Nuurus

Rõuge

Iluaeg

*

NEIOKÕNÕ, NOORÕKÕNÕ,
no (nüüd, praegu) om lust sull luuritada,
paras aigu, nalja hiitä.
Küll saa siiska suulõ saista,
keelel vaesõl vaiki olla,
kui saat surma voodielle,
õnni pikki õlgi pääle,
valgõ laudu vaihhõllõ,
keeruliiva keskeelle,
tagamulla mustamättä,
pikkäpiinü liiva sisse.
Selle laulkõ laisa neijo,
ilotõlgõ tüttarde imä,
istkõ kavva ilomäella,
ilolavvahn laulu lüvvehn,
ilopikrit piohn pittehn,
ilohäitsid hõlmahn hoitõhn.

(Tundub omaloominguline. – Toimetajate märkus)

Tekst: ERA II 143, 505 (13) < Rõuge khk, Haanja v – Jaan Gutves (1937).

Karula

Ei tulõ’ tõist nuurust

ILUTAGÕ’, NALL’ATAGÕ’,
oma noorõlõ iäle,
terävele tervüsele!
Illus om noorõn ilutõ’,
latsõpõlvõn lauliskõllõ’.
Ei kiä anna’ tõist ellu,
ei tõsõ’ tyni põlv’ –
kui vanas saat, ei vallatõ’,
naisõpõlvõn ei nall’atõ’.
Juus mul jäie esikodu,
vanik velle vaja otsa.
Oh mu illust juussõkõist
ja vahalakka vanikut!

Viis: EÜS VI 197 (12) < Karula khk, Karula v – A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi < naised moonatares (1909).
Tekst: EÜS VI 220 (5) < Karula khk ja v, Väheru m -    A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi < Kriste Hiiop, 55 a (< Sangaste khk), Ann Ilves, 54 a (< Sangaste khk), Ann Jauhka, 39 a. Triina Leer, 70 a (< Vana-Antsla v) (1909) 

Karula

Uhkõ näio

LÄÄ MA SISSE SINEMÕTSA,
alt vahadu [vaha-tuu?] varigu.
Mis sääl mullõ vasta puttõ?
Varvamõtsa vasta puttõ.
Mis sääl varva vahe’õnna,
kinä mõtsa keske’ennä?
Talutütär’, tammõkõnõ,
perepiiga, linnukõnõ,
korjas’ maasta maasikida,
ligi maada linnuhkida,
kann’ oll’ kullatu käenä,
pikõr’ hõpõnõ tiä peon,
sõrmõ’ täüs’ iks sõrmussõida,
käevarrõ’ vasitsida.
Pühäpäivä ummukulta
läts’ tä karja saatõmahe –
heit’ iks sälgä udsuammõ,
ette pist’ pilupõllõ.

Viis ja tekst: EÜS VII 880 (33) & EÜS VII 1067 (108 < Karula khk, Vana-Antsla v, Peetsi t. – M. Pehka, R. Tamm < Els Koemets, 46 a (1910).

Urvastõ

Tore näio

LÄÄ MA SISSE SINEMÕTSA,
alt vaba tuu variku.
Mis sääl mullõ vasta puttõ?
Varvamõtsa vasta puttõ.
Mis sääl varva vahe’enna,
kinä mõtsa keske’en?
Talutütär tammõkõnõ,
perepiiga linnukõnõ –
kor´as´ ta maast maasikiid,
ligi maada ta linnukiid.
Kann´ kulladu käenä,
pikõr´ hõpõdu peon,
sõrmõ’ täüs iks sõrmussiid,
käevarrõ’ vasitsiid.
Pühäpäävä hummugult
läts´ ta karja saatõma.
Heit´ iks sälgä udsuhammõ,
ette pist´ pilupõllõ.
Muu’ iks kiirdvä’ kerikulõ,
muu’ astva’ altõrile,
mina iks keerä kirjä perän,
mina karga karja perän.

Viis: EÜS VII, 874 (7) < Urvaste khk, V-Antsla v, Haanja t – M. Pehka, R. Tamm < Krõõt Luik, 60 a (1910).
Tekst: EÜS VII, 1318/20 (108) < Urvaste khk, V-Antsla v, vstmj – R. Tamm < vaestemaja elanikud (1910).

Räpinä

Kõik puud ei ole ühepikkused

NÄIOKÕSÕ’ NOORÕKÕSÕ’,
är’ ti põlku’ tõõn’etõista,
tõõn’etõsõ rõivit.
Kaege’ tuu mõtsa poolõ,
vaht’kõ’ tuu var’ko poolõ –
mito-ks kõivo kõvõrat,
mito-ks haava halvõmbat?
Ei na’ põlõ’ tõõn’etõista,
tõõn’etõsõ rõivit.
Üttekokko kumardasõ’,
ütte paika paan’otasõ’,
üttekokko juuskva’ juurõ’,
üttekokko laskva’ ladva’.

Viis: EÜS IV 634 (1414) < Räpina khk – J. Raudsepp (1888).
Tekst: EÜS IX 1506 (95) < Räpina khk, Kure k – A. O. Väisänen, R. Tamm < Liisa Soeson, 60 a (1912).

Räpinä

Puud ei ole ühepikkused. Neiu linn

NÄIOKÕSÕ’ NOORÕKÕSÕ’
Ärä’ põlku’ tõõn’etõist
Tõõn’etõsõ rõivita
Kaegõ’ tuu mõtsa poolõ
Vaht’kõ’ tuu var’ko poolõ
Mito kõivo kõvõrat
Mito haava halvõmbat
Kõik kokko kumardasõ’
Ütte paika paan’otasõ’
Näiokõsõ’ noorõkõsõ’,
linapõllõ’ linnukõsõ’!
Ärke’ no naarkõ’ tõõnõtõista,
tõõnõtõõsõ rõivita!
Eläge’ no sii suvi ilosastõ,
siigi aiga ausastõ,
siigi tunni tulosastõ.
Üte turu tuvikõsõ’,
üte liina linnukõsõ’:
ütest turust tõie’ kulda,
ütest kaavost kanni’ vettä.
Näiokõsõ’ noorõkõsõ’!
Tulkõ’ tii’ mii’ poolõ,
mii’ lääme’ tii’ poolõ.
Teeme’ üles näioliina,
kuamõ üles kummõ ker’ko,
panõmõ’ põllõ põrmandusta,
kaalaräti katussõsta,
kohe tohi-i tuvi tulla’,
pääso pääle saisatõlla’.
Tuvi hoit’e umma tuttu,
pääso umma pääkeistä.
Sõvva’ laiva, jõvva’ laiva!
Kohes no laiva saisma jäänes?
Keset merdä meeliskeli,
keset kurku kumaskõli,
keset sallo saas’askõli.

Viis: EÜS IX 1354 (325) < Räpina khk, Kõnnu k – A. O. Väisänen < Mari Noorhani 68 a (1913).
Tekst: H I 2, 676 (6) < Räpina – Gustav Narusk < Salme Vijand (sünd 1889) ( 5. I. 28)   & EÜS IX 1448 (29) < Räpina khk, ja v, Kõnnu k – A. O. Väisänen, R. Tamm < Mari Noorhani, 67 a (1912).

Põlva

Kuld jälje peal. Sepale

NÄIOKÕSÕ’, NOORÕKÕSÕ’,
eläge’ ti suvi hüvilde,
siigi aigo armahe,
siigi tunni tullevahe
Kõnkõ’, näio’, kôrvitsikku,
pankõ’ jalga paaritsikku,
pankõ’ ti jäle’ jarre (järre’?),
pankõ’ ti sammo’ sakõ’.
Miä teil sammolõ sadasi,
miä jäie jäle pääle?
Kulda jäie jäle pääle,
hõpõ sammole sattõ.
Kiä kulla maast võti,
hõpõ sammolta salasi?

Olli ütsi väiko veli,
sii sii kulla maasta vôti,
hôpõ sammolta salasi.
Maasta võti, puhu’ pisti.
Veie liina sepä kätte,
lask´e sepä lavva pääle,
pand´e sepä paja pääle.
Sepä naan´õ naarahtie,
mustakolmu muha’õli.
Veli seppä pallõ’õli,
kulla seppä kumardõli:
”Tii’, seppä, till´o seppä,
rao’, seppä, raudaseppä!
Tii’ mi tsõdsõl suurõ’ sõlõ’,
Lasõ’ tsõdsõl laja’ lehe’,
tsõdsõ viiäs muilõ mailõ,
tsõdsõ kavvõhe kannõtas.
Sääl mi tsõdsõ sõimatas,
sõimatas ja laimatas:
”Oh sa, hebo, kos su helme’,
oh sa kabo, kos su kralli’?
Tullit sa helmidä’ küläle,
kaalatsida’ kar´amailõ.”

Viis: SKS, Hermann 5 (6) < Põlva khk – M. Hermann (1895-1896)
Tekst: H, Pôlva 1, 35/6 (12) – Pôlva khk – Joosep Hurt, Johan Hurt, Eeva Hurt (1865-1875).

Põlva

Tamm läheb tantsima

MEIE TAMM LÄEB TANTSIMAIE,
kõre kuusk läeb kõndimaie,
viisakast läeb veeremaie,
libedaste liikuma.
Meie tammõl kullakingad,
kullakingad, vaskipaslad.
Uh-tsah-traa, valleraa,
hõbedased ormad pääl.
Tandsi’, tandsi’, tammõkõnõ
kõnni’, kõllõ kõivokõnõ,
oiu’, uiboossakõnõ,
veerü’, vitsaladvakõnõ,
nõrku’, nitsenõõlukõnõ!
Olõ-õi siin joht sedä miist,
sedä poissi poolõ pääl,
kiä pand tammõ tandsima,
kõllõ kõivo kõndima,
uiboossa oijuma,
vitsaladva veerüma.
Kül’ om siin seo miis´,
seo poissi poolõ pääl,
kiä pand näio ikkõmaie,
virve vettä laskõmaie.

Viis: RKM II 65, 506 (11) < Põlva khk, Mooste v – S. Porosson < Alice Porosson, 60 a (1957).
Tekst: H. Põlva 1, 218/9 (133) < Põlva khk, Põlva kirikuv. – Joosep Hurt < Kadri Kaha (1865-1875).

Räpinä

Hoiatus poiste eest. Karskuse õpetus. Seni

Näio-, näio-, näiokõsõ’ noorõkõsõ’,
noorõkõsõ’, noorõkõsõ’, nõrgakõsõ’!
/:Kos tii’ käüde’:/ tiida(<ä) müüdä,
/:tiida(<ä) müüdä,:/ maada    müüdä,
/:pidäge’ tii’:/ pihtõ’ peohna,
/: pihtõ’ peohna,:/ vassar’ käehnä.
/:Tulõ poiss’ teid:/ puttumaie,
/:kelm teid kinni’:/ võttõmaie,
/:naas’emiis’ teid:/ narrimaie, –
/:lööge’ tälle:/ lõuga müüdä,
/:koputagõ’:/ kolmo müüdä,
/:et tä ei kuulõ’:/ kolmõl pääväl,
/:näe ei säitsmel:/ nädälilgi,
/:mõista ei mõnda:/ kuuda mitte.
Näiokõsõ’, näiokõsõ’ noorõkõsõ’,
noorõkõsõ’, noorõkõsõ’, nõrgakõsõ’!
/:Haan’amaa om:/ seeni’ illos’,
/:kooni’ hain viil;/ niitemädä’;
/:seeni’ kaari:/ kaunikõnõ,
/:kooni’ paigal;/ pallamada’;
/:mar’amaa om:/ seeni’ illos’,
/:kooni’ mar’a’:/ korjamada’.
/:Näiokõsõ’:/ noorõkõsõ’,
/:noorõkõsõ’,:/ nõrgakõsõ’!
/:Näio viil seeni’:/    neitsükene,
/:kooni’ poisist:/ puttumada’,
/:käsi kallis:/    kaemada’,
/:salasuu viil:/ andõmada’.

