Sinimani seeli Sangaste x Jõululaul LÄTT, LÄTT, SIIMANI TSEELI, lätt, lätt, pirelilli äärä, lätt, lätt, tsirepuu nalla. Kohes lätt, siimani tseeli, kohes lätt, pirelilli äärä, kohes lätt, tsirepuu nalla? Riiga, Riiga, siimani tseeli, Riiga, Riiga, pirelilli äärä, Riiga, Riiga, tsirepuuContinue Reading
Kullimäng Sangaste x Jõululaul MIS NE KULLI SIIN NO OTSVA? Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale. Kulli otsva kukkesid, kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale. kaelese kanasid, kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale. Määras kulli pääkene? Kuus, kuus kullile, kuusContinue Reading
Oldermanni Sangaste x Keti laul Müraku laul. SOO, SOO SOONIMANI, soonimanist sai müraku, muräkust sai moderpilli, moderpillist sai piibuna, piibunast sai piiterselli, piitersellist sai sõmera, sõmerast sai soolavakka, soolavakkast sai valumaa, valumaast sai vikkakaari, vikkakkaarist sai kabuna, kabunast sai kalgimõtsa,Continue Reading
Onnimanni Sangaste x SOO, SOO, SOO, SOO, SOONI MAANI, Sooni Maast sai mammaku, mammakust sai maripilli, maripillist sai piibuna, piibunast sai piiterselli, piitersellist sai sõmera, sõmerest sai soolavaka, soolavakast sai valina, valimast sai kabuna, kabunast sai kalkimõtsa, kalkimõtsast sai mõrsija,Continue Reading
Hobusemäng Sangaste x LÄKKI HOBUST, ollale, OTSIMAIJE, ollale! „Kuule, kulla, ollale, kõrdsimiis, ollale, kas sa näid, ollale, mii hopest, ollale, turu puulta, ollale, tulevat, ollale, uulitsena, ollale, halguvat (hulkuvat?), ollale?” „Määnas olle, ollale, tie hobene, ollale?” „Linalihti,Continue Reading
Hobusemäng Sangaste x Taltse-pühi laul. LÄKKI HOBUST, ollale, OTSIMAIJE, ollale! „Kuule, kulla, ollale, kõrdsimiis, ollale, kas sa näid, ollale, mii hopest, ollale, turu puulta, ollale, tulevat, ollale, uulitsena, ollale, halguvat (hulkuvat?), ollale?” „Määnas olle, ollale, tie hobene,Continue Reading
Hobusemäng Sangaste x Hobuse otsija mäng KUULE KULLA, ol´lale, ol´lale, kõrdsimeesi, ol´lale, ol´lale, kõrdsinaine, ol´lale, ol´lale, Kreetakõne, ol´lale, ol´lale! Kas (ti) näiti, ol´lale, ol´lale, mi hobesta, ol´lale, ol´lale? Määnes ol´, ol´lale, ol´lale, ti(i) hobene, ol´lale, ol´lale? Linalakka,Continue Reading
Leinamäng Sangaste x Lõbu mäng. JOBA SU SUURI SUGU SURENU, koole, kurva mõrsija, joba sinu velle koolu, koole, kurva mõrsija, joba su sõsar surenu, koole, kurva mõrsija, joba su esä koolu, koole, kurva mõrsija, joba sinu emä koolu, koole,Continue Reading
Leinamäng Sangaste x KOOLE, KOOLE, MÕRSIJA, koole, kurba mõrsija, joba su esä kuoli, koole, koole, mõrsija, koole, kurba mõrsija, joba su emä kuoli1 koole, koole, mõrsija, koole, kurba mõrsija, peig sull kuoli peräkõrd! Rõõmu, rõõmu, mõrsija, rõõmu, kurba mõrsija,Continue Reading
Oldermanni mäng Sangaste x Pruudi ehtimise mäng Ringimäng Tallistepühäl HEIDÄTÄLLI AMET, pilderi kävvä, vilderi käimä, köidatälli vööd, pilderi kävvä, vilderi käimä, joba tule pruut, heidätälli ü’ndrik, pilderi kävvä, vilderi käimä, joba tule pruut; pane tälle põlle, pilderi kävvä, vilderiContinue Reading
Oldermanni mäng Sangaste x OLLDRE-MAANI, VILLDRE-KÄÜVÄ, joba tule pruut, viska lihti, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut, mõse, mõse suud, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut, aja, aja hamet, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut, kõriste kaala, olldre-maani, villdre-käüvä, joba tule pruut, sui,Continue Reading
Pajamäng Sangaste x „TERE ÄIA, TERE ÄMMA, anna patta kiissu keeta, ahunite avvutada!” „Kos sa tu paa pannit, mis ma sulle eila anni?” „Paa panni riidale, saks sõitse saaniga, maamees maaniga, poiss puu reega, kiltre kireva kassiga – pess paaContinue Reading
Pajamäng Sangaste x „ARMAS ÄMM, ANNA PATA meile kiiski kiitä, ahunide avvutada – meil tuļ võõra Võnnusta, taade õimu Tarvastusta. Meil om muna keetmata, aniliha audemata, partsi liha paistemata, erne ellistamata. ange meile pataa!” “Kos sa tu paa pannid, misContinue Reading
Pajamäng Sangaste x „KII PADA, KILE PADA, kii pada, helle pada, kii paljla palu päällä, kii lake laane päällä, ilma puide, tõrrvassiida, ilma üdsite, tulete!” „Tere ämm, jakka-leeme! Anna mulle patta, mul om võõra Virusta, esä hõimu Helmeesta, taade hõimuContinue Reading
Pajamäng Sangaste x „ARMAS ÄMMÄ, ANNA PATTA meile kiissu kiitä, ahunida havvutada – meile võera tuleva, emä hõimu Helmeesta, katsi tsõtsi Kambijast, velle hõimu Villändist, taadi hõimu Tarvastust!” „Kos sa pannit tuu paa, mis ma sulle eilä anni, eilä anni,Continue Reading
Pajamäng Sangaste x Minijas ja ämm „ANNA PADA, ÄIAKENE, kiike, kaake, anna pada, ämmakene, kiike, kaake, anna pada kiiske kėėta, kiike, kaake, ahvenide avvuteda, kiike, kaake!” „Kohes sa selle paa pannid, kiike, kaake, mis ma sulle heila anni,Continue Reading
Sangaste RÕIKA KAKKAMINE Üks mängijaist istub maha, teine talle sülle ja jalad harki. (Esimene mängija on nagu naeri vars, teine on naeris). Kolmas, seisja, kaebab (kaevab), kogu mängjaskond lauldes: Kaiba, kaiba, tsongi, tsongi, riitu, raatu. tsongi süaste sõõduste, riitu raatu,Continue Reading
Linnamäng Sangaste x LIINA LÄTT MINU ILU, liina lätt minu õnni, liina lätt minu armas armukõ. Mes liina minu ilu, mes liina minu õnni mes liina minu armas armukõ? Rätti tuuma minu ilu, rätti tuuma minu õnni, rätti tuuma minuContinue Reading
