Põlva Vaenõlats´ rehepesjäs EGA RIKAS RIIHT EI PESSÄQ,kulda neido kupo käänäq –tuul jääs udsu otsa pääle,põrmu jääse põllõ pääle,sine siidiräti pääle.Rehe pessi vaenõlats´,kuu kääni kodotaq neio –ei jääq udsu otsa pääle,ei jääq põrmu põllõ pääle,sine siidiräti pääle.Udsu jääs rehe ussõContinue Reading
Rõugõ Rehelaul 12 rehelist olnuq iks kõrraga mõisan riiht pesmän. Kuutõ taktin laulti. MAALÕ PESSÄ MUSTA REHE,leelo, leelo,aja maalõ aganadsõ.Jää ei udsu otsa pääle,rehepõrmu põllõ pääle.Udsu jääs ussõ pääle,rehepõrm põrmandulõ. Viis: ERA III 3, 233 (258) < Rõuge khk, TsooruContinue Reading
Karula Rehepesmine * KOKKU, KOKKU, KOODIMEHEQ,rehe ala, rihameheq!Kokku koodi kolinalõ,rihavarrõ ribinalõ,löögeq kats´ki kaaraterä,nelläs, viies nisuterä!Nõstkõq koodiq korgõlõ,maalõ saatkõq sagõ’õlõ! Tekst: EÜS VII 1220 (34) < Karula khk, Vana-Antsla v, Patuperä k – R. Tamm, M. Pehka < Eva Antsov, 73Continue Reading
Vahtsõliina Linakakminõ * LÄTSI MINA NURMÕ LINNA KAKMA,joeda, joeda aliloo,linna kakma jo, linna kakma jo.Linna kakkuh mina likõs saiõ.Tahtsõ minnäq kodo kuivatamma.Kubijas sis kur´alt kärkimä:(kordus: kärkima mu jo, kärkima mu jo)„Päiv ei olõq luuja lännüq viil!“Küürüdi sis õks ma jälkiContinue Reading
Kanepi Linakakmisõlaul * LÄTSI MINA NURMÕ LINNA KAKMA,joo-eda- all´eloo, linna kakma, joo.Linna kakkõn likõs saiõ.Tulli kodo rõivit kuivatama.Perenainõ kuri pahandama:“Häbemädäq tütrik, kasimadaq!Linanurmõ häppü jätset!“ Vanaimä käest miilde jäänüq. Viis ja tekst: RKM, Mgn.II 1186 a & RKM 212, 679/80 (3)Continue Reading
Rõugõ Linakakminõ. Or´alaul LIIGUQ SA, LIIGUQ, LINAKÕNÕ,mineq sa otsa, osakõnõ.Mineq sa otsa õdagusta,veeräq viirde vetsernästä.Meil om iks kuri kubijas,om iks kalg´ perräkaeja.Kuna iks olõ or´apäävä,kuna tii teopääva!Angõq mi kärro käsile,hüvä sõna sõrmilõ.Pangõ’ks mi käeq käümä,pangõq sõrmõq sõudma.Lasku-iq sõrmi sõimadaq,lasku-iq vannuqContinue Reading
Põlva Linarabaminõ LINAKÕNÕ, LINNUKÕNÕ,võõn´uq sa innemb maalõ määdäq,innemb jäiäq järve põhja,innemb luutaq lumõ all,kui sa kärmsäst kätte sait,sulasidõ sugustõlla,päiviliisil pääle lüvväq,minu ola ojaskõllaq,mino piha piinaskõllaq,käevarrõ vaivaskõllaq,talvõs voki tallutõllaq.Tei ma rüüdi röövelille,siidi silmäkiskijallõ,kalõva kaalalõikajallõ,talotütrele tasast langa,kinambäle kitülist.Kindsoq sõkkuh kibiseseq,vaesõq reieq valutasõq.EgaContinue Reading
Rõugõ/Vahtsõliina Vele nurmõq. Põimulaul. Imä ikk tütrit 1. 2. KELLES NJOOQ SUURÕQ NURMÕQ,kelles njooq lajaq väläq?Miiq velel suurõq nurmõq,miiq velel lajaq väläq.Suurõq nurmõq, suuveereq,lajaq väläq, lakõveereq.Lõpõq, nurm, lõpõq, põllukõnõ!Kui iks lõpõ-i, siiäq jätä,jätä kurõ kumardõllaq,mustal tsirgul muna luvvaq,hääl tsirgul havvutõllaq.MinoContinue Reading
Kanepi Kasuq, vili! Lõpõlõ, lõõrilõ!RÜHIQ, RÜHIQ, RÜÄKENE,lõpõlõ, lõõrilõ,tõttaq, tõuviläkene!Rühiq sina kasu’õnna,mina tõtta põimõ’õnna.Kui ei rühiq kasu’õnna,ei ma tõttaq põimõ’õnna –jätä karja kakkuq,lammastõ üle laskõq,jätä siiäq tsirgu süvväq,jätä siiäq kaarna kakkuq,jätä tedre teritädäq,hobõsõq olilõ ajavaq. Viis: EÜS IV 580 (1291) <Continue Reading
Kanepi Lõpõq, põld! Jätä tsirgu süvväq LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõpõlõ, lõõrilõ,saaq otsa, saarõkõnõ,käüq kokko, käärükene,väheneq sa, väläkene!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,siiäq jätä tsirgu süvväq,tsirgu süvväq, nirgi närriq,lõokõsõ lõpõtadaq,kurõkõsõ kumardaq. Inämb ei mäletäq. Kõik om vanaimä käest kuuldu. Viis: ERA III 6,Continue Reading
Kanepi Põimulaul Lõpõlõ, lõõrilõ!LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõpõlõ, lõõrilõ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,siiäq jätä tsirkõ süvväq,siiäq pardsi painutadaq,siiäq hani hammustõllaq,musta kana muna luvvaq.Äräq põimi pikä põllu,äräq laabõ laja välä.Jõvva põld mu painutadaq,jõvva välä väsütädäq.Kuri mahaq kumardadaq,paha mahaq painutadaq. Viis ja tekst: EÜSContinue Reading
Rõugõ Põimmisõ lõpõtus 1. 2. LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,kui ei lõpõq, siiäq jätä!Siiäq jätä tsirgu süvväq,tsirgu süvväq, tsirgu juvvaq,musta linnu muna luvvaq,haha tsirgu havvutõllaq,kirivälle keerutõllaq.Kirivälle keerutõllaq,verevälle veerütelläq.Jätä tedrele teridäq,jätä kurõlõ kõdridaq. Viisid: ERA III 7, 313 (1, 2) <Rõuge khk –Continue Reading
