Viisega laulumängoq

Karula

Hobõsõotsja. Joululaul

OLLALÕ, OLLALÕ!
„Kas ti näi’ mi hobõsiid?”
„Määnes olli ti hobõnõ?”
„Linalehte, laugiotsa.
Kas näi’ liina minevät,
Valga poolõ vaovat?”
„Es näe’ liina minevät,
Valga poolõ vaovat.
Otkõ’ ti külä orassilõ,
tandskõ’ külä tatrikilõ!”
„Mii’ iks otsõ orassilõ,
mii’ tandsõ tatrikilõ.”
„Ei olõ’ teil rokka jo ruvõn,
ei olõ’ kaara’ teil kanitu’!”
„Meil iks om jo rokka ruvõn,
meil kaara’ jo kanitu’.”
„A ku ti no hiiti’ hirrõ’ ette,
vai ti pandi’ palgi’ ette?”
„Õs mi no hiidä’ hirsi ette,
õs panõ’ palkõ ette!”

Hopõn saias kätte:

„Hirnu’, hirnu’, mi hingistä!”

Viis: EÜS VI 203 (48) < Karula khk – A. Kiiss (1909).
Tekst: H II 36, 193/4 (251) < Urvaste khk, Karula v – Gustav Seen < mitu „roomakõistõ” naist (1893).

Karula/Urvastõ

Hobõsõmäng

KULLA VELI, HÄÄ VELI, õllõle, lelläle, (või: ollalii, lellalii)
kas ti es näe’ minu hobõst,
õllõle, lelläle,
es näe’ liina minevät,
õllõle, lelläle,
Valga poolõ vaovat,
õllõle, lelläle?

Määres olli ti hobõnõ,
õllõle, lelläle?

Linalehti, laugiotsa,
õllõle, lelläle,
õrasilmi, kaputjalga,
õllõle, lelläle.

Otskõ ti külä orassõ’,
õllõle, lelläle,
tandskõ küä tatrikulõ,
õllõle, lelläle.

Hirnu’, hirnu’, hobõnõ,
tandsi’ talli, täkkukõnõ,
õllõle, lelläle!

Viis: RKM II 65, 433 (126) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – S. Porosson, A. Garshnek < Helmi Vill, 53 a (sünd 1904) (1957).
Tekst: EÜS VI 259/60 (43) < Karula khk ja v, Väheru < Urvaste khk, Vastse-Antsla v – A. Mõttus, J. Sossi < Ann Sild, 60 a (1909).

Rõugõ

Rikas puu

*

Mina puu rikas puu, kõik mu ossa’ tsirkõ täüs.
Ma lää pallõ umalõ: lupa’ mullõ ka üts tsirk!
Ei ma sullõ tsirku ei lupa’, sa’ käüt üüse hulk’man.
Ku sa mullõ tsirku ei lupa’, võta kõgõ parõmba.

Mängu juhatus. Üts tütrikkõ rida sais. No’ tulõ üts tütrik lauldõn: „Mina puu, vaenõ puu,“ jne. No’ läävä’ tõõsõ’ tütrigu’ tälle vasta ja laulva’: „Mina puu, rikas puu jne.“ No’, ku nä laulva’ är’, võtt ütsik tütrik riast kummastki otsast paariviisi seeni’ ku jääs sinnä’ ria asõmalõ ütsainus tütrik, kiä laul:

Mina puu, vaenõ puu, üttegi tsirku ossa pääl.

Ja no’ nakkas mäng jäl’ vahtsõst pääle.

Viis ja tekst: ERA II 120, 677 (2) < Rõuge khk, Pindi v, Leevi al – K. Ljubomirski (1935).

Harglõ

Rikas puu

*

MA OLÕ KUI ÜTS KAHAR PUU,
Mul omma’ ossa’ tsirkõ täüs.

Pallõ sinnu, kahar puu,
lupa’ mul üts ossakõnõ!

Ei mina anna’ säätsele kehväle
ütteainust ossakõist.

Lää esi’, võta esi’,
võta kõgõ parõmba.