Viis: EÜS VII 184 (121) < Räpina khk ja v, Roosna k – A. Sibul < hr Poolakese üleskirjutuste hulgast (1912<1903/05).
Tekst: EÜS I 212/5 (5) < Räpina khk ja v, Orava k – A. Sibul < J. Poolakes (-1906).

Vahtsõliina

Nii hoitke omma avvu

NÄIOKÕSÕ’, NOORÕKÕSÕ’,
kähhärpääga kabokõsõ’,
nii hoitkõ’ umma avvu,
kui roidu ruvva pääl,
põrmu rõõsa piimä pääl.
Mingu-i’ meeleldä’ mehele,
taiulda’ talopojalõ.
Miis´ pand tüüle meeletülle,
kaasa tüüle kangõ’õllõ –
tüvest puud tõstõmahe,
ladvast puud laasimahe.
Tüsse tüve tõstõminõ,
rassõ ladva laasiminõ.
Miä tüvest tettänessä,
miä ladvast lastanõssa?
Tüvest tetti näio kirstu,
ladvast lastõ langalõim.

Viis: Erv 255 (1826) < SKS, Lähteenkorva nr 265 – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H I 8, 417 (1) < Vastseliina khk ja mõis – Jaan Sandra < Kristin Raudpuu, 60 a (1896).

Karula

*

ÄRÄ’ TUNNUS TUU NEIU,
kiä maka poissõ man –
suu musta, käe’ musta’,
tuu istus ikutarõn,
laul ikulavva pääle.
Ikupikri peon,
ikulaasi lavva pääl,
ikutuupi tooli pääl,
ikukanni kandõlin.
Arä’ tunnus tuu neiu,
kiä poissa man ei maka’ –
suu valgõ, käe’ valgõ’,
tuu istus ilutarõn,
laul ilulavva pääle,
ilupikri peon,
ilulaasi lavva pääl,
ilutuupi tooli pääl,
ilukanni kandõlin.

Tekst: EÜS VII 1234 (46) < Karula khk, Vana-Antsla v, Paluperä k – R. Tamm < Eeva Antsov, 73 a (1910).

Räpinä

Karske neiu

TULLI ÕKS MA ÜLES HUMMOGULT,
varra inne valgõt,
lätsi ma õks mõtsa kõndimahe,
hummogulta hulkumahe.
Kiä õks mul vasta puttunõs,
puttunõs õks, johtunõs?
Vasta õks mul puttu vanamiis,
ai jo õks ta rinda riidlõmahe,
ai õks ta kaala kaklõmahe.
Johtu õks vana vaiba väitse,
kõrvalõ õks mu rauda kõvõra.
Lasõ õks ma maalõ poisi massa,
söödüle õks poisi süäme.
Sõs viidi meid kats kohtulõ,
vanõmba no viidi õks mõisahe.
Kua sai no õks kohus korgõmb,
kua sai no õks õigus ülemb?
Näio sai no õks kohus korgõmb,
näio õigus ülemb.
Kohe õks no näio matõtigi,
maa õks sääl veret’ maas’kit,
suu õks sääl sinet’ sitikit.
Kohe õks no poissi matõtigi –
sääl õks siugõ sineti,
maa õks sääl mustõt’ mardikiid.
Kiä õks sääl käve kääpäle?
Ilves õks käve kääpäle,
nugis havvalõ halõsi.
Ilves õks iki ilosahe,
nugis nuudsõ nopõhõllõ.

Viis: EÜS IX 1352 (317) < Räpina khk, Kure k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Liisa Soeson, 71 a (1912/13).   
Tekst: H II 45, 290/1 (7) < Räpina – P. Fr. Kõiv, kooliõp (< Setumaa) (1891).

Rõugõ

Neiu puhtad anumad

SUIGU, SUIGU MA VAENÕ,
nõrgu, nõrgu ma vaenõ!
Ei ma suigu’ suvõ(?) [suurõ?, suurtõ?] peräst,
ei ma nõrgu’ näiju(?) [nõo (vara)?] peräst:
ma’ suigu suurõ tüü peräst,
nõrgu varha nõsõngust.
Varõs õks tulli varha jalalõ,
inne aku hakikõnõ,
inne päivä päästeläne,
inne muidõ musta tsirku.
Ma vaenõ muist viil varatsõp,
inne muidõ murõtsõp.
Mõsi nu anuma’ aialõ,
kanni kua kaartõlõ.
Müüdä’ks sõidi’ suurõ’ säksä’:
neo’ mõtli’ päivä paistavat,
kuu kulla tõsõvat.
Ega’ seo kül’ päivä es paista’,
ega’ kuu kül’ kulla tõsõ’,
neo’ nu paisti’ näiu livva’,
näiu kadajadsõ’ kanni’,
näiu pedäjädse’ pingi’.

Viis: EÜS IX 1312 (140) < Rõuge khk – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Ann Ala, 61 a (1912/13).
Tekst: H I 2, 587 (16) < Rõuge khk – Gustav Raup, P. Fr. Kõiv (1888).

Urvastõ

Hommikuhooled

TULLI ÜLES HUMMUGULLA,
varra inne valgõta.
Mõsi suuda, suiõ päädä,
kängse ala’ abujala’,
pääle katõ päävä jala’.
Lätsi vällä kaema:
muidõ muru pühitü,
minu muru pühkemätä.
Imekene, hellekene,
kingi’ mullõ kirstu võti,
anna’ mullõ aida võti –
kirstust võta kireviida,
kirstu kaasõst kalõviida.
Sälgä panõ säidse hamõt,
ümbre ütesä kõrikat.
Tõiõ ma vitsust vipõ viha,
luvva tõiõ lugastikust,
sõs ma pühe uma muru,
sõs ma laabõ uma põllu.

Viis: ERv 176 (1311) – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877)
Tekst: H II 36, 133 (161) < Urvaste, Karula – Gustav Seen (stud jur) [< (?) Räpina poolt pärit naine, 65 a) (Urmas Kalla märkus: kiil´ sõski kirja pant küländ Urvastõ muudo) (1893).

Viisi orig üleskirjrutus:

Rõugõ

Uninõ

NEIOKÕNÕ, NOORÕKÕNÕ,
noorkõnõ, nõrgakõnõ!
Ärä’ hiitä’ unõ rekke,
lamõgu õi’ rammu rattillõ,
lumõlordsi lobotkahe.
Unõl um regi madali,
rammul ratas kallaspooli,
lobotka um laonu’.
Uni ei anna’ uuta kuubõ,
magamine maani’ särki,
unõst ei saa’ unikut,
magamisõ iist massu.

Ooda’, ooda’, unõkõnõ,
anna’ aigu, haigukõnõ!
Är’ sa inne mullõ tulgu’,
haiku mullõ harinõgu’:
unõkott´ mul kudamalda’,
unõtekk´ mul tegemäldä’.
Ku ma sää unõ sängü,
ku ma panõ unõ padja,
Kohn ma unõ uinutõllõ,
haigukõsõ har´tõllõ,
magausõ maatõllõ.
Mine seeni’ suurõ küläle,
paha paksu perre’ehe,
üle mõtsa mõrsijille,
üle kolga kosilasile,
noortõ meeste noorikille!

Uni käü õks uikuhna,
haigukõnõ hõikuhna,
kuhn umma’ nulgahn nuiadsi’, [nuiadsõ’?]
laanõ takahn laisadsi’. [laisadsõ’?]
Unõl umma’ olõ’ piohn,
kats´ kõrta kangli all.
Puhksõs liiva olõkõrrõst
laisa latsõ silmä sisse.
Uni sõit suuda müüdä,
regi perähn pedäjäne,
kadajadsõ’ kaustpuu’,
vislapuudsõ seebivitsa’.
Lätt tä toolõ talolõ,
tuu mõrsja mõisahe,
kel umma’ kirstuhn hammõ kuru, [koedu’? keeru?]
vakka mustõ’ valmistõdu,
kel umma’ vakahn valmi’ suka’,
kaasõ alla kenä’ kinda’.
Mull umma’ kirstu’ keerutamalda’, [keerimäldä’]
vaka sisu [vakakõsõ’?] valamalda’.

Selle är’ uni mullõ tulgu’,
haik är’ mullõ harinõgu’.
Ma vii unõ ussõst vällä,
panõ pajalavva taadõ.
Neiokõnõ, noorõkõnõ!

Seda laulu lauldakse talviste pikkadel õhtutel, ema ühes oma tütrega; ketruse ehk sukkakudamise ehk nõelumise juures järgmisel viisil.
Aga kui laul ka ei viruta ega ärata, siis mindakse magama ära.

Viis ja tekst: EÜS VI 39/40 (56 v) < Rõuge khk – J. Gutves (1909).

Rõugõ/Põlva

Uni. Neidude laul

ÄRGU’ UNI MULLÕ TULGU’,
haiku mullõ harinõgu’,
astu’ esi ajamalda,
tulõ’ üles tuustimalda.
Kes iks istõ unõ rekke,
lammõs´ rammu rattilõ,
tuu istus ikutarõh,
laul leinälavva pääl;
ikupilli om täl peohna,
ikukandlõ kanglah.
Ikku süvvä’, ikku müvvä’,
ikku trilli-tralli lüvvä’.
Ärgu’ uni mullõ tulgu’,
haiku mullõ harinõgu’.
Uni iks muilõ, uni iks puilõ,
uni iks noorilõ mehile,
noortõ meeste noorikillõ,
kellel omma’ kirstu’ är’ keeritü’,
näil jo vaka’ är’ vaalitu’.
Meil viil kirstu’ keerimätä’,
meil viil vaka’ vaalimata’.

Viis EÜS VI 15 (29), < Rõuge khk – J. Gutves (1909).
(Orig viisialune tekst: Ära uni mullõ tulgu, haiku mullõ harinegu, astu isi ajamalda, tulõ isi tuustimalda)
Tekst: EKS 27, 4/5 (5) < Põlva khk, Põlva kirikuv. – Karl Keerberg < Kristina Vals, 79 a (1912).

Põlva

Iku- ja ilotarehn

*

UNI TULLI UIKUNA,
läbi laanõ lauldõna.
Uni otsõ unista neiot,
magajata Maiõkõista.
Kiä iks istus unõ rekke,
lammõ rammu ratta’allõ,
tuu iks istus ikutarõh,
laul ta leinälavva takah,
ikku täl süvvä’, ikku juvva’,
ikuga ta magama lätt,
ikupikeri peohna,
ikukanni kangõlanna.
Kiä iks unda virotõlli,
rammu manta raputõlli,
tuu iks istus ilotarõh,
laul ta rõõmulavva takah,
ilo täl iks üles tullõh,
ilo magama minneh,
ilopikeri peohna,
ilokanni kangõlanna.

Tekst: H, Põlva 2, 29 (34) < Põlva khk – Jakob Hurt < Liisa Koodra (Kuodra) (1860-1872).

Põlva

Une virutamine

*

ÄRÄ’ UNI MULLÕ TULGU’,
haiku mullõ harinõgu’!
Ei ma istu’ unõ rekke,
lammõ’ rammu ratta’allõ.
Unõ regi madala,
rammul ratas kallaspooli.
Kiä jõus´e unda virota’,
kiä rammu raputa’,
sii istõ ilotarõh,
laul´e rõõmulavva man,
ilopikeri peohna,
ilokanni kangõlahna.
Kiä es jõvva’ und virota’,
rammu manta raputa’,
sii istõ ikutarõh,
laul´e leinälavva man,
ikupikõr´ peohna,
ikukanni kangõlahna,
ikutobi [-tuupi?] tollikalla’ [tooli päällä?].

Tekst: H, Põlva 1, 57 (25) < Põlva khk – Joosep Hurt, Johan Hurt, Eeva Hurt (1865-1875).

