Blog Archives

x

   

Posted in Nuurus

3. KUI MA ÄRA KOOLENESSA

Neiu matus Puhja Vana tüdruku laul KUI MA ÄRA KOOLENESSA, ärge mull teke lepast kirstu – lepp oli kuri leinamaije; ärge mull teke kuusest kirstu – kuusk oli kuri kuivamaije; ärge mull teke kasest kirstu – kask oli kuri kaibamaije;Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

2. KUI MINA ÄRA KOOLENESSA

Neiu ja poisi matus Rõngu KUI MINA ÄRA KOOLENESSA, oh, oh, ooh, ärge minul tehke aavakirstu, oh, oh, ooh – aav on kuri hallitama, oh, oh, ooh, ärge minul tehke kuusekirstu, oh, oh, ooh – kuus on kuri kopitama, oh,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

1. KESSE MEILLA ÄRA KOOLI

Neiu ja poisi matus Rõngu KESSE MEILLA ÄRA KOOLI, oh, oh, ooh? Poiss meilla ära kooli, oh, oh, ooh. Kohes teda matteti, oh, oh, ooh? Suure suhu rampe alla, oh, oh, ooh, rambe alla, rambe pääle, oh, oh, ooh, rambeContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

__P o i s i__j a__n e i u__m a t u s__

Posted in Nuurus

46.

Posted in Nuurus

45.

Posted in Nuurus

44. HELLAKESE VELLEKESE

Tunnen tuima Puhja Peiu noomitus HELLAKESE VELLEKESE, peiukese noorekese – kui läät naista kosjuella, tule mult luba küsima: ma anna aidast alli kuue, laatikesta laia vööda, suhvlist suvi kübara. Hellakese vellekese, peiukese noorekese, mine ju sinna talule, kos oli kolmiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

43. LÄTSI MA MÕTSA KÕNDIMAIE

Neiu pole püssil püütav Puhja LÄTSI MA MÕTSA, joo-du, KÕNDEMAIE, joo-du, oi-leeli, kõndimaie, joo, võti ma püssi, joo-du, õlale, joo-du, oi-leeli, õlale, joo, karuraua, joo-du, kaala pääle, joo-du, oi-leeli, kaala pääle, joo.   Tul’li vasta, joo-du, taadekene, joo-du, oi-leeli, taadekene,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

42. VELLEKENE ELLAKENE

Tunnen tuima Puhja Võta naine töölt VELLEKENE ELLAKENE, kui läät naista kosjuelle, tule mult luba küsemaie – ma anna aidast alli kuue, keldrist kena kübara. Veli, hella vellekene, kui läät naista kosjaelle, võta minu selja taade – küll ma tunneContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

41. POEG LÄTS NAISTA OTSIMAIE

Palju tütreid. Tütred vette Puhja Tütarde tapja POEG LÄTS NAISTA OTSIMAIE, tuli kodu ikkeenna, ikkeenna leinatenna; pand ta kübara kirstu pääle, kinda pand kübara pääle. esi manu ikkemaie: „Ei tule naine mulle, Naine mulle, minij sulle – Sul om palluContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

40. ELLAKENE, VENNAKENE

Tunnen tuima Võnnu ELLAKENE, VENNAKENE, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tam-trallalla, kui sa lähed kosjuella, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tam-trallalla, võta minu kaasaella, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tam-trallalla, mina tunnen tuima neiu, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tam-trallalla – tuimal juuksed tutsakussa, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tam-trallalla,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

39. SÕIDI MA (SINNA) SUURELE TALULE

Laiska neiut kosimas. Oleks Võnnu SÕIDI MA (SINNA) SUURELE TALULE, kos om vaskitse värava, hõbedase aija vitsa. Sääl mull anti süvva-juvva, panti mu padjule magama, siidi sängi hingama. Sääl mina kaije kavalusta, kuis ni näiju tööda teeva. – Kukk küllContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

38. SÕIDA, SÕIDA, SÕNNIKENE

Kaevul kosija. Tule mulle Võnnu SÕIDA, SÕIDA, SÕNNIKENE, vala teeda, varsukene, sõida neediste koduje, marssijate mõisaje. „Tere, tere, neiukesta, tere, neidu noorekene, vea vetta virge-esta, lahe konku kõrge-esta – anna mu hobule juua, anna hallile haisutada, kimmelile kinnitada, mustale muiduContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

37. VÕI, VÕI, VÕI, VÕI VÕTAS NAISE

Rannu Kardab kurja naist Kosjalaulu VÕI, VÕI, VÕI, VÕI VÕTAS NAISE – kui om kuri, kos sis panna? – Ei ole (h)ärjäs ära müüa, ei ole varsas vahetada, ei ole lehmas (linna) liina viia, ega kitses tõisel kinki! Mul omContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

36. ÄRA SINA VÕTA PIKKA NAISTA

Hoiatus pika naise eest Rannu ÄRA SINA VÕTA PIKKA NAISTA – pikk ei paendu pingi peale, ära sina võta laiska naista – laisal laiad sukasääred, ära sina võta tuima naista – tuimal juuksed tutsakus. Võta naine tillukene, sea sõra suurune,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

35. NÄIJE NEIU KASVAVADA

Rannu NÄIJE NEIU KASVAVADA, sinipõllel sirguvada. Mõtli oma oleva, oma kaasa kasvavada, sinipõllel sirguvada. Minu oma siin ei ole, minu kaasa siin ei kasva; mull om oma Ouduvanna, minu kaasa Kambijanna Viis: Ann Tampere (65 a) (ERA III 7, 98/9Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

34. SÕUDKEM LAIVAD, JÕUDKEM PURJUD

Laevasõit Rannu Neiude valimine SÕUDKEM LAIVAD, JÕUDKEM PURJUD, jõudkem purjud Poolamaale, jõudke Niini liina alla, sääl on ridas neidisida: ees om reas helmed kaalas, taga rean taadrid kaalan. Ei ma tahtnud helmed kaalas, ega taha taadri kaelas – ma võtanContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

33. RAISIN MAHA RAUDA TAMME

Tamm. Oleks. Kaevul kosija Rannu RAISIN MAHA RAUDA TAMME, tüvest tei ma tünderida, ladvast laiva ankurida, keskelt kirju karja talli. Nüid mina nakan täku söötma, söödan täku, joodan täku, ilma esa teademada, ilma ema nägemada – akanist ma andsin ainad,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

32. POEGA SÕITIS KOSJATEEDA

Palju tütreid Rannu Tütred vette POEGA SÕITIS KOSJATEEDA, ajas neiu asjasida. Tulli kosjasta koduje, viskas vöö varna peale, kindad kaabu ääre peale, esi pääle nutemaie. Kes tulli manu küsimaie? Oma hella emakene: „Miks sa nutad, poiga noori?” „Mis ma nutan,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

31. SÕITKEM, LAEVAD, SÕITKEM, PURJUD

Vahelt vaene Rannu SÕITKEM, LAEVAD, SÕITKEM, PURJUD, sõitkem neiu liina alla – siin olli reas helmeskaalad, taga roodus taaderkaalad. Ei mina võtnud helmeskaala, ei mina tahtnud taaderkaala – võtsin vahepäält vaese latse, vaese võtsin vara tõttu, rikka suure raha tõttu.Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

