Ema haual Sangaste ÄRA KOOLI EMAKENE, ära ema armukene, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; ema panti lautsielle, armu istseva jalutsille, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; ema panti kirstu sisse, armu kirstu nukaContinue Reading
Ema haual Sangaste ÄRA KOOLI EMAKENE, ära ema armuke, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; ema viiti lävesta, armu astiv aknesta, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; ema viiti väratista, armu astiv’ üle aia,Continue Reading
Ema haual Sangaste ÄRÄ KOOLI EMÄKENE, ärä ellä armuken, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see! Emä panti lautsille, armu iste jalutsille, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; emä panti kirstu sisse, armu kerstu otsaContinue Reading
Ema haual Sangaste Tütar ema haua pääl EMAKÕNE MEMMEKÕNE, rühksed koolda, ei eläde. mõtsid kooba kullast tettü, havva vasesta valetu. Ole-ei kuupa kullast tettü, haud ei vasesta valetu! – Kuup om külmista kivesta, haud om mustasta mullasta; kuup om äräContinue Reading
Ema haual Sangaste NAKSI AME ARGENEMA, ihu-kattus (-kottus?) kakkenema, sis tuli mielde memmekene, mielde memme armukene. Mielde tulli minneenne, kõrvu tulli kõndeenne, süämede süvveenne. Lätsi karja saademaie, värrist välla veerimaie; saadi karja saare pääle, kiirdse ime kirstu manu. Naksi linkiContinue Reading
Ema haual Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, mino meeli-marjakene! Är’ sa kuolid koolu-aigu, maha viidid marja-aigu, kalmu kaara külvi aigu, liiva lehe tulleena. Oi Jummal-Jumalukene, Maari matal´ linnukene! Oles mu emä elanü, kavva ollu kasvataja – oles ma kotus korgep, mõni rindContinue Reading
Ema haual Sangaste JUMAL JUMALAKENE, Mari Madaleenakene! Oles mul ema elanu, kavva ollu kasvataja – oles mul kotus kõrgemal, mõni rind rikkaam. Nüid ole Kaie ma kasina, nüid ole Maie ma madala. Ei ole armu andijaid – enam on hirmuContinue Reading
Vara vaeslapseks. Ema ja armud. Ema haual Puhja Kui ema ärä koolep EMAKENE MEMMEKENE, rühksid koolda, ei elada, maha minu jätid marja-suuru, põrmandule põrmu-suuru, kivi alla kirbu-suuru, läve alla läätsa-suuru. Memme viidi lävest väl’lä – armu aste akenista, memme viidiContinue Reading
Ema haual Võnnu Tütre kurbus! TULEVA NII PIKÄ PÜHI, pikä pühi, armsa aea. Mu läävä esäle-imäle, kohe lää mina vaene? Mull pole essä, mull pole immä, mull pole õiget õpetajat. Kõrdsi uss ja letilaud – nii minu esä, nii minuContinue Reading
Ema haual Puhja MEIE KATSI VAESTALASTA, lääme Jaanipäevän kabeli, üte emä avva pääle. Murerätiku peona, murenummer nuka pääl, tõine pühksi tõise silmi, tõine tõise pääd silitsi. „Tule üles, memmekene!” Emä kuulep, kostab vasta: „Ei või tõusta, ei tõota – liivContinue Reading
Ema haual Puhja 1. 2. 3. MÕTLI KÄO KUKKUVATA, laane lindu laulevata – ei ollut käo kukkumassa, laanelindu laulemassa – olli kaitsi vaestalasta. Tõine pühkse tõise sil’mi, silmä veeresta vesida. Kulda-kirja rätt ol’li käen, õbedatse rätinuka, mure-nummer nukaContinue Reading
Ema haual Puhja ÜSNA VÄIKE OLLI MINA, kui ju mateti mu ema. Karjas käisin leidsin mina, kus oli matetu mu ema – valge mäe liiva sisse, suure raske mättä alla. Mina kostsi oma emäle: „Tõsta pääd, mo emäkene!” Emä kosteContinue Reading
Ema haual Puhja OH MEID KAHTE VAESTA LASTA – sööme ühte, joome ühte, peame ühte peenid särgid, kulutame ühte uvve kuvve. Lääme jaanipääv kiriko, murerätikud käessa, murekirjad kinastessa. Sa lääd esa avva pääle, ma lään ema avva pääle. „Tõuse üles,Continue Reading
Make kahi. Pulma ajal tehti õlut aeti keema, pandi siirupit ehk lagritsat sisse. Kuumalt joodi, nagu teed nüüd. Iga jooja pidi panema raha. Lauldi: Sööge, langu’, jooge, langu’, ärge laske laua ala, ärge pange pengi ala. Ei te tihka tingiContinue Reading
Pruudi pulmarahva vastulaul peigmehele. Kost sa orav tee siia osasid tulla, siia kõrge-ella katussella, siia uhke-ella hoonessa? Kost sa siilu silma võtid, kost sa nirgi nina võtid? Peigmehe pulmarahva laul „pruudile”. Viige see vihane neiu, tõmmake tõra kurika, viige suurtaContinue Reading
1. EÜS VII 65 (7) < Rõngu khk, Pühaste v – P. Kurg 2. EÜS XI 198 (9) Rõngu khk, Pühaste v – P. Kurg 3. EÜS VII 65 (13) < Rõngu khk, Pühaste v – P.Kurg
KUS NI MEHE SENI OLLI, kasike, kanike, kui ni naise napra teiva, kasike, kanike? Mehe metsasta tuleva, kasike, kanike, poisi puida raidumast, kasike, kanike. Kos se mehi seeni olli, kasike, kanike? Jõije õlle, põruti põhja, kasike, kanike, visassi vitsa virussida,Continue Reading
1. EÜS VII 2708 (1a) 1. EÜS VII 2708 (1b)
KOMBED PULMA AEGU UMBES 80 AASTAT TAGASI Pulmas olid iseäralised „kirstu poisid”. Nende amet seisis selles, et kui kõik pulmalised magama olid uinunud, võtsivad nad, nende kraami mis kätte said: saapad j.n.e. ära ja säätsid need teine päev üles iseäraliseContinue Reading