Rõugõ

Virkuse õpetus neiule

KUULÕ’ IKS, TSÕÕRI TSÕDSÕKÕNÕ,
tulõ’ iks üles hommungult,
inne varra valgõt.
Kängi’ ala aojala’,
pääle kängi’ pääväjala’,
keskehe kerigujala’.
Mõsõ’ suu ja sui’ pää,
köüdä’ kõrik korgõhe,
pallapuuli parrahe.
Vii’ tuli kotta,
saada’ sau huunõhe,
tii’ tii tiigi poolõ,
aja’ jäle’ järve poolõ,
aja’ rada ranna poolõ.
Panõ’ sa vesi piisümä,
lipõkõnõ lämmähe.
Pantku ei’ perst piisümä,
tuharit tossama.
Mõsõ’ sa luidsa’ luigõssa,
anoma’ aovalgõssa,
käsikust kärnä’ vällä.

Viis: EÜS VII 12 (120) < Rõuge khk < J. Gutves (1910).
Tekst: H II 71, 544 (36) < Rõuge khk, Nursi v – Heinrich Uuk < Anna Marana (1903).

Viisi orig:

Põlva

Laidan laisale

*

NÄIOKÕNÕ, NOORUKÕNÕ,
mõsõ’ luits luigakõnõ,
mõsõ’ annom as´akõnõ,
mõsõ’ käsik käokõnõ.
Mingu ei’ nuias nurmõ pääle,
vääsäs vyyra vällä pääle!
Kavvõst kaes kavval´ poiss´,
üle nurmõ nuur´miis´,
kui tu näio tüüd tegi,
kui kabu kangast kudi –
viis´ üüd, vass vüüd,
kümme üüd, küünär kangast.
Mii’ põlõ pikäle poisilõ,
mii’ laida laisalõ mehele,
kel olli’ viisu’ viisi süldä,
kel kabla’ katõsa süldä,
kel olli’ räti’ kümme küünärd.
Päävä pästi, tõõsõ arudi,
kolmanda kuioma laodi.

Tekst: E 14897/8 (40) > Rõuge khk (1895).

Rõugõ

Poisid põlgavad, pole ehteid

a)

b)

MILLE ÕKS POISI’ MEIDÄ PÕLI’,
noorõ’ mehe’ meidä naari’?
Et mi õks olli’ ilma helmildä’,
kasvi ilma kaalatsilda’.
Illus mi olõ ilma helmildä’,
tsõõrik suurõlda’ sõlõlda’.
Ku mi õks elä, osta helme’,
ku mi õks kasu, osta kaaladsõ’.
Mille õks poisi’ meid põli’,
noorõ’ mehe’ meid naari’?
Et meil õks põllõ pakalista,
hamõ’ õks halvusta linusta.
Et mi ei olõki joht sõsarõ’,
ei ka üte ime latsõ’.
Kül’ meil sõna’ sõsaridsõ’,
Hääle’ üte ime latsõ’.
Ütte mi õks hiidä hiussillõ,
ütte paista palgõllõ,
ütte meil linigu’ liidedü’,
üten meil kõrigu’ koedu’,
üten meil veeridse’ veedü’,
ütte pantu’ pallapoolõ’.

Viis: EÜS I 994 (2a, 2b) < Rõuge khk – M. Hermann < Kristine Mõtslang (1904).
Tekst: H III 28, 753/4 (20) < Rõuge khk, Kõrgepalu – P. Rebane (1896).

Harglõ

Poisid põlgavad. Ema haual

MELLES POISI’ MEIDÄ PÕLGVA’,
laitva’ laisas noorõ’mihe’?
Et oll´ hamõ’ halvust linust,
pallapuuli pakalaist.
(Veli tekk´ lina’ liiva pääle,
säält sai pall´u pakalaid,
üleliiga lemmikeid.
Mis mi iks või võõra’ tetä’,
kua võõra’ minnä’ kohe?
Kuul tekk´ meile kurjastõ,
katsku ülikalõstõ.)

Et iks ollu’ uma ese,
kallis näiu kasvataja –
tuu iks olõssi pedänü’ pikä hoolõ,
kandanu’ kangõ hoolõ.
Et ma tiidenü’ Tooni tarõ,
ussõ ma toonu’ uma esä,
kaldõnu’ kasvataja,
purus ma murdõnu’ põrgu väräjä’.
Ussõ toonu’ uma esä,
kalli kulla kasvataja.
Pandõnu’ pistü pirrulõ,
saisu saina nõalõ.
Mõsknu’ suu mant suuhaisu,
käte mant kääpähaisu.
Rist´ om rassõ rinna pääl,
kääbäs rassõ käte pääl.
Rist ei lasõ’ ringuta’,
kääbäs kässi küünütelle’.

Viis ja tekst: ERM 128, 14 (3) & ERM 128, 26 (42) < Hargla khk, Taheva v – Jaan Tamm (Hargla köster) < Liisa Peltser (sünd Mõniste v) (1916).

Viisi orig:

Harglõ

Käost käterätt. Poisid põlgavad

KÄGU KUUK KUUSÕ OTSAN,
pihu laul pedäjüsen.
Et see(-ks) kägu kätte saanu’,
pihu piiu linnatanu’:
käost (os) saanu’ käteräti,
pihust pihme piharäti.
Ega see kägu ilma kuugu’,
ega see lindu ilma laula’:
tahtsõ(-ks) süä laheda’,
miili paha paugatuda’.
Ennebi(-ks) lahes´ linnan hamõ’,
paugatugi pallapuuli.
Selle-ks poisi’ meidä põlgva’,
laitva’ laisas noorõ’mihe’,
et oll´ hamõ’ halvust linust,
pallapuuli pakalõist.
Veli tekk´ lina’ liiva pääle –
säält sai pall´u pakalõid,
üliliiga lemmikeid.

Viis: SKS Hermann 11 (18) < Hargla khk – M. Hermann (1895-1896).
Tekst: ERA II 115, 115/6 (3) < Hargla khk, Taheva v – Herbert Tampere < Liis Peltser, 77 a (1935).

Orig viis:

Karula/Harglõ

Siin ei ole sinu oma. Poisid põlgvad, pole ehteid

MIS TI VAHIT, VALGÕ’SILMÄ’,
kogõhõllõt, musta’kolmu’?
Ega tii’ umma siin ei olõ’,
marjakõist mii’ man –
tii’ uma ärä’ koolu,
marjakõnõ maalõ viidü.
Viidi Viru kerikudõ
aeti Arju kammõridõ.
Virulanõ viina tõiõ,
kirulanõ kellä leie,
arjulanõ hauva kaib´!
Melles poisi’ meidä põlgva’,
laitva’ laisas noorõ’mihe’?
Selle poisi’ meidä põlgva’,
laitva’ laisas noorõ’mihe’,
et om hamõ’ halvust linust,
pallapuuli pakalist.
Veli vei lina’ liivakulõ,
saat´ lina’ savikulõ.
Säält sai pall´u pakalõidõ,
üleliiga lemmikeide.
Selle poisi’ meide põlgva’,
laitva’ laisas noorõ’mihe’!

Viis: EÜS IX 1299 (100) < Karula khk, Vana -Antsla v – A. O.Väisänen, A. Nirk, R. Tamm – Mari Salob, Leena Kulpin 1(912/13)
Tekst: H II 32, 26/7 (15) < Hargla khk, Mõniste v – Jaan Pähn (1888).

Orig viis:

Räpinä

Ärge naerge neidusid

ÄR’ TI, MEHE’, ÄR TI, MEHE’, MEIDÄ NAARKU’,
inemise’, inemise’ indsitägu’.
Määrtse’ mehe’ meid iks naari’,
inemise’ indsitelli’,
nuu’ jo ammu’ naarõtava’,
muistõ muidõ kõnõldava’.
Mullõ tulgu’ tuu jo miissi,
saagu’ tuu saapasiiri,
kel oma’ viiso’ viis’ süldä,
kabla’ takahn katõssa süldä.
Saa täl pääväs pästäskellä’,
ajastajas arotõlla’.

(Toimetaja märkus: Originaalis teksti rohkem, on veel laulutüübid: Suude sulg. Karske neiu. Lauliku lapsepõli)

Viis ja tekst: EÜS VIII 181/2 (112) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < Mari Treial, 40 a.

Rõugõ

Vennanaine käseb tules magada

MUL OLL´ VERREV VELLENAANÕ,
lepäpakust lellänaanõ –
käsk´ mul tulõn keerutõlla’,
tulõ vahel vallatada’.
Imäkene, helläkene,
Tii’ mullõ tinanõ hamõ’!
Imäkene, armukõnõ!
Vala’ mullõ vaski pallapuul´ –
hää um mul tullõ minnä’,
tulõ kesken keeritellä’,
tulõ vahel vallatada’.

Viis: ERA III 3, 93 (85) < Rõuge khk, Haanja v – E. Oja < Jakob Press, 78 a (1930).
Tekst: H II 32, 277/8 (35) < Rõuge khk, Roosa – P. Fr. Kõiv (1889).

Orig viis:

Urvastõ

Vennanaine käsib tules magada. Kus istun – iken

*

VELI VÕTI VEREVÄ NAASÕ,
mustakulmu kur´a naasõ.
Tuu käski tulõn maada’,
kire alla keeritellä’.
Vellekene helläkene,
tii’ tinarihakõnõ,
vala’ vaskihammõkõnõ –
Tuuga või ma tulõn maada’,
kire alla keeritellä’.
Muidu olõsi nigu olõsi,
muidu eläsi nigu eläsi,
kos neo’ kur´a’ kuulutusõ’,
ülihalva’ haugutusõ’ –
neo’ läävä’ läbi süäme.
Kon ma istu, sääl ma ikõ,
kon ma saisa, saina’ likõ’,
sinnä’ tiigi’ tegünese’,
kalajärve’ kallunõsõ’.
Vett saa külä kar´a juvva’,
valla varsu valida’,
näidsikide närtse mõskõ’.

Tekst: H II 36, 121/2 (139) < Urvaste, Karula – Gustav Seen < Ann Tee, 64 a (1893).

Räpinä

Poiste pilge

NUNNU, NUNNU, NUNNU, NOORÕ’ MEHE’,
kui ti meele kurä’ olõt,
sõs teid turul vahetõdas:
viis vanna viiso vasta,
kuus vanna kotti vasta,
säidse vanna särki vasta,
katõssa vanna kaskat vasta,
ütessä üümütsü vasta.

Viis ja tekst: EÜS VIII 176 (92) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < Miina, 80 a (1912 < 1905/05).

Harglõ

Oma ja võõra valla poisid

KU MI KAIÕ SARU POISSÕ,
kaiõ Saru nuuri mihi,
ku na kiirdi’ kerigu poolõ,
joosi’ jumalasynalõ,
esi’ oll´ pääl ku päävätäht´,
hopõn´ all ku aotäht´.
Üü oll´ öölen Riia ristest,
küpär pään kerigukiräst.
Ku mi kaiõ Mõnistõ poissõ,
kaiõ Mõnistõ nuuri mihi –
ku na kiirdi’ kerikudõ,
joosi’ jumalasynalõ,
pää oll´ otsan pärsi-märsi,
jala’ all ku hargikõsõ’,
hopõn´ all ku hundipoig.

Viis ja tekst: EÜS I 787 (42) & EÜS I 763 (42) < Hargla khk, Saru v, Matsimäe t – J. Aavik < Hip Kõivupuu, 81 a (1904)

Põlva

Meie ja teie küla poisid

KAEGÕ’ MII’ NUURIMIIHI,
mii’ kolga kosilaisi.
Meil umma’ poisi’ nigu pupi’,
noorõ’mehe’ nigu nupi’.
Kosilanõ kuldarikas,
raudkäsi raharikas.
Kotih umma’ kuldraha’,
umma’ sanga [sangah?] saalidsõ’.
Umma’ uhkõ’ uuriketi’,
umma’ kalli’ kaalaräti’.
Käävä’ hulgah nigu os´a’,
käävä’ salgah nigu s´aksa’.
Saa neil hulgah olt juvva’,
saa neil salgah saia süvvä’.
Viin pilksõ pikõrih,
olu’ loksõ loodsikuh.
Kaegõ’ muida nuurimiihi,
muida kolga kosilaisi.
Küläpoisi’ nigu pulsti’,
noorõ’mehe’ nigu nuusti’.
Pää pääl ku pähnämõts,
jala’ all ku ahoroobi’.
Käävä’ hulgah nigu hundi’,
käävä’ salgah nigu sandi’.
Saa ei hulgah olt juvva’,
saa ei salgah saia süvvä’.
Vesi pilksõ pikõrih,
kusi loksõ loodsikuh.
Umma’ kotih konnanaha’,
pakih umma’ paatükü’,
särk´ jäi küllä sängü ala,
küpär´ küünü nulga pääle.

