Küläelo, sulasõq ja sundjaq

Urvastõ

Setu’

*

SETU’ OMMA’ SIIÄ’ JÕUDNU’, taah,
perenaisi perrä nõudma, taah.
Kuulgõ’, kulla perenaisõ’, taah,
ots´kõ’ kokku nirdsu’-ńardsu’, taah!
Anna teile üvvä siipi, taah,
pääle seebi suuri nõklu, taah,
pääle nõklu latsõpille, taah.
Pill´ oll´ helle pedäjäne, taah,
kannõĺ kummõ kadajanõ, taah.

Tekst: H III 9, 629 (27) < Urvaste khk ja v – Gustav Seen (1888).

Rõugõ

Setu laul

SETU’ UMMA’, SETU’ UMMA’,
setu’ umma’ siiä’ jõudnu’,
setu’ umma’ siiä’ jõudnu-u’.
Perenaisi, perenaisi,
perenaisi perrä nõudnu’,
perenaisi perrä nõudnu-u’.
Andkõ’ meile, andkõ’ meile,
andkõ’ meile hüvvi n´artsõ,
andkõ’ meile hüvvi n´artsõ-õ.
Ma’nna teile, ma’nna teile,
ma’nna teile hüvvi kaussa,
ma’nna teile hüvvi kaussa-a.
pääle selle, pääle selle,
pääle selle pillakõisi
pääle selle pillakõisi-i.

Viis ja tekst: H II 32, 368 (2) < Rõuge – M. Jennes (1890).

Rõugõ

Setu laul

SETU’, SETU’, SETU’ OMMA’ SIIÄ’ JÕUDNU’,
pere-, pere-, perenaisi perrä nõudnu’.
Ots´kõ’, ots´kõ’, ots´kõ’ mullõ n´ardsukõisi,
mina, mina, mina anna kausikõisi,
päälekauba pillikeisi.
Pill´ oll´ helle pedäjäne,
kannõl´ kummõr kadajanõ.
Susi seie suurõ setu,
jätse perrä jämme’ jala’.

Need noodid ja sõnad olen ma rahva suust üles kirjutanud. Lisatud noodid. (Koguja märkus)

Viis ja tekst: H I 2, 607 (6) < Rõuge khk – Arnold Häussler (1889).

Karula

Orja palk

PEREMIIS´ MEHEKENE,
ku sa ei massa’ orja ossa,
orja ossa, vaesõ vaiva –
tandsit sa taivaalust müüdä,
küünärpuu sul peuna,
rõivarulli’ kangli all,
ütlet: „Orja’, tulgõ’, orja’,
tulgõ, vaesõ’, võtkõ’ vaiva!“
Orja’ sullõ vasta ütli’:
„Ku sa es massa’ maa pääl –
tandsit taivaalust müüdä,
küünärpuu sul peuna,
rõivarulli’ kangli all –
piä’ sa nüüd uma peu pääl,
kanna’ sa umil kanglil.
Kül’ jummal´ mullõ mass,
taivas mullõ esi’ tasu:
kas so omane jo taren.“

Viis: EÜS VI 200 (29) < Karula khk – A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi (1909).
Tekst: H II 50, 774 (62) < Äksi khk, Saadjärve v < Karula – Paul Sepp (1984).

Viisi orig üleskirjutus:

Karula/Põlva

Härjad ootavad pühi. Millal orja kiidetakse. Orja uni

KUNAS NEO’ PÜHI’ TULÕVA’,
kunas jõulu jõudanõssõ,
saava’ sarvõ’ saisõma,
moka’ morro maitsõma.

Harva es neidä aigosida,
pissut neida päivisida,
kui neid orjo kiteti,
palgaliisi pallõldi.

Ori ess´ maka orrõ pääl,
palgaline parrõ pääl,
kui seo orsi liigahtu,
kui seo parsi paan´ahtu,
sis oll´ otsah or´a uni,
magahusi mant lännü’.

Viis: EÜS VI 200 (29) < Karula khk. – A. Kiiss, A. Mõttus ja J. Sossi (1909).
Tekst: H, Põlva 1, 2234 (137) – Põlva khk – Joosep Hurt, Johan Hurt, Eeva Hurt (1865-1875).

Viisi orig üleskirjutus:

Rõugõ

Imeline emand. Ori makka orde päälla. Orja aja laul

*

MIIS´ LÄTS´ MÕTSA KÕNDIMA,
löüdse üte söödükese.
Mis sääl söödü keskel oll´? –
Tõld söödü keskel om.
Mis sääl tõllan sisen oll´? –
Imänd sääl tõllan sisen om.
Mis imändä üsän oll´? –
Korv´ imända üsän om.
Mis sääl korvin sisen oll´? –
Muna korvin sisen om.
Mis sääl munnõ pääl oll´? –
Kana, kan´ep kaalan.
Kes sis sinnä’ manu’ tull´? –
Kikas kuldakannustõga’
Kes sis tälle sõna tõi? –
Varõs vaskisaabastõga.
Tulõ’ istu’ tooli pääle,
saista’ saani veere pääle,
kae’, kuis valda vaivatas,
perisvalda piinatas.
Veri välgus väidse otsan,
tuli pilgus piidsa otsan.