Ema haual Kambja 1. 2. IKIS KAKSI VAESTALASTA, ühe ema haua pääl, kahe kalmu kaane pääl, ühed rätikud käessa, ühed kirjad rätikussa, mure numred nurga pääle. „Tõuse üles, memmekene, tõuse üles, taadikene, tõuse minu kirstu kinnitama, Mari vakka valmistama!” „EiContinue Reading
Ema haual Kambja EMAKENE ENNEKENE, mesirinda memmekene, maha mind jätsid marja-suuru, kivi pääle kirbu-suuru, jätid mind ilmale ehita, jätid mind vallale valitseta, kihelkonna kängistelle. ilm mind ehit ilbakile, vald mind vana rõivaella. Ai mina karja kabelisse, oma emä haua manu.Continue Reading
Ema haual Kambja AI MINA KARJA KABELISSE, oma emä haua manu. „Tule üles, memmekene!” „Ei ma ei lää jo, tüttrekene – mul om manu maahaisu, kätte mann om kääpähaisu.” „Tõuse ikke, memmekene! ma tii lippe livva sisse, sõmera vii tiiContinue Reading
Ema haual Otepää EMA VIEDI LÄVESTA – arm pagesi paesta, ema viedi teeda mööda – arm laskse laanda mööda, emä hauda panneti – arm ala lamesi. „Emakene memmekene, tule üles ütes tunnis, aig kui ahju palangus!” „Ei või minna, tütrekene,Continue Reading
Ema haual Otepää Vaenelaps LÄTSI KARJA SAATÕMAIE, värrist vällä veerimaie. Saadi karja saarõ pääle, kari kirjo kingu pääle. Aie ema avva manu, veere esä avva manu. Sääl ma linki liiguti, raudast usta raputi. „Tulõ üles, esäkene, tulõ üles, emäkene!” „EiContinue Reading
Ema haual Otepää 1. 2. KOS MA AJA OMA KARJA, kos ma keera oma kirja? Aja memme avva pääle, keera memme kirstu pääle. Mis säält avvast vasta paisti? Memme ennitse liniku, suure suve rätikese. Sääl ma iki ja nõreti. KuulisContinue Reading
Ema haual. Ema ja armud. Kus istun – iken Avatud hauad Rannu 1. 2. MEMME VIIDI TEEDA MÖÖDA, armud lätsit aida mööda, memme auda pantinesse, armud auda heidenesse. Kon ma istu, sääl ma ikke, kon ma astu, sääl alane, konContinue Reading
Ema haual Otepää x Vaeselatse laul MEIE KATSI VAESTALASTA, katekeisi kui kanatse, paarin pardsi pojakese, istume emä avva pääle, siin me istume, siin me ikkeme, siin murdume, siin muretame. „Emakene ennekene, tõuse üles avvastage, tule suves suu mõiskjas, päeväs pääContinue Reading
Ema haual Otepää Tütär emä haual „EMÄKENE, MEMMEKENE, tule armu andimaie, päiväs pääda sugimaie, suves suuda mõskimaie! Maha jätid mu marjasuuru, aida läve arjukse, kua läve korukse, tare läve tasaksekese.” Lätsi ma kua lävele – es ole kuast kostijata, lätsiContinue Reading
Ema haual Otepää PANGE TSÕÕRI VEEREMAIE – koes nee tsõõri veerenessa? Viirdü imi avva manu. Mes säält avvast vasta paistu? Emä ennitse linniku. „Emäkene, memmekene, jät mu maha marjasuuru, tie vierde tengäsuuru, läve ala läädsäsuuru, põrmandule põlvesuuru. Emäkene, memmekene, tuleContinue Reading
Ema haual Otepää KOHE ISTÕ, SÄÄL MA IKSÕ, kohe astõ, sääl alanõ. Alla istõ lünga aia, alla kaljovi kanepi. Kes mu manu joosu joosi, joosu joosi, lennu lennasi? Sinisiiba sirgukõ, vahajalga vaimukõ. „Missa ikkõd, tüttärlatsi, ehk sina ikkõd ehteida, rõõgutContinue Reading
Ema haual Otepää MUIDU ELÄS, KUIDA ELÄS. Tulõp püha pääväke: muu läävä esäsille, esäsille, emasille, Kohes lää mina vaene? Võtsin liita liiva poolõ, võtsin kaia kalmu poolõ, üles liiti liiva linki, üles kaivi kalmu kaasõ. Mis ma sisse silmasin? EsäContinue Reading
Neiu matus Puhja Vana tüdruku laul KUI MA ÄRA KOOLENESSA, ärge mull teke lepast kirstu – lepp oli kuri leinamaije; ärge mull teke kuusest kirstu – kuusk oli kuri kuivamaije; ärge mull teke kasest kirstu – kask oli kuri kaibamaije;Continue Reading
Neiu ja poisi matus Rõngu KUI MINA ÄRA KOOLENESSA, oh, oh, ooh, ärge minul tehke aavakirstu, oh, oh, ooh – aav on kuri hallitama, oh, oh, ooh, ärge minul tehke kuusekirstu, oh, oh, ooh – kuus on kuri kopitama, oh,Continue Reading
Neiu ja poisi matus Rõngu KESSE MEILLA ÄRA KOOLI, oh, oh, ooh? Poiss meilla ära kooli, oh, oh, ooh. Kohes teda matteti, oh, oh, ooh? Suure suhu rampe alla, oh, oh, ooh, rambe alla, rambe pääle, oh, oh, ooh, rambeContinue Reading
Tunnen tuima Puhja Peiu noomitus HELLAKESE VELLEKESE, peiukese noorekese – kui läät naista kosjuella, tule mult luba küsima: ma anna aidast alli kuue, laatikesta laia vööda, suhvlist suvi kübara. Hellakese vellekese, peiukese noorekese, mine ju sinna talule, kos oli kolmiContinue Reading
Neiu pole püssil püütav Puhja LÄTSI MA MÕTSA, joo-du, KÕNDEMAIE, joo-du, oi-leeli, kõndimaie, joo, võti ma püssi, joo-du, õlale, joo-du, oi-leeli, õlale, joo, karuraua, joo-du, kaala pääle, joo-du, oi-leeli, kaala pääle, joo. Tul’li vasta, joo-du, taadekene, joo-du, oi-leeli, taadekene,Continue Reading
Tunnen tuima Puhja Võta naine töölt VELLEKENE ELLAKENE, kui läät naista kosjuelle, tule mult luba küsemaie – ma anna aidast alli kuue, keldrist kena kübara. Veli, hella vellekene, kui läät naista kosjaelle, võta minu selja taade – küll ma tunneContinue Reading