Tekst: ERA II 26, 165 (10) < Latvija, Ape linn – Herbert Tampere < Emma Pels, 42 a (pärit Mõnistest) (1930).

Vahtsõliina

Teie tsirgukõist

*

Üts lats oll’ kesken herr, üte käe puul olli’ latsõ’ ja tõsõl puul kah rinnan. Herr hoitsõ mängjil käe alt kinni’ ja läts’ terve rinnaga ütsiku manu, kiä kavvõmban saisõ’ ja lauli’:

“MINA OLÕ RIKAS HERR,
kõik ossa’ tsirka täüs.”

Kolm kõrd tull’ herr mängijide vai tsirkõga ütsiku manu ja lätsi’ tagasi. Kolm kõrd laulti: “Mina olõ rikas herr, kõik ossa’ tsirka täüs.” Viimätse (kolmanda) kõrra aigu, siis astõ ütsik vasta ja laul’:

“Lää esi’, võta esi’
kõgõ paremba ossakõsõ!”

Võtt’ rinna ütest otsast üte mängjä ja tõsõ käega tõsõst otsast tõsõ ja läts’ är’. Rind nakas’ jäl’ edasi-tagasi käümä ja laulma:

“Mina olõ rikas herr,
kõik ossa’ tsirka täüs.”

Nika mängitäs, ku ütsik korjas kõik mängjä’ är’ ja jääs üts perrä. Sis saa tuu inneskine ütsik herräs ja nakas rinnaga laulma: “Mina olõ rikas…” ja kiä jäi ütsikus, tuu nakas jäl’ osakõisi võtma.

Tekst: ERA II 126, 439/40 (23) < Vastseliina khk, Misso v, Pupli t – A. Raadla < Heleene Tirruli (sünd 1865) (1936).

Karula

Joulu mängolaul

I osa. Pruudi rõivilõpandminõ.

Egä as’a nimetämise man kobõndas pruut tuud asja, jalakängmise man lüü jalga vasta maad.

KÄNGI’, KÄNGI’ JALGA!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Joba aja sukkõ!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Panõ’, panõ’ kängi!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Aja’, aja’ hamõt!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Köüdä’, köüdä’ vüüd!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Aja’, aja’ pruntsi!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Aja’, aja’ särki!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Panõ’, panõ’ rätti!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Aja’, aja’ kindiid!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

II osa. Koolõtaminõ..Peio surmani sais pruut pistü, ku laulun peio surma kuulutõdas, satas pruut istukilõ põrmandu pääle.

/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su esä kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su imä kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su sõsar kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su veli kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su lellä kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su lellänaanõ kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su uno kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su unonaanõ kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
su’ peenü peio kuuli.

III osa. Heränemine. Ku laulun peio ülesnõsõmist kuulutõdas, nõsõs ka mõrsja põrmandu päält üles.

Joba su esä eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su imä eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su sõsar eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su veli eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su lellä eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su lellänaane eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su uno eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su unonaanõ eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su peio eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!

Mõrsja nõsõs üles.

IV osa. Hüppämine. Mõrsja tands kõiki meeste- ja naistõrahvidõga järgemüüdä tsõõri seen läbi. Tands nakkas III osa kesken.

Üppä’, nuku, karga’, nuku,
tii’, nuku, jala’ teräväs!
Nurmõnuku, linnukõnõ,
mia meelest mesitsemb,
mia kaalast kallimb,
toolõ üskä hüppä’,
toolõ kaala karga’!

Nüüd vali mõrsja hindäle ütentandsja ja edesi lauldas tuu ütentandsja nimme nimeten (siin om nimes Piitre).

Piitre meelest mesitsemb,
Piitre kaalast kallimb –
Piitre üskä hüppä’,
Piitre kaala karga’!
Riisu’ Piitret rinnatsimi’,
kaku’ Piitret kaalatsimi’.

Päält tuu saat mõrsja uma ütentandsja tsõõri seest är’ ja mäng nakkas vahtsõst III osa algusõst pääle jne, niikavva ku tahetas vai kõik omma’ läbi tandsutõdu’.