Tekst: ERM 151, 1357 (7) < Rõuge khk, Kasaritsa v, Issaku k, Tersa t – Alide Tirol < Ann Vildo (1920).

Rõugõ

Orjaks kasvatatud. Imä süüd

*

OH MI VAESÕ’ VAIVA LUUDU’,
vaiva luudu’, vaiva tuudu’.
Kas nu olnõs imä süüdü?
Inämb iks oll´ imä süüdü,
ku nu vannu naistõ süüdü –
imä iks vei vihalda’ sanna,
mäele tõi tä mähkimäldä’,
pand´ or´a vuutõlõ,
palgapoisi patju pääle.
Or´a vuutõ’ jo vesidse’,
palgapoisil padja’ likõ’.

Tekst: E 443923 (196) < Rõuge khk. – O. Leegen (1904).

Põlva

Kuidas orjas ollakse

ÄRÄ’ ORI MULLÕ ÜLGU’,
kar´usõgi’ kaav´aku’,
kül’ ma tiiä or´a elo,
kui or´ah oldanõssõ,
käskijalah käüdänesse.
Or´a’ mingu’ usinahe,
käskijala’ kärmähe.
Kui ei jõvva’ joostõn minnä’,
joostõn minnä’, joostõn tulla’,
joostõn minnä’ joogiteele,
karatõhna kar´ateele,
kurigu’ sõs kuntõ juuskva’,
järigu’ järgi juuskva’.
Olõ-i neo’ kurigu’ kundõh,
olõ-i neo’ järigu’ järehn,
neo’ kur´a’ kuulutusõ’,
neo’ halva’ haugutusõ’,
läävä’ läbi süäme,
läbi hellä hingekese,
läbi kundsõst küünüse’,
läbi vaosõ’ varbi’ist.

Viis: SKS, Hermann 4 (4) < Põlva khk – M. Hermann (1895-1896).
Tekst: H, Põlva 1, 238 (149) – Põlva khk – Joosep Hurt, Johan Hurt, Eeva Hurt (1865-1875).

Viisi orig üleskirjutus:

Harglõ

Orja uni

*

KUNAS ORI UNÕ MAKA
õt-teri-d,i rai- tari-di, rai- tari-di, ral- lal- laa,
vainõlats varju löüd?
Panni pää paaiu pääle,
kaala kate kannu pääle.
Oja oll´ olut täüs,
veeretasa vette täüs.

Viis ja tekst: ERA Pl 24B1< Liis Peltser (78 a) – heliplaadistatud Riigi Ringhäälingus (1936). Deš. A. Tampere ja I. Paretek (1939/40 ja 1962)

Põlva

Orja uni. Orä elo

KÜL’ MA TIIÄ OR´A ELO,
or´a elo, vaesõ vaiva,
kui sääl or´ah oldanõssa,
käskijalah käüdänessä.
Or´a uni ohkõline,
or´a puhkus puhkõline,
ori maka orrõ pääl,
palgaline parrõ pääl.
Kui sii orsi helähtie,
kui sii parsi paan´ahtie,
sis oll´ otsah or´a uni,
pagõsi palgalisõ puhkus.
Or´a uni ohukõnõ,
ohukõnõ, ohkõline.

Viis: SKS, Hermann 4 (4) < Põlva kh. – M. Hermann (1895-1896).
Tekst: H I 8, 369 (22) < Vastseliina – J. Sandra < Mari Lõiv (Vastseliina mõisa moonakas < Põlva) 62 a (1896).

Viisi orig üleskirjutus:

Rõugõ

Orja elu

*

ORI MAKA ORTÕ PÄÄLLÄ,
palgalinõ partõ päällä –
ku seo orsi hööräskelles,
ku seo parsi painahtõllõs,
sõs or´a uni otsa saiõ,
magahuski manta lätsi.
Ussõ tassa ummõhtõgi,
ussõ linke liigutõllõ’,
et ei eite herähtelle,
eide tütreid ehmätelle!
Kae ussõl katlakaapi,
hiidä hiiva ussõ hingel,
et ei värjä vaugumine,
ussõ kiidsu kiirgumine.
Üles ei tooks peenet peret,
herändelle hellikuida.
Aja sis jäle järve poolõ,
kaiva vällä kaopoolõ,
tii õks tii tiigi poolõ,
veerü alla vette poolõ,
lasõ läbi lambalauda,
kae läbi karia lauda,
tsihi üle tsiasulu,
hobo iistki hoolitsõllõ.
Nii õks orjahn oldanessa,
palgalisehn paimendeldas!