Viis ja tekst: EÜS I 999 (28 a,b) & EÜS I 999 (28 a,b < Põlva – Miina Hermann (1904).

Rõugõ

Poiste pilge

MINKE’ MÜÜDÄ, MUSTA’ MEHE’,
tõrkõ’ müüdä, tõrvaskannu’!
Är’ ti siiä’ sisse tulkõ’,
neidä asju ostõma,
kar´avitsu kauplõma!
Ku neo’ as´a’ ostõtas,
kar´avitsa’ kaubõldas,
as´ust andas hulka rahha,
kar´avitsust kallist rahha.
Är’ iks viiäs hää’ mehe’,
kor´atasõ’ korgõ’ kübärä’,
siiä’ jääse’ sinelõvva’,
vana’ halli’ habõna’.
Täi’ teil haukva’ habõnin,
kunna’ rüükvä’ kukrun,
suust täl juusk sinist savvu,
huulõkolgast kunnaläkä,
Mii’ neiu noorõkõnõ,
nõrk ku uibuossakõnõ,
vislapuuvitsakõnõ.
Mii’ neiu’ lätvä’ Haani poisõlõ,
Haani korgilõ kübärile,
Haani pikile seerile.

Viis: EÜS IX 1323 (186) < Rõuge khk, Vana-Roosa v, Savika k – A. O. Väisänene, A . Nirk, R. Tamm < Emmai Kanger, 61 a (1912/13).
(Viisialune tekst orig: Minge mööda musta mehe.)
Tekst: H I 2, 579 (1) < Rõuge khk – G. Raup (1888).

Rõugõ

Tore noormees

TULLI ÜLES HOMMUNGULT,
mõtsa lätsi varajalt.
Hiidi sälgä udsuhammõ,
ette pisti pilupõllõ.
Lätsi orgu ubinillõ,
mäe pääle pähkenille.
Tull´ mull’ vasta nuurimeessi,
kobatsi kats kõrdsimeessi.
Hopõn´ alla üütähti,
miis´ pääl päävätähti,
kinda’ käen kerigukirjä.

Viis: EÜS VII 15 (136) < Rõuge khk – J. Gutves (1910).
Tekst: E 587-a/88 (11) < Rõuge khk, Roosa v – P. Kauger.

Viisi orig üleskirjutus:

Rõugõ

Poiste pilkamine

OH TI POISI’, HÄÜTÜ’ POISI’,
kuis ti tohit irvitelle’,
ummi huuli hormitõllõ’!
Suust teil juusk sinist suitsu,
huulõkolgõst kunnaläkä.
Täi’ teil haukva’ habõnin,
kunna’ kakva’ kukrun,
hiire’ piitskva’ persen.
Käüt ti külä kõlgussin,
ajat külä aganigun.
Küpär´ jäi külä kõlgusallõ,
särk´ jäi külä sängü ala’.

Viis: RKM III 3, 129 (186) < Rõuge khk, Nursi v, Järepalu k – I. L. Leesmaa < Anna Sisask, 72 a (1956).
Tekst: E 9589/90 < Rõuge khk, Roosa – P. Kauger (1894).

Viisi orig üleskirjutus:

Karula

Laul poistest

SIIN OMMA’ POISI’ NIGU PULSTI’,
noorõ’ ts´ura’ nigu nuusti’.
Ts´ura’ käüvä’, tsuvva’ jalan,
vanul poistõl viisu’ sällän,
suust neil tulõ piibuhaisu,
huulõ’ piibutsirdsiga.
hobu neil iin ku hiireke,
esi’ pääl ku paunakõ.
Vot kos muial omma’ poisi’,
omma’ priskõ’, ilusa’,
egälütel saapa’ jalan,
egäl ts´ural kalli’ kängä’.
Suust ei tulõ’ suidsulõhna,
huulõ’ mesimagusa’,
hobu iin ku päävätsyyr´,
esi’ pääl ku roosilill´.

Viis: ERv 69 (520) < SKS, Lähteenkorva nr 324 < Karula khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877)
Tekst: RKM II 391, 320/1 (15) < Karula khk, Lüllemäe k – P. Puudersell < Peeter Puudersell, 80 a (1985).

Viisi orig üleskirjutus:

Harglõ

Kui ma olli noorekene

KU MA MUSTÕ NUURI OLLI, vai, vai, vai,
nuuri olli, nopõ olli, vai, vai, vai,
sis ma kirbu kinni’ võti,
jänesele järgi joosi,
oravõlõ otsa lei,
panni parmu kammitsõdõ,
noorõ naasõ naritsõdõ.

Viis: EÜS IV 213 (280) < Hargla khk – J. Kalkun.
Tekst: ERM 128, 15 (2) < Hargla khk, Taheva v – Hargla köster Jaan Tamm < Mari Kala (1900).

Viisi orig üleskirjutus:

Räpinä

Vigurlaul

KU MÄ INNE NOORÕMB OLLI,
noorõmb olli, nõrgõmb olli,
sõs mä karo kinni’ võti,
jänesselle järgi joosi.
Panni parmu kammitsahe,
kiholasõ köödi kimpo,
sääske sälüle söödü pääle,
kirbu kinni’ kesä pääle.

Viis: ERA III 6, 196 (38) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma k – K. Leichter < Tiina Urgant 75 a (1931). Fon 343 e (viisialune tekst orig: Kui ma innemb noori olli).
Tekst: H II 32, 865/6 (3) < Räpina – S. Keerd (1890).

Vahtsõliina

Ööhulkuja poiss

*

:,: Lätsi küllä, lätsi, lätsi küllä kükükalla, :,: kükükalla,
:,: alta aia, alta, alta aia hargikalla, :,: hargikalla.
:,: „Krõõt mu kulla, Krõõt mu, Krõõt mu kulla kabõhinõ, :,: kabõhinõ!
Ava’ mullõ, ava, ava’ mullõ ussõkeista,
ava’ mullõ, ava, ava’ mullõ ussõkesta, ussõkesta!“
Krõõt ei ava, Krõõt ai, Krõõt ai ava ussõkõista,
Krõõt ei ava, Krõõt ai, Krõõt ai ava ussõkõsta, ussõkõsta.
:,: Pajat´ läbi, pajat´, pajat´ läbi tossumulgu, :,: tossumulgu:
:,: „Kasi’ kodo, kasi’, kasi’ kodo, kar´ats´ura, :,: kar´ats´ura!
:,: Innemb maka, innemb, innemb maka kivi kõrval, :,: kivi kõrval,
kui taa säntse, kui taa, kui taa säntse poisi kõrval,
kui taa säntse, kui taa, kui taa sändse poisi kõrval, poisi kõrval(/n?).
:,: Kivi ei kisu, kivi-i, kivi-(e)i kisu, kand ei kaku’, :,: kand ei kaku’.
:,: Poiss´ ei jätä’, poiss´ ei, poiss´ ei jätä’ puttumata’, :,: puttumata’
:,: õga ts´ura, õga, õga ts´ura tsurkimata’, :,: tsurkimata’.

[Urmas Kalla: ülesvõttõ maha’kirotus]

I. Rüütel: Mis aegne laul see nüüd on? Kas lapsepõlve aegne?
S. Pärg: Oi see vast juba enne lapsepõlve aega. Igatahes, kui mina laps olin, siis lauldi.
I. Rüütel: Aga kas selliseid laule lauldakse vahel praegu ka või?
S. Pärg: Jaa, om jah niimoodi teinekord kuskil pidul. Kunas kodu hakkasin tulema ja.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 3297 (13) < Vastseliina – I. Rüütel, K. Torop < Salme Pärg, 63 a (1980). Lit. E. Tampere (1984) ja Urmas Kalla (2021).

Räpinä

Ööhulkur

LÄTSI KÜLLÄ, jo, kükkükalle, jo,
hailos, leelos, jo, kükükala, jo,
aija alta, jo, hargikalla, jo,
hailos, leelos, jo, hargikalla, jo.
Kaema külä, jo, kavalusi, jo,
hailos, leelos, jo, kavalusi, jo,   
kos sie neijo, jo, magama lätsi, jo,
hailos, leelos, jo, magama lätsi, jo.
Neljo kõnde, jo,    kõlgusehe, jo,
hailos, leelos, jo, kõlgusehe, jo,
mina kõnne, jo, kõrvalõgi, jo,
hailos, leelos, jo, kõrvalõgi, jo.
Naksi kõlgus, jo,    kõhisema, jo,
hailos, leelos, jo, kõhisema, jo,
haanäa naksi, jo,    habisõma, jo,
hailos, leelos, jo, habisõma, jo.
Naksi ajama, jo,    armujuttõ, jo,
hailos, leelos, jo, armujuttõ, jo.
Naksi haukma, jo, Hurmi, Harmi, jo,
hailos, leelos, jo, Hurmi, Harmi, jo,
kilgutama, jo,    kirivä koera, jo,
hailos, leelos, jo, kirivä koera, jo.
Tulli imä, jo,    kaemahe, jo,
hailos, leelos, jo, kaemahe, jo.
Hõõgas: „Tüttär, jo,    helläkene, jo,
hailos, leelos, jo, helläkene, jo,   
miä nõs haukva, jo, Hurmi Harmi, jo,
hailos, leelos, jo, Hurmi Harmi, jo,
kilgutava, jo, kirivä koera, jo,
hailos, leelos, jo, kirivä koera, jo?“
Tüttär kostõ, jo, kõrvaltõgi, jo,
hailos, leelos, jo, kõrvaltõgi, jo:
„Imäkene, jo, helläkene, jo,
hailos, leelos, jo, helläkene,    jo,
nimä haukva, jo,    hamõht aida, jo,
hailos, leelos, jo, hamõht aida, jo!“

Viis: EÜS I 202 (61) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < J. Poolakese (Räpina valla kooliõpetaja) noodist (1904).
Tekst: EÜS I 213/4 (6) < Räpina khk ja v, Orava k – A. Sibul < J. Poolakes (-1906).

Vahtsõliina

Kõrtsiskäija

VELEKENE MA NOORÕKÕNÕ,
noorõkõnõ, helläkene.
Ku ma olli väikokõnõ,
üles kasvi kar´assõsta,
saiõ adra nõudõjast,
leeväpuu liitejäst.
Ärä’ ma künni külä nurmõ,
raiõ rannani’ variko,
teie Riiani’ ma rüki,
Talinani’ tatõrikka.
Oo minno poisikõista,
vaka hinge vaimokõista,
panni sälgä sinisärgi,
maani’ massakarvalidsõ.
Turuh minno tunistõdi,
alõvih ausast peedi.
Ku ma olli nuuri meesi,
nuuri meesi, nõrka poissi,
saabas oll´ poolõni’ seereni’,
kuldanöpsi’, nahkapöksi’.
Olli mul naan´õ naitõmada’,
tsõõrisarna saamada’.
Olli mul siidi kübärällä,
kaarus kaabu veere päällä.
Kohe lätsi, ni läbesi,
kohe tahi, sinnä’ tandsõ.
Olli uh´oda’ hobõnõ,
valimida’ varsakõnõ,
ku ma johto joogipaika,
viivähügi viinapaika.
Ku ma, kulla, kodo lätsi,
marja, umalõ majalõ,
haara es kiä haagutõlla’,
tõista värki toogaskõlla’.
Ku sai naan´õ naidõtussa,
ubasuu ostõtussa,

seie siidi kübärä päält,
karra kaabu veere päält,
ku ma johto joogipaika,
viivähügi viinapaika.
Ku ma kulla kodo tulli,
marja umalõ majalõ,
haari minno haagutõlla’,
tõista värki toogaskõlla’:
„Kõrdsilingi liigutaja,
kõrdsipingi peesütäjä,
kõrdsi akna all istuja!
Kos sa, koira, koti jätit,
kos sa, pini, piidsa pannit?“
Säält iks veedü’ vihasti,
pall´o mina pahesi.
teie niidist roosakõsõ,
olõkõrrõst varrõkõsõ.
Leie naas´õlõ napsahti,
naan´õ läts´ nulka nuutsk´õh,
pingi ala piitskõh.
Om iks miist, om miiltä,
sälgä iks mehe särgi täüs,
päädä mehe kübärä täüs!