Linnamäng Sangaste x LIINA LÄTS´ MINU ILU, liina läts´ minu õn(n)i, liina läts´ mino armas armuken. Mis sinna, minu ilu, mis sinna, minu õnni, mis sinna, minu armas armuke? Pruudi perrä minu ilu, pruudi perrä minu õn(n)i, pruudi perrä minuContinue Reading
Linnamäng Sangaste x LIINA LÄITS MINU ILU, liina läits minu õnni, liina läits minu armas armukene. Mis sinna, minu ilu, mis sinna, minu õnni, mis sinna, minu armas armukene? Rätti tuuma, minu ilu, rätti tuuma, minu õnni, rätti tuuma, minuContinue Reading
Linnamäng Sangaste x EMÄ, EMÄ ARMAS, MINA LÄHÄ LIINNA, ma lähä sulle rätti tuuma. Emä, emä armas, mina lähä liina, ma lähä sulle mütsü tuuma. (jne) Emä, emä armas, mina lähä liina, ma lähä sulle miista tuuma. Ring käib, jaContinue Reading
Linnamäng Sangaste x MINA LÄÄ LIINA. Emmeruu, kummeruu, vaas-vaas vandu, setepuri tansu. Mes sa liina ot’sma lääd? Emmeruu, kummeruu, vaas-vaas vandu, setepuri tansu. Lähä sulle rätti tuuma. Emmeruu, kummeruu, vaas-vaas vandu, setepuri tansu. Mul es’ki rätt pään, Emmeruu, kummeruu,Continue Reading
Linnamäng Sangaste x LIIGU, LIIGU, elleruu, linaskõne, elleruu, liigu liina, elleruu, peräkõne, elleruu, sep aljl liina, elleruu, listas tettu, elleruu, perä pantu, elleruu, pakalista, elleruu. Siijä murdu, elleruu, Mustu sarve, elleruu, siijä lahku, elleruu, Saugi sarve, elleruu, katski kisku,Continue Reading
Linnamäng Sangaste x Jõulu ajal lauldud LIIGU, LIIGU, elleroo, liinakõne, elleroo, karga liina, elleroo, kandsukõne, elleroo, see siin tettu, elleroo, liistest, elleroo, otsa orja, elleroo, killingist, elleroo, perä pantu, elleroo, paketist, elleroo. Tulke sisse, elleroo, nooremehe, elleroo, ostemaije,Continue Reading
Linnamäng Sangaste/Võnnu x SEPELINE, elleroo, lasstu tettä, elleroo, pepra pantu, elleroo, peenelesta, elleroo. Otse orrja, elleroo, kilingieta, elleroo, sinnä murrdu, elleroo, musta sarrve, elleroo, sinnä painu, elleroo, paadi sarrve, elleroo, lahki läitse, elleroo, laugi sarrve, elleroo. Liigu liigu,Continue Reading
Väravamäng Sangaste x MIS TIE’ SANDI’ SIINÄ SAISAT, juuli, kuldse värija? Mie’ saisa väreida, juuli, kuldse värija. Tie värre’ katski, juuli, kuldse värija. Küll mi esi parandame, juuli, kuldse värija. Mingas tie’ parandate, juuli, kuldse värija? Sii³ge, kullaga, juuli, kuldseContinue Reading
Väravamäng Sangaste x Tallistepüha laul. Jõulu mängulaul. MIS TE SANDI SAISATE, juuli kuldse väraja? Mi saisame värain, juuli, kuldse väraja. Ti värre katski, juuli, kuldse väraja. Küll mi esi parandame, juuli, kuldse väraja. Minkas teie parandate, juuli, kuldse väraja?Continue Reading
Väravamäng Sangaste x MIS TI SANDI SAISATELE, juuli, kuldse väraja? Mi saisame värain, juuli, kuldse väraja. Ti värre katski, juuli, kuldse väraja. Küll mi esi parandame, juuli, kuldse väraja. Millege ti parandõti, juuli, kuldse väraja? Sii’ge, kullage, juuli, kuldse väraja,Continue Reading
Lambamäng Sangaste x MINA OIA MEMME UTU, mina kaidsa memme kar´ja. Es ole hunti kuultaki, näljäst hunti nätäki Esi eidäsi ma magama, panni pää paiu pääle, kõrva kõo juurõ pääle: Tulli susi karja manu – veie minu memme ude, kantseContinue Reading
Lambamäng Sangaste x MINA TUKU TUKU TUNNI, õlle, õlle, tule susi karja, õlle, õlle, veie mõtsa minija lamba, õlle, õlle. Mina oia memme ud’u, õlle, õlle, mina kaitse memme karja, õlle, õlle, memm tek’ mullõ musta kuvve, õlle, õlle, sineContinue Reading
Lambamäng Sangaste x Mängulaul. MINA HOIA MEMME UTET, mina kaidsa memme karja. Memm tekk mulle musta kuvve, üdsimusta underi, kassikäpast kaskakese, tsiasõrast tsõbakese. Es ole unti kuuldagi, naljast sutt nättägi. Tule, susi, süü lammast, vii metsa memme ute! Krants, kaeContinue Reading
Lambamäng Sangaste x (lauldakse passiviskamise juures tavaliselt). MINA OIJA MEMME UDE (utte), kaitsa memme karjakõsõ, memm tek’k mulle musta kuuba, üdsimusta ünderigu: tsia sõõrust, lamba jalust; kassikäpätse kasuga. Eitsi esi ma magame, panni pää paiju pääle, kõrva kõo juure pääle.Continue Reading
Mardilaul Sangaste Mardipäeva õhtul käidud talust talusse, midagi norimas ja tõotatud siis vilja- ja seaõnne. Lauldes öeldud: LASKE MÄRDID LÄMMEESSE, märti märdi küüdsed külmetavad, märti, märdi varbad valutavad, märti, märdi sõrmed sinetavad, märti! Märt viskab sisse villaõnne (viljaõnne) , märti,Continue Reading
Mardisantide laul Sangaste x TERE IHTUST, TERE AHTUST, märti, tere moorile, tere vaarile, märti! Laske Märti lämme’ele, märti, Märdi küüdse kül’mänüve, märti, Märdi varba valvunuve, märti. Märdi omma kavvest tullu, märti, üle suu, läbi lik’e, märti, läbi pik’ä pilliruu, märti,Continue Reading
Mardisantide laul Sangaste x TALUTÜTÄR NEITSUKÕNE, märti, tule (tuke) üles tooli pääle, märti saista saali veere pääle, märti, puhka tulda kuku suusta, märti, lõõtsu lõhna, õpe-lõuga, märti! Kui ei ole pirdu parsila, märti, sis aara akku ahusta, märti! Mine allaContinue Reading
Mardisantide laul Sangaste x PEREMEES, PEREMEHEKE, märti, perenaine, naiseke, märti, laskega Märti lämmäessä, märti! Märt om tullu kaugeeltä, märti, läbi soo, läbi ligedä, märti, läbi pikkä pillirooge, märti. Peremees, peremeheke, märti, perenaine, naiseke, märti, laske iks Märti lämäessä, märti! MärtContinue Reading