Põlva Rükä lõpõtõh Ku perremiis kah rükä põimmah om, sõs põimetas lauluga katõlt puult ahtagõnõ esi läbi, nii et perremehe nõna ala lapp´ põimmadaq jääse, midä timä piät äräq põimma. Tä jääse iks muist perrä põimma, selle et tälle püüdäsContinue Reading
Vahtsõliina Õdagu ilo. Hää helü. Põimulaul LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,kui ei lõpõq, siiäq jätä,tsirgu süvväq, tsirgu juvvaq,musta tsirgu muna luvvaq,haha tsirgu havvutõllaq,kirivä tsirgu keerutõllaq.Saavaq tsirbiq saisõmahe,esiq hellä istumahe,peenükeistä pilutama,udsuhammit umbõlõma.Õdakulla hüä lauldaq,hüä viluh veerütelläq,kumu kuulus kavvõdahe,helü viie verstä taadõ.Kohe kumu kuulunõssa,koheContinue Reading
Vahtsõliina Põimulaul LÕPÕQ, LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõpõq, lõpõq, lõpõq lõpõtõh,vaoq, vaoq, väli, vääräteh!Kui ei, kui ei lõpõq, siiäq jätä,musta, musta tsirgu muna luvvaq,haha, haha tsirgu havvutõllaq,korgõ, korgõ kurõ kumardõllaq. Viis: SKS, Lindpere 9 (14) – Vastseliina khk, Misso v, Viitka kContinue Reading
Põlva Põimulaul ÄRÄQ PÕIMI, ÄRÄQ KÄÄNI,lõõrilõ, lõõrilõ,kokko kanni, kuh´a leie,kuhilikuq kui imändäq,hakiq Harjo neitsikeseq.Põld tahtsõ minno põetaq,väli minno väsütäq.Innembä ma välä väsüdä,innembä ma põllu põeda,kui ma jää põllulõ põdõma,kubo pääle koolõmahe.Esi lagja, latsõq noorõq,vaoq pikäq, vaimoq nõrgaq,läkeq mi uvvõlõ iile,läämiqContinue Reading
Põlva Põimulaul * ÄRQ MA LAAB´E LAJAQ VÄLLÄQ,ärq ma põimi pikäq põlluq.Es ma püsü-üs põllu pääl,es ma vilisteq viho pääl.Orgu orassõ külvi,mäe pääle pälgähti.Säält ma saie sandilises,säält ma vipõrdu vaesõssa. RKM, Mgn. II 1171 a < Põlva raj, Mooste k/nContinue Reading
Põlva Toonitaminõ TSIRISEQ, TSIRISEQ TSIRBIKENE,kõlisõq, kõlisõq kõvvõr´ raud!Kelle tsirp´ siin ette jõud,sellel peigmiis vasta sõud.Kasimiq kodo kergeste,läämiq lauldõn läbi laanõ.Kelle hääl siin hellelt kost,sellel peigmiis mütsü ost.Jõvvamiq joostõn kuuma sanna,vihakõnõ võtt viimäst tolmu. Viis: RKM II 208, 612 (1) <Continue Reading
Põlva Põimulaul LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõõrilõ!Kui sa ei lõpõq, mina lõika!Suuhu, suuhu, suurõq nurmõq,põrguhe, pikäq põlluq! Viis ja tekst: ERA III 6, 231 (126a) & ERA II 35, 508 (9) < Põlva khk, Mooste v, Säkna (Säknä) k – K. LeichterContinue Reading
Põlva Ku tüü äräq tiit Rükä põimivaq, lõigassivaq ja laulivaq: LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõõrilõõ, lõõrilõõ!Kui ei lõpõq, mina lõika,peo vihku, pala vatska.Äräq põõmi pikä põllu,äräq laab´e laja välä,es jääq põllulõ põdõma,ii pääle hingämä,kuu pääle koolõma.Jäänes osa hummõnis,tulõvadsõs riidi’is?Jäänes siiäq tsirgu süvväq,mustaContinue Reading
Põlva/Räpinä Põimulaul LÕPÕQ IKS, LÕPÕQ, IIKENE,lõõrilõ, lõõrilõ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,jätä kurõ kumardõllaq,jätä pardsi paan´utõllaq.Siin no iks karoq karõlnuq,läbi lännüq lääbäjalga.Siin iks künnüq kühkosälg,äestännüq lääbäjalg.Olõs künnüq uma veli,äestännüq uma sõsar –olõs põldu par´õmbat,tõug tõsõsugumanõ. Viis: EÜS I 996 (15a) <Continue Reading
Vahtsõliina/Räpinä Põimulaul Laulti kesvi, kaaro ja rüki põimõh, kui põld lõpulõ nakas´ joudma, laulivaq kõik üteh ja väega pikkämiisi. LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,siiäq jätä tsirgu süvväq,musta tsirgu munna luvvaq,verevä tsirgu veerätädäq,haha tsirgu havvutadaq.Lõpõq, lõpõq, põllukõnõ! [MÄRKUS. „SeeContinue Reading
Urvastõ Põimulaul Ku or´aq mõisa nurmõ päält kesvä põimmast kodu pallõlsivaq, sis laulivaq: Lõpõlõ, lõpõlõ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,tsirkõ süvväq, nirku närriq! Mõisast vasta (or´aq esiq): Lõpõlõ, lõpõlõ!Viil um lõunaq lõikumadaq,kala kats´ki ragumadaq,lutsu luigaq heitemädäq! Viis ja tekst: EÜS VIIContinue Reading
Urvastõ Hummal KESEV KEERELDI MÄE OTSAN,hummal´ ukõrdi oron,vesi läüke lätte’en.“Külä veli, hää veli,ajaq meid kotti, viiq meid kodo!”Kubijas keppi tirgutõli,mina pääga võngutõli. Laulti mõisateol kesvä põimõn 50 aasta iist. Viis ja tekst: EÜS VII 893 (79) & EÜS VII 1100/2Continue Reading