Tands oll’, laulja ütelüse perrä, pal’as hüppämine, karglõminõ.

Mängjide sais I ja II osan: ringikäüjä’, laulja’, mõrsja, laulja’. Mängjide sais III osan: ringikäüjä’ (laulva’), mõrsja uma ütentandsjaga

Viis ja tekst: EÜS VII 877 (22) & EÜS VII 1046/53 (98) < Urvaste khk, Karula, Vana-Antsla v, Ähijärve k, Sibula t – M. Pehka, R. Tamm < Mari Leinos (Leinus), 65 a (1910).

Karula/Harglõ

Tsõõrilaul, koolõtaminõ

KEL JO OM ESE KOOLU’ –
koolõ’ – kurba mõrsija!
Kel jo om ime koolu’ –
koolõ’ – kurba mõrsija!
Kel jo om veli koolu’ –
koolõ’ – kurba mõrsija!
Kel jo om sõsar koolu’ –
koolõ’ – kurba mõrsija!

Kel jo om ese elun –
rõõmu – rõõmu mõrsija!
Kel jo om ime elun –
rõõmu – rõõmu mõrsija!
Kel jo om veli elun –
rõõmu – rõõmu mõrsija!
Kel jo om sõsar elun –
rõõmu – rõõmu mõrsija!

Karga’, karga’, mu sõsarõ,
rõõmu – rõõmu mõrsija!
Karga’, armõ’ ainekõsõ??
rõõmu – rõõmu mõrsija!

Viis: RKM II 65, 268 (18) < Karula khk, Vana-Antsla v, Kaika k (Antsla raj) – S. Porosson, A. Garšnek < Nasta Liivapuu 51 a (1957).
Tekst: E, StK 9, 112/3 (1) < Hargla – Paul Voolaine < Marie Prants (1922).

Vahtsõliina

Ilo. Mõrsja koolõtaminõ

*

Naase’ vai tütrigu’ iks inämbide aiõ’ tuud illo. Panti’ rõiva vai laudlina ala kesk tarrõ üts tütärlats, tõsõ’ teivä’ tsõõri sääl ümbre ja lauli’:

KOOLÕ’, KULLA MÕRSIJA,
koolnu’ks om imä sul,
koolnu’ ese,
koolnu’ks omma’ vanõmba’ mõlõmba’.
Koolnu’ om ülä,
koolnu’ üläl hüä hopõn.

Ku laulti üläst ja hobõsõst, sis sattõ tuu mõrsja maaha ja jäie põrmandulõ. Sis nakati tedä jäl’ laulma üles:

Tulõ’ üles, mõrsija,
eloh om iks imä,
eloh om ese,
eloh vanõmba’ mõlõmba’!
Tulõ’ks üles mõrsija,
eloh om iks ülä,
eloh ülä hüä hopõn!

Ku tsõõritegejä’ üläst lauli’, sis karas’ mõrsja üles. Tütrigu’ mänge’ taad illo kõrra läbi ja sis naksi’ jäl’ vahtsõt tegemä. Taad mitu kõrda järgepite es tetä’.

Tekst: ERA II 126, 393/4 (6) < Vastseliina khk, Misso v – Amanda Raadla < Ivvan Laiv (sünd 1877) (1936).

Urvastõ

Koolõtamisõ mäng

KOOLÕ’, KURBA MÕRSIJA! Koolõ’, kurba mõrsija!
Joba su imä koolõnõs, koolõ’, kurba mõrsija!
Joba su esä koolõnõs, koolõ’, kurba mõrsija!
Joba su veli koolõnõs, koolõ’, kurba mõrsija!
Joba su sõsar koolõnõs, koolõ’, kurba mõrsija!
Joba su miis koolõnõs, koolõ’, kurba mõrsija!