Kiigelaul. Oma ja võõrasema Sangaste/Otepää SIIN MINA Õ’LLU (HÕLJUN) ÕDANGUNI, ädee, ää-kaikah, siia mina hä’llü hämareni, ädee, ää-kaikah, siin mina pilgu pimeeni, ädee, ää-kaikah, kirra kikka-ajani, ädee, ää-kaikah. Koes no minna’ öösessa, ädee, ää-kaikah – minna memmele mäele, ädee, ää-kaikah,Continue Reading
Kalapüük külalistele Sangaste MINA MIES MEREMEHE POIG, mina kallis kalamehe poig, iste ma järve perve pääle, kai ku kala’ kudesi, avve anda eidelie, lutsu’ luida liigutalli, säre’ siivu säädelie: säre’ suure’, sällä’ musta’, avvel laja’ laugi otsa’. Tulge poisi’, püüdkeContinue Reading
Imelik maja. Metsa raiumine Sangaste SIIN OM ILLOS´ IRRE MÕTSA, siin om paras´ palgi mõtsa, ole_i maha ragojat, tüme kokko tündsijät, ladva kokko laskijat. Minu velle’ väikese’, onu-poja’ ullikese’, tädi-poja til´l´okese’ – viisi ise tarre tetä, veli palki veeritede: külaContinue Reading
Imelik maja Sangaste Karjalaul SIIN ON ILLUS IRRE-MÕTSA, paraliku palgimõtsa – viisi ise tarre tetä, veli irsi vöörütede. Külä ise tare tek’ki, valla veli irre vöörüt’. Tek’i tare teije pääle, aida telje arre pääle. Müüdä juuski mündäs saksa, müüda mündätseContinue Reading
Ladvad lindudele Sangaste Lehti minek. Viha lehesil kävven KÕJO HÕIKI, KÕJO HUIKI: „Neiu, läki lehessile! lõika üitssi, lõika kaitsi, jäta ladva käol kuku, peene ossa pihul laulda!” Oos see kägu kätte saasse, pihu piju tulesse! Kägu kukku kuusemõtsan, pi(h)u lauliContinue Reading
Ladvad lindudele Sangaste KÕO UIKI, KÕO ÕIKI: tule, näio, lehesile, lõika ütsi, kakka katsi, jätä ladu (ladvad) käo kuuku, pienü ossa’ pihol laulda. Ega kägo siin es kuugu, ega pihu siin es laula – kägo kuugi kuslapuula, kuslapuuna ja kuuseContinue Reading
Puuraiuja Sangaste TUI, TUI, TUI TUTSAMÕTSA, leel´o leel´o lepämõtsa, üten paigan paksu mõtsa, taka suure tammemõtsa, kus mina lokse looga-puida aina raije rattapuida, kõkutasi kõdariida; velle raij vehmeriida, esä härjäikkejida. Sääl panni palju puida pääle, lassi kirjul kinnitada, vallil valisteContinue Reading
Sangaste Hagu raiumas UI, UI, UI, UI, JUKUKENE, tutu, lutu, panti paiu mu raijuma, tutu, lutu, kõju juuri jupitama, tutu, lutu! Mis ep tee mina vaene, tutu, lutu? – Paiju paksu, vetta palju, tutu, lutu, kõttu tühi, kirves nühri, tutu,Continue Reading
Võitegemine Sangaste Laulnud Olga Rääk (61 a) (RKM II 226, 212 (13) < Sangaste khk, Sangaste v, Restu k – I. Rüütel, 1967).
Sõõru, lehmakene Sangaste Retsiteeriti sõõrutamise ajal ajaviiteks. Üldsegi laulutooni ei antud, täielik kõne, vaid rütmiliselt “aktiveeritud”. Laulnud Iida Kärsna (59 a) (RKM II 226, 200 (10) < Sangaste khk, Kuigatsi k, Zimmu t – J. Pakri, 1967).
Sõõru, lehmakene Sangaste SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMAKENE, anna hännast härral piima, neljast nisast neitsil piima, sarve otsast saksal piima. Teeme me tüüle ruttu, paneme pakki askelelle, sis meid hüvas üteldesse, hüva naise tüteresse – hää naine hällutenu, kallis naine kasvatenu. Viis:Continue Reading
Sõõru, lehmakene! Sangaste Lehmalüpsi laul. Lehma nüssmisel SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMAKENE, anna piima, pikka hända, sõõru, sõõru, sõrgajalga, anna piima, pimme lehma! Sõõru, sõõru, sõke lehma, ennep sõõrutiė hobene, anni piima halli lakka, enne kui sina, sõke lehma! Viis: Olga RääkContinue Reading
Sõõru, lehmakene! Sangaste/Otepää Lüpsi laul SÕÕRU, SÕÕRU, LEHMÄKENE, mallu, mallu, marjakene, sõõru, lehmä, sõrgajalga, anna piimä, angusarve! Nüssä mulle nüsku täüsi, anna mulle anuma täüsi, pane mulle pangi täüsi, too mulle toori täüsi! Mul om suure tehtamise, teokoti köitamise, palluContinue Reading
Teretamata möödaminejale Sangaste Tundmata möödamineja MINE MÜÜDA, MÜRGI TÜKKI, käi kavvest, ravva-kangi, kui sa es tunne mu teretä, ega anda „Jummal appi”. Tsiga sinnu teretegu, kahru andku „Jummal appi”! (Kes es teretä, lauleti) Viis: J. Tamm (EÜS I 800 (81)Continue Reading
Teretamata möödaminejale Sangaste MINE MÖÖDA, MUSTA MEESI, mööda, põrgu tõrvas-kand, kui sa es tunne teretada, vai anda „jummal appi”! Puu juurista sul juusse, sia harjassist habeme, täi haukse habemin, konn krookse kukkalin! (Mööda minnes, kui karjust ei teretata). Viis: J.Continue Reading
Kellele teen heina? Sangaste Hainateo laul ESÄ TE’K MUL HELLE RIHA, le-lee, lelo-le-lee, veli varre kirjutanu, le-lee, lelo-le-lee. Kelles riibu Riia niidu, le-lee, lelo-le-lee, kelles võta Võnnu niidu, le-lee, lelo-le-lee? Jumalal o’l Jutik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee, Maarijal o’l Maarik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee,Continue Reading
Kuulus kuhjalooja Sangaste Heinale minek. Sangaste haina tegimise laul. LÄKI ALLA HAINA MANU, le-lee, lelo-le-lee, korvade kuhja luuma, le-lee, lelo-le-lee, alan hainna tetenessa, le-lee, lelo-le-lee, korvan kuhja loodenessa, le-lee, lelo-le-lee. Ma tii kuhja kui se kuku, le-lee, lelo-le-lee, rua niiContinue Reading
Vastlalaul Sangaste/Otepää Vastlapäev Liha-eite õdango lase pikka liugo – sis saava pikka lina. Lina liugo laskjale, liugo, laugo, takko taren istojale, liugo, laugo! EKS 80 3, 128 (34) < Otepää, Ilmjärv – A. Asor (Hurdale saatnud Rossmann Rõngust) (1874). Liugu,Continue Reading
Kadrisantide laul Sangaste x HÜPÄ KATRI, KARGA KATRI, katri, egas Katri ilm ei laula, katri, Katri laul laimbõõida, katri, keräsarvi oinõida, katri. Sulg olli täüs suuri tsiku, katri, põhk täüs põrsid, katri. Paremiis, peremihekene, katri, perenaane, pernaasõkõnõ, katri, astu allaContinue Reading