Hargla Üle, vihm! * VEHMAKÕNÕ, VELLEKENE,kaske, kanike,vehmakõnõ, vellekene,lasõq mul kuiva kodu minnäq,kui ma kuiva kodust tulli,tahe uma tarõ iist,lakõ uma lauda iist.Kodu mul kuiva kuusõ all,tarõ targa tammõ all.Vehmakõnõ, vellekene,lasõq kuiva kodu minnäq,ju ma kuiva kotust tulli.Viiq vehma Vennemaalõ,tuuq põudaContinue Reading
Urvastõ Karjalatsõ laul VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,vihmakõnõ, velleken;saokõnõ sõsaragõnõ,saokõnõ sõsarakõn.Ärq sa meidä ämmäkugi,ärq sa meidä ämmäkug,karjalatsi kastõtaguq,karjalatsi kastõtag!Olõ-i meil kotu, kon mi kuiu,olõ-i meil kotu, kon mi kui,olõ-i tarrõ, kon mi tahenõ,olõ-i tarre, kon mi tahen –kodu kuiva kuusõ allõ,kodu kuiva kuusõContinue Reading
Urvastõ Üle, vihm! VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,õõ-õõ-õõ, õõ-oo-oo,saokõnõ, mu sõsari,ärq sa minnu likõs tekuq,minnu vaest likõs valaguq!Olõ-õi kotu, kon ma kuiva,olõ-õi tarrõ, kon ma tahenõ.Kodu kuiva kuusõ alla,tarõ tammõlehe alla.Jõvva-i esä tarrõ tetäq,veli palki veeritädäq,sõsar palki tsõõritadaq.Teomeheq teiväq tarõ,palgalisõq panniq paariq.Sis saiContinue Reading
Urvastõ Vihm ja vaenõlats´ VIHMAKÕNÕ, VELEKENE,õõ-õõ-õõ, õõ-oo-oo,ärq sa minnu ärq leotaguq,ärq sa minnu ämmetäguq!Ei mul kotu, kon ma kuiva,ei mul tarrõ, kon ma tahenõ –kodu kuiva kuusõ all,tarõ tammõlehe all.Viiq vihma Vinnemaalõ,ajaq vihma Arjumaalõ,saadaq vihma Saarõmaalõ,tuuq kuiva Turjamaalõ!Vinnemaal viläq palassõq,ArjumaalContinue Reading
Urvastõ Kar´alatsõ laul * VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,ärq sa minnu hämmäkuq,likõs tekkuq linnukõist.Ei olõq kotu, kon ma kuiu,ei olõq tarrõ, kon ma tahena,kodu kuiva kuusõ all,tarõ tammõlehe all. RKM, Mgn. II 99 b < Antsla raj, Tsooru k/n, /Rõuge < Urvaste/ –Continue Reading
Rõugõ Vihm muialõ VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,viiq no vihma Vinnemaalõ!Vinnemaal villäq kuiusõq,S´aksamaal sannaq palasõq –sinnäq vihma oodõtassõ.Miä vesi vitsa pääl,seo kar´usõ kaala pääl. Nii üteldi, ku oll´ pall´o vihma sadanuq jo ja tuu es tahaq üle minnäq. Viis: ERA III 3, 215Continue Reading
Rõugõ Vihm üle vaesõstlatsõst VIHMAKÕNÕ, VELEKENE,ärq sa minnu hämmäku-iq!Olõ-õi kotu, kon ma kuiu,olõ-õi tarrõ, kon tahenõ,olõ-õi maja, kon ma maka.Kodu kuiva kuusõ all,tarõ tammõlehe all,maja mar´avarrõ all. Viis: ERA III 3, 139 (130) < Rõuge khk, Viitina v – E.Continue Reading
Rõugõ Kuri kodo TOHI EI KARJA KODO AIAQ,kotoh ommaq kuivaq roheq,tarõ iih tahheq pangiq,kotoh ommaq kur´aq pernaasõq,käpeq, kärreq perremeheq,naaq pandvaq piidsa pingi pääle,vaiva ravva vaja otsa,or´a opadaq, kar´alatsõ kargutaq,suladsõ suiutaq. Viis: EÜS IX 1323 (183) <Rõuge khk, Vana-Roosa v, SaviraContinue Reading
Urvastõ Võõras kodu LÄÄSIQ KODU, leeli, EI TOHEQ, leeliumma majja, ei manidsõq.Kotun ommaq kõik kurjaq,vihatsõbaq vellenaasõq.Köüdiq no kimpu kipõq vitsaq,vakja panti vaavaq roosaq,kelles muilõ kui meile,vaesilõ karjussilõ.Olõs olluq uma imä,olõs söönüq-joonuq olluq.Võõrasimä meil kotun,võõras armu ahu iin. Viis ja tekst:Continue Reading
Rõugõ Pernaanõ uut kodu 1. 2. LÄÄMIQ KODU KULLÕLDÕN,pindre alta peläten.Kotun kur´aq perenaasõq,kirreq-kärreq peremeheq.Pannuvaq piidsa pingi pääle,havvutõlliq halapuid;tõiõq mõtsast toomikid,havvutõlliq halapuid.Kurg´ no ütel´: tulõq kodu,mõtus ütel´: makaq mõtsahn.Kas no kuuldaq kurõ sõnna,vai ka mõistaq mõtusõ laulu?Parõmb no kuuldaq kurõ sõnna,kuiContinue Reading
Urvastõ Imä ja esä uutvaq koduq * LÄKEQ KODUQ, KÜLÄ KAR´USÕQ,koduq meidä oodõtassõ,üle aia uigutas.Imä uikõ, upin peon,esä kai, kala käen.Upin lõppi uikõn äräq,kala kätte kaedõn.Ei mi toheq koduq minnäq,kotun kurjaq perenaisõq,vihatsõmbaq vellenaisõq,unitsõmbaq onunaisõq.Ajamiq karja kavvõdallõ,ligi liina lepistikku,taga Tartu tanumidõ,konContinue Reading
Kanepi Kuri kodu KODU LÄÄSSI, KUI TOHISSI,õõ, ooh-oo,majja läässi, kui mahussi –kõik mu turjulõ tulõssi,juussõlatva laskõmasi.Neoq lääväq läbi süäme,läbi ihu, läbi enge,neoq pistväq pihaluid,neoq pesväq kaalaluid.Kodu minnäq, kuis om teedäq,vai om üüdä mõtsan maadaq –par´õmb süvväq pajuossõ,tulusamba toomõossõ. Viis: ERAContinue Reading
Urvastõ/Karula Kuri kodu EI MA TOHIQ KODU MINNÄQ.kotun kurjaq perenaasõq,vihatsõmbõq vellenaasõq.Võtvaq kimbu kivi päält,vaava roosa vaja päält,pihlõnuia pingi päält,toomõnuia tooli päält.Ai iks karja kavvõlõ,ligi liina lepistikku,taga Tartu tanumilõ,kos ei kuulõq kikka hellü,tõsõ tarõ tõlva hellü.Kos iks kikkaq kulda sööväq,aniq all´astContinue Reading