Tõsõ’, kurba mõrsija! Tõsõ’, kurba mõrsija!
Joba su imä elänes, tõsõ’, kurba mõrsija!
Joba su esä elänes, tõsõ’, kurba mõrsija!
Joba su veli elänes, tõsõ’, kurba mõrsija!
Joba su sõsar elänes, tõsõ’, kurba mõrsija!
Joba su miisi elänes, tõsõ’, kurba mõrsija!

Hüpä nuku, karga nuku,
tii nuku teräves,
nuku jala’ nobõõs!

Viis: EÜS VI 205 (57) < Karula – A. Kiiss (1909).
Tekst: H II 36, 57 (53) ja (54) < Urvaste, Karula, Vana-Antsla v – Gustav Seen < Jakob Kollin, 76 a (1893).

Karula

Mõrsja koolõtaminõ

I osa

OLDAR MARI VILDAR KÄVE.
Joba tulõ peig.
Aja’ tal amõt.
Oldar Mari vildar käve.
Joba tulõ peig.
Köüdä’ tal üüd.
Oldar Mari vildar käve,
Joba tulõ peig.
Aja’ tal ündrik.
Oldar Mari vildar käve.
Joba tulõ peig.
Panõ’ tal põllõ.
Oldar Mari vildar käve.
Joba tulõ peig.
Aja’ tal sukkõ.
Oldar Mari vildar käve.
Joba tulõ peig.
Panõ’ tal kängi.
Oldar Mari vildar käve.
Joba tulõ peig.

II osa

KOOLÕ’, KOOLÕ’, MÕRSIJA,
koolõ’, kurba mõrsija –
joba su esä koolnu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija –
joba su imä koolnu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsia –
joba su velle koolnu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija –
joba su sõsarõ koolnu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija –
joba su unu koolnu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija –
joba su lellä koolnu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija –
joba su ….. koolnu’.
Koolõ’, koolõ’ mõrsija,
Koolõ’, kurba mõrsija!

III osa

RÕÕMU, RÕÕMU MÕRSIJA,
tõsõ’ rõõmu mõrsija –
joba su esä elässe.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
tõsõ’ rõõmu mõrsija –
joba su emä elässe.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
tõsõ’ rõõmu mõrsija –
joba su velle elässe.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
tõsõ’ rõõmu mõrsija –
joba su sõsarõ elässe.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
tõsõ’ rõõmu mõrsija –
joba su unu elässe.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
tõsõ’ rõõmu mõrsija –
joba su lellä elässe.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
tõsõ’ rõõmu mõrsija –
joba su …..elässe.

Rõõmu, rõõmu mõrsija,
tõsõ’ rõõmu mõrsija!

Hüppä’, nukku, karga’, nukku,
tii’ jala’ teräves.
Kelle kaala kargas,
kelle üskä üppäs.
Hüppä’ nukku, karga’ nukku.
tii’ jala’ teräves,
nurmõnuku linnukõnõ.

Viis: EÜS VI 205 (57) < Karula – A. Kiiss (1909).
Tekst: E 68275/8 (9) < Karula khk, Sangaste v, Korijärve k – V. Palvadre (Valga l Tütarlaste Gümnaasium) < Karl Palvadre, 79 a (1930).

Urvastõ/Karula

Vanapoisi ja vanatütrigu mäng

*

KES MEIL OM ÄRÄ’ KOOLNU’?
Uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Kes meil om ärä’ koolnu’,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Vanatütrik ärä’ koolnu’,
uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Vanatütrik ärä’ koolnu’,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Kohes tedä mateti?
uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Kohes tedä matõti,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Roosiaida ruusa sisse,
uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Roosiaida ruusa sisse,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Mis tallõ pääle kasvi,
uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Mis tallõ pääle kasvi,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Roosinuppõ rohkõstõ,
uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Roosinuppõ rohkõstõ,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Kis tedä kaema kävve’,
uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Kis tedä kaema kävve’,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Riidi kävve’ Riia s’aksa’,
uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Puulpä kävve’ poodiselli’,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