Kadrisantide laul Sangase x PERENAINE LINNNUKENE, katri, teedsit Kadri tulevat, katri. Kadril aije karvavett, katri. Tulõ üles voodeelt, katri, astu üles asemelt, katri, astu ahjude najale, katri, tuke toolide najale, katri, saista sainade najale, katri, võta võtma vaja otsast, katri,Continue Reading
Kadrisantide laul Sangaste x KADRI OMMA KAVVÕST TULLU, katri, katri, kavvõst tullu, pallu nännu, katri, katri. Laskõ sisse kadrisandi, katri, katri, ärge jätke ussõ taadõ, katri, katri, Kadril küüdse külmetäse, katri, katri, Kadril varba valutase, katri, katri, Kadri tahtva lämmäele,Continue Reading
Kadrilaul Sangaste/Rõngu Kadriõhtul valanud Kadri tuppa tulles “oma vett” lauale, see tähendab Kadripäeva sula. Lauldud nõnda: KADRI TULNUD KAUGEELTA, katri, läbi soo ja läbi raba, katri, tulles küüned külmetasid, katri, kadri varbad valutavad, katri, aga sõrmed tuld löövad, katri. KadrilContinue Reading
Võine mets Sangaste Näidude eitsi laul KOS MI LÄÄ ÜÖMAJALE, kos mi lövva leeri aset, kos mi eida magame? Kos mi eilä eidsin olli, kos mi toona tulda teimi – sinna suure söödi pääle, lakke laja platsi pääle. Mis meilContinue Reading
Võine mets Sangaste OTSKE VÄLLÄ NOO’ ORU’, mäletäge noo’ mäe’, kos mie’ enne öüdsin olli, kon mie’ toona tulda teije, kon mie’ mullu murru seije. Võti mina võidu leibä, sal´vi saija koorikut. Maha jäivä võiju väidse’, võiju-väidse’, leevä-väidse’, võiju-väidse’ velleContinue Reading
Õitsilaul Sangaste Õitsele! EITSI, EITSI, HELLA VELLE; sull om särki, mull om särki, kask meil ütte-katekest! Laan om laia laulu lasta, võsu viisi veeritedä, allik om all hobeste juuta, mägi om näüdäste maata, kallas ratsu kargutede. Hukka läts unemagaja, raiskuContinue Reading
Täid kaladeks Sangaste OLIN MINA ENNE HÄRRA POISSI, kandsin härra kaluskida, vana härra vamuskida. Nüüd olõ vaene valmis soldat, istu Riia valli pääl – ihun oma hinge rauda, katsun oma kaala rauda. Võtsin täije vamuskista, mis suuremba, ne tsuska suvve,Continue Reading
Sangaste Kupjalt palutakse magamiseks luba KUBJAS TULLI KODU POOLT, mina joosi mõtsa poole. Oh mu kulla kubjakene, kas tah’t punda tubakut, või tah’t toopijä õlut? Lase varikun magada, riida ala ringutämä, aia ala aigutämä! Üles ma kissi kivinurme, üles maContinue Reading
Palve sakstele Sangaste KUNAS PÄÄSE MÕISIASTA, saa saksu teenimasta, tooli istuja toasta, känga-kopsija koasta, sini-põlli põrmandult? Puolpää pääse mõisiasta, saa saksu teenimasta. Ärräkese’, provvakese, tulge üles tooli pääle, saiske saali veere pääle, kae kuis valda vaivatas, perüs-valda piinatas – poisi’Continue Reading
Orja palk Sangaste Massa ära orjavaeva! PEREMĖĖS, PEREMEHEKE, perenaine, eidekene, massa ära orja hinda massa ära vaese vaeva; kui sa ei massa maa pääl ei ka tasu ala taėva, sis sa kõnnid põrguhenna, küünarpuu pikka peuna: „Tule. ori, otsi hinda,Continue Reading
Orja palk Sangaste PEREMEES PERET KOGUSI, perenaine pillutenna – keet ta känga katalena, vana pastala paana: „Söö, söö, sulane meesi, näri, näri, näüdsik noori!” Peremees peremekene, perenaine naisekene, massa ära orja oma, orja oma, vaese vaiva! Massa omale majale, tasoContinue Reading
Orja uni. Ori taevas Sangaste KONNES MA ORI ÜÜ MAGASI, sulane vaene suigatasi? – Suure soo keskeella, laia laante vahelle! Kivi olli külma külle alla, mättas pikka pää alla, sammal suuri jalutsėnna, uinusi ori magamaa! Kuule ei ori üles tõusta;Continue Reading
Rikka ja vaese söök Sangaste LÄKE KOTA KAEMA, mis sääl kouan keedetäs, vanan kouan vaaritäs? Ära no keedä kitselihä, ära no vaari va´skalihä – kits om sika pruputedü, lammas oisu haisutedü. Es saa süvvä, es saa juvva, es saa sa´ndeleContinue Reading
Rikka ja vaese söök Sangaste MEIJE HERR OLL RIKAS MIISS, kolmekümne mõisa miiss, es saa süvvä, es saa juvva, es saa trilli-tralli lüvvä. Mina vaene vaiva miiss, tillukõne teomiiss, kate vaka vella (valla ?) miiss – kül saa süvvä, külContinue Reading
Hirmus mõis Sangaste 1. 2. SEU MÕISA IKS PÕRGU MÕISA, kuradite koolimaja, kon nee orja opetas, vaese latse vaevatas. Kimpu panti kippe vitsa, vaja pääle vaiva-roosa, tooli pääle toome-nuija, liha lei luu valule, liha kunnär riveridse, liha livvan lagusi, veriContinue Reading
Kuulus kuhjalooja Sangaste Oleks herra. Naiste nabrad OLES MINA ESI ÄRRÄ OLLU, sis künnas kivitse nurme, kakkus sis söödü kandulise, sis ties nabra nigu naise, kuhiligu kui emanda! Rõugu meil sis Rõngu näisse, nabra paistus Paidele. Viisi kirjutas üles M.Continue Reading
Sulane tahab süüa Sangaste KUUGU, KUUGU, PÄÄVÄKENE, kuugu sina, päävä, korgeede, lõhu, lõhu, pääväkene, lõhu, päävä, lõunaede, saada saksa söömale, pere lõunata pidama. Saksa söövä sada kõrda, külälise kümme kõrda, neitsu söövä neli kõrda, kodurahvas kolmi kõrda, karjalatse katsi kõrda.Continue Reading
Sangaste OH MA VAENE OSTET ORI, kinni kihlato solane! – Üüse eitsin, päiva päidsin, üüse hoidsi esa hobese, päiva kaitse velle karja. Mia saa üü hoidemast, kua päiva kaitsemast? Ese andi hiiru ruuna, velle vereve lehmakese – tuu sai üüContinue Reading
Korratu küla Sangaste SIIJÄ KÜLÄ KÜKÄTÄNÜ, siijä talu tak´astedu, siin uone urtsa-artsa, tsia-paha’ tsilge-tsälge, mulgu muaga topitu, saina’ saviga paigatu. Siin suiguri sulase’, norutaja’ noore-mehe’! Neli neitsit teil tarena, kolm om noorta noorikut – muru luuda nurisi, ahu algu alali,Continue Reading