30. VENNAKENE HELLA VELLE

Tunnen tuima Rannu VENNAKENE HELLA VELLE, kui lääd naista võttemaie kutsu minu kosilases – mina tunnen tuimad neiud, laidan ära laisad neiud: tuimal tutakad juused, laisal laja lõvvaotsa, vihatsel silmad vesitsed, tigedal nina terava, pahase palged punased, kurjal mustad silma-kolmud.Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

29. HAK’SIN HOOSTA HOIDEMAIE

Kosjahobu söötmine. Kosilane laisas talus. Tule mulle Rõngu Kosilane   HAK’SIN HOOSTA HOIDEMAIE, oo-oo, ridi-ral-la-laa, varsa kapju vaatamaie, oo-oo, ridi-ral-la-laa, sälu sääri säädemaie, oo-oo, ridi-ral-la-laa – hõlma all ma andsin heinad, oo-oo, ridi-ral-la-laa, kamalus ma kandsin kaerad, oo-oo, ridi-ral-la-laa ilmaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

28. SÖÖDIN TÄKKU, JOODIN TÄKKU

Kosilane laisas ´ja virgas talus Rõngu Kosjalaul   SÖÖDIN TÄKKU, JOODIN TÄKKU, pannin täku pannelise, oi jah, oi jah, pannin täku pandelise,   musta ruuna munderisse, alli täku sadulasse, oi jah, oi jah, alli täku sadulasse.   Sõidin sinna, sõidinContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

27. NEIUD MÄNGIVAD MÄELA

Arg kosilane Rõngu Neiud   NEIUD MÄNGIVAD MÄELA, ii-illa, lille-ille, lilla ilusa, poisid hulguvad orolla, ii-illa, lille-ille, lilla ilusa, ei ole julgust juure minna, ii-illa, lille-ille, lilla ilusa, ega mahti manu saia, ii-illa, lille-ille, lilla ilusa.   Säädiva püssi püüdemaie,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

26. POISIKESE KULLAKESE

Rõngu Hää karjaõnnega neiu. Vili halval kohal POISIKESE KULLAKESE, es tee’s näe neiukesta – neiul oli hää karja een, hoolikas oli hobuste een, põhu oli täisa põrsaeide, laut oli täisa lambaeide. Oh tee hullu noore poisi, saari järve kõrgi poisi,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

25. VELLEKENE NOOREKENE

Tunnen tuima Rõngu VELLEKENE NOOREKENE, kui läät naista kosjavale, võta minnu sälla taade – mina tunne tuima näiu, mina arva alva näiu: tuimal juusse tutsakun, laisal pääda latakun, vihatsel oli verevä silma, kurjal musta silmakolmu, pahatsel pale plakiline. Võta iksContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

24. OLLI HULGAN NEIDUSIDA

Vahelt vaene Rõngu Vahelt vaeslaps OLLI HULGAN NEIDUSIDA, mõni rida mõrsejida. Vahelt mina võti vaese latse – olli valge ja valida, olli kärme ja käbida, olli priske ja punane! Panni näiu niitemaie, esi viske põõsa ala, võti põõsasta vaadata, kasContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

23. VELLEKENE ELLAKENE

Tunnen tuima Kambja VELLEKENE ELLAKENE, kui läät naista kosjamaie, ajad läbi Ahja valla, sõidad läbi Sõmmerpalu – saa ei naista naarulist, minijata meelelist. Vellekene ellakene, kui läät naista kosjamaie, võta minu ütteen: mina tunne tuima neiu, näe näiju näljatse. KurjalContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

22. VÕTA NAINE NEIDUDEST

Võta naine neidudest Kambja VÕTA NAINE NEIDUDEST, osta varsune obune, võta koera kutsikune: tule sina kodu, kost sina tulet – naarap naine neidudest, irnup sul varsune obune, augup koera kutsikune. Viis: peremees Peeter Treial (62 a) (EÜS V 148 (53)Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

21. LÄTSI MINA NAISTA KOSJUELE

Laiska neiut kosimas Sangaste LÄTSI MINA NAISTA KOSJUELE, ui-lui-lui, ui-lui-lui, lätsi naista kosjule,   sinna suurele talule, ui-lui-lui, ui-lui-lui, sinna suurele talule,   uhkeile hooneile, ui-lui-lui, ui-lui-lui, uhkeile hooneile, kon oll’ vasitse värava, ui-lui-lui, ui-lui-lui, kon oll’ vasitse värava,  Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

20. VELLEKENE, ELLÄKENE

Tunnen tuima Sangaste VELLEKENE, ELLÄKENE, kui lääd naista võttemaia, kapu armast kaubelema, võta sa minno sällä taade, ligi linasta ameta, ligi olga ohukesta, ligi pihta peenükeist – mina tunne tuima näio, mina arva alva näio, vistist tunne ma vihatse: tuimalContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

19. IME OPAS´ OMA POIGA

Sangaste Ema õpetus ehtimisest kosjaminejale IME OPAS´ OMA POIGA, noomis omma noorekeist: „Pojakene noorekene, kui läät naista kosjoelle, kapo kallist kaemaia, kui jo näküs näio kodo, paistus näio paja-laud – sää oma’ särgi-siilo’, kata oma’ kaska-siilo’! – Näio om vallusContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

18. LÄTSI KOIKU KOSJUELE

Soome sild. Koiku kosja. Imed Sangaste Poisikeste laul LÄTSI KOIKU KOSJUELE, Narva naista võtemaije. Osti Ottilt ma hobõsõ, Saarõ papjult sadulõ. Anni punna pakelid, katsi punda kanepid. Lätsi üle Soomõ silla, Soomõ silda triksati, haavast palki praksati. Oh mis imetContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

17. TERE, ÄIJA, TERE, ÄMMA

Sangaste Kosjalaul TERE, ÄIJA, TERE, ÄMMA, kosja olõmi, kosja olõmi, tere, puhas pruudi ema, kosja olõmi, kosja olõmi, tere, ninni neitu-ema, kosja olõmi, kosja olõmi!   Mi olõ kosja kauvest tullu, kosja olõmi, kosja olõmi, kosja hopõn meil iin, kosjaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

16. TERE, ÄIJA, TERE, ÄMMA

Sangaste Kosjalaul   TERE, ÄIJA, TERE, ÄMMA, kosja oleme, kosja oleme, tere, ninni neitsikene, kosja oleme, kosja oleme, tere, puhas pruudi ema, kosja oleme, kosja oleme, kas sa paned oma tütard – kosja oleme, kosja oleme, ma tõi sõle, maContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

15. VELI LÄITS KUHALTE KOSJULE

Palju tütreid Sangaste Tütred vette VELI LÄITS KUHALTE KOSJULE, kosja kinda tal käenna, kosja kirja kinnaste pääl, kosja (piira?) piitsa pääl? Veli tuli kodu kosjulta, läits ta aita ikemaie, pand kinda kirstu pääle, kübare kinnaste pääle, esi heid pääle ikemaie.Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

14. EMÄ POIGA KASVATANU

Palju tütreid Sangaste Tütred vette EMÄ POIGA KASVATANU, saatse poja kosjuile. Poia tull kodu kosjuulta, visas kinda lavva pääle, lask ta laasi lavva pääle, esi pääle ikemaie. Emä läits manu küsümä: „Mis sa iked, pojakõne?” – „Emäkõne, memekõne, tohi naineContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