Palju tütreid. Tütred vette Puhja Tütarde tapja POEG LÄTS NAISTA OTSIMAIE, tuli kodu ikkeenna, ikkeenna leinatenna; pand ta kübara kirstu pääle, kinda pand kübara pääle. esi manu ikkemaie: „Ei tule naine mulle, Naine mulle, minij sulle – Sul om palluContinue Reading
Tunnen tuima Võnnu ELLAKENE, VENNAKENE, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tam-trallalla, kui sa lähed kosjuella, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tam-trallalla, võta minu kaasaella, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tam-trallalla, mina tunnen tuima neiu, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tam-trallalla – tuimal juuksed tutsakussa, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tiru-lilu-lii, tam-trallalla,Continue Reading
Laiska neiut kosimas. Oleks Võnnu SÕIDI MA (SINNA) SUURELE TALULE, kos om vaskitse värava, hõbedase aija vitsa. Sääl mull anti süvva-juvva, panti mu padjule magama, siidi sängi hingama. Sääl mina kaije kavalusta, kuis ni näiju tööda teeva. – Kukk küllContinue Reading
Kaevul kosija. Tule mulle Võnnu SÕIDA, SÕIDA, SÕNNIKENE, vala teeda, varsukene, sõida neediste koduje, marssijate mõisaje. „Tere, tere, neiukesta, tere, neidu noorekene, vea vetta virge-esta, lahe konku kõrge-esta – anna mu hobule juua, anna hallile haisutada, kimmelile kinnitada, mustale muiduContinue Reading
Rannu Kardab kurja naist Kosjalaulu VÕI, VÕI, VÕI, VÕI VÕTAS NAISE – kui om kuri, kos sis panna? – Ei ole (h)ärjäs ära müüa, ei ole varsas vahetada, ei ole lehmas (linna) liina viia, ega kitses tõisel kinki! Mul omContinue Reading
Hoiatus pika naise eest Rannu ÄRA SINA VÕTA PIKKA NAISTA – pikk ei paendu pingi peale, ära sina võta laiska naista – laisal laiad sukasääred, ära sina võta tuima naista – tuimal juuksed tutsakus. Võta naine tillukene, sea sõra suurune,Continue Reading
Rannu NÄIJE NEIU KASVAVADA, sinipõllel sirguvada. Mõtli oma oleva, oma kaasa kasvavada, sinipõllel sirguvada. Minu oma siin ei ole, minu kaasa siin ei kasva; mull om oma Ouduvanna, minu kaasa Kambijanna Viis: Ann Tampere (65 a) (ERA III 7, 98/9Continue Reading
Laevasõit Rannu Neiude valimine SÕUDKEM LAIVAD, JÕUDKEM PURJUD, jõudkem purjud Poolamaale, jõudke Niini liina alla, sääl on ridas neidisida: ees om reas helmed kaalas, taga rean taadrid kaalan. Ei ma tahtnud helmed kaalas, ega taha taadri kaelas – ma võtanContinue Reading
Tamm. Oleks. Kaevul kosija Rannu RAISIN MAHA RAUDA TAMME, tüvest tei ma tünderida, ladvast laiva ankurida, keskelt kirju karja talli. Nüid mina nakan täku söötma, söödan täku, joodan täku, ilma esa teademada, ilma ema nägemada – akanist ma andsin ainad,Continue Reading
Palju tütreid Rannu Tütred vette POEGA SÕITIS KOSJATEEDA, ajas neiu asjasida. Tulli kosjasta koduje, viskas vöö varna peale, kindad kaabu ääre peale, esi pääle nutemaie. Kes tulli manu küsimaie? Oma hella emakene: „Miks sa nutad, poiga noori?” „Mis ma nutan,Continue Reading
Vahelt vaene Rannu SÕITKEM, LAEVAD, SÕITKEM, PURJUD, sõitkem neiu liina alla – siin olli reas helmeskaalad, taga roodus taaderkaalad. Ei mina võtnud helmeskaala, ei mina tahtnud taaderkaala – võtsin vahepäält vaese latse, vaese võtsin vara tõttu, rikka suure raha tõttu.Continue Reading
Tunnen tuima Rannu VENNAKENE HELLA VELLE, kui lääd naista võttemaie kutsu minu kosilases – mina tunnen tuimad neiud, laidan ära laisad neiud: tuimal tutakad juused, laisal laja lõvvaotsa, vihatsel silmad vesitsed, tigedal nina terava, pahase palged punased, kurjal mustad silma-kolmud.Continue Reading
Kosjahobu söötmine. Kosilane laisas talus. Tule mulle Rõngu Kosilane HAK’SIN HOOSTA HOIDEMAIE, oo-oo, ridi-ral-la-laa, varsa kapju vaatamaie, oo-oo, ridi-ral-la-laa, sälu sääri säädemaie, oo-oo, ridi-ral-la-laa – hõlma all ma andsin heinad, oo-oo, ridi-ral-la-laa, kamalus ma kandsin kaerad, oo-oo, ridi-ral-la-laa ilmaContinue Reading
Kosilane laisas ´ja virgas talus Rõngu Kosjalaul SÖÖDIN TÄKKU, JOODIN TÄKKU, pannin täku pannelise, oi jah, oi jah, pannin täku pandelise, musta ruuna munderisse, alli täku sadulasse, oi jah, oi jah, alli täku sadulasse. Sõidin sinna, sõidinContinue Reading
Arg kosilane Rõngu Neiud NEIUD MÄNGIVAD MÄELA, ii-illa, lille-ille, lilla ilusa, poisid hulguvad orolla, ii-illa, lille-ille, lilla ilusa, ei ole julgust juure minna, ii-illa, lille-ille, lilla ilusa, ega mahti manu saia, ii-illa, lille-ille, lilla ilusa. Säädiva püssi püüdemaie,Continue Reading
Rõngu Hää karjaõnnega neiu. Vili halval kohal POISIKESE KULLAKESE, es tee’s näe neiukesta – neiul oli hää karja een, hoolikas oli hobuste een, põhu oli täisa põrsaeide, laut oli täisa lambaeide. Oh tee hullu noore poisi, saari järve kõrgi poisi,Continue Reading
Tunnen tuima Rõngu VELLEKENE NOOREKENE, kui läät naista kosjavale, võta minnu sälla taade – mina tunne tuima näiu, mina arva alva näiu: tuimal juusse tutsakun, laisal pääda latakun, vihatsel oli verevä silma, kurjal musta silmakolmu, pahatsel pale plakiline. Võta iksContinue Reading