Hargla Uma imä uut kuuq IMÄ IKS UINUS UUTÕN,imä vajus vahtin,trallalladi rallalla,trallallallal lallallalla,trallallalrallalla, trallallaadi rallalla.Tulõq iks kuuq, tütärine,kalluq majja, kanasõnõ!Osa iks uut orrõ pääl,palakõnõ parrõ pääl.Tulõq iks kuuq, tütärine,kalluq majja, kanasõnõ!Mul om iks liha litsis keenüq,kalaq ommaq kats´ki keenüq.Tulõq iksContinue Reading
Hargla Kari kodu LEKEq, KULLA, KODU POOLÕ,le-lee, le-lee,marjakõnõ, umma majja.Imä uinus uutõn,ese vaius vahtiõn,kunas kulla kodu tulõ,marjakõnõ umma majja.Aagõq kari kodu poolõ,pia tulõ pümme üü,pümme tulõ, hämmär hällüs! Viis ja tekst: ERA III 7, 141/2 (21) & ERA II 115,Continue Reading
Hargla Karjus taht kodu Ku kari kodu aiaq, laulõvõq karjusõq värte man: KUULÕq, KULLA KODUIMÄ,mõistaq meeli, majaimä –kas om valmis vasigõjuuk´,hauvutõduq lehmihainaq?Kui om valmis vasigõjuuk´,hauvutõduq lehmihainaq,sis ma karja kuuq aja,Kirja keerä muru pääle.Kui ei olõq valmis vasigõjuuk´,hauvutõduq lehmihainaq,sis ma karjaContinue Reading
Urvastõ Karjalaul KUULÕQ, KULLA KODUIMÄ,hõ-lõõ, hõ-lõõ, hõ-lõõ, hõ-lõõ,kas või karja kodu aiaq,kas om valmis vas´kõjuuk´,avvutõduq lehmäainaq?Kui ei olõq valmis vas´kõjuuk´,avvutõduq lehmäainaq,aja karja kaugõmballõ,ligi liina lepistikku,taga Tartu tammistikku,kos ei kuulõq kikka ellü,tõõsõ tarõ tõlva ellü. Viis ja tekst: ERA III 7,Continue Reading
Urvastõ Karjus taht kodu KUULÕQ, KULL´A KODUIMI,Maali, kull´a majaimi,kas om valmis vas´kajuuki,avvutõduq lehmiainaq?Kas miiq karja koduq ajavai kirja koduq käänä?Olõ-õi valmis vas´kajuuki,avvutõduq lehmiainaq –aja karja kavvõdallõ,kirja käänä kingumaalõ,sääl, kon kurõq kulda sööväq,aniq all´ast õbõ’õt,kanaq kaarapöörüssiid,kikas kesväuhakiid. Viis ja tekst: ERAContinue Reading
Karula Immemaa. Karja koduajamisõ laul KUULÕQ KULLA, leeli,koduimä, leeli,manitsõgõq, majaima.Kas ma karja kodu aja,vai ma kirja kodu keerä,kas ommaq valmiq vas´kajoogiq,havvutõduq lehmähainaq?Ku ei olõq valmiq vas´kajoogiq,havvutõduq lehmähainaq,ma aja karja kavvõdalõ,keerä kirja muial maalõ,ligi liina lepistikku,taga Tartu tanumida,kon ei kuulõq kurõContinue Reading
Karula/Urvaste Kari kodu * IMÄKENE, IMÄKENE, ELLEKENE,imäkene, imäkene, ellekene,kas ma karja, kas ma karja koduq aja,vai kirjä, vai kirjä koduq keerä?Kas um valmis, kas um valmis vas´kajuuk´,avvutõduq, avvutõduq lehmäainaq?Ku ei olõq valmis, ku ei olõq valmis vas´kajuuk´,avvutõduq, avvutõduq lehmäainaq,aja maContinue Reading
Karula Karjalaul KUULÕQ, KULLA KODUIMI,Maali, kulla majaimi,kas um valmis vas´ka juuki,auvutõduq lehmi ainaq?Olõ-õi valmis vas´ka juuki,auvutõdu lehmi ainaq.Aja karja kavvõdõllõ,Kirja käänä kingumaalõ,taga Tartu tanumiid,ligi liina lepistikku,sääl, kon kurõq kulda sööväq,aniq hall´ast hõbõhõt,ja kanaq kaarapöörüssiid,kikas kesväuhakiid.Imi kiit´ ruvva rohilitse,pudru puhta piimälitse,alaqContinue Reading
Karula Karjus tulõ kodu ÕDANG TULÕ, ÕNNI TULÕ,ommuk tulõ, ooli tulõ.Ooli tulõ obõsist,ooli obõsõpoisõst.Kahju tulõ karjussist,kahju karjarõivist.“Kuulõq, kulla koduemä,meeli mõistaq, majamemme:kas ma karja kodu aja,kas ma kirja kodu keerä?Kas om valmis vas´kajoogiq,avvutõduq lehmiainaq?Ku ei olõq valmis vas´kajoogiq,avvutõduq lehmiainaq –sis keeräContinue Reading
Räpinä/Rõugõ Kar´usõlaul 1. 2. 3. KODO IKS, KULL´A KAR´AKÕNÕ,majja, matal´ mar´akõnõ!Tulgõq iks vasta kar´alõ,veergeq vasta vitsalõ!Karja jõvva-as kodo aiaq,karja kodo kallotõllaq;om iks kar´ussõq kasinaq,vitsavõtjaq väikokõsõq. Viis 1: RKM III 3, 101 (43) < Setumaa khk, Misso-Luhamaa v, Vastseliina – I.Continue Reading
Rõugõ Uikaminõ ERA III 3, 219 (237) < Rõuge khk, Tsooru v – E. Oja < Miili Purk (1930). Fon 294 b (Laul pärit Tarvastust. – Märkus viisi juures)
Karula Kar´a kodukutsminõ Ku pernaane uigas´, oll´ sääne uikaminõ, midä lehmäq tiidseq. Sis kar´apoiss´ nakas´ laulma: “Õlõ, õlõ, õlõ” ja lehmäq lätsiq õkva kodu. RKM II 225, 299 (6) < Valga raj, Kaagjärve k/n, Pikkjärve [Karula] – E. Tampere <Continue Reading
Karula Kar´a kodukutsminõ RKM II 307, 370 (13) < Karula khk, Mürgi k, Meeksi t – I. Rüütel < Jekaterina Karjus, 77 a (1973).