13. VELI SÕSARD KASVATALLI

Sangaste 1. 2. Vend kasvatas, kuid õde valmistab veimeid VELI SÕSARD KASVATALLI, kasvatalli, jõvvatalli: „Kasva’, sõsar´, jõvva’, sõsar´! Suost saa mulle muro pühkjä, muro pühkjä, lastu laap´ja.” Sai sõsar´ kasvatuile, kasvatuile, jõvvetuile. Naksi kirjo kodama, naksi lüöma loogeliisi. Veli sõsardContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

12. JAANIKÕNE, VELLEKÕNE

Sangaste x Ei saa siit naist Karjalaul JAANIKÕNE, VELLEKÕNE, ei sa siista naista ei saa, pruuti seo poole päält, küll et käite kümme küllä, sandid sada sanna läppe. Läät sa Narva naise perrä, Poolamaale pruudi perrä, jätad (jäivä) sa udraContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

11. POISIKÕSE, NOORÕKÕSE

Otepää Kündke, siis tuleb naine Hoiatus ja opus naise võttmises POISIKÕSE, NOORÕKÕSE, kui te tahati targa olla, ilma naiseda elädä – kündke söödi sügiselt, ja kesõ kõrt keväjelt. tekke pääle keeru kesva, mäe pääle mängu kesva. Sis tule naine naaratena,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

10. NÄIE MA NEIDUSI KASUVAD

Kosjahobu söötmine. Saan. Oleks Otepää NÄIE MA NEIDUSI KASUVAD, tilli-talli, e-li-telli punapõski ni paisuvad, tilli-talli, e-li-telli, sinilille ni sirguvad, tilli-talli, e-li-telli, võilille ni võrsuvad, tilli-talli, e-li-telli. Nakassi hobust hoidema, tilli-talli, e-li-telli, sõiduvarsakeist vaalima, tilli-talli, e-li-telli: peost andse peene haina, tilli-talli,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

9. OH-OH, POISSI, HÄBENE, POISSI

Otepää Naine võtmata   OH-OH, POISSI, HÄBENE, POISSI, lillipoo, elleroo, pea, poissi, pooli suuda, lillipoo, elleroo – sul om naine võttemata, lillipoo, elleroo, tinarinda teenimata, lillipoo, elleroo, hõbekaala kaalumata, lillipoo, elleroo, vaskikaala vaalimata, lillipoo, elleroo.   Kui saa naine naitetus,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

8. VENNIKENE VELLEKENE

Vahelt vaene Otepää Võta pisikene naine VENNIKENE VELLEKENE, kui läät naista võttemaje, suvelindu püüdemaje, ärä otsi puhkeella, ära vahi valgeella – võta vallast vaenelatse, otsast orja järgmine! Võta naene mustakõne, väikene, verevõkene, tillukõne, terävakene. Musta mõistap tööda teta, mõistap muidaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

7. TÜTARLATSE LINNUKESE

Õpetus noorikule Otepää TÜTARLATSE LINNUKESE, tilli-talli, e-li-telli, kui sa tahad mulle tulla, tilli-talli, e-li-telli, mulle tulla, muile minnä, tilli-talli, e-li-telli, jäta kodu kolmi muudu, tilli-talli, e-li-telli: üts om suuri suikemine, tilli-talli, e-li-telli, tõine lag’a laisklemine, tilli-talli, e-li-telli, kolmas keele kandemine,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

6. VELLEKENE NOOREKENE

Hoiatus rikka naise eest Otepää VELLEKENE NOOREKENE, ära võtku rikast naista – rikas kuri riidelema, varaline vandenema! Võta oma võivaline, kae oma karvaline. Võta tille teotütrik, pästa päivi tegemäst, mõisa mõsku mõskamast, küla tõlva tonkimast. Viis: Kusta Ilves (67 a)Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

5. JAANIKENE, SAANIKENE

Laiska ja virka neiut kosimas. Tõbine naine Otepää Saan JAANIKENE, SAANIKENE, tie mul tille tõllakene, üle mere minna, tulla, takast Narva naista võtta, liina minna Liisu perra, alevide Anne perra. Es saa liinast Liisu tuojat, alevista Anne tuojat, takast NarvaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

4. ESAKENE, EMAKENE

Võta naine, muidu narrin neiusid Otepää Poisi naisevõtmisest   ESAKENE, TAADIKENE, emakene, memmekene, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata,   kui te mulle naist ei naida, naist ei naida, kaasa ei kae, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata,   ma viska adra aida vasta,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

3. SIHI NAANE SIRBI PÄÄLT

Otepää Ära pühal püüa naist SIHI NAANE SIRBI PÄÄLTA, kae hainakaari päälta: kas om sillõ sirbile, villõ (väle, vile) vikkadi lõele. Vellekene, noorekene, ennemb mängi mätästega, nalja heida naaristõga, kui jo kurja neidistega! Tõotid võtta nurmõ nukku, nurmõ nukku, väljäContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

2. TERE, ÄIJÄ, TERE, ÄMMÄ

Neiu läheb talupojale Otepää Kosilase   TERE, ÄIJÄ, TERE, ÄMMÄ, kosja olemi, kosja olemi, tere, puhas pruudikene, kosja olemi, kosja olemi! Kosja-obu meil iina, kosja olemi, kosja olemi, kosja-saan meil tagana, kosja olemi, kosja olemi, kosja-saadik saani taga, kosja olemi,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

1. TSÕTSIKESE, LINNUKESE

Võine mets. Koiku kosja Otepää Noored TSÕTSIKESE, LINNUKESE, otske vällä neo oru, mäletage neo mäe, kon me eilä eidsin olli, kon me toona tulda teimi, kon me võti võidu-leibä, salvi saia koorikuda. Sinnap jäänu võiu-väidse, unetanu udsu-kübare. Väits oll VäinaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

__N o o r m e e s__k o s j a__

Posted in Nuurus

24.

Posted in Nuurus

23.

Posted in Nuurus

22. PEIU KÜND KÜLAMÄELA

Poiss meelitab Puhja PEIU KÜND KÜLAMÄELA, jätti pulli puhkamaie, vana härja vahtemaie, esi jäi laulu kullemaie: kulle, kus laulab näidu noori – Virun laulab vitsa pääl, Harjun haava oksa pääl! Oles see uba minule, oles see käbi mu käena -Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

21. TSÕTSIKENE, LINNUKENE

Petis peiu Puhja „TSÕTSIKENE, joo-du, LINNUKENE, joo-du, oi, lee-li, linnukene, joo, mes sul viga, joo-du, mulle tulla, joo-du, oi, lee-li, mulle tulla, joo – ma tu sulle, joo-du, kolme kängä, joo-du, oi, lee-li, kolme kängä, joo: üte luise, joo-du, tõiseContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

20. PETID, PETID, PEIUKENE

Petis peiu Puhja PETID, PETID, PEIUKENE, petid pimella üüla, valetid vara hommikulla! „Tule mulle, neiukene!” „Ei lää, ei lää, peiukene!” „Tule ikki, neiukene, kui ei tule mu enese tõttu, tule uue kuue tõttu, kui ei tule uue kuue tõttu, tuleContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

19. TULE MULLE, NEIJUKENE

Tule mulle. Petis peiu Võnnu TULE MULLE, NEIJUKENE, tule mulle, noorekene, tule mulle – mul on külla, tule mulle – mul on vara – tule mu külla hoidijasta, tule mu vara vaatajasta. Mulle künnab kümme paari, seementelleb seitse paari, äestabContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