Vahelt vaene Rõngu Vahelt vaeslaps OLLI HULGAN NEIDUSIDA, mõni rida mõrsejida. Vahelt mina võti vaese latse – olli valge ja valida, olli kärme ja käbida, olli priske ja punane! Panni näiu niitemaie, esi viske põõsa ala, võti põõsasta vaadata, kasContinue Reading
Tunnen tuima Kambja VELLEKENE ELLAKENE, kui läät naista kosjamaie, ajad läbi Ahja valla, sõidad läbi Sõmmerpalu – saa ei naista naarulist, minijata meelelist. Vellekene ellakene, kui läät naista kosjamaie, võta minu ütteen: mina tunne tuima neiu, näe näiju näljatse. KurjalContinue Reading
Võta naine neidudest Kambja VÕTA NAINE NEIDUDEST, osta varsune obune, võta koera kutsikune: tule sina kodu, kost sina tulet – naarap naine neidudest, irnup sul varsune obune, augup koera kutsikune. Viis: peremees Peeter Treial (62 a) (EÜS V 148 (53)Continue Reading
Laiska neiut kosimas Sangaste LÄTSI MINA NAISTA KOSJUELE, ui-lui-lui, ui-lui-lui, lätsi naista kosjule, sinna suurele talule, ui-lui-lui, ui-lui-lui, sinna suurele talule, uhkeile hooneile, ui-lui-lui, ui-lui-lui, uhkeile hooneile, kon oll’ vasitse värava, ui-lui-lui, ui-lui-lui, kon oll’ vasitse värava, Continue Reading
Tunnen tuima Sangaste VELLEKENE, ELLÄKENE, kui lääd naista võttemaia, kapu armast kaubelema, võta sa minno sällä taade, ligi linasta ameta, ligi olga ohukesta, ligi pihta peenükeist – mina tunne tuima näio, mina arva alva näio, vistist tunne ma vihatse: tuimalContinue Reading
Sangaste Ema õpetus ehtimisest kosjaminejale IME OPAS´ OMA POIGA, noomis omma noorekeist: „Pojakene noorekene, kui läät naista kosjoelle, kapo kallist kaemaia, kui jo näküs näio kodo, paistus näio paja-laud – sää oma’ särgi-siilo’, kata oma’ kaska-siilo’! – Näio om vallusContinue Reading
Soome sild. Koiku kosja. Imed Sangaste Poisikeste laul LÄTSI KOIKU KOSJUELE, Narva naista võtemaije. Osti Ottilt ma hobõsõ, Saarõ papjult sadulõ. Anni punna pakelid, katsi punda kanepid. Lätsi üle Soomõ silla, Soomõ silda triksati, haavast palki praksati. Oh mis imetContinue Reading
Sangaste Kosjalaul TERE, ÄIJA, TERE, ÄMMA, kosja olõmi, kosja olõmi, tere, puhas pruudi ema, kosja olõmi, kosja olõmi, tere, ninni neitu-ema, kosja olõmi, kosja olõmi! Mi olõ kosja kauvest tullu, kosja olõmi, kosja olõmi, kosja hopõn meil iin, kosjaContinue Reading
Sangaste Kosjalaul TERE, ÄIJA, TERE, ÄMMA, kosja oleme, kosja oleme, tere, ninni neitsikene, kosja oleme, kosja oleme, tere, puhas pruudi ema, kosja oleme, kosja oleme, kas sa paned oma tütard – kosja oleme, kosja oleme, ma tõi sõle, maContinue Reading
Palju tütreid Sangaste Tütred vette VELI LÄITS KUHALTE KOSJULE, kosja kinda tal käenna, kosja kirja kinnaste pääl, kosja (piira?) piitsa pääl? Veli tuli kodu kosjulta, läits ta aita ikemaie, pand kinda kirstu pääle, kübare kinnaste pääle, esi heid pääle ikemaie.Continue Reading
Palju tütreid Sangaste Tütred vette EMÄ POIGA KASVATANU, saatse poja kosjuile. Poia tull kodu kosjuulta, visas kinda lavva pääle, lask ta laasi lavva pääle, esi pääle ikemaie. Emä läits manu küsümä: „Mis sa iked, pojakõne?” – „Emäkõne, memekõne, tohi naineContinue Reading
Sangaste 1. 2. Vend kasvatas, kuid õde valmistab veimeid VELI SÕSARD KASVATALLI, kasvatalli, jõvvatalli: „Kasva’, sõsar´, jõvva’, sõsar´! Suost saa mulle muro pühkjä, muro pühkjä, lastu laap´ja.” Sai sõsar´ kasvatuile, kasvatuile, jõvvetuile. Naksi kirjo kodama, naksi lüöma loogeliisi. Veli sõsardContinue Reading
Sangaste x Ei saa siit naist Karjalaul JAANIKÕNE, VELLEKÕNE, ei sa siista naista ei saa, pruuti seo poole päält, küll et käite kümme küllä, sandid sada sanna läppe. Läät sa Narva naise perrä, Poolamaale pruudi perrä, jätad (jäivä) sa udraContinue Reading
Otepää Kündke, siis tuleb naine Hoiatus ja opus naise võttmises POISIKÕSE, NOORÕKÕSE, kui te tahati targa olla, ilma naiseda elädä – kündke söödi sügiselt, ja kesõ kõrt keväjelt. tekke pääle keeru kesva, mäe pääle mängu kesva. Sis tule naine naaratena,Continue Reading
Kosjahobu söötmine. Saan. Oleks Otepää NÄIE MA NEIDUSI KASUVAD, tilli-talli, e-li-telli punapõski ni paisuvad, tilli-talli, e-li-telli, sinilille ni sirguvad, tilli-talli, e-li-telli, võilille ni võrsuvad, tilli-talli, e-li-telli. Nakassi hobust hoidema, tilli-talli, e-li-telli, sõiduvarsakeist vaalima, tilli-talli, e-li-telli: peost andse peene haina, tilli-talli,Continue Reading
Otepää Naine võtmata OH-OH, POISSI, HÄBENE, POISSI, lillipoo, elleroo, pea, poissi, pooli suuda, lillipoo, elleroo – sul om naine võttemata, lillipoo, elleroo, tinarinda teenimata, lillipoo, elleroo, hõbekaala kaalumata, lillipoo, elleroo, vaskikaala vaalimata, lillipoo, elleroo. Kui saa naine naitetus,Continue Reading
Vahelt vaene Otepää Võta pisikene naine VENNIKENE VELLEKENE, kui läät naista võttemaje, suvelindu püüdemaje, ärä otsi puhkeella, ära vahi valgeella – võta vallast vaenelatse, otsast orja järgmine! Võta naene mustakõne, väikene, verevõkene, tillukõne, terävakene. Musta mõistap tööda teta, mõistap muidaContinue Reading