Hargla Kohe aja karja KOHES MA AJA UMA KARJA,le-lee, le-lee,keeritelle velle kirja –pall´aq ommaq paluveereq,uhtunugi ojaveereq.Esiq käse ommi kässi,esiq kutsu ommi kondsõ –kässi käse käbehede,jalgu aja armulda,ku mul kanasõq kasusõq,maalt marjaq üleneseq! Viis: ERA III 7, 141/2 (21) < HarglaContinue Reading
Karula Kari kaonuq 1. 2. ÄRÄQ KATTÕ KARJAKÕNÕ,õlõq-õõ, õlõq-õõ,jäleq lätsiq järve poolõ,tiiraaq ranna poolõ.Ai ma hullu otsimaie,noorõ nõrga nõudõmaie.Es saaq hullust otsijat,noorõst nõrgast nõudijat.Lätsi esiq otsima,kari tull´ vasta karatõn,Kiri vasta kirelden.„Kos sa ollit, karjakõnõ?“„Olli külä orassõn,tõsõ talu tatrõkun.“ Viis 1:Continue Reading
Karula Kar´a õõtaminõ Kar´apoiskõisil oll´ sääne laul, ku üts lehm kar´ast puudus oll´: TULÕQ OMA KAR´A MANUQ,õlõq-õõ, õlõq-õõ!Sääl om pall´u puskijida,mao mahaq laskijida! Vanaimä Leenu opas´ taad. Viis: EÜS VI 196 (10) < Karula khk – A. Kiiss (1909).Tekst: RKMContinue Reading
Hargla Karjalatsõ laul KAESTAGÕQ, KARJALATSÕQ,kaske, kante,õllõtõgõq, õitsilatsõq,saaguq kari kasuma,lambapojaq laabuma,sis õks saaguq sada tükkü,tulguq tuhat totulist,sada lauki lammastõ,tuhat totupääkeist. Viis: SKS Hermann 12 (21) < Hargla – M. Hermann (1895-1896).Tekst: H III 22, 199 (1) < Hargla khk, Taheva vContinue Reading
Rõuge Kar´alaul SÜÜQ ÕKS, KULL’A KAR’AKÕNÕ,maidsaq, meelimar’akõnõ.Kari õks süü kaldõh,esiq mängi mäe pääl.Vihm tull’ Vinnemaalt,saar tull’ Saarõmaalt.Kar’a elo om kur’a elo,vitsa elo om vilets elo:käeq külmäs künnärpääniq,jalaq haltas jakust saaniq. Kõrdamise man kar´akõõn ja mar´akõõn. Viis ja tekst: RKM IIIContinue Reading
Karula Karjalatsõlaul AETI MU MÕTSA, AETI MÕTSA UMMUKULT,varra inne, varra inne valgõt,anti mul peiu, anti peiu pikk´ vits,kandli alaq, kandli alaq karjavits.Olõs´ mul olnuq, olõs´ mul olnuq uma imä,elänüq, elänüq uma esä,andnuq mul peiu, andnuq peiu piimämuru,kandli alaq, kandli alaqContinue Reading
Kanepi Karjusõlaul OODAQ, OODAQ, õllõ õllõ,oss´utamiq, õllõ õllõ,minu mamma mas´sutamiq.Las kui toss´u kodu tulõp,sis ma mass´u mahaq võta.Säält saap toss´ul ihutoidust,minu mammal maomääret. EÜS V 155 (88) < Kanepi khk, Valgjärve v, Mäha t – A. Kiiss, E. Eisenschmidt <Continue Reading
Kanepi Karjusõlaul AAMÕQ PULLIQ, õo-õõ,puskõlõmma, õo-õõ,kirjuq ärjäq kiskõlõmma.Minu pulli punasarvõ,sinu kirjul kitsõsarvõq,kisup üles kiviq, kannuq,liigutaq iks lepäpuhmaq. Laulmise perrä üles kirotõt. EÜS V 155 (89) < Kanepi khk, Valgjärve v, Mäha t – A. Kiiss, E. Eisenschmidt < Aado Mõrd,Continue Reading
Kanepi Kari kodu. Karja kodukutsmisõ laul AAQ SINA, tsõõ, tsõõ, tsõeq-oo,selle puulõ, tsõõ, tsõõ, tsõeq-oo,mina tõuka tollõ puulõ!Kos me kullaq kokku saamõq,esiq elläq ütte läämeq?Kullaq kokku kutsuti,elläq ütte õigati.Emä kutsõ kua lävelt,esä õigas´ aida lävelt.“Tulõq kodu, toomik-lehmä,saaq kodu, saarik-lehmä,üle piiri,Continue Reading
