raj, Kanepi al /Kanepi/ – H. Tampere, S. Lätt < Hilda Aken (sünd 1898) (1967). Lit. E. Tampere (1988).

Kanepi

Imme’. Eläjä’ tüül

*

MINA LÄTSI SIIDILE,
Siidile, Siidile,
Siidil olli’ kur´a’ pini’.
Kae’, mis Siidil tetti:
kass´ kudi kangast,
hiir´ höörät´ hoiõ,
jänes jakas´ langa,
orrav mõsksõ tarrõ,
kahr kor´as´ kandõ,
susi kiitse ruuga.
Ai oinast vett tuuma.
Oinas ütel´: “Mää,
kül’ ma hummõn lää!”

RKM, Mgn. II 250 e < Tartu l (< laulud õpitud Kanepist ja Põlvast) – E. Tampere, L. Briedis < Hella Keem, 44 a (1959). Lit. E. Tampere (1979).

Räpinä

Öüdsi man jutustõdi ütstõõsõlõ

KUI MA ÖÜTSI LÄTSI,
saiõ mõtsa tarrõ,
kaiõ, mis sääl tetäs.
Kass kudi kangast,
hiir höörät´ hoiõ,
susi surv´ terri,
karo kast´ leibä,
harak ai hako ahjo,
varõs võtt´ vatsko vällä,
repän känge jalgo
jänessele järgi joosta’.

Viis ja tekst: EÜS IX 1352 (319) & EÜS IX 1507 (97) < Räpina khk ja v, Kure k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Liisa Soeson, 60 a (1912).

Urvastõ

Imemaa. Lambakar´a laul

KIIGU’, LIIGU’, LAIVAKÕNÕ,
touka’ takast, tuulõkõ!
Läämi’ sinna’ saardõ,
saarõn omma’ saaja’.
Sääl pini puhksõ pilli,
sääl kass´ mängse kannõld,
vana lammas laulsõ,
tallõkõnõ tandsõ.

Viis ja tekst: ERA III 7, 46 (6) & ERA II 56, 53 (3) < Urvaste khk ja v – H. Tampere < Elisabet Teos, 63 a (1932). Fon 355 b.

Räpinä

Imemaa

*

NÜÜD LÄÄ ÄRÄ’ HÄÄLE MAALÕ,
koh nuu’ hiire’ härä suuru’,
vasika’ varsa suuru’,
kesäparmu’ pardsi suuru’.

Tekst: E 70414 (4) < Räpina khk – A. Tubin (1930).

Karula

*

Lepatriinu pandi käeseljale, kõigutati alla, üles, laudi:

LEPÄTRIINU, LINDU, LANDU,
kostpuult mullõ miis tulõ? –
Kui sa ei ütle’, panõ su
kivi ala’ kiikma, kannu ala’ kaakma,
oru ala’ huikma, parrõ ala’ paukma.

Tavaliselt lepatriinu võttis tiivad selga ja kadus. Kuhu poole – sealt poolt pidigi peig tulema.

Tekst: RKM I 13, 511 < Karula – Anna Pärsimägi (1976).

Põlva

Parmu puhtõ’

TERE’, TERE’, TETRE!
Kos sa läät, kokrõ?
Ma’ lää parmu peiile.
Kes parmu ärä’ tapp´e?
Ants aholuvvaga,
Piidre pikä piidsaga,
Toomas tuubripuuga,
lehm laja sõraga,
lammas labaluuga.

Tal viit es olõki; niisama toonitus. Kaasitamise muudu.

Viis ja tekst: RKM II 208. 614/5 (5) < Põlva khk, Mooste v, Adiste k, Mäeotsa t – H. Tampere < Hilda Kuklas, 62 a (1966).

Põlva

Parmu puhtõ’

*

„TERE’, TERE’, TETRE!“
„Kos sa läät, kokrõ?“
„Ma’ lää parmu puhtilõ.“
„Kes sii parmu ärä’ tapp´?“
„Sikk sõkk´ sõraga,
kits kiiver´kondiga,
lammas labaluuga,
hobu umbravvaga,
täkk tävve kabjaga.“

RKM, Mgn. II 1174 d < Põlva raj, Mooste k/n ja as – O. Kõiva ja H. Tampere < Aliide Paabut (< pärit Adistest /Põlva/), 59 a (1966). Lit. E. Tampere (1986).