Õpetus noorikule Otepää TÜTARLATSE LINNUKESE, tilli-talli, e-li-telli, kui sa tahad mulle tulla, tilli-talli, e-li-telli, mulle tulla, muile minnä, tilli-talli, e-li-telli, jäta kodu kolmi muudu, tilli-talli, e-li-telli: üts om suuri suikemine, tilli-talli, e-li-telli, tõine lag’a laisklemine, tilli-talli, e-li-telli, kolmas keele kandemine,Continue Reading
Hoiatus rikka naise eest Otepää VELLEKENE NOOREKENE, ära võtku rikast naista – rikas kuri riidelema, varaline vandenema! Võta oma võivaline, kae oma karvaline. Võta tille teotütrik, pästa päivi tegemäst, mõisa mõsku mõskamast, küla tõlva tonkimast. Viis: Kusta Ilves (67 a)Continue Reading
Laiska ja virka neiut kosimas. Tõbine naine Otepää Saan JAANIKENE, SAANIKENE, tie mul tille tõllakene, üle mere minna, tulla, takast Narva naista võtta, liina minna Liisu perra, alevide Anne perra. Es saa liinast Liisu tuojat, alevista Anne tuojat, takast NarvaContinue Reading
Võta naine, muidu narrin neiusid Otepää Poisi naisevõtmisest ESAKENE, TAADIKENE, emakene, memmekene, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata, kui te mulle naist ei naida, naist ei naida, kaasa ei kae, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata, ma viska adra aida vasta,Continue Reading
Otepää Ära pühal püüa naist SIHI NAANE SIRBI PÄÄLTA, kae hainakaari päälta: kas om sillõ sirbile, villõ (väle, vile) vikkadi lõele. Vellekene, noorekene, ennemb mängi mätästega, nalja heida naaristõga, kui jo kurja neidistega! Tõotid võtta nurmõ nukku, nurmõ nukku, väljäContinue Reading
Neiu läheb talupojale Otepää Kosilase TERE, ÄIJÄ, TERE, ÄMMÄ, kosja olemi, kosja olemi, tere, puhas pruudikene, kosja olemi, kosja olemi! Kosja-obu meil iina, kosja olemi, kosja olemi, kosja-saan meil tagana, kosja olemi, kosja olemi, kosja-saadik saani taga, kosja olemi,Continue Reading
Võine mets. Koiku kosja Otepää Noored TSÕTSIKESE, LINNUKESE, otske vällä neo oru, mäletage neo mäe, kon me eilä eidsin olli, kon me toona tulda teimi, kon me võti võidu-leibä, salvi saia koorikuda. Sinnap jäänu võiu-väidse, unetanu udsu-kübare. Väits oll VäinaContinue Reading
Poiss meelitab Puhja PEIU KÜND KÜLAMÄELA, jätti pulli puhkamaie, vana härja vahtemaie, esi jäi laulu kullemaie: kulle, kus laulab näidu noori – Virun laulab vitsa pääl, Harjun haava oksa pääl! Oles see uba minule, oles see käbi mu käena –Continue Reading
Petis peiu Puhja „TSÕTSIKENE, joo-du, LINNUKENE, joo-du, oi, lee-li, linnukene, joo, mes sul viga, joo-du, mulle tulla, joo-du, oi, lee-li, mulle tulla, joo – ma tu sulle, joo-du, kolme kängä, joo-du, oi, lee-li, kolme kängä, joo: üte luise, joo-du, tõiseContinue Reading
Petis peiu Puhja PETID, PETID, PEIUKENE, petid pimella üüla, valetid vara hommikulla! „Tule mulle, neiukene!” „Ei lää, ei lää, peiukene!” „Tule ikki, neiukene, kui ei tule mu enese tõttu, tule uue kuue tõttu, kui ei tule uue kuue tõttu, tuleContinue Reading
Tule mulle. Petis peiu Võnnu TULE MULLE, NEIJUKENE, tule mulle, noorekene, tule mulle – mul on külla, tule mulle – mul on vara – tule mu külla hoidijasta, tule mu vara vaatajasta. Mulle künnab kümme paari, seementelleb seitse paari, äestabContinue Reading
Oleks mullu tulnud Võnnu Miks ei mullu tulnud OLÕS SA JO MUISTE, joo-eda, MULLÕ TULLU, joo-eda, lei-loi-loo-li, mulle tullu, joo, ma olõs sullõ, joo-eda, aida tennü, joo-eda, lei-loi-loo-li, aida tennü, joo, aida olõs tennü, joo-eda, animunõst, joo-eda, lei-loi-loo-li, aniContinue Reading
Oleks mullu tulnud Puhja/Rannu Miks ei tulnud MARIKENE, MARJAKENE, mes sa mullu mul ei tulnud, tunamullu mul ei saanud, kui käisid käsud järele, sõitsid sõrmusse vedajad, viied-kuued viinulised? – Ma oles ammu aida teinud, aida teind animunesta, katusse kanamunesta, rästaContinue Reading
Petis peiu Rannu/Puhja 1. 2. NEIUKENE, NOOREKENE, kõndis ta läbi külade, päälta küla päide roogu, helme kaalan helisiva, raha kaalan rabisiva, linti rinnan libisiva, rätt oli pähan räime kirja, tõine kaalan kaarde kirja, undrik ümbre ümalista, pallapool ümbre paluka lehist.Continue Reading
Petis peiu Rõngu NEIU LAULIS NIIDU PÄÄLA, peiu kuulas põõsa alla: „Olessi näiu mulle saasse, kabu mulle kaldanessa, kee laul (kes laulab) vilun vitsa pääla, Poolan püti põhja pääla, Turun kirja tupe pääle – suust ma söödas, suust ma joodasContinue Reading
Petis peiu. Kolmed kingad Rõngu VELLEKENE NOOREKENE, mina näie tooki päival, kui sa näiud petelita – küla alla kükikile, aia alla lokikile: suka suun, kalsa kaalan, ame hammaste vahela: „Tule mulle, näiu noori, ma tee sulle ratas-sängi – suvel veeritaContinue Reading
Oleks mullu tulnud Kambja ANNEKÕNE, ÕNNEKÕNE, oles sina mullu mulle tullu, ma oles ammu aida tennu, aida teind animunasta, katuse kanasulista, siidisän’gi sisse pannu. Salven saisap saija-jahu, kelderin kala-anuma. Esimesed kolm salmi laulmise järele üleskirjutatud, teised etteütlemise järele. Laulnud MihkelContinue Reading