Parmu matus Sangaste „TERE, TERE, TETRE!” „Kos sina läät, kokre?” „Ma lää parmu peijede.” „Kes ta parmu ärä ta’p”? „Tsiga sõkse sõraga, lammas labaluuga, hobu umbravvaga, täkk tävvejalaga, kits kimbsu kambsuga – nu parmu ärä ta’p!” Viis: Ella Luugus (65Continue Reading
Hiir metsa Sangaste KOS SA SÕIDAD HIIREKENE, tsirku, nirku? Mõtsa puid ragume, tsirku, nirku! A ku puu pähä sattas, tsirku, nirku? Ma karga kannu ala, tsirku, nirku! Vaist sa sinna ära külmät, tsirku, nirku? Ma tii tiele tulõkõsõ, tsirku, nirku!Continue Reading
Loomad ootavad pühi Sangaste HÄRJA ORJALTA KÜSÜVA: „Konas noo püha tuleva, konas noo jõulu jõudanessa, konas kaldu kalli aja, konas saa sarve saisamaie, ikke otsa hengämaie?” – „Hommen noo püha tuleva, hommen noo jõulu jõudanessa, hommen kaldu kalli aja, hommenContinue Reading
Imed Sangaste PIIPU, PAAPU, aja härjä roogu, tõsta neitsi tõlda, mine sinnä saarde: sääl om saaren saaja. Peni aije pilli, ka’s leije kanneld, tallekene tandsu, vanalammas laulu. Ebu Uibupuu (H II 44, 637 (113) < Sangaste – J. Tammemägi, 1893).Continue Reading
Imed Sangaste x LÄTSI MINA LAO PÄÄLE, lao päält tare pääle, säält mina kaije Kolga poole. Mis sääl Kolgal tooda tetti Susi surus uhmre mann Kahru kastse mõhe mann Lammas latse hällitele Poja puule ajasi. Eva Emers (60 a) jaContinue Reading
Kurg künnab. Lindude õlu. Imed Sangaste LÄTSI MÕTSA ‘OMMUKULTA, varra inne valgeeta, näi ma kure kündevata, tetre tõugu tetevata. Võti kure kuki pääle, kääni kure käe pääle, lätsi kodu kulleenna, kulleenna, kaieenna. Mis sääl kuan tetenessa? Tigalene õlut tegi (teie?),Continue Reading
Kurg künnab. Kass kaevus Sangaste LÄTSIN MINA MÕTSA HOMMIGULT, hommigult ja õdangult, pühapäivä hommungult, äripäivä õdangult. Näi mina kurgõ kündavat, varese vagu ajavat, tedre tõugu tegevät, araku taga äestavat. Kõputi ma kure kondi pääle, arakule hanna pääle, tedrele ma siivaContinue Reading
Käost käterätt Sangaste KUUGU, KULLA KÄOKENE, laula, laane linnokene! Kägu kuuke, kuusi nõrku, sisask laulse, silda nõrku, piho laulse, pihla nõrku. Oles ma käo kätte saassi – käost saassi kätterätti; oles ma sisaski kätte saassi – sisaskist saassi siidirätti; olesContinue Reading
Sangaste viise võib kasutada Otepäält üles kirjutatud pulmalaulude juures.
Liiri-lõõri Sangaste TSIIRI, TSIIRI, TSIRGUKENE, lõõri, lõõri, lõokene, kos su kulla pesäkene? Mino pesä pedästikun, kuiva kuuse osa pääl, suure tamme juure all. Kos see kuus´ jäi’e? Vanamees maha ragi. Kos see vanamies jäi’e? Ärä timä kuoli. Kohes timä mateti?Continue Reading
Liiri-lõõri Sangaste LIIRI-LÕÕRI LÕOKENE, piiri-pääri pääsukene, kos su kulla pesakene? Minu pesa pedajen, kuiva kuuse ossa pääl. Kos tu kuju kuus jäi? Vanamiis maha ragusi. Kos tu vanamiis jäi? Ära tema kuuli. Kohes tema mateti? Pika palu penderede. Mis sinnaContinue Reading
Liiri-lõõri Sangaste LÕÕRI, LÕÕRI, LÕOKENE, kos su kulla pesäkene? Minu pesä pedästigun, kuiva kuuse ossa pääl. Kos see kuju kuus jäi? Vanamees maha ragus. Kos too vanamees jäi? Ära temä suresi. Kohes tedä mateti? Pikä palu pendrä ala. Kohes tooContinue Reading
Mitu halba ilma peal Sangaste KOLM OL´L´ ALVA ALLE ILMA: üts´ ol´l´ imetä tütar, tõne ol´l´ iseta poiga, kolmas´ vaene läskä-naine. Midä ik´ vaene läskä-naine? Ik´ ta maa künnijät, musta mulla pöörijat. Midä ik´ iseta poiga? Ik´ ta adra köüdijät,Continue Reading
Kolm halba ilma peal Sangaste KOLM OL´L´ ILMAN IKIJAT, alle ilma armetut: üts küll olli vaenelatsi, tõne ilma imätä varsa, kolmas vaene läskä naine. Midäs iki vaene latsi? Iki armu andijata, päiväl pää silläjätä. Midäs iki imätä varsa? Panti varraContinue Reading
Mitu halba ilma peal Sangaste KOLM OL´L´ ILMAN IKIJAT, alle ilma armetut: üts küll olli vaenelatsi, tõne ilma imätä varsa, kolmas vaene läskä naine. Mis ikk vaenõ läskä nainõ? Ikk ta sängu säädeenna, palajata pandõena, läsä leibä süvveen. Mis ikkContinue Reading
Imelik maja Sangaste OL´L´ MULL KOLMI VELLEKESTA, üts ol´l´ pikemb, tõne lühemb, kolmas olli maani matal´. Pikemb tek´k´ tare pilve korru (kõrguse), matal´ tek´k´ maja maasikist, lühemb liina linnukist. Müödä sõidi mündi saksa’, müödä münditse emändä’, müödä mündi preilikese’, mõtel´Continue Reading
Lauliku lapsepõlv Otepää TSÕTSIKÕSÕ, LINNUKÕSÕ, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, ärge naarõlgo minuda, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, et ma latsi laali pallu, või e-li lee-lu, el-li lel-lu, kõhetu kõnõli pallu, või e-li lee-lu, el-li lel-lu – ega sii olõContinue Reading
Laidan laisale Sangaste x KUI SA EI LAULA, MINA LAIDA, laida laisale mihile, pane pik’äle poisile, kel olli viisu viisi süldä, kabla katesse vakku, rätik kümme küünärit, ame ilma arvamede, päivä viita päästõ’õnne, ajastõgõ arutõnne. Laulnud Marta Kiršbaum (78 a)Continue Reading
Hea hääl. Oleks Sangaste MELLES MEIL O’LL, heia-haa, KUMME(R) KURKU, heia-haa, kumme(r) kurku, heia-haa,, helle hääle, heia-haa, – viiulit lei, heia-haa, meie velle, heia-haa,, kandelit me, heia-haa, kasvataja, heia-haa,, pilli löönu, heia-haa, me pidaja, heia-haa, häälta tennu, heia-haa, hä’llutaja, heia-haa,Continue Reading
Ostetud hääl Sangaste 1. 2. TOHE NÄIO SIINÄ LAULDA, äkki äält kuulutede, siin om kuulija kurun, sõna võtija võsun, laulu võtija laanen, kiä võt´t´ näio elle ääle, elle ääle, kumme kurgu. – Näio elle ääle ost´, aälest an´de ärjä paari,Continue Reading