Karula

Parmu puhtõ’

Vastukõne: vastamisi loeti katekesi.

„TERE’, TERE’, TETRE!“
„Kos sa läät, kokrõ?“
„Ma’ lää parmu peie.“
„Kes parmu ärä’ tapp´?“
„Sikk sõkk´ sõraga,
lammas labaluuga,
kits kiiver´kondiga,
obu umbravvaga.“

RKM II 225, 359/360 (8) < Karula – E. Tampere < Olga Antsov, 70 a (< Valga raj, Kaagjärve k/n, Patuperä k, Savi t, end. Vana-Antsla v), (1967).

Urvastõ

Latsilaul

HIIR HÜPÄS´, KASS KARAS´,
vana kahr lei trummi,
kirp aknõst vällä,
nahkpüksi’ jalga!

EÜS VII 881 (38) < Urvaste khk, Vaabina v, Jakobi t – M. Pehka, R. Tamm < Meos Kolk, 75 a (1910).

Põlva

Latsilaul

*

KIRP AKNAST VÄLLÄ,
nahkpöksi’ jalga,
moro pääle tands´ma,
pulmarahvast kokko kutsma.
„Ala Ants, Mäe Märt,
tulkõ’ mullõ pulma!“
„Mis ti mullõ söögis annat?“
„Kurõluid, konnapäid,
vana varsa seereluid.“

RKM, Mgn. II 1373 j < Põlva raj, Himmaste k/n ja k /Põlva/ – H. Tampere < Emilie Käis, 86 a (1967). Lit. E. Tampere (1988).

Rõugõ

Latsilaul

HIIR JUUSK HIRTA PITEN,
herne’ takah kõrisasõ’.
„Kos sa lääde, hiirekene?“
„Ma lää lõhmust lõikama.“
„Vas´t sullõ lõhmus pääle satas?
„Mina lammõ lastu ala’.“
„Vas´t sa sääl ärä’ külmät?“
„Ma tii till´u tulõkõsõ.“
„Vas´t sa kõtu ärä’ kõrbat?“
„Mina võia võiuga.“
„Kost tuu võid saiõ?“
„Vana naas´õ vakast.“
„Kost vana naas´õ vakka saiõ?“
„Musta lehmä nisa otsast.“
„Kost musta lehmä nisa otsa sai?“
„Haljast hainast.“
„Kost haljas hain saiõ?“
„Jummal´ tedä lõiõ.“

Keri’ üü, keri’ päiv,
keri’ kümme ketsukõist.
Saiõ sada langakõist,
veie kodo imä kätte.

Imäkene, helläkene,
kua’ mullõ kuusi rätti.
Kua’ mullõ kuusi rätti,
viä’ mullõ viisurätte,
peenikeisi pidorätte,
ohukõisi olarätte.
Mullõ tulli’ kolmõ’ kosja’,
üte’ viirdü’ Viljändist,
tõõsõ’ tõrku’ Tõrvandist.
Mäe Mikk seo minno tahtsõ,
Ala Antsu augutõlli.
Ei saa’ must Mäe Miku mõrsijat,
Ala Andsu augatõllõmisõ kullõjat,
must saa Riia raadinainõ,
kodaniku kuku provva.
Ait säläh, taba kaalah,
vara piibuvarrõ otsah.

Viis ja tekst: RKM II 65, 335/6 (66) & RKM, Mgn. II 88 a < Antsla l /Urvaste – H. Tampere < Katri Prääts (pärit < Rõugest) 82 a (1978). Lit. E. Tampere (1978).

Rõugõ

Latsilugõminõ

ÜTS VÄIKENE VERREV PÕRSS
ütel no suurõlõ tsialõ:
“Oi läämi’ mõtsa tsungma,
ja tsungma ja toitma pääd!”
Tsiga tsungõ, silmä’ tsilgõ’,
orik künde, pää higusi.

Viis: ERA III 3, 217 (235) < Rõuge khk, Tsooru v – E. Oja < Miili Purk (1980).
Tekst: ERA II 26, 213 (3) < Rõuge khk, Tsooru v, Kõrgepalu k, Oina veski – Herbert Tampere < Liisa Purk (1930).