(Urmas Kalla märkus: Kahtlanõ, segäkiilne ja nigu kunst´lik)

Tekst: ERA II 143, 495 (3) < Rõuge khk, Haanja v – J. Gutves (1937).

Räpinä

Orja palk

NONNO, NONNO, PERREMEHE’,
kui ti ei massa’ or’a vaiva,
kui ti ei massa’ maa pääl,
sis ti tasodõ’ taivah –
kõnnite kott´ kondsõni säläh:
„Tulõ’ ori, võta’ uma,
tulõ’, vaene, võta’ vaiva!“

Viis: EÜS VIII 176 (92) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < Miina, 80 a (1912<1903/5).
Tekst: H, Jagomann, 322 (52) < Räpina khk, Kõnnu k – J. Jagomann < Ann Häidbek (popsi naine) (1879).

Viisi orig üleskirjutus:

Põlva

Ori lahkub

*

ÄRÄ’ PIÄ MINA MINEMÄ,
ärä’ uba oiumahe,
ärä’ siista häästä rahva’ast,
peedsikosta [par´õmbasta?] perre’est.

Siin om rahvas ütsikeeli,
ütsikeeli, ütsi meeli.
Mina olõ võõras võrgutava,
hussi keeli hukatava.
Olõ-i mul tõugu siiä’ tettü,
olõ-i nuumat nisu nurmõ,
olõ-i kaubõld kaarapõldu.

Tõug iks tettü Tõrvanduhe,
kaara’ tettü’ Kammijahe,
kesvä’ tettü’ Kiräpähä’,
orassõgi’ Otipähä’.

Mino ime ütsik naan´õ,
ütsik naan´õ latsiline,
põõmi kesvä Kiräpääh,
põõmi kaara Kammijah.

Siiä’ ma jätä siidipadja [siidipaiga?],
asõmõgi anna muilõ,
velitsille vinnüville,
sõsarillõ kasuvillõ.

Viis: SKS, Hermann 4 (3) < Põlva khk – M. Hermann (1895-1896).
Tekst: H, Põlva 1, 1501 (78) – Põlva khk – Joosep Hurt (1865-1875).

Vahtsõliina

Mina vaene

HOI, TUI-TUI, MINA VAENÕ,
ala ilma armõdu.
Kolm hobõst oll´ mul käehna,
üts´ oll´ hiiru, tõõnõ kõrvi,
kolmas kogoni’ punanõ.
Hiirule rai rataspuida,
kõrvilõ krõksõ kõdarida,
punatsõlõ pööri palgi.
Kubijas tulli tormatõh,
kiltri keppi keerutõllõh:
„Mis raot kavva rataspuida,
kavva krõksit kõdariida,
iibäkavva pöörät palki?“
Kubijas and´ külgi piteh,
kiltri tõmmas´ kintsu piteh.
Mina vaenõ pääd vangutõli,
küle’ tulda tuhisiva’,
kindsu’ kirge kibisivä’,
silmä’ vettä veeresivä’,
saina’ lainit laskõsiva.

Viis: SKS, Lindpere 29 (57) < Vastseliina khk, Orava v – S. Lindpere < Karl Birnbaum (1904-1905).
Tekst: H I 8, 427 (41) < Vastseliina khk, Meeksi mõis – Jaan Sandra < Peter Hussar (1896).

Viisi orig üleskirjutus:

Urvastõ

Kuri mõis

SEO MÕISA PÕRGU MÕISA,
kuratidõ koolimõisa.
Siin nuu’ ulli’ opatõsõ’,
Siin nee’ noorõ’ noomitõsõ’,
lahki lüvväs hamõ’ linanõ,
purus peenü’ pallapuul´,
siin aias iks enne aguda.
Hukka läts´ iks or´a uni,
vaesõlatsõ vaivauni.
Minge’ muia mõisa’elle,
astkõ’ muia alõvõllõ –
vot kus piinül peetässe,
vot kus kallõl kannõtas.

Viis ja tekst: ERA III 7, 58 (32) & ERA II 56, 79 (1) <  Urvaste khk, Tsooru v, Tsooru as – H. Tampere < Mari Taal (< Urvaste khk, Vaabina v), 80 a (1932). Fon 361 a.

Räpinä

Põrgu mõis

VIIRA MÕISA, VANGIMÕISA,
teoliste peris põrgu!
Egä riide riisutie,
egä puulpäävä pesseti,
helmi kaalast kakuti,
sõlgi rinnast riisuti.

Viis ja tekst: EÜS VIII 177 (93) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < Miina, 80 a (1912<19035).

Urvastõ

Palve sakstele. Kuri mõis

TERE’, ILLUS HERRÄKENE,
kuldakruuni provvakõnõ,
tulõ’ üles tooli pääle,
saista’ saani leeni pääle,
kae’, kuis valda vaivatas,
perisvalda piinatas! –
Valda aias varda perrä,
perisvalda pirru perrä.