Viis: EÜS I 1000 (33) < Vastseliina khk – M. Hermann < Jaan Püvi (1904). (Viisiaone tekst orig: Vellekene, noorekene)
Tekst: H, Jagomann, 148/50 (22) < Vastseliina khk, Kahkva k – J. Jagomann < Ado Nool (1878).

Harglõ

Joodiku kojukutse

ÜTS´KÕRD OLLI NOORIMIISI,
noorimiisi, illus´ poiss´.
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
Kõrdsin seie, kõrdsin jõiõ,
laulsõ kõrdsilauva pääl.
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
Sääl tulli kutsija jo lävel’,
sõnatuuja akna all’.
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
„Tulõ’ no kuu, noorimiisi,
nõrgu’ kuu, nõrka poissi.
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
Sõsar´ sul kotun koolõman,
Sõsar´ kotun koolõman.” –
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
„Las taad võtta’ kooldõnõn,
tõõnõ sõsar´ perrä jääs.”
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
Üts´kõrd olli noorimiisi,
noorimiisi, nõrka poissi.
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
Kõrdsin seie, kõrdsin jõiõ,
laulsõ kõrdsilauva pääl.
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
Sis tulli kutsija jo lävel’,
sõnatuuja akna all’.
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
„Tulõ’ no kuu, noorimiisi,

nõrgu’ kuu, nõrka poissi.
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
Veli sul kotun koolõman,
veli kotun koolõman.” –
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
„Las taad võtta’ kooldõnõn,
veli koolõs, tõõnõ jääs.”
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
Üts´kõrd olli noorimiisi,
noorimiisi, illus´ poiss´.
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
Kõrdsin seie, kõrdsin jõiõ,
laulsõ kõrdsilauva pääl.
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
Sis tulli kutsija jo lävel’,
sõnatuuja akna alla.
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
„Tulõ’ no kuu, noorimiisi,
nõrgu’ kuu, nõrka poissi.
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
Imä sul kotun koolõman,
imä kotun koolõman.” –
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
„No’ kül’ ollu’ kuu minnä’,
no’ kül’ ollu’ kuu minnä’.
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.
Imä koolõs, tõist ei saa’,
imä koolõs, tõist ei saa’.”
Trii-rilla’, -traa-ralla’,
trii-ridi-ridiral- la-lla’.

M. K. Noh, enne ka ma lauli niisama pall´u. Ega’ sedä võit laulda’, laula’ sada kõrd taad ümbre naidsammu ütsi sõnnu, mis tuu avitas, ku taad kas ku’ pall´u kõrdu laula’. Tan om, tan algus, ku ma nii peris lats´ olli, ku ma kuuli, (nakas) algus pääle juba loomõst. Juba hopõn kotun koolõman, lihm kotun koolõman. No sis laula’ otsast jälle’ kõik´ nuu’ viguri’ takastjärgi.
I. T. : Seda võib homiklu laulma nakata ja õhtuni välja.
M. K : Jah. Karja, karjusõ’ karja man teki’ nii, sys tuu-m niisama niiet, et, kuis tuu oll´,
et näet, et laul ei lõpõ’ konagi. Et ooda’, ku ma otsast kinni’ võta, laul ei lõpõ’ konagi. Tuu tulõ nii vällä.
I. T. : Ja teie laulud ka vist ei lõpe kunagi, neid on ka nii palju.
M. K.: No naid. Oi jumalukõnõ, mis no nee’ laulu’, nee’ ei olõ’ medägi’. Mul om miljoneid laulõ, nii üteldä’, mis viis´kümmend aas´tat tagasi laulti. Nii. Ku ma karjan käve, ma is tiiki muud, ku hommugust õdaguni lauli.
I. T. : Ah siis, kui karjas olite?
M. K. : Üts´ oll´ küsünü’ mu imä käest niimuudu, et: „Ma jäi üts´kõrd kullõma, et” – ma
olli sis väega väikene, mõni säitsmeaastanõ lats´kõnõ – ,”et ma jäi üts´kõrd kullõma, et mis ta su’ tütär tan mäe otsan laul, et kas ta ütte laulu laul kõgõ päävä vai? Jäti peris hobõsõ adra ette saisma, jäi kullõma, aga muudku üte lõpõt´, tõsõ alust´.”Mul ilman näid puudu-s. – Ma kai, mis timä and´ mullõ tuu lehe näet, kohe nuu’ laulu’ omma’ üles märgitü’, nuu’ omma’ juba nii umbes tuuaolidsõ’ laulu’, mis viis´kümmend aas´tat tagasi laulti, no nuu’ omma’ viimätse’ kui kõik´ mul teedä’.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 64 a < Hargla khk, Mõniste v, Mõniste rdtj. – O. Niinemägi ja I. Trikkel < Minna Kokk, 64 (1957). Lit. E. Tampere, kontr Urmas Kalla.

Räpinä

Viin. Joodiku laul

VIINAKÕNÕ, VELEKENE,
õllõ – õllõkõnõ mu umatsõkõnõ!
Õllõ, õllõ man iks ilotagõ’,
viina, viina man iks veerätäge’!
Kui mii’, kui mii’ õlut ilota’ joomõ’,
õlu, õlu tõrdul sõs tõrõligi,
viin sõs, viin sõs haamih haagutõlli.
Pia piäme’ mii’ õllõlõ illo,
tõõsõ, tõõsõ ilo tõrdullõ.
Selle, selle meid kost’ma kutsutigi,
viina, viina mano meid veerütedi.
Tulõ-s, tulõ-s und meil magamahe,
pikkä, pikkä und meil pidämähe.
Tulli, tulli ilo meil istumalla,
pääle, pääle laalu laskõmine,
ütte, ütte kokko taa no kul’atama.

Viis: EÜS I 203 (65) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < ühe räpinlase, vist kadunud V. Kiudoski nätemängu käsikirjast) (1904).
Tekst: H III 11, 757 (1) < Räpina khk, Võõpsu – J. Edur (kooliõpet) (1890) & EÜS I, 215 (9) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma – A. Sibul < V. Kiudosk ( -1906).

Põlva/Rõugõ

Vihane neiu. Õllekõne. Õlu ja joomine. Õitsi laul

KES AND VIINA VIHASILLÕ,
ollõtoobi torvikillõ?
Viina andas vereville,
ollõtuupi ilusillõ –
neo’ tundva’ toobi juvva’,
tundva’ kanni kalluta’.
Viin ütläs – viidä’ siin,
olu ütläs – olõ’ siin.
Kaugõ kül’ viidä, viinakõnõ,
kaugõ kül’ olõ, ollõkõnõ.
Härg mul viiäs mõisa’allõ,
kummõr´sarvi kohtu ette,
jääs mul ikäs ikkõmaiõ,
adrarauda ammõrdama.
Oidu-oidu, ollõkõnõ,
viidu-viidu, viinakõnõ.
Kunas mul olut üle jääs,
kunas mul viina villänd saa?
Toogõ’ meile tuuda olut,
kon oll´ pihu pääl käünü’,
sisas risti ringutanu’.
Kon oll´ vattu vassapatt´u,
hiiva hinnesüvüne.
Kohe nuu’ vatu’ valõtas,
kohe hiiva hiidetäs?
Valõtasõ’ vao pääle,
hiidetäse’ ii pääle.

Viis ja tekst: : ERA III 7, 56 (25) & ERA II 56, 126 (6) < Põlva khk, Tsooru v, Tsooru as – H. Tampere < Juuli Peegli, 70 a.
Tekst täiendatud: H III 28, 736 (3) < Põlva khk, Tsooru v – P. Rebbane (1896) & H III 11, 50 (4) < Rõuge khk – Heinric Uuk (1888) &  H II 71, 547 (47) < Rõuge khk, Nursi v – Heinrich Uuk < Anna Marana (1903).

Viisi orig üleskirjutus:

Karula/Urvastõ

Joodiku laul

VIILU, VIILU, VIINA TA’ASI’,
Juuli, Juuli, juvva ta’asi’!
Kost ma no, Viilu, viina saa,
kost ma, Juuli, juvva’ saa?
Võt´ma’ tarõn imände käen,
noorõ provva puusa pääl.
Toogõ’ meile tuuda olut,
angõ’ tuuda haanikõt,
magõ’õt mii’ maitsa’.
Oia’ ti sinidse’ sita vetä’,
makõpütü’ maa kündä’.
Toogõ’ meile tuud olut,
angõ’ tuud haanikõt,
kon kiri keske’en,
kon vatt vassapad´u,
kon pihu pääl käünü’,
sisask rinda ringutõlli

Viis: EÜS IX 1279 (20/21) < Karula khk., Vana-Antsla v, Kobela küla – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Ann Kolats, 77 a (sünd Ludsa talus). Fon 3 b. (Orig viisialune tekst: Oh te hullud noored mehed, päätargad talopojad.)
Tekst: H II 36, 156/7 (201) < Urvaste, Karula – Gustav Seen < Maret Pill, 62 a (1893).

Räpinä

Kõrtsilaul

KÕRDSINAAN’E JOS KRÕÕDAKÕNÕ,
topsinaan’e Toorakõnõ!
Är’ sa hinnäst heedütägu’,
pall’o hinnäst pahandagu’!
Tulli’ mii’ siiä’ suurõl summal,
paha pall’o no rahvaga.
Kõrdsi-naan’e meid naaraskõlli,
mustakulmu muhahtõlli,
et mii’ veeri viina mano,
et mii’ litsi ligembälle.
Mii’ jäl’ tiise iks, mis mii’ ütli;
mis mii’ mõtli, tuud ka ütli.
Ojo-os mi’ siiä’ ollõ peräst,
veerü-üs mi’ siiä’ viina peräst.
Tulli’ mi’ no sõbrasõnno peräst,
ütte kokko taa no kul’atama.

Viis: EÜS I 203 (65) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < (ühe räpinlase, vist kadunud V. Kiudoski nätemängu käsikirjast) (1904). (Orig viisialune tekst: Viinakene, vellekene)
Tekst: EÜS I, 216 (10) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma – A. Sibul < V. Kiudosk (-1906).

Räpinä

Joodiku laul

*

TUUP VIINA TUUD’E, tuud’e, tuup viina tuud’e,
klaas õlut kallati, kallati, klaas’ õlut kallati.
Siid ma jõie rõõmuga, rõõmuga,
lätsi kodo laaluga, laaluga.
Nakas’ naane nurrama, nurrama,
ma jäl’ vasta mürräma, mürräma.
Tõrra sai päävä tõsõngos, tõsõngos,
mürrä päävä minengos, minengos.

Viis: ERV 168 (1250) < Räpina khk < A.A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
(Orig viisialune tekst: Oi, läki kõrtsi…)
Tekst: H III 11, 767 (9) < Räpina khk, Võõpsu – J. Edur (kooliõp) (1890).

Harglõ

Kus olid, kui otsisin?