Sangaste Laula. Ilu jookseb ees NÄIOKESE’ NOOREKESE’, ilotelge, naljatelge, nüüd ep ilu aruline, nali kate-kõrraline, nüüd ep ilu iene joosi, nal´l´a manna maadeles. Illus om noorelt ilutede, latsepõlven nal´l´atede, kuri om noorelt kurba olla, vaiv om noorelt vaiki saista, kurbaContinue Reading
Pole lauljat hulgas Sangaste SIIN OM ULKA NÄIDOSIDA, eevushka, maarushka, mõni rinda mõrsijida, eevushka, maarushka, ole’ ütest laulijata, eevushka, maarushka, laulijata, laskijata, eevushka, maarushka, sõna kolme kostijata, eevushka, maarushka. Kui ma esi iest ei võta’, eevushka, maarushka, iest ei võta,Continue Reading
Lauliku vaev Sangaste MAHA MINA PESSI MUSTA RIHE, maha aije aganitse, maha saadi saisuledse, maha põrmutse põroti, es jää utsu otsa pääle, es jää põrmu põse pääle – udsu jäije usse pääle, põrmu rihe põrmadule. Enämb vaiva laulijal, kui omContinue Reading
Palju sõnu Sangaste OLES MA LOODUD LAULIJASA, laulijasa, laskijasa, laulaks mere ma murusa, mere põhja põrmandus, mere kivi’ killergis. Mull om sõnno sõgla täüs, pääle villa vaka täüs, koton om mull koti täüs, üten om mull üsä täüs, man omContinue Reading
Laidan laisale Sangaste KUI SA EI LAUA, MINA LAIDA, laida laisale mihele, pane pikäle poisile, kell om viisu viisi süldä, räti’ kümme küüneriid, särk´ sällän säidse saina, ame ilma arvamada, kalsa’ ilma kaemada. Viis: Karl Vill (80 a) (RKM IIContinue Reading
Endine hääl. Laulu võim Sangaste OLES MU HELI ENNITSES, kurku kulda muinatses, ära mina petas pilli hääle, kattas kannelde kõmina, venelaste viles pilli, suurte sakste sarve pilli. Ära viidu häälekene, ära kume kurgukene. Andge kätte neiu hääle, neiu hääle, neiuContinue Reading
Hea hääl. Ostetud hääl Sangaste LAULOLÕISI OTSITI, sõnolõisi sõõreti! Mina latsi lauloline, tõne sõsar sõnoline, nelläs nii neelüline, vijes viksi häälüline. Eilä mina osti hääle, varra ma hääle vaheti, häälest mina anni härjapaari, kurkust kullatu ubina, lõõrist lõiksin he´lmekõrra. Viis:Continue Reading
Arg laulik Sangaste x Karjalaul TOHI LAULDA VAI EI TOHI, johus kodu kuulunema, tare ette el’ginema, eidüss (heitus) ime, eidüss ise, eidüss ime ehitsele, taade tagakamberele, mõtel sõa sõidevate, venne väe veerüväte. Imekõne, memmekõne, egas sõda siin ei sõida, vennevägiContinue Reading
Sangaste x Laulu korgustus, (teisend) MIS SA LAULAD, KUI SA_I MÕISTA, kui sul sõnnu puudunes! Võta võlgu minusta, ma anna ütest ajaste(g)est, kingi ütest keväjaste, mul om sõnnu sõgla täüs, tõne villa vaka täüs! Laulnud Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf.Continue Reading
Lauliku soost Sangaste x Karjalaul. TOHI MINA TUIMA OLLA, tuima olla, saina saista, ole mina tuima suusta, tuima naise tütäriid. (Latusime – lataeise, viil ol’l’ latsi laduse’ep.) Laulnud Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 10, II; 18 71-5) jaContinue Reading
Halb laulik. Laulu võim Sangaste x MIS SIA, SITIKAS, SIRISED, porikärblane, pirised – s’ul pole häälta hästi laulda, kurku kõrgele hõisata! Kui mina hakkan laulamaie, laulamaie, laskamaie, viru viisil veeretama, harju kannelt kõõrutama, soome laulu laksutama – siis ei saaContinue Reading
Laitjale Sangaste MIS SA, NAARUS, MINDA NAARAT, tike, minnu teotet? Sa oled esi ammu naaret, mullu muide kuulutet. Ilus olõ ma helmite, tsõõrik ilma ma sõlõtõ, kaunis – kaala rahata, sirge ilma ma siite. Viis ja tekst: Katri Susi (umbContinue Reading
Kellele hoiate huuli. Ei ole hulgas lauljat Sangaste SIIN OM HULKA NEIDUSIDA, mõni rinda mõrsijaid, olõ hulgast laulajat, sõna kolmi kostajat, kui ma esi iist ei võta, iist ei võta, päält ei päästa! Neiukene, noorekene, kelle hoiat ommi huuli, pealContinue Reading
Laulu võim Sangaste KOS MINA LAULU LAOTESI, sinna kasvi suure saare, sinna mõtsa murdunessa, sinna laane langenessa. Puu küll, puu küll, hellad velled, puu oli täisi puudukesi, ossa täisi oravida, ladva laane linnukesi. Jõgi juuski juure alta, kala küllitasid jõessa,Continue Reading
Püha putke lõikaja Sangaste Püha lehe lõikamisest haige ÕTEPÄÄN OLI SUURE ORU’, Karulan oli kallaspoole’. Mis sääl orge vaijeel, kallaspoolde kaldeel, kua lod´jat´ lohu pääl? Pühä-püdse’k leina-lehe’ – nuo no orge vaijeel, kallaspoolde kaldeel. Kes no lõigas´ pühä-püdse, pühä-püdse leina-lehe?Continue Reading
Kuld jäljel Sangaste LÄKI SIISTA SEDA TEEDA, siista marske seda maada, kost om enne härjad käinu, härra käinu, orjad lännu. Mis sääl jälile jäänu, kua sammule sadanu? Hõpe jälile jäänu, kuld sammule sadanu. Kesse kulla üles korjas, kua hõpe maaltaContinue Reading
Marjule. Kulla põlemine Sangaste LÄTSI MÕTSA MIE MARJALE, ala päävä pähkemille, mis mie säältä maalta löüse? Kuusi kollast üökest, sada saksa lastukõist. Kos mie nuo’ üö panni, kos mie nuo lastu lahi? Küü-meeste kübärte pääle, väü-meeste värte pääle, ämma padjaContinue Reading
Kuldnaine. Humal Sangaste VELI, HELLA VELLEKENE, tahit puusta naista teta, lepapakust lepitada, tammepakust tahuda, kulda panna palgeessa, hõbedad ihu ilussa. Lätsit kullaga magama, hõbe hella hingama, ei na kulla es kõnela, hõbe hella es tee heli. Kullal vaja kolme asja:Continue Reading