Viis: EÜS IX 1292 (72) < Urvaste khk, V-Antsla v – A. O. Väisänen, R. Tamm < Mari Treimut, 72 a (< snd Antsmõisa vallas). Fon 10 b.
Tekst: ERA II 2, 179 (2) < Urvaste khk, Vastse-Antsla v – Herbert Tampere < Katri Kärstna, 76 a (1928).

Viisi orig üleskirjutus:

Rõugõ

Kuri mõis. Sänna mõisa laul

SÄNNÄ MÕISA, PÕRGU MÕISA,
vaestõ neiu vaivamõisa –
siin or´a’ opatasõ’,
vaesõ’ hinge’ vaivatasõ’,
lahki lüvväs hamõ’ linanõ,
lahki peenü’ pallapoolinõ.
Olõ-i imä inne löönü’,
kasvataja karistanu’,
pia löövä’ lülli käe’,
pesvä’ pikä’ sõrmõ’.

Märkused:
1 Rahva suust Sänna mõisale olla teol käies ikka nõnda lauletud.
2 palapooline – lahtine pealmine undruk – kort. j.n.e.

Viis: EÜS IX 1324 (188) < Rõuge khk, Vana-Roosa v – k A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Ann Päästlane, 50 a (snd Krabi v) (1912/13)
Tekst: E 44388 (189) < Rõuge – O. Leegen (1904).

Viisi orig üleskirjutus:

Kanepi

Palve sakstele. Mõisa rehel

KUULÕ’, ÄRTSU ÄRRÄKENE,
rikas Riia provvakõnõ!
Tulõ’ üles tooli pääle,
saisa’ saali veere pääle,
kae’ vällä akõnasta,
kuis su valda vaivatassõ,
perisvalda piinatassõ:
kubijas meid lassi vallal’,
rehepappi panni kinni’,
pand´ ta koodilõ kuluma,
rihavarsilõ vajuma.
Koodi’ olli’ kuslapuusta,
rihavarrõ’ vahtõritsõ’.
Neo’ koodi’, kohe’i kulu’,
rihavarrõ’, kohe’i vaju’.
Edu ellu, edu põlvõ,
mes om mii’ mõisijana,
kua mii’ katussina.
Siin jo süvväs tulist leibä,
juvvas kiren kaarikata.
Tuli olli toobi pääl,
kirg oll´ leeväkiku pääl.
Pimme’eni meid peeti,
ämäräni ähvärdedi –
pimmes jäägu’ mi pidäjä,
ämäräs mi ähvärdäjä.

Viis: Erv 2 (12) < Kanepi khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H II 28, 3023 (2) < Kanepi – G. E. Luiga (1889).

Viisi orig üleskirjutus:

Rõugõ

Kubjas tuleb peksma

JUMMAL´ SUND´KU’ SUURÕ’ HERRÄ’,
palotagu’ paksu’ herrä’,
kiä pand´ kur´a kubija,
varga valla valitsõjas.
Joba tulõ tulõpirand,
joba veerüs verevalang,
tulõ tulda lüvve’ena,
kibõnida keerutõllõn,
veri tsilgus vääsä otsan,
liha lipsõs lõigutie,
veri toobin mõõdõtie.

Viis: RKM III 3, 130 (188) < Rõuge khk, Nursi v, Järepalu k – J.-L. Leesmaa < Charlotte Tammemägi, 75 a (1956).
Tekst: E 188289 < Rõuge khk, Viitina – Mihkel Sermudis < K. Pihu (1895).

Viisi orig üleskirjutus:

Harglõ

Kubbijaist. Kuri kubjas

MEIL OMMA’ KURJA’ KUBIJA’,
ime(n)danliku [ime-tan-liku’?] isände’,
kiä pand valla vardadõ,
teopoisi’ teibadõ.
Ei olõ’ kulda kubijat,
man marja saisijat.
Meil om kurat´ kubijan,
varas vallapäälikun.
Esi’ saisti saibadõ,
tahtsõ üles taivadõ,
peräst sai põhipõrgudõ,
põhipõrgu peräle.

Viis: EÜS IV 232 (309) < Hargla khk – J. Kalkun.   
Tekst: H III 22, 201/2 (3) < Hargla khk – P. Kiima (1894).

Viisi orig üleskirjutus:

Rõugõ

Kuri kubjas vereimeja. Jummal sundku… Endine elu parem

JUMMAL´ SUND´KU’ SUURÕ’ HERRÄ’,
palutagu’ paksu’ herrä’,
kiä pand´ kur´a kubija,
varga valla valitsõjas.
Egä riide riisutas,
egä puul´pä postitas,
sõlõ’ rinnast riisutas,
helme’ kaalast kakutas.
Joba tulõ tulõpirand,
pia vöörüs verevalang –
tulõ tulda lüvve’en,
kibõnida keerutõllõn,
tuli pilgus piidsa otsan,
veri vöörüs väidse otsan.
Liha lipsõs lõõguti,
veri toobin mõõdõti.
Oh mu elu, elukõist,
oh mu põlvõ, põlvõkõist,
mia ma elli esä kotun,
kasvi esä kaldõ’õlla.
Imä minnu kullas kutsõ,
esä hõõgas´ hõbõhõssa.
lõiksi leibä, es nuu’ lõpõ’,
kaksi kalla, es nuu’ kahanõ’.
Imä ütel´ hiire pääle’,
esä kaav´as´ kassõ pääle’.
Tuu mu ütsik hiirekene,
katõ jalaga’ kassikõnõ.