18. OLÕS SA JO MUISTE MULLÕ TULLU

Oleks  mullu tulnud Võnnu Miks ei mullu tulnud   OLÕS SA JO MUISTE, joo-eda, MULLÕ TULLU, joo-eda, lei-loi-loo-li, mulle tullu, joo, ma olõs sullõ, joo-eda, aida tennü, joo-eda, lei-loi-loo-li, aida tennü, joo, aida olõs tennü, joo-eda, animunõst, joo-eda, lei-loi-loo-li, aniContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

17. MARIKENE, MARJAKENE

Oleks mullu tulnud Puhja/Rannu Miks ei tulnud MARIKENE, MARJAKENE, mes sa mullu mul ei tulnud, tunamullu mul ei saanud, kui käisid käsud järele, sõitsid sõrmusse vedajad, viied-kuued viinulised? – Ma oles ammu aida teinud, aida teind animunesta, katusse kanamunesta, rästaContinue Reading

Tagged with: ,
Posted in Nuurus

16. NEIUKENE, NOOREKENE

Petis peiu Rannu/Puhja 1. 2. NEIUKENE, NOOREKENE, kõndis ta läbi külade, päälta küla päide roogu, helme kaalan helisiva, raha kaalan rabisiva, linti rinnan libisiva, rätt oli pähan räime kirja, tõine kaalan kaarde kirja, undrik ümbre ümalista, pallapool ümbre paluka lehist.Continue Reading

Tagged with: ,
Posted in Nuurus

15. NEIU LAULIS NIIDU PÄÄLA

Petis peiu Rõngu NEIU LAULIS NIIDU PÄÄLA, peiu kuulas põõsa alla: „Olessi näiu mulle saasse, kabu mulle kaldanessa, kee laul (kes laulab) vilun vitsa pääla, Poolan püti põhja pääla, Turun kirja tupe pääle – suust ma söödas, suust ma joodasContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

14. VELLEKENE NOOREKENE

Petis peiu. Kolmed kingad Rõngu VELLEKENE NOOREKENE, mina näie tooki päival, kui sa näiud petelita – küla alla kükikile, aia alla lokikile: suka suun, kalsa kaalan, ame hammaste vahela: „Tule mulle, näiu noori, ma tee sulle ratas-sängi – suvel veeritaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

13. ANNEKÕNE, ÕNNEKÕNE

Oleks mullu tulnud Kambja ANNEKÕNE, ÕNNEKÕNE, oles sina mullu mulle tullu, ma oles ammu aida tennu, aida teind animunasta, katuse kanasulista, siidisän’gi sisse pannu. Salven saisap saija-jahu, kelderin kala-anuma. Esimesed kolm salmi laulmise järele üleskirjutatud, teised etteütlemise järele. Laulnud MihkelContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

12. LÄTSI MINA KÜLLÄ KÜKÄKALLA

Kambja 1. 2. Ennem kivi kõrval LÄTSI MINA KÜLLÄ KÜKÄKALLA, alta aija argikalla. Naksi lukku lõugutama, krampi takkast kangutama, usse lin’ki liigutama: „Ava usse, Annekene, tõsta linki, Liisukene!” „Oh sina poissi petteliku: ennemb mina maka kivi kõrval, kivi kõrval, kannuContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

11. NEIUKESE, NOOREKESE

Oleks  mullu tulnud Otepää/Sangaste NEIUKESE, joo, NOOREKESE, joo, ui lui luu, noorekese, joo, oles te mullu, joo, mulle tullu, joo, ui lui luu, mulle tullu, joo, mul on kodun, joo, kolmi ruuna, joo, ui lui luu, kolmi ruuna, joo, kümmeContinue Reading

Tagged with: ,
Posted in Nuurus

10. POISI PETI NÄIDUSIIDA

Tule mulle. Petis peiu Sangaste Hea ja halb peig POISI PETI NÄIDUSIIDA, haugutelli Annesiid, küla alla, küüni alla, talu alla, tapu alla – suka suun, kalsa kaalan, hame hammaste vahel. „Tule mulle, näio noori, kallu mulle, kabu kallis! Ma viiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

9. POISI LUUDU PETIJAS

Tule mulle Sangaste x Poiss loodud petjaks. Karjalaul POISI LUUDU PETIJAS, petijas ja võtijas, poisi peti poole üüdä, näijo valmi valgeenni. „Tule mulle, näijo noori – mul om pal’l’u kablusiid, mul om ulka uibuida, maja täüsi marjapuida, laut om täüsiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

8. NEIUKENE, NOOREKENE

Tule mulle Otepää NEIUKENE, NOOREKENE, kui sa tahat mulle tulla, mulle tulla, muile minna – jätä kodu kolmi muodu: üits om suuri suikemine, tõine laisku lamemine, kolmas kurust (kurjasti?) kostemine. Neiukene, noorekene, kui sa tahat mulle tulla, mulle tulla, muileContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

7. NEIUKENE NOOREKENE

Tule mulle Otepää NEIUKENE, joo-eda, NOOREKENE, joo-eda, noorekene, joo, kirjupihta, joo-eda, peenikene, joo-eda, peenikene, joo, tule mulle, joo-eda, ja tõota, joo-eda, ja tõota, joo! Ma pane, joo-eda, hõlbule tööle, joo-eda, hõlbule tööle, joo, röa rihta, joo-eda, pessemaie, joo-eda, pessemaie, joo,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

6. VELLEKENE NOOREKENE

Tule mulle Otepää VELLEKENE NOOREKENE, lillipoo, elleroo kui läät naista võttemaie, lillipoo, elleroo, käit sa kümme külä lävve, lillipoo, elleroo, sandit sada sanna lävve, lillipoo, elleroo, pallet essä, pallet emmä, lillipoo, elleroo, pallet pereneitsikeista, lillipoo, elleroo: „Tule mulle, neiu noori,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

5. NÄIU TANTSÕ KERÄ MÄEL

Oleks. Tule mulle Otepää NÄIU TANTSÕ KERÄ MÄEL, lillipoo, elleroo, lumivalgõ juusõ, lillipoo, elleroo, hütsimusta ümarusõ, lillipoo, elleroo. Peiu vahtõ varjusta, lillipoo, elleroo: „Olõs tuu näiu mullõ saasi, lillipoo, elleroo, kaasas mullõ kaldunõsa, lillipoo, elleroo, ma olõs suvõ söömätä, lillipoo,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

4. NÄIUKENE NOOREKENE

Tule mulle Otepää NÄIUKENE NOOREKENE, linapõlle peenikene, mis sa pelgät meile tullen, põkut põlle köiteenna? Küll om meesta, küll om meelta, küll om sälga särgi täüsi, pihta peenu hamme täüsi! Panda ei sinnu palgi ette, heidetagi irre ette – paadiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

3. KAE, KOS SAISAB VAINELATSI

Oleks see neiu minu. Hea ja kuri mees. Otepää Petja KAE, KOS SAISAB VAINELATSI, ilma päätä pääsukõnõ! Mehe mõtsasta kaesse, poisi varikust vahisse: olõs seo neiu mullõ saassi, kabu mullõ kaalunõsi, suust ma söödä, suust ma jooda, suust ma söödäContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