Õlu. Suur tamm Sangaste TRESIN-TRESIN, LASIN-LASIN, Tartun tetti kumme liina, Leela-maal mammu liina. Tulge sisse, näio’ noore’, ostke kibuna olluta! Kipun ol´l´ kulda kirjutet, kan´n´ ol´l´ vas´ki vitsutet. Kohe eidä (h)iivakese, kohe vala vatukese? Eidä (h)iiva penderede, vala vatu vaoContinue Reading
Nuttev tamm Sangaste TAMM´ KASVI TARTUMAAL, kuus´ kasvi Kuramaal, lepp liina uulitsal, aab Arju piiru pääl – sĩski juure’ kokko joosi, aru’ kokko algenesi, iĩ’ joosi alte juure. Lätsi ma mõtsa kõndimaia, ommogulta ul´l´umaia (hulkuma), näi tamme ikevata aava pikäContinue Reading
Salme laul Sangaste TANDSE, TANDSE MA MÄELA, le-lee, le-la-mus-lee, tandse Tõrvastu mäela, le-lee, le-la-mus-lee. Kes sääl istse mäe otsan, le-lee, le-la-mus-lee? Mari istse mäe otsan, le-lee, le-la-mus-lee. Kes tul´l´ Marri kosjuelle, le-lee, le-la-mus-lee? Kuu tul´l´ Marri kosjuelle, le-lee, le-la-mus-lee. „Tere,Continue Reading
Salme laul Sangaste KES OLLI SUURI, KES OLLI SAARI, le-lee, le-la-mus-lee? Mari suuri, Mari saari, le-lee, le-la-mus-lee! Kes läits Mari kosjuenne, le-lee, le-la-mus-lee? Kuu läits Mari kosjuenne, le-lee, le-la-mus-lee. „Tere, Mari neitsikene, le-lee, le-la-mus-lee! Kas sa tahat mulle tulla,Continue Reading
Salme laul Sangaste LÄTSI MÕTSA KÕNDIMAIE, lätsi söödi keskeella. Mis sääl söödi keskeella? Kana oli söödi keskeella. Kanast kasvis Salvikene, saksa Salvi neitsikene. Tulli päiv, terets päiv: “Tere, saksa Salvi neitsi, vaski orja vaenelatsi, kas sa tuled minule?” „Lä’ä eiContinue Reading
Lunastatav neiu Sangaste NAKSI MERI MA MINEMÄ, pikä purju’ pillumaia. „Piä, meri, saisa, vesi – las ma kae kodo poole, eidä sil´mi ellä poole: kes sääl koton kõndines, tare iene tandsines?” Ise koton kõndines, tare iene tandsines. „Isekene, taadikene, ostaContinue Reading
Lunastatav neiu Sangaste LÄTSI MERI MA MINEMÄ, pikä purju pilluma. Odot, meri, peä, vesi – las ma kae kodo poole, eidä silmi ellä poole: kes sääl koton kõndines, tare iene tandsines? Ise (isa) iks koton kõndines, tare iene tandsines. „Isekeni,Continue Reading
Mere kosilased Sangaste KÕNDSEN TEEDA, KÕNDSEN MAADA, kõndsen ümbre mere äärta, lassi lainetel vajuda. Kes säält merest vastu tulli? Vaskineiu vastu tulli. “Tere, tere, neiukene, tere, neiu noorekene! Kas sina võtad mulle tulla, mulle tulla, muile minna?” “Ei minaContinue Reading
Haned kadunud Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, muile annid muuda tööda, sulasile suurta tööda; mulle annid alba tööda – annid mulle ani’ oita, ani’ oita, kana kaitsa. Aije ani ma vesile, lasi kana laineile. Tul´l´i augas´ alta vie, mudakurvits alta mua, veiContinue Reading
Härjad murtud Sangaste TULDA LEIVÄ TUIMA’ RAVVA’, k´ibõnida k´ülmä’ k´ivi’, utsu lei Urvastõ nurmõn, savvu Sangastõ saarõn. Ai-tui-tui-tui, tukka mõtsa, pääle pimme paiu mõtsa! Sääl ma raie rattapuida, kõkkutesi kõdarapuida, tikutõsi tele(telje)puida, oma k´ülä velle vehmeriida, tõsõ talu taadõ taoslaudu.Continue Reading
Hobune varastatud Sangaste LÄTSI SOODE SÕITEMAIE, näie ma sooda suitsavad, palu pikaste palavad – mõtsi ma mõisa palavat. Ai ma manu kaemä: soo tekk sulaja õlut, palu armast aaniket. Jõi ma toobi, jõi ma katsi, kolmandat ka koogutelli, neljandat maContinue Reading
Tille teopoiss. Hobune varastatud Sangaste Hobuse varastamine OLLI MINA VÄIKE MIHEKE, põlve piiu (pikku) poisike, vaat luu-li, vaat-luu, põlve piiu (pikku) poisike, üüse pesse mõisa rihe, päivä kündse mõõdu maad, vaat luu-li, vaat-luu, päivä kündse mõõdu maad. Continue Reading
Hobune (kari) kadunud Sangaste EMÄ PAND´ KARJA MU KASUMA, võsa veerde venimä, vaat-vaat, luu-li, vaat-vaat, luu-li, võsa veerde venimä, mõtel’ karjast kaduvat, võsa vilust viidävät, vaat-vaat, luu-li, vaat-vaat, luu-li, võsa vilust viidävät. – Kao ei karjast kohegi, vii’äContinue Reading
Tilluke teopoiss. Hobune varastatud Sangaste OLI MINA VÄIKÕNE MEHEKÕNE, le-lee, le-la-mus, lee, põlve kõrru poisikõne, le-lee, le-la-mus, lee. Saadeti minu teole, le-lee, le-la-mus, lee. Mis sääl tegema mind panti, le-lee, le-la-mus, lee? Kivistikku kiskumaie, le-lee, le-la-mus, lee, kannestikku kakkumaie, le-lee,Continue Reading
Tilluke teopoiss. Hobune varastatud. Nutust järv Sangaste OLIN MA VÄIKE MEHIKENE, põlve kõrgu poisikene, vaat luu-li, vaat-luu, põlve kõrgu poisikene, öösi peksin mõisa rehe, päeva kündsin mõõdumaa, vaat luu-li, vaat-luu, päeva kündsin mõõdumaa. Panin ma hobu ampi (lumpi)Continue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES NO MEISTA SÕTTA LÄNNÜ, kua väärät väe ala? Ol´l´ mull ütsi väiko veli, väiko veli, ahka-särki, tuo no meista sõtta lännü, venne-väkke veerünü. Valmist ta sõtta minekit, sõa poole sõitemist. Ise (isa) val´mist´ vangerida, esi val´mist´,Continue Reading
Venna sõjalugu Sangaste OLLI MULL ÜTSI VÄIKU VELI, verevide silmiga vellekene – tuugi viidi Vinnemaalõ, värvätedi väe ala, sõkuti sõa jalulõ. „Vellekene helläkene, kunas sa sõast kodu tulõd, lahingusta vällä astud?” „Ei ma enne kodu’i tulõ, lahingust ma vällä eiContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES TÕI (MUL) SÕA SÕNUME? Vares tõi sõa sõnume, arak kandas vainu keele. Kes peab sõtta meil minemä? Sõsar peab sõtta meil minemä! Esa võt keerilde (1) kõnelda. „Ei või sõsar sõtta minnä! Veli peab sõtta minemäContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES TÕI SÕA SÕNUMIID? Arak tõi sõa sõnumiid. Kes see kande vainukeeli? Vares kande vaenukeeli. Kes peä sõtta minemä? Veli peä sõtta minemä. Ei saa velle sõtta minnä – vellel naine naitamata, tinarinnan tingimata, kuldakaalan kaalumata. SaasiContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste OL´L´ MULL ÜTSI VÄIKO VELI, väiko veli ahkasärki – naksi sõtta minemäie. Isa valmist´ vankerida – esi valmist, esi iki, veli suge obesida – esi suge, esi iki, ime ummel´ ammeida – esi ummel´, esi iki, sõsarContinue Reading