KIS MEIL ÄRÄ’ KUULI?
Uh ah ha, uh ah haa!
Kis meil ärä’ kuuli,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Vanapoiss ärä’ kuuli.
uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Vanapoiss ärä kuuli,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

kohes tedä matõti,
uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Kohes tedä mateti,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Rabasuhu’ rampõ ala’,
uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Rabasuhu’, rampõ ala’,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Mis tallõ pääle kasvi?
Uh ah ha, uh ah haa!
Mis tallõ pääle kasvi,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Kahru-uhak pääle kasvi,
uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Kahru-uhak pääle kasvi,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Kis tedä kaema kävve’
uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Kis tedä kaema kävve’,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Hundi’ kävve’ hulgakaupa,
uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Hundi’ kävve’ hulgakaupa,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Kahru’ kävve’ karjakaupa,
uh-ah-ha, uh-ah-haa!
Kahru’ kävve’ karjakaupa,
jump-vai tirivere, jämme puu,
jump-vai tirivere, jämme puu!

Eesti tütarlatsi gümnaasiumi latsi armsamb tsõõrimäng.

Tekst: RKM I 13, 549/51 & RKM I 13, 552/4 < Urvaste v, Karula – Anna Pärsimägi < Leena Hain (1976).

Urvastõ

Mõrsja koolõtaminõ. Leinämäng. Joulumäng

Koolõtaminõ. Seeni’ sais mõrsja, kooni’ peig är’ koolõs; peio surma man lask mõrsja maaha (esä tukila põrmandulõ). (joonis)

KOOLÕ’, KURBA MÕRSIJAS,
joba su esä kuuli.
Koolõ’ kurba mõrsijas,
joba su imä kuuli.
Koolõ’ kurba mõrsijas,
joba su sõsar kuuli.
Koolõ’ kurba mõrsijas,
joba su veli kuuli.
Koolõ’ kurba mõrsijas,
joba su lellä kuuli.
Koolõ’ kurba mõrsijas,
joba su lellänaanõ kuuli.
Koolõ’ kurba mõrsijas,
joba su unu kuuli.
Koolõ’ kurba mõrsijas,
joba su peenü peio kuuli.

Heränemine. Peio ülesnõsõmisõ man nõsõs mõrsja vahtsõst üles.

TÕSÕ’, RÕÕMU MÕRSIJAS,
joba su esä eläs.
Tõsõ’, rõõmu mõrsijas,
joba su imä eläs.
Tõsõ’, rõõmu mõrsijas,
joba su veli eläs.
Tõsõ’, rõõmu mõrsijas,
joba su sõsar eläs.
Tõsõ’, rõõmu mõrsijas,
joba su lellä eläs.
Tõsõ’, rõõmu mõrsijas,
joba su lellänaanõ eläs.
Tõsõ’, rõõmu mõrsijas,
joba su unu eläs.
Tõsõ’, rõõmu mõrsijas,
joba su ununaanõ eläs.
Tõsõ’, rõõmu mõrsijas,
joba su tädi eläs.
Tõsõ’, rõõmu mõrsijas,
joba su peigmiis eläs.

Hüppämine. Mõrsja tands kõiki meeste- ja naistõrahvidõga järgemüüdä tsõõri seen läbi. Tands nakkas III jao algusõn.

HÜPPÄ’, NUKU, KARGA’, NUKU,
tii’ minu jala’ teräväs,
nurmõnuku linnukõnõ.
Mia meelest mesitsemb,
mia kaalast kallimb,
toolõ üskä hüppä,
toolõ kaala karga –
Saal’a meelest mesitsemb,
Saal’a kaalast kallimb,
Saal’a üskä hüppa,
Saal’a kaala karga.
Riisu Saal’a rinnatsimi,
kaku Saal’a kaalatsimi.

Laulda’ mõrsja rõivilõpandmist. Egä as’a laulmisõ man kohendas mõrsja tuud asja, jalakängmise man lüü jalga vasta maad.