2. NÄIUKENE NOOREKENE

Oleks mullu tulnud Otepää NÄIUKENE, jo-eda, NOOREKENE, jo-eda, ui-lui lee, noorekene, joo, oles sa mullu, jo-eda, mulle tullu, jo-eda, ui-lui lee, mulle tullu, joo, tunamullu, jo-eda, tõotanud, jo-eda, ui-lui lee, tõotanud, joo, ma oles ammu, jo-eda, aeda tennu, jo-eda, ui-luiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

1. ANNEKENE, ÕNNEKENE

Tule mulle Otepää Peijo kahitsemine ja pruudi vastus   ANNEKENE, joo-eda, ÕNNEKENE, joo-eda, ui-lui-lee, õnnekene, joo, oles sa mullu, joo-eda, mulle tulnu, joo-eda, ui-lui-lee, mulle tulnu, joo, toona mulle, joo-eda, tõotanu, joo-eda, ui-lui-lee, mulle tulnu, joo, ma oles so padjole,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

__T u l e __m u l l e__

Posted in Nuurus

32. ALT MA SÕIDI ALU LINNA (Rõn)

Kolm õuna Rõngu ALT MA SÕIDI ALU LINNA, pealt maa keisri kiriku. Ohja putteva uibuessa, päitse jäiva marjapuuse. Kelle ma kutse pästemaie, ohje valla arutama? Kutse kuuda kumerigu, palsi päeva pärligesta. Kuu es kuule kutsumista, päev hella pallemista. Tullin isiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

31. LÄKE ÜLES MÄKI PÄÄLE

Kolm õuna Sangaste Õunapuu LÄKE ÜLES MÄKI PÄÄLE, korgeile kotusile! Mis säält mäest alla paistu? Meri mäelt alla paistu. Mis sääl mere keskel olli? Uibo mere keskeennä. Mitu ossa uiboona? Kolmi ossa uiboonna: üts ol´l´ miele mititu, tõine vaale (vahale)Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

30. EMAKENE, MEMMEKENE

Unenägu Puhja Tütre unenägu   EMAKENE, joodu, MEMMEKENE, joodu, oi, leeli, memmekene, joo, mõista see uni, joodu, minusta, joodu, oi, leeli, minusta, joo: kuus oli meie, joodu, kooba lävel, joodu, oi, leeli, kooba lävel, joo, kask oli meie, joodu, kaevuContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

28. MES OLLI VAESE LATSE PALK?

Metsast mehele Puhja x Pulmad metsas MES OLLI VAESE LATSE PALK? Mõtsast viidi ta mehele, kase ladvast kaasa juure. kannu otsast kaasa manu. puije otsast poisi juure. Sööt oli suuri söömalauda, lepälehe leemelivva, põllupennär istepinki; karu olli kallis sõiduruuna, untContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

27. MEHELE MINNA MA TAHASSI

Neiu tahab talupojale Võnnu Talu tütar! MEHELE MINNA MA TAHASSI – mehele mesitse meelele, poisile tulitse silmale. Neitsikene noorekene, kirjupihta peenikene, talutütar tuvikene, kellele sina tahassi – kas sa tahad kangurille? Ei ma taha kangurille – kanguri kera kõriseb. NeitsikeneContinue Reading

Posted in Nuurus

26. SEENIP MO ISA ISANDA

Rannu Seni kui tütred kodu SEENIP MO ISA ISANDA, seenip mo ema emanda, pojad pooled noored härrad, seeni kui tüterid kodussa, tanu tahtijad toassa, põllelised põrmandulla, rätikandjat kammeris; seeni õues õllesooned, väravasse viinasooned, kaio ääres kaljasooned. Viidi tüterid kodusta -Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

25. LINA KAKKEN LIKES SAIE

Kolm õuna Rannu Kosjad LINA KAKKEN LIKES SAIE, lätsi kodu kuivatama. (1) Kes mull tii pääl vasta tu´lli? Emä mull tii pääl vasta tu´lli: „Tule kodu, tütrekene, sull om kottu kolmi kosja!” Mina kodu joosteenna. Sääl o´lli pa´llu saabasjalgu, küllältContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

24. MUL OLLI ÜTSI UIBUKESTA

Kolm õuna Rannu MUL OLLI ÜTSI UIBUKESTA, uibun kolmi ossakesta, ossan kolmi õunakesta. Üts olli õuna hõpekirja, tõise olli õuna vaskikirja, kolmas olli õuna kuldakirja. Mis olli õuna hõpekirja, selle mina pistin emä peiju, mis olli õuna vaskikirja, selle minaContinue Reading

Tagged with: ,
Posted in Nuurus

23. MAGASI MINA, MAGASI

Unenägu Rannu MAGASI MINA, MAGASI, magasi mina Maret-mäel, sinilillede seana, vahalillede vaieella, kõllalilled kõrvaalla, pääsusilma päitse alla, pujupuhmas puusa alla. Näie und maaten – visnapuu olli väraten, kuslapuu oli koa lävel, sarapuu olli sanna lävel. Visnapuust mull joodi viina, kuslapuustContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

22. MES O´LLI VAESE LATSE PALK?

Metsast mehele Rannu Pulmad metsas MES O´LLI VAESE LATSE PALK? Mõtsast viidi ta mehele, kannu otsast kaasa manu. kõik puu olli pulma rahvas, kase valge kaasanaese, lepälehe leeme livva, põllu pennär istepinki, sööt oli suuri sööma lauda. U´nt o´lli pulmaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

21. EI MA TAHA TALUMEESTA

Rõngu Ei taha talupojale EI MA TAHA TALUMEESTA, ega salli saksa meesta – ma tahan tarka talli-Antsu! Ants on virka eina niitma: ta lööb einad upakille, ristikeinad ripakille, kasteeinad külili, soepulstid siruli, küparlilled kõhuli, kullerkupud kummali, sinilillid selili. Viis jaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

20. OLES TIIAS, OLES TIIAS MINU PEIU

Rõngu 1. 2. Kui peiu teaks, viiks mind ära OLES TIIAS, OLES TIIAS MINU PEIU, kavatsesse, kavatsesse minu kaasa, saadas perra, saadas perra siidi tõlla, viis mu ära, viis mu ära sinna maale, kos mind kullas, kos mind kullas kutsutakse,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

19. OLES MIND LOOTU LAULIJASA

Neiu tahab talupojale Kambja Naine tuleb põllumehele OLES MIND LOOTU LAULIJASA, laulusida laskijasa, me laulasi, maa värises, mere veere vitsikusse, mere põhja põrmandusse, mere ääre häkitusse. – Mind on lootu kündijas, kündijas ja külvijas, seemnevilja viskijas, musta mulla pöörijas jaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

18. OI TÜTTAR KENA LINNUKE

Kambja Õpetus tütrele OI TÜTTAR KENA LINNUKE, mesi memme marjuke, ole noppe nurme pääl, väle võõra välja pääl – siis kül nägevah nälah koogih, panva tähele pulman koogih: „Oles see kana mulle saasse, uppin mulle unetusi – sis mina oijasContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

17. NEITSIKENE NOOREKENE

Neiu tahab talupojale Kambja NEITSIKENE NOOREKENE, kuku, kuku, kuku, kirjupihta peenikene, kuku, kuku, kuku, talutüttar tuvikene, kuku, kuku, kuku – kellele sina tahasid, kuku, kuku, kuku? Kas tahat meistele meelile, kuku, kuku, kuku, poistele talitsile silmile, kuku, kuku, kuku? KasContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