HÕÕ-ÕI VELLEKESE’,
hõõ-õi vellekese’,
vellekese’ noorõkõsõ’!
Kos sa, kos sa, kos sa olli’,
kos sa olli’, ku ma otsõ? –
Suun, suun, suun suurõ,
suun suurõ soka all,
laanõn, laanõn, laanõn laja,
laanõn laja lihe all.
Sääl mii’, sääl mii’ sääl mii’ seie’,
sääl mii’ seie’ sitikeid,
sääl mii’, sääl mii’, sääl mii’ murdi’,
sääl mii’ murdi’ mustikõid,
sääl mii’, sääl mii’, sääl mii’ hõõri’,
sääl mii’ hõõri’ hõrakõid,
sääl mii’ sääl mii’, sääl mii’ maidsi’,
sääl mii’ maidsi’ maas´kõid.
Kodu, kodu, kodu tõiõ’,
kodu tõiõ’ toomikõid,
uma, uma, uma papa,
uma papa pallõlda’,
uma, uma, uma memme,
uma memme meelütä’.

Viis ja tekst: EÜS I 779 (9) < Hargla khk, Mõniste v, Tämbälse (Tambeelse) t – J. Aavik < Hip Paas, 54 a (1904).
Teksti täiendatud: ERA II 57, 471/2 (28) < Hargla, Mõniste v, Tämbälse (Tambeelse) t – L. Seim < Hipp Paas, 79 a (17. VII 1929).

Harglõ

Poiste tundmata saatus. Tamm

JUMMAL´ TEENES SII KÕRRA,
kua tõsõ ajast-aja,
kohe meid kua jäänenes –
mõni meid viiäs Vennemaalõ,
saadõtõs Saarõmaalõ,
kositas Kuramaalõ,
sõaleevä sõglijas,
vainukalõ kastijas.
Äij sõklu’ syaleibä,
tõnõ kastku’ vainukalgõ!
Esi’ ma sõglu ese leevä,
esi’ kasta velle kalõ,
esi’ ma pühi ese muru,
esi’ laabi velle lauva,
Pühi pühkme’ pühäpallu,
asu aja arulõdõ.
Lähä hommõn kaemadõ,
mis kül’ sinnä’ kasunõs?
Sinnä’ kasvi kõrvi kõiv,
kõrvi kõiv, harvi haab.
Olli mul ütsi väiku veli,
tinarinda till´ukõnõ,
sii kül’ leie ütsi kõrda,
tõotõli tõistõ luku.
Tümi merde tümpsätü,
ladva’ sattõ’ Saarõmaalõ.
Tümest tetti tündereid,
ladvust langalõimusõid.
Mia viil üle jäänenes,
jäänenes, saanõnõs,
säält tetti näiu kirjakirst,
valõti Annõ vakk.
Ega’ ei tohi’ külä maada’,
külälatsõ’ lammuskõllõ’,
näiu kirstu kidsinest,
Annõ rambi rabinast.
Kiids´ kinni’ pandõnõn,
ammõrd´ üles avadõn!

Viis: EÜS I 803 (95) < Hargla khk, Taheva v, Tsirgumäe t – J. Aavik < Liis Sunts, 80 a (1904).
(Orig viisialune tekst: Kui ma kasvi karjapõlven või ma venne vitsa nõal.)
Tekst: H II 32, 47/8 (3) < Hargla khk, Mõniste v – Jaan Pähn (1888).

Põlva

Nekrutilaul

*

POISIKESE, MEHEKESE,
talopoja tammekese;
üten uibun ossakese,
üte laane ladvakese,
kui tule süvä sükkus,
tasa talve alganes.
Naatas poissa põimamaie,
noori mehi nopimaie.
Ei võeta vigast väe pääle,
haiget sõa haro pääle:
senna viijas sirge vele,
viksi viijas Venemaalre,
punapõski Poolamaale.
Kodo kõrd jääs kõverille,
lugu lüvva lomberdille.
Velekese, noorekese:
üten koon kõneleme,
velekese veeretame.
Jummal teed iks tõse kõrra,
kohe keäki jäänenessa:
mõni saa liiva, mõni liina,
mõni Pihkva peräle,
mõni Moskva morole.
Kes pida Pihkva kübär,
kes kand Narva kaala räti,
mõni saa mõõga mõskijas,
mõni püssi pühkijas,
mõni kuninga kutsaris,
mõni sõa sõidu poisis.

Tekst: E 13391< Põlva khk, Navi k – J. Melzow ([Räpinä näütemängost) (1894).

Räpinä

Nekruti laul

SÜKÜS TULÕ, SUVI LÕPÕS,
tulõ meeste müümine,
poissmeeste põimamine,
noortõmeeste nobimine,
kosilastõ korjamine.
Imikene, maamakõnõ,
mis sa minno sünnütellit,
sünnütellit, kasvatõllit –
võtnu’ rüppü, viinü’ vette,
võtnu’ kangla, kannu’ kaivo.
Innemb loonu’ lodjapuusta,
paan´utanu’ purdõpuusta,
kui sa lõit mu poisikõsõs,
poisikõsõs, velekeses.
Tartohe mu tahetigi’,
Võrolõ mu veetigi’,
sääl mu saisma säetigi’,
musta mütsü maha’ võeti,
kroonu müts mul pähä’ panti,
särk mul säläst maha’ kisti,
sinelit mu sälgä panti.
Säält mu saisma saadõtigi’,
kroonu püssü pühkemäie,
kroonu mõõka mõskõmaie.

Viis: EÜS VIII 173 (78) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul (1912<1903/5).
(Orig viisialune tekst: Emakene, memmekene)
Tekst: EÜS IX 1431 (7) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k – A. O. Väisänen, R. Tamm < Ann Sulp, 60 a (1912).

Räpinä

Nekrutiks võtmine

POOSIKÕSÕ, TII’ MEHEKESE, poosikõsõ’, tii’ mehekese’,
talopoja’ tii’ talopoja’ tii’ talopoja’ tammõkõsõ’,
üteh uiboh ossakõsõ’,
üte laanõ ladvakõsõ’.
Kui iks tulõ süvä süküs,
tasa talvõ alganõssa,
naatas poissa põimõmaie,
nuurimiihi nobimahe;
võeta-i vigast väe pääle,
haigõt sõaharo pääle;
sinnä’ viiäs sirgõ vel’o,
viksi viiäs Vennemaalõ,
punapõski Poolamaalõ;
kodo kõrd jääs kõvõrillõ,
sugu liiva lombõrdillõ.
Velekese’ tii’ noorõkõsõ’!
Ütehkuuh nüüd kul’atamõ’,
velekese’ veerätäme’.
Jummal’ tiid iks tõõsõ kõrra,
kohe kiäki jäänenessä;
mõni saasõ liina, mõni saasõ liiva,
mõni Pihkva poolõgi,
mõni Moskva morolõgi;
mõni pidä Pihkva kübärä,
kand iks kasvai kaalaräti;
mõni saa mõõgamõskijas,
mõni püssäpühkijäs,
mõni kuninga kuts’aris,
mõni sõa sõõd’opoosis.

Viis: EÜS I 202 (59) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < J. Poolakese (Räpina vallakooli õpetaja) noodist (1904).
Tekst: EÜS I 211/2 (4) < Räpina khk ja v, Orava k – A. Sibul < J. Polakes(s) (-1906).

Põlva

Nekruti laul. Sügisel soldatiks

*

KUN ÕKS, KUN ÕKS TULÕ TOO SÜVÄ SÜKÜS,
naatas, naatas poisse är poimemaie,
noori, noori tsurrõ är nopimaie.
Võeta-i, võeta-i vigast joht väe pääle,
haiget, haiget sõa no haro pääle.
Virga, virga viiäse Vinnemaalõ,
puna, punapõsõ hot Poolamaalõ.

ERA III 3, 95 (87) & ERA II 26, 79/81 (5), < Põlva khk., Haanja v. – E. Oja < Jakob Press, 78, 1930. (Urmas Kalla märkus: Räpinä laalu jupp´.)

Rõugõ

Nekruti laul. Sügisel soldatiks

*

POOSÕKÕSÕ TIIJ MEHEKÕSÕ,
talopoja tiij tammõkõsõ,
üteh uibuh ta ossakõsõ,
üteh laanõh ta ladvakõsõ.
Ku õks tulõ süvä süküs,
tasa talvõ alganõssa,
naadas poissa põimamaiõ,
noori mehi nopimaie.
Võeta-ai vigast väe pääle,
haigõt sõa haro pääle.
Sinnä viijäs sirge vello,
virga viijäs Vinnemaale,
punapõski Poolamaale.
Kodo kord jääs kõveralle,
lugu lüvä lombärdillõ.
Velekõsõ, noorõkõsõ,
üteh kuuh no kulatammõ,
velekõsi veerütäme.
Jummal tiijd õks tõõsõ kõrra,
kohe kiäki jääneessa:
mõni sa liiva, mõni liina,
mõni Pihkva perälegi,
mõni Moskva viõrolõgi.
Mõni pidä Pihkvah kübärä,
kand õks Narva kaalaräti.
Mõni saa mõõga mõskijõs,
mõni kuninga kutsaris,
mõni sõa sõidu poisis.

Viis: ERA III 3, 95 (87) < Põlva khk, Haanja v – E. Oja < Jakob Press, 78 a (1930).
Tekst: H II 32, 282 (3) < Põlva khk (1889) (Urmas Kalla märkus: Räpinä laalu jupp´.)

Vahtsõliina

Nekrutilaul

*

MÕISAPOISI’, AUSA’ POISI’,
tii’ olt väega ilosa’.
Ku õks tulõ süvä süküs,
tasa talvõ alganõs,
külh teid kabloh kor´atassõ,
külh sis uh´oh otsitas.
Võeda-s vigast väe pääle,
haigõt sõaharo pääle,
mõisapoisi’, ausa’ poisi’,
tii’ olt väega ilosa’.

Viis ja tekst: EÜS I 117 (11) < Vastseliina khk, Loosi v, Ülemäe t – Jakob Orav < Matli Saij (1872).

Kanepi

Öösel üksi

MAKKAS ÜTSI, MAKKAS KATSI,
makkas mõni mõisenikku,
mõni mõisene emanda,
mõni poiss ja pruudikene.
Magama minagi tahassi,
Märdi musta mantelille,
Andsu aha kuvve alla,
Siimu siidi riidelilla,
Piebu pikkile linulle.
Ima läits esaga magama,
veli läits nuore nuorikuga –
kellega lää mina vaene?
Vana särk muo sängikene,
vana kask muo kaasakene.
Võtti ma kirbuga kõnelda,
luttigega lüvva lusti:
kirp olli kõrk, es kõnela,
luttik laga, es lüö lusti.

Viis: ERA III 6, 251 (180) < Kanepi khk, Erastvere v, Kanepi vaestemaja – K. Leichter < Juhan Latik, 89 a (sünd 1842) (1931). Fon 352 b.
Tekst: H II 56, 9389 (6) < Kanepi – Carl Lipping (1895).

Viisi orig üleskirjutus:

Kanepi

Öösel üksi

*

ESÄ LÄTS´ IMÄGA’ MAGAMA,
noorõmb veli noorikõga’,
koes ma vaenõ lähä?
Vana särk´ mu sängükene,
vana kask mu kaasakõnõ.
Käänä no suu saina poolõ,
kirbuga kenäste kõnõlda’,
kirp oll´ kõrk´, es kõnõla’,
lutik laisk, es lausu’ sõnna,
sõs mina uigi, sõs mina iki,
uigi umma uinutajat,
kaskasiilu kattijata,
särgisiilu säädijätä.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 249 a < Tartu < Kanepi – E. Tampere, L. Briedis < Hella Keem.

Rõugõ

Öösel üksi

TULÕ ÕNNIS ÕDAGUKÕNÕ,
tulõ armas aokõnõ,
kohes mi lähä ööses,
kohes mi hällü hämäräs?
Pümmel umma pikkiä püksi,
hämäräl umma hämme jala.
Lätsi ma lõukalõ magama,
lutikidega lusti pidämä,
lutik olli laisk, es lausnu sõnna,
kirp olli kõrki, es kõnõla.
Vana kask mo kaasakõnõ,
vana särk mo sängükene.
Öö pik ütsinda magada,
kalg kaasata lebäda.
Käänat küle, levät (löüät) küllmä,
nõstad jala, levät jahe.
Ole ei hõllma võtijat,
käe pääle käändijät,
kaska siila katijad,
särgi pääle säädijat.