Urvastõ Karja süütmine SÜÜQ SÜVVÄQ, KARJAKÕNÕ,õõ-õõ-oo, õõ-õõ-oo,juuq juvvaq, kirjäkene!Süüq, karja, kon ma söödä,lakuq, karja, kon ma lasõ!Süüq, kari, söödühaina,lakuq, karja, kon ma lasõ! Viis: ERA III 7, 48/9 (11) < Urvaste khk, Urvaste v – H. Tampere < Elisabet Teos,Continue Reading
Kanepi Kar´alaulukõnõ õllõtamisõga Var: MA LÄÄ ÜLES, õllõ, õllõ,mättä otsa, õllõ, õllõ,keerä üles kingu otsa,kost või ma karja kaiaq.Kui om valmis vasigajuuki,vai om lehmäl ruhen süüki,pis´okõsõl pinil mollin süüki,kutsikalõ piimäjuuki,sis või kar´akõist kodo keerdäq. Viis: EÜS I 997 (18 a)Continue Reading
Urvastõ Kar´a süütmine. Vaenõ talu SÜÜQ, SÜÜQ, KARI, KALDÕN,esiq mängi mäe pääl,kua kuldakaputõt,vasitsidõ varrastõga.Kelles näüseq nuuq taluq?Nuuq näüseq nällä taluq,all´õtõsõq nällä aiaq.Tulgõq mi tarrõ kaema!Meil om tarõ terist tettü,orrõq pantuq ubinist,parrõq pantuq pardsimunõst.Teil saibaq saviga paigaduq,mulguq munaga topiduq. Viis: EÜSContinue Reading
Vahtsõliina Kar´ussidõ laul AJAGÕQ MÕTSA KAR´AKÕSÕQ,korgõ mõtsa kir´akõsõq.Milles ei mõistaq mõtsa aiaq,karja mõtsa kallutõllaq?Mõtsan müügväq mur´o-lehmäq,mõtsan kaos kar´as-lehmä,tähü-lehmäq tänitäseq.Ajagõq mõtsa, jätku-iq maalõ,kaegõq iks päävä pääle,päivä kulla korgõna,suurõ suvõ süümaon.Ajagõq mõtsa kar´akõsõq,ajagõq süütü lehmäq süümä,ajagõq üten lehmäq juuma.Ärq ti ots´kuq upinhaina,kaegu-uiqContinue Reading
Rõugõ Karjusõlaul 1. 2. AJA MÕTSA UMA KARJA,mõtsa keerä kiräkese,aja mõtsa mõisa karja,kodo jätä kubija karja.Aja karja kavvõdahe,kirä keerä kivistikku,kon ei kuulõq kodu hellü,kodu käo kukkumista,kodu koira haukumista.Siin om illus hainakõnõ,kaunis karjamaakõnõ,siin või kari süüväq, juuvaq,Kiräkene keerutadaq.Külläp kõtt kodu kand,külläpContinue Reading
Kanepi Laisk kar´us AJAQ MÕTSA, UNITSIGA,õõ-õõ, oo-ooh,saaq mõtsa, savipada,tulõq mõtsa, tuharuhi! Vastus: Mis sa, tikõ, tiriset,padakonn sa parisõt,maamükrä, müriset!? Viis: ERA III 6, 250 (179) < Kanepi khk, Erastvere v, Kanepi vaestemaja – K. Leichter < Mai Kirves, 66 aContinue Reading
Rõugõ Näiu hummugu karja saatman TULLI ÜLES HUMMUNGULTA,inne varra valgõhõtta.Mõsi suu, soi pää,känge jalaq, käpeq jalaq,pääle känge päävä jalaq,ala känge ao jalaq.Võti nüs´ku, nüssi lehmäq,saadi kar´a kavvõdahe,ligi liina lepistühe.Tii tii tiigi poolõ,aja jäleq järve poolõ. Viis: EÜS I 998 (21Continue Reading
Rõuge Sopulaulu viis´. Vihtmisõsõnaq SOPU, SOPU, SOONÕ PÄÄLE,keväjädse kindsu pääle!Valu varõssõlõ,halu harakalõ,mustalõ tsirgulõ muu tõbi!Ait´uma ahokütjäle,viituujalõ, vihahaudjalõ,sannakütjäle, lõunõhiitjäle! Viis: EÜS X 119 (1) < Rõuge khk, Viitina v – Jaan Anton < J. Gutves.Tekst: H II 60, 223 (7) <Continue Reading
Põlva Sannasõnaq SAKI, SAKI, SANNAKÕNÕ,saki, sanna lõunõkõnõ! ERA III 6, 238 (154) < Põlva khk, Aleksandri v, Himma k – K. Leichter – Anna Suur, 60 a (1931).
Vahtsõliina Kodotulõjit uutõh TIIQ IKS, TIIQ IKS, TULÕKÕNÕ,panõq sina vesi veselemä,panõq sa vesi veselemä,esiq lopudaq luitsit. RKM III 3, 107 (70) < Rõuge khk, Ruusmäe k, Risttee t – I. L. Leesmaa < Vilhelmine Parba, 78 a (1956).