16. MÄE-MIKU MEIDA PETTI

Sangaste Neiu tahab saksale MÄE-MIKU MEIDA PETTI, Ala-Antsu augutelli; meist ei saa ju Antsul asja, Mäe- Miku mõrsijada. – Meist saa mõni mõisanainõ, katõ mõisa karjanainõ, poodipoisi pruudikõnõ, lihuniku linnukõnõ. Laulnud Helene Novek (s Villemson, s 1879) (ERA II 271,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

15. SENI KULDSÕ ISE KODU

Sangaste Seni kodu kuulus, kui tütar majas. SENI KULDSÕ ESE KODU, seni ausa ise (vist isa?) aija, kui om tütteri kottuna, sinepõlli põrmandulõ, udsuhamõ aija pääl. Saisi mustes (musta) meil murulõ, saisi halli akenilõ – vijäs tüttäri kottust: jääs kurjasContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

14. SIIN OM HULKU NÄIDESSIIDA

Sangaste SIIN OM HULKU NÄIDESSIIDA, mõni rinda mõrseijda, ära om viidu hää poisi – viksi viidu Venemaale, punapõse Poolamaale. Ootage, näiu noore, ootage, kannatage, ootke ütessä suveda, viitke viisi hainaaiga, kümme külma talvekesta – sis tulep mihe teil sõasta, poisiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

13. LÄÄME KODU KULLETENNA

Müüdud neiu Sangaste Ära müü möldrile. Kosjad kodus LÄÄME KODU KULLETENNA, mi’ kumin mede koduna, lagin velle lavva pääl, põgin velle põrmandul? Kodun müvvas tüteriida, kaubeldes emakanuje, antas halvale rahale, kulunuile kopikiile! Emakene ennekene, enne müinu müiri tüki, kaubelnu kaleviContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

12. KUULI KOTUN MA KOLINA

Müüdud neiu Sangaste KUULI KOTUN MA KOLINA, esa majan ma madsina. Mes sääl kottun kolises? – Kottun müüdi neidusita, kaubeldi kodukanuje. Emakene, ennekene, esakene, taadikene, enne müünu mürgi tüki, kaubelnu kalevi paki, enne kui müüsit tüterida, kaubelit kodu kanuda! AnnitContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

11. MAGASI MA MARJAMÄELLA

Unenägu Sangaste MAGASI MA MARJAMÄELLA sine-ninni seanna, vaha-ninni vaiheella. Näie ma unda maantana, tõista üles tõusteenna. – Üits ol haaba aida manna, tõne saare sanna manna, kolmas kuuse kua manna. kuslap oll’ meil kua lävel, tamm meil kasvi tare lävel,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

10. NÄIOKESE’ NOOREKESE

Neiu tahab talupojale Sangaste NÄIOKESE’ NOOREKESE’ kabokese käpekese’, är’ tie’ ikku ilosile, är’ tie’ puhku punatsile – illus´ mies ihu süöja, verrev mies vere juoja, kaunis karva-kaotaja. Ma lää mustale mihele, tineelle Toomalle – must ol´l´ meesi moodusep, tinne Toomas´Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

9. TALUTÜTÄR TAIMEKÕNE

Neiu tahab talupojale Sangaste Talupojale TALUTÜTÄR TAIMEKÕNE, perepiiga linnukõne, korjas maasta maasikida, ligi maada linnukida; sõrme täis t’al sõrmussid, käe kulla rõngasid, kulda-kanni täl käenna. õpe-pikeri peoanna. Manu aie mõtsamees, kargutalli kalamees. „Mis meesi sina olet?” „Mina meesi, mõtsameesi.” EiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

8. KES TAHT KEHVÄLE MINNÄ

Sangaste Kehvale mehele. Sulasele KES TAHT KEHVÄLE MINNÄ, kua astu alvembõle? Ma peä kehväle mineme, ma peä astma alvembõle. Ma kua kehvä kinde’eida, umble alva amme’eida. – Kehvä kinda /saa(va)/ kireve, alva amme /saa(va)/ iluse. Laulnud Marta Kiršbaum (78 a)Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

7. ISE KÄSK´ ÖÜDSIN KÄVVÄ

Sangaste Hoiatus metsapulma eest ISE KÄSK´ ÖÜDSIN KÄVVÄ, ime öüdsista tõreli: „Maka’ koton, marjakene, suigu’, suvi-linnukene! – Öüdsin pia petetäs, kavalusi kannetas – öüdsin petvä pikä’ poisi’, kandva korge’ kübärä’. Ennemb petku peenü liiva’, katku karradse’ kerigo’! Tütärlatsi linnukene, madalikuContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

6. ÄRÄ SA IKKU ILUSALE

Hoiatus ilusa mehe eest Otepää Ärä sa ikku ilusale ÄRÄ SA IKKU ILUSALE, ärä sa puhku punasele – illus miis ihu süüjä, verrev miis vere juuja. Mine sa musta mehele, tinnele Toomale: must miis om moodusamp, tinne Toomas tulusamp. ÄräContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

5. TSÕTSIKENE LINNUKENE

Saksa asemel sandile Otepää TSÕTSIKENE LINNUKENE, oodit kui ubinakesta, tahit kui tamme tõhvakesta – peräst tull’ orik orusta, märikahru mättäesta, siilu sammelde siästa. And ta suuda, salvse huule, and ta kätta, käändsa sõrme, silit pääda, pistse silmä: see sinu silleContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

4. NÄIJUKENE NOOREKENE

Neiu tahab talupojale Otepää NÄIJUKENE NOOREKENE, lillipoo, hellaroo, talutüttar tuvikene, lillipoo, hellaroo, kirjupihda peenikene, lillipoo, hellaroo, kas sa tahat kilterile, lillipoo, hellaroo? – Mihele taasi mesitse meelega, lillipoo, hellaroo, poissi kiiru silmäline, lillipoo, hellaroo. Ei ma taha kilterile, lillipoo, hellaroo:Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

3. MAGASI MINA, MAGASI

Unenägu Otepää MAGASI MINA, MAGASI, magasi ma mari mäel, (jaani juhi=kaska all), sini-ninne seanna, vaha-ninne vaieel, kenä ninne keskeel. Näi ma unda maateen: kuuski kasvi kua lävel, visnapuu vii veeren, sarapuu sanna lävel, tamme kasvi tare lävel. Tültärlaits, linnukene, kuusestContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

2. MAGASI MINA, MAGASI

Unenägu Otepää Tüdruku unenägu MAGASI MINA, MAGASI, magasi Mari mäela, kruus lilli kotta_alla (vaa lilli marjula). Näije unda, emäkene, mõista see uni minota: kuslapuu kasvi kottona, sarapuu sanna lävena, visnapuu vee veerena. Tütarlatse linnokese: kuslapuul kosja tuleva sarapuula saava saaja,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

1. RÜHI, NÄIU, RUTTA, NÄIU

Otepää Teed tööd, poiss vaatab RÜHI, NÄIU, RUTTA, NÄIU, tee, näiu, tõtta, näiu! Nüid om näkus näiu töö, nüid om kokus kulla töö. Nukast kaesse noore mehe, kuust (veerust) kõrgepää kübara: nii om näkus näiu töö, kui om pindu piimaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

__N e i u__o o t a b__k o s i l a s t__

Posted in Nuurus

9.