Viis: ERA III 7, 54 (21) < Rõuge khk, Saaluse v, Kandimäe t – H. Tampere < Miina Morel, 79 a (< Kanepi khk, Erastvere v). Fon: 359 c.
Tekst: H II 32, 330 (8) < Rõuge – P. F. Kõiv ja G. Raup (1889)  & H II 71, 542/3 (31) < Rõuge khk, Nursi v – Heinrich Uuk < Anna Marana, 80 a (1903) & (viisialune tekst) ERA III 7, 54 (21) < Rõuge khk, Saaluse v, Kandimäe t – H. Tampere < Miina Morel, 79 a (< Kanepi khk, Erastvere v). Fon: 359 c 

Viisi orig üleskirjutus:

Kanepi

Öösel üksi

ESÄ LÄTS EMAGA MAGAMA,
nooremb veli noorikega.
Kohes länne ma vaene?
Vana kask mo kaasakene.
vana särk mo sängükene.
Kääna suu saina poole,
lutikuga lusti pita,
kirbuga kenaste elada,
Lutik laisk, es lausu sõnna,
kirp ol’ kõrk, es kõnele.
Sis ma uigi, sis ma hõigi,
uigi oma uinutajat,
hõigi hõlma võtijat,
kaska siilo katijat,
särgi siilo säädijat.

Viis ja tekst: EÜS IV 579 (1290) & EÜS IV 587 (1290 v) < Kanepi khk – J. Erlemann (Erkmann).

Rõugõ/Kanepi

Öösel üksi

TULLÕNU ÕNNIS ÕDDAGUKÕNNÕ,
kuu lä ma õks maggama?
Ega üts lätt ummaga,
ega miis umma naasega,
velli läts noore noorikõga,
tüü pois’ läts tüdrukuga.
Kinka ma vaene piä minnema?
Ma õks ikkõ nulga poole,
tükki tühha sängu poole.
Hellisässõ veere lavva,
kollisassõ kolme lavva,
põrrisassõ perrä lavva.
Kõik umma külmä külle lavva,
seenetetü sängü lavva.
Külle pöörä, külma lövva,
sällä pöörä, saana lövva.
Kirpuga püvvä ma kõnnõlda,
luttigaga lusti lüvvä.
Minna võtti ja vihhasti,
rõiva üskä ja minnemä.
Latsi lae pääle maggama,
panni põhku külle alla,
põhku pääle, põhku alla.

Viis: ERA III 1, 11 (1) < Rõuge khk, Saaluse v – R. Päts < Miina Morell, 73 a (< Kanepi khk, Erastvere v) (1926).
Tekst: H III 11, 1434 (1) < Rõuge – Jaan Gutves (1889).

Orig viisi üleskirjutus:

Rõugõ/Kanepi/Vahtsõliina

Naksi kirbuga kepsi lööma

ESA LÄTS IMEGA MAGAMA,
ja veli vele naisega.
Kingas ma vaene külütelle?
Latsi ma nuttes nullgalle,
tüke tühjä sängule.
Naksi kirbuga kepsi lööma,
lutigiga lusti pidämä.
Kirp oll kõrk, es kõnele,
luttik laisk, es lauso sõnna.

Viis: ERA III 1, 11 (1) < Rõuge khk, Saaluse v – R. Päts < Miina Morell, 73 a (< Kanepi khk, Erastvere v) (1926).
Tekst: H I 6, 102 (5) < Vastseliina – K. Fluss (1895).

Orig viisi üleskirjutus:

Põlva

Torrõ näio meelitamas

HIILI’, HIILI’, ILLOS OLÕ,
vahi’, vahi’, valgõ olõ.
Nulgast vahe’ noorõ’mehe’,
värjä alta valgõ’ kübärä’.
Kae’ kui illos ilotõllõs,
kenä urba keerutõllõs.

Viis ja tekst: EÜS I 997 (19 v) < Põlva khk – Miina Hermann < Johan Lõoke (1904).

Harglõ/Urvastõ

Tore neiu

KES SÄÄL KUUSÕN KUUGANÕS,
kes sääl vahtren vahtinõs?
Neio no kuugõn kuugunos,
neio vahtran vahtinõs.
„Tulõ no maalõ, Maalikõnõ,
ilmalõ, ilusakõnõ.“
„Ei ma, Maali, manu lähä,
ilmalõ ilusakõnõ –
tii mulle tinatreppi,
vala vaski varvakõnõ.
Sis ma, Maali, maha lää,
ilmalõ, ilusakõnõ!“

Laulsivad tütarlapsed.

Viis: EÜS IV 212 (278) < Hargla khk – J. Kalkun
Tekst: EÜS VII 12713 (80) < Urvaste khk, Vana-Antsla vald, Jõepera k, Haanja t – R. Tamm, M. Pehka < Krõõt Luik, 60 a (1910).

Viisi orig üleskirjutus:

Rõugõ

Tore neiu

NEIJO OLLI UIBIIHNA,
poisi alla palleligi.
Neijo saisi sarapuihna,
kaabo alla kaebeligi:
„Tull-nu mullõ, neijokene,
karga mullõ, kabõkõnõ.
Tull´ mu hüvvä hoitõmaie,
tull´ mu varra vahtimaijõõõõ!“

Neid viisisid laulis Liiso Liblikas, kui tall „vanast=kandlist” selle laulude sõnad ette lugesin. Ja tõendas, et tema vanasti on kuulnud neid sõnu nõnda laultavat ja sestsaadik meele jäänud.
Rohkem sõnu on raamatudes juba enne trükkitud ja ei maksa neid enam kirjutades korrta. On ju viisid peaasi. Needki ei käi kõik trükkitarvis.

Viisid ja tekst: EÜS VII 8 (117, 118) < Rõuge khk, Haanja v – J. Gutves < Liiso Liblik (Liblikas) (1910).

Rõugõ

Tore neiu. Kihluse laul

KIS SÄÄL KUUSÕN KUGUNÕSSA,   
airalladi rallalla?
Mari kuusõn kugunõssa`.
Kis sääl vahtrin vahinõssa?
Liiso vahtrin vahinõssa.
Kis sääl uibun ollõnõssa?
Annõ uibun ollõnõssa,
peiu all pallõnõssa:
„Tulõ nu maha, Marikõnõ,
astu maha, Annõkõnõ!”
„Ei ma Mari maha lähä,
Liisukõnõ maha linda,
Annõkõnõ maha astu!
Ku tiit silla sibulist,
pooli silda porganist,
kon (kus) ei kostu kulda kängä,
nestä (märjaks, niiskeks saama) ei ninni saapakõsõ:
sõs ma Mari maha lähä,
Liisikõnõ maha linda,
Annõkõnõ maha astu;
sõs ma pilla peiju üskä,
sõs ma karga kaasa üska!”

Viis: ERA III 7, 56 (26) < Rõuge khk, Tsooru v ja as – H. Tampere < Juuli Peegli, 70 a (1939). Fon 361 d. (Orig viisialune tekst: Kis sääl kuusõn kugunõs,  ai ralladi rallalla!)
Tekst: H I 2, 5923 (22) < Rõuge khk – P. Fr. Kõiv (1888).

Rõugõ

Neiu puu otsas. Poiss meelitamas

KIS SÄÄL KUUSÕN KUUGUNÕSSÕ,
vaerinnõ vaagunõssõ?
„Tulõ iks maha, Marikõnõ,
linda maha, linnukõnõ!
Meil um maja maasikiist
liinakõnõ linnukiist.
tarõ katus kana munõst.
Sisen siidi koetas,
vällän väitsi vahetõdas.“
”Ei ma’ks inne maha lähä,
ku tiit silda sibuliist,
pooli silda porgõniist.
Sis iks Mari maalo lät,
linnukõnõ maha lindas.
Sis mu süä sütünõs,
paha miil iks paranõs.“

Viis: ERA III 3, 221 (241) < Rõuge khk, Tsooru v – E. Oja < Liisa Purk (1930). (Orig viisialune tekst: Kis sääl kuusen kuugunessa)
Tekst: E 514-a (9) < Rõuge khk, Rogosi v – P. Kauger.

Põlva/Rõugõ

Poiss meelitamas. Halb mees

VELI TEK TIIMÄLDÄ,
kurakõrva kuulmalda.
Ollõ kaut osa pääle,
viina kaut vii viirde.
Pet õks näiju kuusistullõ:
ala sõk sõnajala,
pääle pet poolõ ööd,
vausutalli valgõni,
küüdsitälli kikkani:
„Tulõ mullõ, näiju noori,
karga mullõ, kaabu kulda!
Panõ ei ma sinnu suurõstõ survuma,
liialt kivve kiskuma.
Hiiru mul veskile veevä,
musta mul murulõ toova,
harmi aita ajava.”
Saa nu näiju saanõus,
kaabu kulda karanus:
survasette suurõ uhmrõ,
peiju pitsit pikkä pekli.
Kunas uhmõs höörünes,
tarupak tasanõsi?

Viis: EÜS VII 8 (118) < Põlva khk, Haanja v – J. Gutves < Liiso Liblik (Liblikas) (1910).
Tekst: H II 32, 3278 (4) < Rõuge – P. F. Kõiv, G. Raup (1889).

Viisi orig üleskirjutus:

Vahtsõliina

Poiss meelitamas

VELE IKS KÜNNI MÄE PÄÄL,
näijo kaits karja kaldeeh.
Kaitsi iks karja, maitsi marja,
nägi ta pilve tukevada,
sagariko saavada.
Karas vele kaabu ala,
viirte vele vildi ala.
Neijokene noorekene,
sääl mii aime armu juttu,
kõgõ kõnne kõneli
Näijo puud puust puttõ sõira,
mant makko ubina.
Velekene noorekene,
kui no iks tule sugav sügus,
tassa talvi algenõs,
suuho jätti suure juttu,
arule arma kõnne.
Ärr no iks petti, es ta võtta,
on no iks pere, es ta naida,
jätti iks minno ikkomahe.

Viis: EÜS I 107 (1) < Vastseliina khk, Loosi v, Tilga k – Jakob Orav < (Vasikö) Matli Saij, ligi 80 a (1890).
Tekst: H, Jagomann, 152 (24) < Vastseliina khk, Kahkva k – J. Jagomann < Ado Nool (1878).

Viisi orig üleskirjutus:

Räpinä

Poiss meelitab

ÕTOK TULÕ, VILU VEERÜS,
hämmär meele hällünessä.
Pimmehnä pihta likõ,
hämärähnä sälgä hämme.
Siin mii pilksu pimmehni,
siin mii hällü hämäräni.
Ega pimme meid ei petä
ega hämmär meid ei hälvä –
meid iks petvä pikä poisi
hälväse hämme jala.

Üü pikä nii pimedä,
paiu padä nii kavala,
ei või nätä neiosit,
ei või kaia kabõhit.
Näie oroh olõvat,
kääroh jalgo kängvät.
Oie (Aije? – edakai) mano hobõsõga,
hobõsõga üsäga,
kammitsjalga katsaga.
„Tulõ mullõ, neiokõnõ,
karga mullõ, kabõhine!
Ei ma sunni survõmahe,
panõ pallõ jouhõmaie –
hiiro toova, halli veevä,
kõrvi kivilõ kõigutive,
musta morolõ veereti,
halli ai aadä lävele.!

Sai sis neio saanuvas,
kabõhine är kaubõldus.
Sai kübärä külele,
kalle kaasa kaisu sisse,
ärä petet neiokõnõ,
ärä ostõt oräkõnõ:
küll sis sundse survõmahe,
pandse pallõ jahvamahe.
Naane kiitse kivi puuhna,
naane laule lapstih.
Kivi puu käe kuluti,
kivi vitsa riki rinna.
„Oh ma imatä kananõ,
ilma päätä pääso poiga!
Olõs ma elo ette tiidnö,
ette mõistno mõro meele –
olõs ma kotost kohe lännü!
Joba nüüd om söömä söödü,
söömä söödü, jooma joodu.