Venna sõjalugu Sangaste KES LÄITS SÕTTA MINEMA? Veli läits sõtta minema – esi lätsi, esi ikki; esä trikki taossida – esi trikki esi ikki, veli valmist vankerda – esi valmisti esi ikki; ema aie ammejida – esi aie esi ikki;Continue Reading
Ehted varastatud Sangaste x Karjalaul LÄTSI (MA) MÕTSA OMMUGULTA, varra enne valge’elt, lätsi (ma) kaara kidsuma, al’last aina aardema. Panni (ma) sõba sõõru pääle, kaalaraha kannu pääle, el’mejälle kivi pääle. Tul’l’ no kurat kuusikust, varas meessi vaarikust, võt’t’ mu sõbaContinue Reading
Ehted varastatud Sangaste LÄTSI ORGU OMATSILE, mäe pääle pähkenile, panni helme kivi otsa, kaalakirjä kannu otsa. Se(e)ni tulli varas varikust, kuri meesi kuusikust, varast helme kivi otsast, kaalakirjä kannu otsast. Naksi minäjä minemä, üle nurme nuttaten, üle õue õlluden. KesContinue Reading
Ehted varastatud Sangaste LÄTSI KARJA SAADEMAIE, värrist vällä veerimaie, panni sõba sooru (sõõru) pääle, kaalaraha kannu pääle, lehi (lehvi?) lepä ossa pääle. Kuri mu kuuld kuusikust, varas meesi varikust, võtt mu sõba, võt mu sõle, võtt mu kalli kaalaraha, lehiContinue Reading
Ehted varastatud Sangaste LÄTSI KARJA SAATEMAIE, värrist vällä veerimäe, näi ma kaara kasuvat, tõuvillä (vilja) tõsevat. Karksi ma sise kidsumaie, panni ma sõba sõõru pääle, kaalaraha kannu pääle. Tulli kurat kuusikost, varas´-miesi varikost, võt´t´ mu sõba, võt´t´ mu sõle, võt´t´Continue Reading
Sulase ja peremehe söök Sangaste LASS LEODA, LASS LEODA, LILLIK LEHMA, sulane süü, sulane süü suula-leiba, lass leoda, lass leoda, Lillik lehma, mina tambi, mina tambi taari-leiba, lass leoda, lass leoda, Lillik lehma, peremies süü, peremies süü piima-leiba. Viis: EÜSContinue Reading
Orja uni Sangaste x Ori magab metsas. Orjalaul ORI PIÄT USSIN OLEME, piät käümä käre’ele, ussist käümä oige’ede, linki laskma lebehe. Ori iks makas orre pääl, vaene latsi varba pääl. Johus orsi liigateme – sis om orja uni lännü, vaeseContinue Reading
Noorik kodus käimas Sangaste ÜTS´ EP OLLI MA IMELE, üts´ ep olli ma isele (isa, esä), üts ep sĩsar viiel vellel, nado viiel vellenaisel. Viidi kavvede kanane, üle vete ütsi lats´i – es saa kuul ma ime kuulda, ajastajal iseContinue Reading
Noorik kodus käimas Sangaste KUU MA K´ÜDSI KUKKÕLIIDA, päävä latsõ pät´s´ik´iid. Naksi ma käümä minemä, ette ma panni ise (isa, esä) iiru, vehmeride velle virga, pandõlide peiu paadi. Sai ma ise (isa, esä) nurmõ pääle, ise (isa, esä) nurmõ kolgaContinue Reading
Kuri naine Sangaste JAANIKENE VELLEKENE, võtsid naise kui kuradi, tõsepoole kui tõrvasse, keä ai ämma ahu pääle, keä ai taadi tare pääle. Küdü kurtse kolgan, nadu nutse nurgan. Viis: Helene Novek (s Villemson, 1879) (ERA II 271, 326 (2) <Continue Reading
Tilluke (tõbine) naine Sangaste VELI VÕTI NAISE TILLUKESE. Naine läts karja saatemaije – upu ta ubalehesse, katte kaste heina sisse! Veli läits seppa palumaije: “Sepakene, sirgukene, tėė mull tinast rihake, vala vaski varvake – ma lää naista otsimaije: uppu taContinue Reading
Must naine Sangaste OH JUMAL, MÄETAGUNE mi(ks) jätid minda magame, kui neid neidusid jaeti, talutüterid taheti! Lombak jäi minu lůůsse, jalga-poolik mu jaůsse! Muil sai “mukki”, muil sai “keki”, mull sai musta ja rumala! Mõssi ma viiele vėėle, kuuel kurnaContinue Reading
Joodikul mehel Sangaste x Asjata kasvatatud OH MA VAENE, MES MA LÄTSI joodikule mehele. Joodikul sai nälga nätä – ei saa enämb tagasi. Oh sa emä, oh sa esä, mes sa minnu kasvatid; paremb võinu jõkke heitä’: säälContinue Reading
Sangaste x Karjalaul KUI MIIS MEELELINE, pojanani nal’l’aline, sis ma tii trellilõtsi, kua kulda ruudilõtsi, viä viie pöörälõtsi. Kui ei ole miis meeleline, pojanani nal’l’alene, sis ma tii tek’iotsa, sis ma kua kotiotsa, anna säl’gä aina-aigu, palavelle parmu-aigu, kibevelle kiini-aigu.Continue Reading
Hea ja halb mees Sangaste MEID OLI KATSI SÕSARIDA: läbi toomingu tullime, läbi aaviku astime, tõne tõselt küsitelli, küsitelli, mõistatelli: „Kumbes, sõsar, sinu elu?” „Halb om, sõsar, minu elu! Kotun kolm om pata tulel, kolm om kulpi sisenna, kolm omContinue Reading
Halb mees Sangaste IMÄKENE, MEMMEKENE, annid minnu, pannid minnu, annid minnu halvakile, pannid minnu pallile, annid sulastõ suskõ, neitsikide näägutõ, karüse kaala karatõ! Imäkene, memmekene, tii telle tii viirde, lasõ kota, lasõ vetä, lasõ kota laja hüü, vai ka vetäContinue Reading
Kuri mees. Isa ja mehe kodus Sangaste POISI’ LUODU PETTIJÄS, pettijäs ja võttijas! „Tule mulle, näio noori, mulle karga, kabo käpe! Ma lää pia Pihkevade, ma lää ruttu Rootsimaale – ma tuo Pihkvast pikä sii’, Rootsimaalta rohiladse’, ma pane padjuleContinue Reading
Kuri mees Sangaste Vaese kaebdus. Petis peiu VELI, HELLA VELLEKENE, iki kiitit, iki ütlit: “Tule mulle, saa minule, ma ei riidle s’ut rehele, ega pane pahmatselle, ega taha tapanessa; ma vii pillil magame, kannan kandlel kammerisse, panen pilli päetsisse, kandleContinue Reading