Kambja 1. 2. Ennem kivi kõrval LÄTSI MINA KÜLLÄ KÜKÄKALLA, alta aija argikalla. Naksi lukku lõugutama, krampi takkast kangutama, usse lin’ki liigutama: „Ava usse, Annekene, tõsta linki, Liisukene!” „Oh sina poissi petteliku: ennemb mina maka kivi kõrval, kivi kõrval, kannuContinue Reading
Oleks mullu tulnud Otepää/Sangaste NEIUKESE, joo, NOOREKESE, joo, ui lui luu, noorekese, joo, oles te mullu, joo, mulle tullu, joo, ui lui luu, mulle tullu, joo, mul on kodun, joo, kolmi ruuna, joo, ui lui luu, kolmi ruuna, joo, kümmeContinue Reading
Tule mulle. Petis peiu Sangaste Hea ja halb peig POISI PETI NÄIDUSIIDA, haugutelli Annesiid, küla alla, küüni alla, talu alla, tapu alla – suka suun, kalsa kaalan, hame hammaste vahel. „Tule mulle, näio noori, kallu mulle, kabu kallis! Ma viiContinue Reading
Tule mulle Sangaste x Poiss loodud petjaks. Karjalaul POISI LUUDU PETIJAS, petijas ja võtijas, poisi peti poole üüdä, näijo valmi valgeenni. „Tule mulle, näijo noori – mul om pal’l’u kablusiid, mul om ulka uibuida, maja täüsi marjapuida, laut om täüsiContinue Reading
Tule mulle Otepää NEIUKENE, NOOREKENE, kui sa tahat mulle tulla, mulle tulla, muile minna – jätä kodu kolmi muodu: üits om suuri suikemine, tõine laisku lamemine, kolmas kurust (kurjasti?) kostemine. Neiukene, noorekene, kui sa tahat mulle tulla, mulle tulla, muileContinue Reading
Tule mulle Otepää NEIUKENE, joo-eda, NOOREKENE, joo-eda, noorekene, joo, kirjupihta, joo-eda, peenikene, joo-eda, peenikene, joo, tule mulle, joo-eda, ja tõota, joo-eda, ja tõota, joo! Ma pane, joo-eda, hõlbule tööle, joo-eda, hõlbule tööle, joo, röa rihta, joo-eda, pessemaie, joo-eda, pessemaie, joo,Continue Reading
Tule mulle Otepää VELLEKENE NOOREKENE, lillipoo, elleroo kui läät naista võttemaie, lillipoo, elleroo, käit sa kümme külä lävve, lillipoo, elleroo, sandit sada sanna lävve, lillipoo, elleroo, pallet essä, pallet emmä, lillipoo, elleroo, pallet pereneitsikeista, lillipoo, elleroo: „Tule mulle, neiu noori,Continue Reading
Oleks. Tule mulle Otepää NÄIU TANTSÕ KERÄ MÄEL, lillipoo, elleroo, lumivalgõ juusõ, lillipoo, elleroo, hütsimusta ümarusõ, lillipoo, elleroo. Peiu vahtõ varjusta, lillipoo, elleroo: „Olõs tuu näiu mullõ saasi, lillipoo, elleroo, kaasas mullõ kaldunõsa, lillipoo, elleroo, ma olõs suvõ söömätä, lillipoo,Continue Reading
Tule mulle Otepää NÄIUKENE NOOREKENE, linapõlle peenikene, mis sa pelgät meile tullen, põkut põlle köiteenna? Küll om meesta, küll om meelta, küll om sälga särgi täüsi, pihta peenu hamme täüsi! Panda ei sinnu palgi ette, heidetagi irre ette – paadiContinue Reading
Oleks see neiu minu. Hea ja kuri mees. Otepää Petja KAE, KOS SAISAB VAINELATSI, ilma päätä pääsukõnõ! Mehe mõtsasta kaesse, poisi varikust vahisse: olõs seo neiu mullõ saassi, kabu mullõ kaalunõsi, suust ma söödä, suust ma jooda, suust ma söödäContinue Reading
Oleks mullu tulnud Otepää NÄIUKENE, jo-eda, NOOREKENE, jo-eda, ui-lui lee, noorekene, joo, oles sa mullu, jo-eda, mulle tullu, jo-eda, ui-lui lee, mulle tullu, joo, tunamullu, jo-eda, tõotanud, jo-eda, ui-lui lee, tõotanud, joo, ma oles ammu, jo-eda, aeda tennu, jo-eda, ui-luiContinue Reading
Tule mulle Otepää Peijo kahitsemine ja pruudi vastus ANNEKENE, joo-eda, ÕNNEKENE, joo-eda, ui-lui-lee, õnnekene, joo, oles sa mullu, joo-eda, mulle tulnu, joo-eda, ui-lui-lee, mulle tulnu, joo, toona mulle, joo-eda, tõotanu, joo-eda, ui-lui-lee, mulle tulnu, joo, ma oles so padjole,Continue Reading
Kolm õuna Rõngu ALT MA SÕIDI ALU LINNA, pealt maa keisri kiriku. Ohja putteva uibuessa, päitse jäiva marjapuuse. Kelle ma kutse pästemaie, ohje valla arutama? Kutse kuuda kumerigu, palsi päeva pärligesta. Kuu es kuule kutsumista, päev hella pallemista. Tullin isiContinue Reading
Kolm õuna Sangaste Õunapuu LÄKE ÜLES MÄKI PÄÄLE, korgeile kotusile! Mis säält mäest alla paistu? Meri mäelt alla paistu. Mis sääl mere keskel olli? Uibo mere keskeennä. Mitu ossa uiboona? Kolmi ossa uiboonna: üts ol´l´ miele mititu, tõine vaale (vahale)Continue Reading
Unenägu Puhja Tütre unenägu EMAKENE, joodu, MEMMEKENE, joodu, oi, leeli, memmekene, joo, mõista see uni, joodu, minusta, joodu, oi, leeli, minusta, joo: kuus oli meie, joodu, kooba lävel, joodu, oi, leeli, kooba lävel, joo, kask oli meie, joodu, kaevuContinue Reading
Puhja Neiud kurdavad peiu järele NEIUKESE, NOOREKESE, mis muret te peate, mis kahju te kannate? Kunas peiju muret te peate, kaasa kahju te kannate, kunas peigu teida ik’i, kunas kaasa teid kahitsi? Sis ep peig’u leida ik’i, sis ep kaasaContinue Reading
Metsast mehele Puhja x Pulmad metsas MES OLLI VAESE LATSE PALK? Mõtsast viidi ta mehele, kase ladvast kaasa juure. kannu otsast kaasa manu. puije otsast poisi juure. Sööt oli suuri söömalauda, lepälehe leemelivva, põllupennär istepinki; karu olli kallis sõiduruuna, untContinue Reading