Karula Vankrilaul Mõisa minnen: KES TIID, MIS SAA,kui kangõs jää –kas mõisa saa,vai kraavi lää? Kodu tullõn: Oll´ mis oll´,sai mis sai,kodu iks saa. Vanast teol kävven teiq määrmäldäq vankriq säänest hellü. EÜS VI, 253 (36) < Karula khk, VäheruContinue Reading
Karula Põimjidõ istmõq RÜHIKEMIQ, RUTAKÕMIQ,tõtakõmiq tõõmeeli!Saa pia mi peräle,inne muid istamilõ –andas asõ akõnilõ,pandas pingiq perä poolõ.Kiä tulõ perän meid,perän meid, perän muid –andas asõ ahu ette,pingiq pandas paistõ’õlõ.Sinnäq sulasõq suurõq sõlõq,lagunasõq lajaq leheq,igunasõq iluelmeq. Viis: EÜS VI 200 (28)Continue Reading
Räpinä Õtak tulõ ÕTAK TULÕ, VILU VEERÜS,pimme kodo pettemäie,hämmär kodo häälitsemmä.Egaq lääq ma pimme petteh,hämäriku häälitsedeh.Mul tulõ perrä hellä vel´ohobõsilla ütessillä. Viis: Erv 267 (1889) < Räpina khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).Tekst: H II 32, 872/3 (13) < RäpinaContinue Reading
Karula Tüü mant tullõn ÕDAK TULÕ, HÄMMÄR HÄLLÜS,vilu maalõ veerünes,udsu maalõ oiunõs.Pikk tii, pümme üü,kõlgus kavvõdõl.Kos mi lähä üüses,Võdrikõlõ võõras?Minkas Mõtsõr meid ravits´,minkas Võdrik vasta võtt´?Mõtsõr miile ravits´,Võdrik võiulõ võtt´. Viis: Erv 319 (2121) < Karula khk – A. A.Continue Reading
Karula Imä uut kodu VEERÜQ, VEERÜQ, PÄÄVÄKENE,veerüq, päävä veerekene.Kodu uutõ oma imi,mõtsa kaiõ kasuimi.Imä kiit´ ruvva rohilidsõ,pudru puhta piimälidse.Sisse lõikõ sibuliid,ala külvi köömeniid.Sis sai ruuga rohilinõ,pudõr puhta piimäline. Viis: EÜS VI 203 (46) < Karula khk – A. Kiiss (1909).Tekst:Continue Reading
Karula Veerüq, päiv. Imä uut kodu LÕHUQ, LÕHUQ, PÄÄVÄKENE,lõhuq, päivä, lõunõdõ!Sai s´aksa süümäle,poodipoissõ pruukostis.S´aksaq seieq sada kõrda,mina üli ütsi kõrda,ütsi kõrda, katsi kõrda.Veeriq, veeriq, pääväkene,tsõõriq, kulla tsõõrikõnõ!Veeriq sinnäq, kon mu veli,tsõõriq sinnäq, kon mu tsõdsõ.Veeriq viie verstä taadõ,tsõõriq kuvvõ kuusõContinue Reading
Rõugõ Õdang ja hummok LASKÕQ VAESÕQ JO VALLALÕ,or´akõsõq umma kodu.Lääväq latsõq õdangulõ.Õdangut mi jo igätsi,hämärat mi hääliskelli.Õdang tull´ mi õnnõssõ,hummok tull´ mi hoolõssõ.Õdang latsi kokkukutsja,hummok latsi laotaja.Imäkene, helläkene,pandnuq paja pandõlalõ,ussõ uudõ rõngastõllõ.Pümme tulõ petten,hämmär kasus hälväten.Pümehel om pikäq jalaq,hämäräl omContinue Reading
Vahtsõliina Talgo kodominegilaul LÄÄMIQ ÄRÄQ NEILT MAILT,neilt mailt, neilt puilt,neilt mailt, mar´atsilt,neilt puilt, punatsilt.Jätkeq maaq Maariagaq,puujuurõq Jumalagaq.Läämiq kodo küdsetüle,küdsetüle, keedetüle,koh sai parmust pall´o lihha,kiholasõst kümme kinki,koh andas viina viländ juvvaq,olt ilma ostõmadaq.Läämiq, läämiq lauldõhna,kaasitamiq karatõhn.Tereq livvaq, tereq lavvaq,tereq ussõq, uibudsõq,tereqContinue Reading
Kanepi Laisk kündjä. Uni NAKSI MA KÜÜDSILÄ KÜNDEMÄ,päkil päädä toitõmahe.Lei ma adra aida vasta,kõvõriku kõivo vasta.Ega neoq küüdseq maad ei künnäq,ega neoq päkäq pääd ei toidaq.Künni uvvõ kütüsse,mati maa matussõ –kütüs tõi uvvõ kübärä,matus tõi maaniq särgi. Viis: ERA IIIContinue Reading
Karula Käokiri. Ladvaq tsirgõlõ LÄÄMIQ LEHTI LEPISTÜLE,kuldaluuda kuusistulõ,vaskivitsa varikulõ.Murraq ossa, näio noori,murraq ossa, kakkaq katsi –ärä tiiruq tipukõista,egaq laasiq ladvakõista.Jätäq latva käo lauldaq,tippu tedre ukõ’õrdaq.Kägu ei kuuguq kivile,lind ei laulaq lakõl maal.Kägu läts´ puilõ puhta’õilõ,sarapuilõ sirgõ’õilõ.Käol jääseq kirjaq kivile,märgiq jääseqContinue Reading
Rõugõ Mõskma LÄKEQ MÕSKMA MÕTSA ALA,läkeq kolk´ma kunnulõ!Ilosas, valusas,läkeq kolk´ma kunnulõ! Viis ja tekst: EÜS VI 20 (45) < Rõuge khk – J. Gutves (1909).
Karula Teretämäldäq müüdäminejäle Ku müüdä lätt ja joudu ei annaq, sis üteldäs nii: KÕND´ MÜÜDÄ MÜRGÜTÜKK,kõnd´ müüdä tõrvaskand,tunnõ-i tuu mullõ tereq üldäq,tihnõ-i andaq jummal´-appi.Mineq müüdä, musta miisi,tõrguq müüdä, tõrvaskandu.Ku sa õs tunnõq meid teretäq,jummal´-appi meile andaq,saatkuq sinnu savihauvaq,muial veeguq muuqContinue Reading
Hargla/Urvastõ Teretämäldäq müüdäminejäle MINGEq MŰŰDÄ, MÜRGÜTÜKÜQ,rai-ta-ridi, rai-ta-ridi,rai-ta-ridi-rai-ta-raa,tõrkõq müüdä, tõrvatüküq,ku es viisiq teretädäq,jummal´-appi andaq meil.Kuri teile kurgulakkõ,saadan teile süämets´ompu.Kuri teidä kiusakuq,Saadan aga saatkuq teidsak-sak-sak-sak Saksamaalõ. Terveq nurm´ laulnuq taad laulu iks nigu ütest suust. Es´ muguq tüütänüväq ja laulnuvaq, nigu ütestContinue Reading
Rõugõ Võõras VÕI, VÕI, VÕI, VÕI, VÕÕRAS TULL´Õ,ai, ai, ai, ai, armsakõnõ.Minkas kallist kostitaq,miä anna armsalõ?Piimäga, lihaga,anna ette armsalõ. Viis ja tekst: EÜS VI 20 (46) < Rõuge khk – J. Gutves (1909).