Posted in Nuurus

8.

Posted in Nuurus

7. KUI TULEP ÕNNIS ÕDAKUKE

Öösel üksi Puhja Hoidke poisi eest! KUI TULEP ÕNNIS ÕDAKUKE, kui tulep poolpane päivakene, võtti huiku, võtti hõiku – hõiku õlma võttijata, käe pääle käändijatta, särgisiilu säädijatta, kaskasiilu kattijatta. Näiukesed noorukesed, heitke maha hainde pääle, käsi peiu kaala pääle -Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

6. LASE TULEB LAUBA ÕHTUKENE

Öösel üksi Rannu LASE TULEB LAUBA ÕHTUKENE, pühapäne päevakene, kallis kaela hakkamine. Esä läts emäga magama, vend läts noore noorikuga. Kellega’s lää mina vaene? Tüki tühja sängi sisse, kabista vana kasukat. Naksi lutikit lugema, mitu kirpu kirja pääl. Kääni külle,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

5. ÕHTU TULEB ÕNNE KAUDU

Öösel üksi. Kaasa kaugel Rannu Õhtul ÕHTU TULEB ÕNNE KAUDU, videvikku välja kaudu, õhtu toob õled tubaje, videvik viib magamaie, paneb õled põrmandalle, õlekõrred kõrvustikku, rahvas peale paaristikku, iga kaasa kaelastikku, igaüks oma omaga. Kel pole kaasa, võtku kassi, kelContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

4. MUIDU MINA ELAS, MUIDU MINA OLES

Öösel üksi Rõngu Muidu elas MUIDU MINA ELAS, MUIDU MINA OLES – las tuleb lauba õhtukene, laubaõhtu, lauluõhtu, küla kiigel kena õhtu – Iide läks taadiga magama. Kellega lään mina vaene? tükse tühja sängi sisse, sängi sisse, seina äärde, käänsinContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

3. ESÄ LÄITS EMÄGA MAGAMA

Öösel üksi Kambja ESÄ LÄITS EMÄGA MAGAMA, veli noore noorikuga – kellega mina vaene? Tükse tühja sängi sisse, tühi säng, ta tümsati, paljas lauda plaksati. Võti kirbuga kõnelda, lutikege lusti lüva – kirp olli kõrk, es kõnele, lutik laiska lustiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

2. ÕTTAK TULE ÕNNE KAUDU

Öösel üksi. Kaasa kaugel Otepää Õdangu laul ÕTTAK TULE ÕNNE KAUDU, vilu villä veere kaudu, õttak toob õle tareje, vilu viib meid magamaie, panep põhku põrmandule, õlekõrred kõrvustikku, rahvas pääle paaristikku, egä kaasa kaalastikku – egäüts oma omaga. Kel eiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

1. EMÄ LÄT ESÄGA MAGAMA

Öösel üksi Otepää EMÄ LÄT ESÄGA MAGAMA, vend lät noore noorikuga – kellega sis mina vaene? Vana särk mu sängike, vana kask mu kaasakene. Üüi pikk ütsinta maata, kalg kaasata elada. Tüki tühä sängi sisse, lase pal’l’a lavva pääle, tühjaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

__Ö ö s e l__ü k s i__

Posted in Nuurus

21. ME OLEM POISI, ÕIGE POISI (Ote)

Meie ja teie poisid Otepää ME OLEM POISI, ÕIGE POISI, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, käime ulgan kui ubina, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu, silgun-salgun nigu saksa, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu: lüü (löö) ei tutti toobi pääle, või, el-liContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

x

Posted in Nuurus

x

Posted in Nuurus

20. ME OLE MIHE MÜRGÜ TÜKKI (Ote)

Meie ja teie poisid Otepää Meie mehed ME OLE MIHE MÜRGÜ TÜKKI, ravva kangesta taotu, vasesta vällä valatu. Ei me ooli ommetegi meeste seltsi minenä, ega poiste turgu tullen; meil ei ole kühma külle pääl, ega nõtigu nõna pääl: meContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

19. PIJTRE OLL PÄRATU RIKAS (Ote)

Otepää Tuul puhub Peetri rikkuse ära PIJTRE OLL PÄRATU RIKAS, ait oll’ täüsi aganiida, salv oll’ täüsi sambeliida. Tulli tuuli Jumalasta, puhkse tuuti tugevasta, aie aidast aganiida, aie salvest sambeliida. Pijtre perän palleldenna, kübareta kindeita, ilma vööta vammuskita. Viis: MihkelContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

18. VIRULASI VIISI-KUUSI

Oma poiste kiitus Rannu Tartu mehe suurustamine   VIRULASI VIISI-KUUSI, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, harjulasi kaitsi-kolmi, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, pane üte paela pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, üte keidse pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa va-le-ral-lal-la, seo üte sidemega, ai-rus-sa, ai-rus-sa,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

17. MAGASI MINA, MAGASI

Puhja Kaasa kadunud. Neiud naervad MAGASI MINA, MAGASI, magasi Maari mäella, sinilillede seana. õbesille, õlgeille, kuldaille, kõlkeille. Seni õde õlmast lännü, kaasa kõrvalta kadunu: jälle lännu järve poole, teeraa ranna poole. Lätsi perrä otsimaije, näije sääl neijut kõndivat lina vaiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

16. KUI MINA ENNE NOORI OLI

Kui ma olin noor Puhja KUI MINA ENNE NOORI OLI, noori oli, sõõri saisi, siis mina kirbu kinni võtti, jänesele järgi joosi, panni parmu kammitsete. Viis: Mari Pehka (58 a) (EÜS V 550 (8) < Puhja khk – M. Pehka,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

15. JÜRI JÜRNA, ÕLLEKURNA

Puhja Jüri pilge JÜRI JÜRNA, ÕLLEKURNA, kuulis ta hobu kusevada, varsa vetta viskevada, mõtlis ta õlle oleva! Jüri Jürna, Juurikukke, koradite kurikakke! Teid aija, jättid mulgu, sigadelle sisse minna, orikulle otsa lüvva, põrstele päha põruta. – Viis: Märt Jänes (EÜSContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

14. MELLES NOROS NOORED MEHED?

Hall vilja viinud Võnnu MELLES NOROS NOORED MEHED, talgo, talgo, kurvad kõrgeed kübärad, talgo, talgo? Tegit oidule orasset, talgo, talgo, tegit kaarat kalda alla, talgo, talgo, tegit linad liivakule, talgo, talgo – vesi võt oidusta orasse, talgo, talgo, karu seiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

13 KES SÄÄL KEERO LOOGA LAANEN?

Saan. Tore sõit Võnnu KES SÄÄL KEERO LOOGA LAANEN? Kalevine poisikene. Mis ta sääl sís tööda tegi? Suvel tegi suuri saane, talvel tahots jalossit; külle-laude kirjotedi, pera-laude pilutedi, ede-laude ehitedi. Vehmre sisse visnapuusta, looka pääle lodjapuusta. Tooge siia seda hobest,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

12. KUI MIA ENNE NOORI OLLI

Kui ma olin noor Sangaste KUI MIA ENNE NOORI OLLI, noori olli, saari saisi, siss mina kirbu kinni võttsi, jänesele järgi jooksi, arakule harja aie, varesele vasta võtse, soe mia suhu siss virutasi, kahru laante karkutasi, kulli kodust mia korjasi,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