Neiu tahab talupojale Võnnu Talu tütar! MEHELE MINNA MA TAHASSI – mehele mesitse meelele, poisile tulitse silmale. Neitsikene noorekene, kirjupihta peenikene, talutütar tuvikene, kellele sina tahassi – kas sa tahad kangurille? Ei ma taha kangurille – kanguri kera kõriseb. NeitsikeneContinue Reading
Rannu Seni kui tütred kodu SEENIP MO ISA ISANDA, seenip mo ema emanda, pojad pooled noored härrad, seeni kui tüterid kodussa, tanu tahtijad toassa, põllelised põrmandulla, rätikandjat kammeris; seeni õues õllesooned, väravasse viinasooned, kaio ääres kaljasooned. Viidi tüterid kodusta –Continue Reading
Kolm õuna Rannu Kosjad LINA KAKKEN LIKES SAIE, lätsi kodu kuivatama. (1) Kes mull tii pääl vasta tu´lli? Emä mull tii pääl vasta tu´lli: „Tule kodu, tütrekene, sull om kottu kolmi kosja!” Mina kodu joosteenna. Sääl o´lli pa´llu saabasjalgu, küllältContinue Reading
Kolm õuna Rannu MUL OLLI ÜTSI UIBUKESTA, uibun kolmi ossakesta, ossan kolmi õunakesta. Üts olli õuna hõpekirja, tõise olli õuna vaskikirja, kolmas olli õuna kuldakirja. Mis olli õuna hõpekirja, selle mina pistin emä peiju, mis olli õuna vaskikirja, selle minaContinue Reading
Unenägu Rannu MAGASI MINA, MAGASI, magasi mina Maret-mäel, sinilillede seana, vahalillede vaieella, kõllalilled kõrvaalla, pääsusilma päitse alla, pujupuhmas puusa alla. Näie und maaten – visnapuu olli väraten, kuslapuu oli koa lävel, sarapuu olli sanna lävel. Visnapuust mull joodi viina, kuslapuustContinue Reading
Metsast mehele Rannu Pulmad metsas MES O´LLI VAESE LATSE PALK? Mõtsast viidi ta mehele, kannu otsast kaasa manu. kõik puu olli pulma rahvas, kase valge kaasanaese, lepälehe leeme livva, põllu pennär istepinki, sööt oli suuri sööma lauda. U´nt o´lli pulmaContinue Reading
Rõngu Ei taha talupojale EI MA TAHA TALUMEESTA, ega salli saksa meesta – ma tahan tarka talli-Antsu! Ants on virka eina niitma: ta lööb einad upakille, ristikeinad ripakille, kasteeinad külili, soepulstid siruli, küparlilled kõhuli, kullerkupud kummali, sinilillid selili. Viis jaContinue Reading
Rõngu 1. 2. Kui peiu teaks, viiks mind ära OLES TIIAS, OLES TIIAS MINU PEIU, kavatsesse, kavatsesse minu kaasa, saadas perra, saadas perra siidi tõlla, viis mu ära, viis mu ära sinna maale, kos mind kullas, kos mind kullas kutsutakse,Continue Reading
Neiu tahab talupojale Kambja Naine tuleb põllumehele OLES MIND LOOTU LAULIJASA, laulusida laskijasa, me laulasi, maa värises, mere veere vitsikusse, mere põhja põrmandusse, mere ääre häkitusse. – Mind on lootu kündijas, kündijas ja külvijas, seemnevilja viskijas, musta mulla pöörijas jaContinue Reading
Kambja Õpetus tütrele OI TÜTTAR KENA LINNUKE, mesi memme marjuke, ole noppe nurme pääl, väle võõra välja pääl – siis kül nägevah nälah koogih, panva tähele pulman koogih: „Oles see kana mulle saasse, uppin mulle unetusi – sis mina oijasContinue Reading
Neiu tahab talupojale Kambja NEITSIKENE NOOREKENE, kuku, kuku, kuku, kirjupihta peenikene, kuku, kuku, kuku, talutüttar tuvikene, kuku, kuku, kuku – kellele sina tahasid, kuku, kuku, kuku? Kas tahat meistele meelile, kuku, kuku, kuku, poistele talitsile silmile, kuku, kuku, kuku? KasContinue Reading
Sangaste Neiu tahab saksale MÄE-MIKU MEIDA PETTI, Ala-Antsu augutelli; meist ei saa ju Antsul asja, Mäe- Miku mõrsijada. – Meist saa mõni mõisanainõ, katõ mõisa karjanainõ, poodipoisi pruudikõnõ, lihuniku linnukõnõ. Laulnud Helene Novek (s Villemson, s 1879) (ERA II 271,Continue Reading
Sangaste Seni kodu kuulus, kui tütar majas. SENI KULDSÕ ESE KODU, seni ausa ise (vist isa?) aija, kui om tütteri kottuna, sinepõlli põrmandulõ, udsuhamõ aija pääl. Saisi mustes (musta) meil murulõ, saisi halli akenilõ – vijäs tüttäri kottust: jääs kurjasContinue Reading
Sangaste SIIN OM HULKU NÄIDESSIIDA, mõni rinda mõrseijda, ära om viidu hää poisi – viksi viidu Venemaale, punapõse Poolamaale. Ootage, näiu noore, ootage, kannatage, ootke ütessä suveda, viitke viisi hainaaiga, kümme külma talvekesta – sis tulep mihe teil sõasta, poisiContinue Reading
Müüdud neiu Sangaste Ära müü möldrile. Kosjad kodus LÄÄME KODU KULLETENNA, mi’ kumin mede koduna, lagin velle lavva pääl, põgin velle põrmandul? Kodun müvvas tüteriida, kaubeldes emakanuje, antas halvale rahale, kulunuile kopikiile! Emakene ennekene, enne müinu müiri tüki, kaubelnu kaleviContinue Reading
Müüdud neiu Sangaste KUULI KOTUN MA KOLINA, esa majan ma madsina. Mes sääl kottun kolises? – Kottun müüdi neidusita, kaubeldi kodukanuje. Emakene, ennekene, esakene, taadikene, enne müünu mürgi tüki, kaubelnu kalevi paki, enne kui müüsit tüterida, kaubelit kodu kanuda! AnnitContinue Reading
Unenägu Sangaste MAGASI MA MARJAMÄELLA sine-ninni seanna, vaha-ninni vaiheella. Näie ma unda maantana, tõista üles tõusteenna. – Üits ol haaba aida manna, tõne saare sanna manna, kolmas kuuse kua manna. kuslap oll’ meil kua lävel, tamm meil kasvi tare lävel,Continue Reading