Viis: RKM III 3, 130 (188) < Rõuge khk, Nursi v, Järepalu k – I.-L. Leesmaa < Charlotte Tammemägi (sünd Kõrgepalus, Rõuge khk), 75 a.
Tekst: H III 30, 866/7 < Rõuge khk – Fr. Rood (1903).

Viisi orig üleskirjutus:

Harglõ

Palve sakstele

TERE’ NU’, HERSTU HERRÄKENE,
kuldakruuni provvakõnõ!
Tulõ’ nu’ ussõ tooli pääle,
saista’ saali veere pääle.
Kae’ maha’, katsu’ maha’,
kuis meid vaesiid vaivatõs.
Meil om vaesiil vaivaelu,
kotikandjal kuri elu.
Kurat´ om pantu kubijas,
varas valla valitsõjas.
Sõlõ’ meil rinnast riisutasõ’,
helme’ kaalast kakutasõ’.

Viis ja tekst: EÜS 781 (17) & EÜS I 759 (17) < Hargla khk, Mõniste v, Põlde t – J. Aavik < Liisa Kattai, 25-30 a (1904).

Rõugõ

Valda vaevatakse

TERE’ NU’, HERSTU HERRÄKENE,
kuldakruuni provvakõnõ!
Tulõ’ nu’ vällä kaema,
saista’ saali veere pääle,
kae’ siiä’, katsu’ siiä’,
kuis ti valda valitas,
perisvalda piinatas –
helme’ kaalast kakutas,
sõlõ’ rinnast riisutas.
Kurat´ um pantu kubijas,
varas valla valitsõjas,
seo pand valla vardalõ,
teopoisi’ tilbalõ.

Viis: EÜS IX 1324 (187) < Rõuge khk, Vana-Roosa v – k A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Ann Päästlane, 50 a (snd Krabi v) (1912/13)
Tekst: EA 587-a (10) < Rõuge khk, Roosa – P. Kauger

Urvastõ

Kuri mõis. Kättemaks sakstele

*

OI MI ILUST HERRÄKEIST,
oi mi puhast provvakõist!
Tulõ’ ussõ tooli pääle,
kae’, kuis valda vaav´atas,
perisvalda piinatas!
Siin iks kõnd´va’ kõomalga’,
siin iks liikva’ lepätüme’,
purus lüüdi hamõ’ linanõ,
purus peenü pallapuul´.
Mine’ iks muialõ mõisilõ,
konnõs peetäs peenü hamõ’,
peetäs peenü pallapuul´ –
kon ei kõnni’ kõomalga’,
kon ei liigu’ lepätüme’!

Panni ma härra härgidis,
kubja adra kunnõrpuus.

Tekst: RKM II 65 4278 (129) < Antsla linn – S. Porosson, A. Garshnek < Maria Strandberg (sünd 1873) (1957).

Rõugõ

Vaese ja rikka söök. Vaesõ troost

*

VAENÕ TAPP´ VARÕSÕ,
sai süvvä’, sai juvva’,
sai trilll-tralli lüvvä’.
Rikas tapp´ suurõ härä,
es saa’ süvvä’, es saa’ juvva’,
es saa’ trilli-tralli lüvvä’.

Tekst: H II 60, 224 (9) < Rõuge khk – A. Perli (1896).

Urvastõ

Halval maal kündmine

KURAT´ SUND´KU’ SUURI SAKS(U),
kärväku Käru esänd(id),
ke meid pandi maade künd(mä),
sinna suurde soie pääl(e),
madalide maie pääl(e)!
Külvi kesvä keerulids(es),
kaara katse kandilids(es),
kon vesi virvetel(les),
põllupinnär pinetel(les) –
saa obeste ojut(a),
valla varsu valid(a).

Viis ja tekst: ERA III 7, 152 (30) & ERA II 115, 185 (1) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – H. Tampere < Mari Saalup, 74 a (1935). Fon 448 a.

Rõugõ

Or´atütrigu lugu. Käte ja jalgade käskimine

KÄEKESE’, JALAKÕSÕ’, joo,
mis ma’ teele teedä’ anna?
Uhmõr´ om tamminõ tarõn,
peikli om vasinõ vajan,
kivi om kimmäs kambrõn.
Võtkõ’ võõrast or´ada’,
peremiist pelädä’.
Ku ti jõvvat joostõn tulla’,
Joostõn tulla’, joostõn minnä’,
sõs teid kullas kutsutas,
hõbõdas teid hõigatas.
Ku ti jõvva-i joostõn tulla’,
joostõn tulla’ ega’ joostõn minnä’,
sõs kurigu’ kundõn juuskva’,
sõs järigu’ jären juuskva’.