Mis mi seime söömällana,
ehk mi jõimõ joomallana? –
Ärä seime härä söömäs,
ärä jõime vaadi joomas.
Mis jäi häräst järele?
Händ jäi salvõ pühkimises,
sarvõ jäivä mõdu mõõta,
pää jäi viinada vedada,
kabja viina kallutada.

Etteütlemise perrä üles kirjutatud.

(URMAS KALLA MÄRKUS: Lepsoni saadetis kahtlane! Olen ennegi selle kogu laule vaadanud. Osa tunduvad olevat lausa Hurda „Vana Kandle“ Põlva laulude mahakirjutused. Kahtlane on ka, et ta omistab ühele või mõnele laulikule veel 1939. a. tohutu repertuaari, nagu see oleks võimalik XIX saj. keskel.)

Viis: ERV 267 (1889) < Räpina khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva, 1877. (Orig viisialune tekst: Õtak tulõ, vilu veerüs)
Tekst: ERA II 208, 6458 (14) < Räpina khk, Veriora v, Tuudipalo – D. Lepson < Ann Tikker, 79 a (1939).

Põlva

Tule mulle. Siidisõrmed

*

ILLOS TÜTRIK, VALGE TÜTRIK,
kas’ke, kan’dke,
kas sa lupat mulle tulla,
mulle tulla, muile minnä.
Siis sul olgu siidisõrme,
siidisõrme, niidinäpu.
Kodo jäta kolmi moodu,
üks no suur suigumine,
tõnõ kuri kostumine,
kolmas vastavõtamine.
Hommiku, kui üles tuled,
sis aa tee tiigi poole,
jala alla lauda poole.
Siis saava sul pikä piimalehmä,
siis saava laja lambatahra,
põhu täisi põrsid.

Viis: RKM II 208, 634 (4) < Põlva khk, Põlva v, Himmaste k – H. Tampere < Emilie Käis, 85 a (1966).
Tekst: RKM, Mgn. II 1373 d < Põlva khk, Põlva v, Himmaste k (Põlva raj, Himmaste kn ja k, Põlva) – H. Tampere < Emilie Käis, 86 a (1967). Lit. E. Tampere (1988).

Põlva

Tule mulle. Kolm aita

*

TULE MULLE, NÄIJOKENE,
karga mulle, kabbukene,
tulle mo hüvva hoidemahe,
kulda kokko kaitsemahe.
Mul om kulda kuhja pandu,
hõppe sarda sallitu.
Egga ma kässe kässikvvile,
egga lasse lappatile –
halli mul viva, hiro tova,
kõrvi mul koddo kõigutase,
musta morrole tsõriti.
Kolm mul aida morrola:
üts ribe rükki,
tõine tassa tattereka,
kolmas kuhjuka karo.
Kui sai näijo sanuvas,
ol täl kurrat kuhja pantu,
sadan sarda sallitu.
Sis ta ni käsk kässikivvile,
sis ta lask lappatile,
kässi pu käe kullutu,
kivvi vitsa rikki rinna.
Kolm ol aida morrola:
üts ol hiri heidelda,
tõine kasse karrata,
kolmas rotte romaskella.

Viis: RKM II 208, 634 (4) < Põlva khk, Põlva v, Himmaste k – H. Tampere < Emilie Käis, 85 a (1966).
Tekst: H, Põlva M, 2 (1 c) < Põlva khk – Mihkel Härms ( – 1874).

Kanepi

Tule tasa

SIBI, SIBI SEINA MÜDÄ,
sibi seina veerta müdä.
Ärä sa tule tuhka pitti,
tuha pääle jäävä jäle.
Ärä sa kõnni kõrsi pitti,
õlekõrre kõriseva.
Tule takkast taari tõrdu.
Ärä sa astu aani pääle,
ega putku pulga kül’ge.

Viis: ERA III 6, 247 (163) < Kanepi khk, Erastvere v, Kanepi vaestemaja – K. Leichter < Juhan Latik (sünd 1842 Kooraste v) (1931). Fon 351 c.
Tekst: EÜS V 120 (147) < Kanepi khk, Valgjärve v, Mäha t – E. Eisenschmidt < Aadu Mõrd, 46 a (1908).

Viisi orig üleskirjrutus:

Harglõ

Taevas tantsib. Neiu puu otsas

MAGASI MA MAARIJA MÄEL,
sine-lille siätsen,
vaha-lille vaihel –
näie ma unnde hirmutud,
tõiste unnde armetud!
Taavas tanndsõ, maa mürisi,
pilve leie pillakaari,
kuu tek kulla kringeleid,
agu leie ahelõid! –
„Astu iks maha Annekene
Hiidä maha Hipe(õ)kene,
Karga maha Katrekene,
Ilma pääle Hilsõkõnõ!” –
„Ei ma enne maha lää -;
tii mulle tina reppi,
vala mulle vaski reppi,
kua mulle kulda reppi,
uibuhe üles minnä
marja-puist maha tulla.”

Viis: EÜS I 780 (14) < Hargla khk, Mõniste v, Tambeelse t – J. Aavik < Hip Paas, 54 a (1904). (Orig viisialune tekst: Magasi ma marjamäel, sinilillede sian)
Tekst: H II 32, 11112 (101) < Hargla khk, Mõniste v – Jaan Pähn (1889).

Rõugõ

Poiss meelitab.    Tule mulle. Isa- ja mehekodus. Kodus käimas

VELEKENE HELLÄKENE,
lätsi sa iks näiud otsima:
ärä sa käve Kärgülähn,
ärä sõõdi Sõmerbaluhn,
alati Haani vallahn.
„Tule nu mulle, näiukene,
karga mulle, kaabukene!
Ei ma nu sunni survema,
pane ei pallu jahvema.
Suure survi, halli jahvi,
verrev vei vesikivile,
musta tõi jahu murule,
kõrvi´ kauni´ kamberihe.
Mull um iks uibu usaian,
marapuu taga värete.
Pillile läämi magama,
kandelele kamberehe.
Pill um pantu pähütsehe,
kannel kambre läve pääle.“ –

Sai nu näiu saanevesa,
kaabu noori minevessä:
es tä hoia olapuid,
es tä kanna kannipuid.
Ole-es uibud usaian,
marapuud taga värete.
Ussi´ seie uibu juure´,
maigu seie maravarre´.
Piitsk olle pantu pähütsehe,
karbass kambre läve pääle.
Kui ma nu olli umahn kotuhn,
elli umahn esä majahn –
Olli kui osja oidu pääl,
ninikene niidü pääl.
Lätsi ma puilda purdehelle,
väsälda välivesile –
panni pirru purdeesa,
nõgla kätte nõdermasse.
Es nu paindu pirru purre,
egas nõrgu nõderma´.
Lätsi iks üle esä muru,
karksi üle aia kolga –
muru jäi taade muheldama,
aia kolka helendama.
Tulli ma kui tuvi tarre,
lintsi kui liblik põrmandulle.

Sai ma iks sandile mehele,
vapestulle vaeselle!
Panni ma palgi purdessa,
nuia käte nõderma´.
Ärä nu paindu palgi purre,
ärä nõrku nõderma´.
Kui ma lätsi üle muru,
karksi üle aia kolga –
muru haina musdas läts,
aia kolka alla satte.

Kui ma tulli imele,
tulli ma kui tungel tarre,
satte kui sau põrmandulle.
Imä näk kavest tulevat,
üle väla välguvat.
Esä läts härgä tappema,
veli vetta tooma,
ime pata mõskema,
sõsar lauda katema.
Küdsi kuu kukelid,
päävä karus pätsikeisi.
Esi ma imega kõneli,
kagu kõnel kaluskiga,
pihu muu perrega.

„Imekene, helläkene,
kuule ei ma kuul umma nimme,
ajastajal au nimme.
Mees iks kutsus Meerikes,
mehe veli vehmerise,
sõsar sõrmi kindessa,
nadu narmi kaputisse:
„Tule nu litsi, nüssä lehma,
tule kaagi, saada karja!
Saada kari kavetahe,
ligi liina lepistühe.
Võta peiiu pini leibä,
kangle alla karuse leibä!“
Sai ma iks sandile mehele,
vapestulle vaeselle!

Viis: EÜS VII 13 (125) < Rõuge khk – J. Gutves 1910
Tekst: H II 71, 548/9 (53) < Rõuge khk, Nursi k (Tallinn) – Heinrich Uuk (1903).

Viisi orig üleskirjutus:

Urvastõ

Neiu meelitab poissi

*

POIG MUL MÄELE KÜND, kaśke,
verevile, veitsilõ,
kirevile härisilõ.
Sinna ti sõsar taia tsiiret,
tsia tsiirit, karja kargut’.
Sõir täl ol’l sõba all,
vatsk valgõ räti sisen.
Kut’s mu poja kuusistullõ,
pet’t poja pedästullõ,
haugutilli aavistullõ,
ala tä sõkk sõnajala’,
pääle kat’t kastehaina.

Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 90 d < Antsla raj, Urvaste k/n, Urvaste (Urvaste khk, Vana-Antsla v) < Karula – H. Tampere, A. Garšnek < Helmi Vill, 43 a (1957). Lit. E. Tampere (1978).

Rõugõ

Häbemata naisterahvas. Naise pilkamine

ESI TÜKKE, TÜKKIT-PERSE,
esi änksi, ate-pütt.
Esi uigi uibiihna,
esi mänge    mäe pääl,
esi kääni kälü kaala,
murri sarvõ Mustikõl.
Esi kääni põtsa kärsa,
haari haria kikkalta,
perra leije pini jala,
karva katski kaasikõl.
Kabla panni kassi handa,
orrõ perrä parmulõ.
Latsõ söödi, laoti potti,
kulpi palli padasis.
Pini mõsk sull piima püttü,
kass õks koorõ kirnukõst.
Haarat halgo, lasõt haisu,
võtat vett ja viskat kust,
puhut tulda, käsi puusahn,
pirdu võttahn peerähät.
Väläst tullõhn väsünülta,
lasõt sängu sällule.
Jääs sull perse perätöhe,
vana karbo vallalõ.
Varõs vaagut viiri pääle,
reppän manna ringutas.
Tohho hebo, hoia hinnäst,
panõ kinni pannusõ.
Muido persel meelta pole,
kui ei esi ehitä.
Katta kinni kasukaga,
säädi särgi siiloga.
Hamõ tullõ hallitõdu,
tano pähä tattitõd.

Seda laulu laulis Sika külas elav kadunud Tanil Anton (nüüd juba mõne aasta eest surnud.) Kui ta „purjus-ollõs” vahete peal heal meelel oma naise vastu oli. Palju sõnu on minul meelest ära ununud.

Viis ja tekst: EÜS VII 11 (138) (v 3) < Rõuge khk, Haanja v, Sika k – J. Gutves < Tanil Anton (1910).

Rõugõ

Laimaja sajatus

MIÄ NO ANDA SORIJALLÕ,
kingiks keelepessijallõ, oh keelepessijal.
Tükkü tuld ja tõõsõ tõrva,
kolmandamas kuumi kivvi, oh, kuumi kivisid.
Huss täll huulil kerinegu,
palonäijo palgeelle, oh huss palonõis.
Tiotsõi tüttärde imä,
laidaõi naase latsilise, oh lastõ imäkest.
Nu tikkõ tiotasõ,
aganatsõ andma avvu, oh, tikkõ agana!
Kiä olli esi inne naarta,
mustõ muida sõimeledu, oh olli sõimeldu.
Minge mõtsa magamaie,
Urg jätke unõhusi, oh, urg unõhusi.
perse peräni vallalõ,
Kiho värä nättävällä, oh väräv vallalõ.
Joosku sisse sisalikku,
palotagõ palonõija, oh siss jo sisalik.

Viis: EÜS VI 123 (23) < Rõuge khk – J. Gutves (1899). (Orig viisialune tekst: Miä no anda sorijallõ, kingiks keelepessijallõ, oh keelepessijal.)
Tekst: ERA II 143, 518 (31) Rõuge khk, Haanja v – J. Gutves (1937).