Neiu tahab talupojale Sangaste NÄIOKESE’ NOOREKESE’ kabokese käpekese’, är’ tie’ ikku ilosile, är’ tie’ puhku punatsile – illus´ mies ihu süöja, verrev mies vere juoja, kaunis karva-kaotaja. Ma lää mustale mihele, tineelle Toomalle – must ol´l´ meesi moodusep, tinne Toomas´Continue Reading
Neiu tahab talupojale Sangaste Talupojale TALUTÜTÄR TAIMEKÕNE, perepiiga linnukõne, korjas maasta maasikida, ligi maada linnukida; sõrme täis t’al sõrmussid, käe kulla rõngasid, kulda-kanni täl käenna. õpe-pikeri peoanna. Manu aie mõtsamees, kargutalli kalamees. „Mis meesi sina olet?” „Mina meesi, mõtsameesi.” EiContinue Reading
Sangaste Kehvale mehele. Sulasele KES TAHT KEHVÄLE MINNÄ, kua astu alvembõle? Ma peä kehväle mineme, ma peä astma alvembõle. Ma kua kehvä kinde’eida, umble alva amme’eida. – Kehvä kinda /saa(va)/ kireve, alva amme /saa(va)/ iluse. Laulnud Marta Kiršbaum (78 a)Continue Reading
Sangaste Hoiatus metsapulma eest ISE KÄSK´ ÖÜDSIN KÄVVÄ, ime öüdsista tõreli: „Maka’ koton, marjakene, suigu’, suvi-linnukene! – Öüdsin pia petetäs, kavalusi kannetas – öüdsin petvä pikä’ poisi’, kandva korge’ kübärä’. Ennemb petku peenü liiva’, katku karradse’ kerigo’! Tütärlatsi linnukene, madalikuContinue Reading
Hoiatus ilusa mehe eest Otepää Ärä sa ikku ilusale ÄRÄ SA IKKU ILUSALE, ärä sa puhku punasele – illus miis ihu süüjä, verrev miis vere juuja. Mine sa musta mehele, tinnele Toomale: must miis om moodusamp, tinne Toomas tulusamp. ÄräContinue Reading
Saksa asemel sandile Otepää TSÕTSIKENE LINNUKENE, oodit kui ubinakesta, tahit kui tamme tõhvakesta – peräst tull’ orik orusta, märikahru mättäesta, siilu sammelde siästa. And ta suuda, salvse huule, and ta kätta, käändsa sõrme, silit pääda, pistse silmä: see sinu silleContinue Reading
Neiu tahab talupojale Otepää NÄIJUKENE NOOREKENE, lillipoo, hellaroo, talutüttar tuvikene, lillipoo, hellaroo, kirjupihda peenikene, lillipoo, hellaroo, kas sa tahat kilterile, lillipoo, hellaroo? – Mihele taasi mesitse meelega, lillipoo, hellaroo, poissi kiiru silmäline, lillipoo, hellaroo. Ei ma taha kilterile, lillipoo, hellaroo:Continue Reading
Unenägu Otepää MAGASI MINA, MAGASI, magasi ma mari mäel, (jaani juhi=kaska all), sini-ninne seanna, vaha-ninne vaieel, kenä ninne keskeel. Näi ma unda maateen: kuuski kasvi kua lävel, visnapuu vii veeren, sarapuu sanna lävel, tamme kasvi tare lävel. Tültärlaits, linnukene, kuusestContinue Reading
Unenägu Otepää Tüdruku unenägu MAGASI MINA, MAGASI, magasi Mari mäela, kruus lilli kotta_alla (vaa lilli marjula). Näije unda, emäkene, mõista see uni minota: kuslapuu kasvi kottona, sarapuu sanna lävena, visnapuu vee veerena. Tütarlatse linnokese: kuslapuul kosja tuleva sarapuula saava saaja,Continue Reading
Otepää Teed tööd, poiss vaatab RÜHI, NÄIU, RUTTA, NÄIU, tee, näiu, tõtta, näiu! Nüid om näkus näiu töö, nüid om kokus kulla töö. Nukast kaesse noore mehe, kuust (veerust) kõrgepää kübara: nii om näkus näiu töö, kui om pindu piimaContinue Reading
Öösel üksi Puhja Hoidke poisi eest! KUI TULEP ÕNNIS ÕDAKUKE, kui tulep poolpane päivakene, võtti huiku, võtti hõiku – hõiku õlma võttijata, käe pääle käändijatta, särgisiilu säädijatta, kaskasiilu kattijatta. Näiukesed noorukesed, heitke maha hainde pääle, käsi peiu kaala pääle –Continue Reading
Öösel üksi Rannu LASE TULEB LAUBA ÕHTUKENE, pühapäne päevakene, kallis kaela hakkamine. Esä läts emäga magama, vend läts noore noorikuga. Kellega’s lää mina vaene? Tüki tühja sängi sisse, kabista vana kasukat. Naksi lutikit lugema, mitu kirpu kirja pääl. Kääni külle,Continue Reading
Öösel üksi. Kaasa kaugel Rannu Õhtul ÕHTU TULEB ÕNNE KAUDU, videvikku välja kaudu, õhtu toob õled tubaje, videvik viib magamaie, paneb õled põrmandalle, õlekõrred kõrvustikku, rahvas peale paaristikku, iga kaasa kaelastikku, igaüks oma omaga. Kel pole kaasa, võtku kassi, kelContinue Reading
Öösel üksi Rõngu Muidu elas MUIDU MINA ELAS, MUIDU MINA OLES – las tuleb lauba õhtukene, laubaõhtu, lauluõhtu, küla kiigel kena õhtu – Iide läks taadiga magama. Kellega lään mina vaene? tükse tühja sängi sisse, sängi sisse, seina äärde, käänsinContinue Reading
Öösel üksi Kambja ESÄ LÄITS EMÄGA MAGAMA, veli noore noorikuga – kellega mina vaene? Tükse tühja sängi sisse, tühi säng, ta tümsati, paljas lauda plaksati. Võti kirbuga kõnelda, lutikege lusti lüva – kirp olli kõrk, es kõnele, lutik laiska lustiContinue Reading
Öösel üksi. Kaasa kaugel Otepää Õdangu laul ÕTTAK TULE ÕNNE KAUDU, vilu villä veere kaudu, õttak toob õle tareje, vilu viib meid magamaie, panep põhku põrmandule, õlekõrred kõrvustikku, rahvas pääle paaristikku, egä kaasa kaalastikku – egäüts oma omaga. Kel eiContinue Reading
Öösel üksi Otepää EMÄ LÄT ESÄGA MAGAMA, vend lät noore noorikuga – kellega sis mina vaene? Vana särk mu sängike, vana kask mu kaasakene. Üüi pikk ütsinta maata, kalg kaasata elada. Tüki tühä sängi sisse, lase pal’l’a lavva pääle, tühjaContinue Reading