Räpinä/Vahtsõliina Talgoliisi süük´ KELLE SII TALGO, TALGO?Sii om külämeeste talgo, talgo.Miä tapa talgos?Tapa mahaq maasiklehmä,kiso mahaq kiräslehmä.Jäi nüssik nuutskmahe,kurnurätt´ kuukmahe.Egaq taa-ks nüssik ikõ-õs,egaq kuugu-s kurnurätt´.Tuu iks ikk´ lehmänüsjä,kuuk´ piimäkurnaja. Viis: EÜS IX 1358 (341) < Räpina khk, Naha k –Continue Reading
Rõugõ/Vahtsõliina Talgolaul KELLES SEO TALOS NII TASANÕ,talos, talos! Tulõ nii pall´o kõrdo läbi lauldaq, ku süä suuv´. Sedä laulu lauldas Rõugõ ja Vahtsõliina piiril talgih. Seo lauluga kutsutas rahvas kokko ja küsütäs viina perremehe käest. Ma kuuli tedä jo, kuContinue Reading
Hargla Nüssülaul SAISAQ, SAISAQ, LEHMÄKENE,sõõraq, sõõraq, piimäkene!Annaq minu annum täüs,nüssäq minu nüssik täüs!Ei ma nõuvaq nõutäüt,ei ma püüväq pütütäüt.Ma vii su süümä suurdõ haina,kaunidõ karjakopõlidõ.Sõõraq, sõõraq, lehmäkene,malluq, malluq, marjakõnõ!Sõõraq mullõ sõirapiimä,malluq mullõ marjapiimä!Ei ma püüväq pütütäüt,ei ma vahiq vaaditäüt –annaqContinue Reading
Hargla Hommuguhoolõq NÄIU TULLI ÜLES, leelu, HOMMUNGULLA, leelu,varra inne valgõhõt.Aie õks anumõq aialõ,pand´ kua katussõlõ.Külä tull´ üles hommungul,varra inne valgõt,mõtõl´ õks päivä paistavat,kuu kulla herätävat.Is ka paistaq pääväkene,herändä-s kulla kuukõ –nii õks paistiq näiu lauvaq,näiu kadajatsõq kanniq.Is lähäq karja kammõldõnna,vihtaContinue Reading
Hargla Herätämine OI, TULÕQ ÜLES, OI TULÕQ ÜLES!Tulõq üles, valgõ vällän, tulõq üles, valgõ vällän!Oi, heeli- leeli, oi, heeli- leeli,heeli- heeli-hell´u- lell´u, heeli- heeli, hell´u- lell´u.Oi, joba kuu kua koruq,oi, joba agu aia koruq,oi, joba päiv pää koruq.Oi, tiiq neiuqContinue Reading
Urvastõ Ilmaimmeq. Taivas tands´ LÄÄMIQ VÄLLÄ ILMA KAEMA,mis sääl ussõn ollõnõs?Taivas tandsõ, maa mürisi,pilveq leiväq pillakaari,kuu lei kulda rõngõliid. Viis: EÜS IX 1294 (79) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – A. O. Väisänen < Leenu Akermann, 62 a (1912). FonContinue Reading
Vahtsõliina Päiv * PÄIV, TULÕQ VÄLLÄ,seledäq ilma,kuludaq kulda,karratsõst kambrõst,vasitsõst vankrist,kullatsõst koplist,hõpõlivva perä päält. Tekst: E 54236 (5) < Vastseliina khk ja v, Tsäpsi – J. Sandra (1924).
Põlva Pääväsõnaq TULÕQ VÄLLÄ, PÄÄVÄKENE,ma anna sullõ pütü piimä,ma anna sullõ pätsi leibä.Viiq vihma Vennemaalõ,tuuq päivä miiq maalõ.Vennemaal vil´aq kuiusivaq,Saarõmaal sannaq palasivaq. RKM, Mgn. II 1179 a < Põlva raj, Mooste k/n, Järveküla /Põlva/ – O. Kõiva < Marie Urgand,Continue Reading
Põlva Pääväsõnaq * PÄIV, TULÕQ VÄLLÄ,tuuq pütt piimä,tuuq päts´ leibä,tuuq kats´ kalla. O. Kõiva: Millal seda loeti? A. Voll: Lats´ oll´, väikene, imä opas´, et ku päiv pilve lätt, sis lugõ – sis tulõ päiv jalq vällä. O. Kõiva: KasContinue Reading
Põlva Pääväle PÄIV, TULÕQ VÄLLÄ,palgas anna päts´ leibä,pütt piimä,kats´ nakla silkõ,nagõl räimi! Viis ja tekst: RKM II 208, 627 (2) < Põlva v, Himmaste k, Vainu t – H. Tampere < Marie-Rosaalie (Marie Rosalie) Juks, 80 a (1966).
Põlva Pääväsõnaq * PÄIV, TULÕQ VÄLLÄ,tuuq pütt piimä,kandsuots leibä,kausiga kile kah! O. Kõiva: Millal te seda lugesite? A. Paabut: Kar´ah kävemeq, sõs loimõq. Pääväle. RKM, Mgn. II 1174 a < Põlva raj, Mooste k/n ja as – O. Kõiva jaContinue Reading
Põlva Pääväsõnaq PÄIV, TULÕQ VÄLLÄ,tuuq pütt piimä,kats´ kandsu karaskit!Päiv, tulõq vällä,mina küdsä saiakivitseh keldreh (ja)karratsõh kambrõh. Viis: RKM II 208, 634 (5) < Põlva khk, Himmaste k – H. Tampere < Emilie Käis, 85 a (1966).Tekst: RKM II 208, 39/40Continue Reading
Urvastõ Pääväle PÄIV, TULÕQ VÄLLÄ,ma lää sullõ käümä,vii pütü piimä,poolõ pätsi leibä. RKM, Mgn. II 100 d < Antsla raj, Tsooru k/n /Rõuge < Urvaste/ – H. Tampere ja O. Niinemägi < Rosalie Hankov, 74 a (1957). Lit. E. TampereContinue Reading