Viis: EÜS IX 1311 (135) < Rõuge khk, Vana-Roosa v – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Ann Ala, 61 a (sünd Viitina v) (1912/13).
Tekst: RKM II 135, 794 (12) < Rõuge khk ja v, Tealase k – Kalev Kalkun < Marie Kirbits (sünd 1885) (1962).

Rõugõ

Teolise laul

HÜÄ UM SÜVVÄ’ HERRÄ LEIBÄ,
kuri kanda’ karbatskit.
Jah, hüä um süvvä’ herrä leibä,
kuri kanda’ karbatskit.

Koguja märkus:

Sedä viisi kuuli ma 1874. sis kuuli ma ku Palometsa külä õitsilised lauli    nii. Tähendus.Karbatsk on niisugune ruusk (piitsk), keda on neljast keerust kokku löödut, kaks keerdu on nahast, ja kaks keerdu on vasktraadist ja roosa ladvast kunni poolõni on vasktraadi sõlmed pääle põõtud. Ja rihmaga küündre pikuse varre otsa pandut sellega pekseti mõisas orjasid. Seda riista nägin mina 1874. a. Kasaritsas Palometsa külas Jaan Pangil olevad.

Viis ja tekst: EÜS I 128 (27) < Rõuge khk, Kasaritsa v, Palometsa k – J. Orav < õitsilised (1874).

Vahtsõliina

Petan peremeest. Sundja ja sulane

VELEKENE, NOORÕKÕNÕ,
olli iks or´ah, käve kar´ah,
olli iks sundija sulanõ,
pendijalõ palgalinõ.
Sundijal olli’ suurõ’ nurmõ’,
pendijal olli’ pakso’ paadi’.
Peremiis´ tootsõ mino pettä’,
mina peti peremehe.
And´ tä mullõ laas´a ruuna,
laas´a ruuna, nührä’ ravva’.
Lätsi ma kenko kündemähe,
mäekallast kakkumahe –
virga’ lätsi’ vitsistohe,
vaiva’ lätsi’ varikohe.
Mina iks parma pallõlsi,
mina kiti kiholaisi.

Viis: SKS Lindpere 7 (8)    < Vastseliina khk, Vastseliina v, Ürsi k – S. Lindpere < Jaan Kääpasuu, 66 a (1904-1905).
Tekst: H, Jagomann, 151 (23) < Vastseliina khk, Kahkva k – J. Jagomann < Ado Nool (1878).

Viisi orig üleskirjutus:

Karula

Sakste pilge

MEIE HERR OLI RIKAS MEES, leelu,
istub saksa saani sees,
seitse sikka saani ees,
vana (j)emmis kõige ees.
Esi tema istub saani sees,
puupöör tal püksi ees,
tatirida rinna ees,
siasitt tal piibu sees.
Mina vaene Sangle sant,
mul pole muud kui kott ja kepp.

Viis ja tekst: H, Mapp 692 < Karula khk – P. Einer (1887).

Vahtsõliina

Rikas herr

MII’ HERR OLL´ HELDE, RIKAS,
lelo, lelo, lelo lelo,
kolmõkümne mõisa miis´,
esi’ timä istõ tõlla siih,
sada sikku saani iih,
vana immis kõgõ iih.

Viis ja tekst: SKS, Lindpere 13 (24) < Vastseliina khk, Orava v – S. Lindpere) < Mari Hakk (1904-1905).

Viisi orig üleskirjutus:

Rõugõ

Saksad ilusad valla vaevast

MILLES HERRÄ’ HIGOVASÕ’,
milles provva’ punõtasõ’?
Vaestõlastõ vaiva läbi,
tütärlastõ tüü läbi!
Viis´ um vaimu välä päälle,
kuus´ um perähn kubijida,
säidse sälgäpessijädä,
katõsa karistajida,
kümme andmahn külgepitehn.

Viis: EÜS VI 16 (32) < Rõuge khk – J. Gutves (1909)
Tekst: ERA II 143, 500 (8) < Rõuge khk, Haanja v – J. Gutves (1936).

Viisi orig üleskirjutus:

Rõugõ

Saksad ilusad valla vaevast

TEKKE’ TÜÜDÄ TIMMUKILLÕ,
näkke’ vaiva vargillõ!
Ega’ timmuk tüüd ei tii’,
ega’ varas vaiva ei näe’.
Tüü no teie’ tütär´latsõ’,
vaav´a näie’ vaesõ’latsõ’.
Milles neo’ herrä’ ilusa’,
milles provva’ punadsõ’,
milles preili’ peenükese’?
Tütär´lastõ tüü läbi,
vaestõlastõ vaav´a läbi.
Tere’, hirstu herräkene,
kuldakruuni provvakõnõ!
Tulõ’ ussõ tooli pääle,
astu’ saali veere pääle,
kae’, kuis valda vaav´atas,
perisvalda piinatas!