11. KUI MA ENNE NOOREMP OLLI

Rõngu KUI MA ENNE NOOREMP OLLI, nooremp olli, virgemp olli, siis ma kirbu kinni võti, jänessele järgi joosi, arakule harja aije. Viis: P. Kurg (EÜS II 13 (32) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg hr BruusiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

10. KUI TIE’ OLET UHKE’ POISI’

Sangaste Sibulast sild. Uhke poiss kosigu kuningatütar KUI TIE’ OLET UHKE’ POISI’, olet Riija raadi-ärrä’, mis tie’ vaivat vaesid latsi, iketade imetä latsi – tooge Riijast raadi naise’, kosige’ kunigatütre’! Ei ‘le siibu sinnä minnä, ormusid sinnä ojuda – tsirgulContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

9. JAANIKENE POISIKENE

Oleks. Kaevul kosija. Kalajärv Kambja JAANIKENE POISIKENE, tii mul saksa saanikene – ma lään maale sõitemaije. Sõidin Soome silda mööda, Kuramaa mägesid mööda, Kuramaa mäed kumasid, Soome silda nõkutelles, aluspalki paugatelles. Viru neidised vaatsid: „Olles si meesi minule – hobuContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

8. SÕIDI, SÕIDI, ENNAD-VENNAD

Soome sild Sangaste Karjalaul SÕIDI, SÕIDI, ENNAD-VENNAD, sõidi üle Siimon’ silla, Siimon’ silda triksati, pääpal’ki (alus-pakku) präksäti. Sinna ma murri mõõga otsa, kaotesi kuldkübäre, sääl ma otse urvikulle, kävve nellä-käpäkulle. Mõtsi (ma) näidu nägevet, kabükõse kaevat – õs näe näidu,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

7. SIIN OM POISI NII KUI PILDI

Meie ja teie poisid Sangaste Kosjaminek. Meie ja muude poisid SIIN OM POISI NII KUI PILDI, noore mihe nii kui nuku, lääve naista kosima – õlu pültü pütikun, viin lauli laasikun, kala välkva västrikun, piibu suun pilutu, piibu varre vahatu.Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

6. UL´L´U ÄRÄ, UDSUKENE

Venna kiitus Sangaste Tore vend UL´L´U ÄRÄ, UDSUKENE, kallu, kulla kastekene, ul´l´u, udsu, uiboede, kallu, kaste,’ kanepide, veerü, vesi, visnapuile, visnapuile vereville, sarapuile sirge-ille, tikerpuile teräville, uibo-ile oosikile! Tikerpuu teräv aijane – viel mu veli terävep, visnapuu verrev aijane -Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

5. OH MINU VÄIKEST VELLEKESTA

Venna kiitus Sangaste OH MINU VÄIKEST VELLEKESTA, kes tek’ soo surma pääle, elu heinakaari pääle, maja marjavarre pääle! Korge olli Kuramaa kuusi – korge-ep minu vellekene, sirge olli Saksamaa saari – sirge-ep minu vellekene, mari verrev visnapuunna – vereväp minuContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

4. MII POISI ILO-KÕRKI

Poiste pilge Sangaste Kõrkide poiste pilge MII POISI ILO-KÕRKI, ilo-kõrgi, ilma-targa – piip oli suun pilutedu, piibuvarre varatedu. Kiik kõrkus kübärite pääl, vara piibu varre varre pääl. Uule viltu viina poole, jala kõvera kõrtsi poole. Oppen om palja palo pääl,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

3. TSIA-NAHKA SÕIDI TEEDA

Poiste pilge Sangaste Uhke poisi pilge. Uhke poisile TSIA-NAHKA SÕIDI TEEDA, kammar karguti obesta. Mõttel näiu nägemast, kappu (kabu) kulla kaemast. – Näiu es tunne nägemas, kappu kulla kaemas: „Küppär pään sull seidse saina, ame ilma arvamada, kalsa ilma kaemada!”Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

2. TIE OLL LIKE, MAA OLL LAKE

Soome sild. Oleks Otepää Kõrtsilaul TIE OLL LIKE, MAA OLL LAKE, siia sünnis silda tetta, siia paras parve panna. Mis me siia sillas teeme, mis me parves paneme? Poisi siia sillas teeme, poisi parves paneme; poisi käe käepuista, poisi jalaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

1. VOT KOS MIHET, ÕIGET MIHET

Meie ja teie poisid Otepää Meie ja muude mehed. Vana laul   VOT KOS MIHET, ÕIGET MIHET, vot kos poisit, õiget poisit – oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata! –   Na käiva hulgan kui ubina, silgu-salgu kui ne saksa, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

__T o r e__n o o r m e e s__

Posted in Nuurus

10.

Posted in Nuurus

9. SÕITI TÜKKI TÜRGIMAAD (Ote)

Laisk neiu Otepää Neli laiska neidu SÕITI TÜKKI TÜRGIMAAD, nattukese Narva maad. Saie sinna talule, kon olli neli neitsigõista, kolmi nurda noorikuta. Sääl pada vett palusi, ja põrmand luuda põdesi, ja ahi halgu halanu. Viis: Morits Petäi (64 a) (EÜSContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

8. NELI OLI NEIUT PERRESSA

Laisad neiud Puhja x NELI OLI NEIUT PERRESSA, siiski toas tuhnermaa, ahialgu aluneleb, pada vetta küsib, küsib. Neli oli neiut peressa, siiski toas tuhnermaa ahialgu aluneleb, tuba luuda nõuab, nõuab, pada vetta küsib, küsib. Neli oli neiut peressa, siiski toasContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

7. NELI NEITSIT SIIN TARENA

Laisad neiud Sangaste NELI NEITSIT SIIN TARENA, kolm nuorta noorikut – suvel suu mõskemada, talvel tare pühkemädä, muru luuda muheli, tare luuda tahteles, pada vet palleles, kul´p´ vet kulleles, villa’ vakka vanunu, lina’ kursti kulunu! Viisi kirjutas üles M. KampmannContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

6. NÄIUKESE, NEITSIKESE

Laisad neiud Sangaste Ärge põlake. Kõrgile neiule NÄIUKESE, NEITSIKESE, näiukese, noorekes(e), mis te’e ennesest arvate, et te poisse põlgate? – Laisalt langa lasete, tukuden tee tėėde tööda, kavva kangast kuate: küünär kümme nädalit. Suga suisa niuds suitsu, nitsevarva kaibsi vaiva.Continue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

5. UNI TAHT OTSA TETÄ

Une virutamine Sangaste Uni UNI TAHT OTSA TETÄ, magavus maale lüvvä. Ei ma eitä une-rekke, lamme une ratteille! Ooda, ooda, unekene, anna aiga, aigukene! Är’ sa, uni, meile tulgu, aiku meile astugu! – Meil om koti’ kodamade, une-teki’ tegemäde. TuleContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus

4. UNI TULLI HUIKEENNA

Une virutamine Sangaste Uni UNI TULLI HUIKEENNA, läbi laane lauldeenna – regi perän pedäjene, härjä haavatse iijn, kaarakõrsite kõdare, miijs roiunna riijn, roosk (ru-usk) peon rohiline. Mine minust, unekene, astu minust, haigukene! Mine suurele talule, suure talu tütterile: noil omContinue Reading

Tagged with:
Posted in Nuurus