(Märkus: Elstre Maali om mõrsja nimi)

Kängi’ kängi’ jalga,
Elstre Maali,
Elstre käüvä’,
joba tulõ peig.
Joba aja’ sukkõ,
Elstre Maali,
Elstre käüvä’,
joba tulõ peig.
Panõ’ panõ’ kängi,
Elstre Maali,
Elstre käüvä’,
joba tulõ peig.
Aja’ aja’ hamõt,
Elstre Maali,
Elstre käüvä’,
joba tulõ peig.
Köüdä’ köüdä’ vüüd,
Elstre Maali,
Elstre käüvä’,
joba tulõ peig.
Aja’ aja’ pruntsi,
Elstre Maali,
Elstre käüvä’,
joba tulõ peig.
Aja’ aja’ särki,
Elstre Maali,
Elstre käüvä’,
joba tulõ peig.
Panõ’ panõ’ rätti,
Elstre Maali,
Elstre käüvä’,
joba tulõ peig.
Aja’ aja’ kinda’,
Elstre Maali,
Elstre käüvä’,
joba tulõ peig.

Viis ja tekst: EÜS VII 877/8 (22) & EÜS VII 1296/1302 (98) < Karula khk, Vana-Antsla v, Ähijärve k, Sibula t – R. Tamm, M. Pehka < Mari Leinos (Leinus), 75 a (1910).

Urvastõ

Leinämäng

*

KOOLÕ’, KURBA MÕRSIJAS,
joba su suuri sugu koolu’,
koolõ’, kurba mõrsijas
joba su peenü peiu koolu’,
koolõ’, kurba mõrsijas,
joba su esä, imä koolu’,
koolõ’, kurba mõrsijas,
joba väiku veli koolu’.

Tõsõ’, rõõmu mõrsijas,
joba su esä, imä eläs,
tõsõ’, rõõmu mõrsijas,
tõsõ’, rõõmu mõrsijas
joba su peenü peiu eläs,
tõsõ’, rõõmu mõrsijas,
joba su väiku vellekene,
tõsõ’, rõõmu mõrsijas,
joba su suuri sugu eläs.

Hüppä’, nuku, karga’, nuku,
Tii’ nuku teräves,
nuku käe’ käbeʼes,
nuku jala’ nobõʼõs.
Mia su meelest mesitsep,
mia su kaalast kallip,
toolõ üskä hüppä’,
toolõ kaala karga’.

Tekst: H II 36, 196/7 (254 b) < Urvaste, Karula – Gustav Seen < mitu „roomakõistõ“ naist (1893).

Karula

Mõrsja koolõtaminõ

*

OLDARI MARI, VILDARI KÄVE,
joba tulõ peig.
Oldari Mari, vildari käve,
joba tulõ peig.
Aja’ tal amõt,
aja’ tal prontsi,
Oldari Mari, vildari käve,
panõ’ täl põllõ,
aja’ täl jakki,
panõ’ täl kampsi,
aja’ täl suka’,
panõ’ täl kängä’,
panõ täl rätti.

Mõrsjal om suurrätt pään, kumarusi kesken:

Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija,
joba su sõsarõ koolu’.
Koolõ’, koolõ’ mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija,
joba su velle koolu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija,
joba su esä koolu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija,
joba su emä koolu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija,
joba su lellä koolu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija,
joba su unu koolu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija,
joba su peiu koolu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija,
joba su mõrsja om är’ koolu,
maha’ õkva, mats, põrmatulõ.

Rõõmu, rõõmu mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija,
joba su esä elässe.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija,
joba su unu elässe.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija,
joba su peiu elässe.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija,
joba su tsõdsõ elässe.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija,
joba su lellä elässe.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija,
joba su sõsarõ elässe.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija,.

(Ütle’ kedä taht sugulaisi.)

Üppä’, nukku, karga’ nukku,
tii’, nukku, jala’ teräväs.

Sis võtt mõrsja tandsma kedägi.

Tekst: ERA II 284, 613/5 (588) < Sangaste khk ja v < Karula – Liis Pedajas < Elisaveta Krall (sünd 1866) (1940).