Viis: RKM III 3, 126 (169) < Rõuge khk, Vana-Roosa v – I.-L. Leesmaa < Maali Sikk, 72 a (1956).
Tekst: E 18826 < Rõuge khk, Viitina v – Mihkel Sermudis < Katri Piho (1895).

Viisi orig üleskirjutus:

Räpinä

Sakste ilu valla vaevast

MILLES, MILLES HERRÄ’ JO ILOSAGI,
milles, milles provva’ jo punatsõgi:?
Vaestõ, vaestõ jo vaav’a läbi,
tütär-, tütärlastõ jo tüü läbi!
Tulgõ’, tulgõ’ vällä jo tooli päältä,
saiskõ’, saiskõ’ vällä jo sohva päältä,
kaegõ’, kaegõ’ vaesõ jo valla pääle,
Kuis siid, kuis siid valda jo vaav’atassõ,
perre-, perrerahvast siin piinatassõ,
teo-, teopoissa jo pessetässe.
Kur’a’, kur’a’ oma’ jo kelmi’ kiltre’,
petjä’, petjä’ peen’o’ jo pulgajunkro’ –
selle, selle herrä’ jo ilosagi,
selle, selle provva’ jo punatsõgi!

Viis: EÜS I 201 (56) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < J. Poolakese noodist (1904).
Tekst: H III 31, 420 (17) < Räpina – Voldemar Songi (1905) & EÜS I 209 (1) < Räpina khk ja v, Mehikoorma – August Sibul <. J. Polakess (kirj kooliõp) (1906).

Rõugõ

Saksad ilusad valla vaevast. Oleks minu olemine. Orja laul

MILLE SIIN HERRÄ’ ILUSA’,
mille preili’ peenükese’,
noorõ’ s´aksa’ sammatidsõ’?
Kõik´ mi vaestõ vaiva läbi,
tütär´lastõ tüü läbi.
Olõs olnu’ mii’ luba,
tõsõst mii’ tegemine,
pandnu’ mi herrä’ äestämä,
provva’ puid raguma,
preili’ lihmi nüssemä.
Äestä’, äestä’ õks, herräke,
rau’ puid, pruakõ,
nüssä’ lihmi, preilike!
Kuulõ’ õks, herstu herräke,
kenä kuldapruakõ –
tulõ’ õks ussõ kaema,
kuis su valda vaivatas,
teopoissõ piinatas.

Viis: ERA III 7, 57 (29) < Rõuge khk,    Tsooru v, Tsooru as – H. Tampere < Juuli Peegli, 70 a (1932). Fon 362 c.
Tekst: H III 28, 7423 (12) Rõuge khk, Kõrgepalu v – P. Rebbane (1896).

Viisi orig üleskirjutus:

Harglõ/Rõugõ

Kubijalle. Uhke pilge. Täid kaladeks

KIS NAA’ UHKÕ’ OLLÕNÕSSA,
ilmakõrgi’ kõndinõssa?
Käsi puusan, täi pungan,
kirp hüppäs kübärän.
Istõ maha’ pindre pääle,
ots´ õks täie vammussist –
meä um sorrõ, tuu pist suuhhõ,
meä um peenü’, pillas mõtsa.

Viis: EÜS I 784 (31) < Hargla khk, Saru v – J. Aavik < Hugo Kalkun, umb 20 a (1904).
Tekst: H II 32, 236 (5) < Rõuge khk, Kasaritsa v, Sossi k – Jakob Orav (1888).

Viisi orig üleskirjutus:

Karula/Urvastõ

Palve sakstele. Kättemaks. Mõisast varastamas

OI MI ILLUST HERRÄKEIST, oi-jandali,
oi mi puhast provvakõist!
Tulõ’ ussõ tooli pääle,
kae’, kuis valda vaavatas,
perisvalda piinatas!
Siin iks kõnd´va’ kõomalga’,
siin iks liikva’ lepätüme’,
purus lüüdi hamõ’ linanõ,
purus peenü pallapuul´.
Mine’ iks muialõ mõisilõ,
konnõs peetäs peenü hamõ’,
peetäs peenü pallapuul´,
kon ei kõnni’ kõomalga’,
ei liigu’ lepätüme’!
Panni ma härra härgidis,
kubja adra kunnõrpuus,
mina taga tapijas.
Kissi katski kannunurmõ’,
üles kissi liia’ nurmõ’,
üles kissi suurõ’ söödü’,
suurõ’ söödü’, laja’ langa’.
Lätsi ma, till´ukõ, teolõ,
väiku, herrä vällä pääle.
Sai ma rüäunigu manu’,
naksi kotti toppima.
Joba nägi rehepapp´,
joba kuuld´ kubijas.
Kinni’ minnu võeti,
mõisa poolõ veeti.
Mats´ ma adrapoisikõnõ,
ei tii’ liiga kellelegi,
üliliiga ütelegi.
Oi mu illus herräkene,
kuldakruuni provvakõnõ,
kae’, kuis valda vaav´atas,
perisvalda piinatas
panni ma härrä härgidis,
kubija adra kunnõrpuis,
mis mass maahobõnõ
saksa sõnnõ siän!

Viis: EÜS IX 1291 (68) < Karula khk, Vana-Antsla v – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Saalup, 52 a (1912/13).
Tekst: H II 36, 302 (40) < Urvaste, Karula – Gustav Seen < Jakob Kollin, 76 a (< Vana-Antsla) (1893).

Viisi orig üleskirjutus:

Urvastõ

Kättemaks kubjale

KUR´A’ PANTI’ KUBIJIS,
varga’ vallapäälikis.
Mis mi anna kubijillõ,
mis mi kingi kilterille?
Pütü tuld, tõsõ tõrva,
kolmada kuumi hütsi.

Viis: EÜS VII 872 (1a) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Hantsi t – M. Pehka, R. Tamm < Mari Hantsi, 70 a (1910).
Tekst: H III 9, 9112 (3) < Urvaste khk, Vastse-Antsmõisa v – Gustav Seen (1890).

Viisi orig üleskirjutus:

Urvastõ/Karula

Kättemaks sakstele

S´AKSA’ VIIÄS PÕRGULÕ,
tõmmatasõ’ tõrvahauda.
Ütes iks oll´ hüdsehaud,
tõnõ oll´ tõrvahaud,
kolmas kuuma kivi haud.
Saagu’ iks s´aksa’ santimaie,
ummiskängä’ hulkumaie,
punapüksi’ puid raguma,
talupoisi’ tantsimaie.

Viis: EÜS VII 874 (6) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Hantsi t – M. Pehka, R. Tamm < Mari Hantsi, 70 a (1910).
Tekst: EÜS VII 1294 (96) < Karula khk, Vana-Antsla v, Ähijärve k – M. Pehka, R. Tamm < Mari Leinus, 75 a (1910).

Viisi orig üleskirjutus:

Kanepi

Hollandi sulane. Hobune varastatud. Soome sild

*

OLLI MINA ORJAS OTEMBAN,
käve mina karjan Kammerin.
Mes mulle palgas pakuti,
aastas jo arvati?
Vana’ viisu’, vana’ räti’,
vana’ kakenu’ kasukatükü’ –
ei mina võta’ vellekene.
Anti lammas, paari poiga –
ei mina võta’, vellekene.
Anti tsiga, säidse poiga –
ei mina võta’, vellekene.
Anti lehmä kuldasarve –
ei mina võta’, vellekene.
Anti obu adraga –
ei mina võta’, vellekene.
Anti tütrik kuldakängä –
sedä mina võta, vellekene.
Anti raha laadikuga –
ei mina võta’, vellekene.
Anti till´u täkukõnõ –
sedä mina võta, vellekene.
Tallin söödi, tallin joodi,
ümbre talli tandsuti.
Lätsi mina eitsi Engu poole,
esi’ mina heitsi magama.
Suitse’ mina panni suu ala,
päitse’ panni pää ala.
Kuri miis´ tull´ kuusistikust,
varas miis´ tull´ varikust.
Varast´ minu üvä obu.
Tulli mina kodu iketennä.
Taat´ tulli vasta tanumin.
„Mes sa iket, Antsu-poiga?
Mul om kotun kolme ruuna –
istu’ sälgä iirule,
karga’ sälgä kaerule [kõrvilõ?].
Sõida’ alla Rõngu poole!“
Sinisilda prõksatusi,
Aluspalki plaksatusi,
Sääl mina murdse mõõga otsa,
sääl mina käve käpikille,
sääl mina ots´e urvikille.

Tekst: EÜS V 120/2 (148) < Kanepi khk, Valgjärve v, Maha t – E. Eisenschmidt < Aadu Mõrd, 46 a (1908).

Rõugõ

Hollandi sulane. Orja laul

*

OLLI MA OR´AN,
käve ma kar´an,
suurõ herrä sulasõn,
laisa naasõ näüdsikun.
Mis mullõ palgas pakuti,
ajastajas arvati?
Tsiga anti, sõrgajalga –
ei ma võta’, vellekene.
Lammas anti lauki villa [kas ”laukiotsa” vai ”lahhe villa”]–
ei ma võta’, vellekene.
Lehmä anti keräsarvõ –
ei ma võta’, vellekene.
Hopõn´ anti raudajalga –
ei ma võta’, vellekene.
Imänd anti helmekaala –
ei ma võta’, vellekene.
Preili anti, kängä’ jalah –
tuu ma võta, vellekene.

Tekst: ERM 151, 1379 (8) < Rõuge khk, Kasaritsa v, Issaku k, Tersa t. – Alide Tirol < Ann Vildo (1920).