Karula

Mõrsja koolõtaminõ

*

Kurvalt:

KOOLÕ’, KOOLÕ’, MÕRSIJA,
koolõ’, kurba mõrsija!
Joba su velle kuulu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija!
Joba su sõsarõ kuulu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija!
Joba su esä koolu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija!
Joba su imä koolu’.
Koolõ’, koolõ’ mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija!
Joba su tädi kuulu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
koolõ’, kurba mõrsija!
Joba su peiu koolu’.
Koolõ’, koolõ’, mõrsija,
Koolõ’, kurba mõrsija!

(Mõrsja koolõs är’)

Rõõmsastõ:

RÕÕMU, RÕÕMU MÕRSIJA,
rõõmu, kurba mõrsija!
Joba su esä eläs.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija!
Joba su imä eläs.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija!
Joba su velle’ eläse’.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija!
Joba su sõsarõ’ eläse’.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija!
Joba su tädi’ eläse’.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija!
Joba su peiju eläs.
Rõõmu, rõõmu mõrsija,
rõõmu, kurba mõrsija!

(Pruut tulõ üles ja hüppäs tarrõ piteh)

Hüppä’ nuku, karga’ nuku,
tii’, nuku, jala’ teräves!

Viis: EÜS VI 205 (57) < Karula – A. Kiiss (1909).
Tekst: EÜS VI, 279/81 (56) < Karula khk ja v, Väheru < Sangaste khk – A. Mõttus, J. Sossi < Liisa Krall, 43 a (1909).

Karula

Talsipühä lekõri’

*

Mängjä’ saisva’ katõn rian: ütstõõsõ vasta, käest kinni’ hoitõn ja edesi-tagasi kõigutõn. Kolm mängjät – üts nuurmiis ja kats esämiist – käüvä’ tõõsõ ria ümbre: iin esämiis, sis nuurmiis, sis tõõnõ esämiis, esi’ nää’ laulva’ ja kaesõ’ hoolõga tõõsõ ria mängjit.

LEKÕRI’ LÄÄVÄ’, LEKÕRI’ LÄÄVÄ’,
lekõri’ otsva’ umma ossa,
lekõri’ kaesõ’ umma Kaie.

Tõõnõ rida hoit hinnäst herevil ja küsüs lauldõn vasta:

Mis lekõri’ tahtva’,
mis lekõri’ tahtva’?

Ümbrekäüjä’ vastasõ’ lauldõn:

Lekõri’ tahtva’ leiku luvvä’,
leiku lüvvä’, eiku hüvvä,
selle kehväle talulõ,
selle uuõlõ murulõ.

Tuu pääle laul murõhtõn edimäne rida:

Mis mi anna lekõrillõ?
Ei olõ’ kulda,
ei olõ’ hõpõt,
ei olõ’ tinna tettü,
ei vaskõ valõtu.
Kuri tii kullasta,
hõel tii hõbõʼõst,
vaivalinõ vasõ tii.

Tuu pääle vastasõ’ „lekõri’“:

Esʼ meil kotun kuldaseppi,
tii veeren tinaseppi,
vanni alla vaskiseppi.
Mi taha pruuti,
pääle pruudi mõrsijat.

Laulva’ vasta edimädse ria mängjä’:

Ei mi keelä’ teile pruuti,
ei mi hoia’ ottõmast.
Meil um nuuri neijukõisi,
sõstrõsilmi sõsarida,
punapõski piigakõisi.

Võta’, lekõr, uma pruut,
otsi’ üles uma mõrsja!

Sis võtt esämiis üte mängja näio käe, pand noorõmehe kätte, ria’ läävä’ kokko tsõõris, a „lekõri’“ ja mõrsja jääse’ tsõõri keskehe. Tsõõr õõts lauldõn edesi.

Sai, sai, siidisõrmi,
siidisõrmi, niidi nõlmi,
sai aabitsõ ajaja,
sai kirja kirutaja,
ohukõsõ umbõlõja,
peenikese pilutaja.

Järgmäne kõrd omma’ „lekõri’“ näio’ üten kaasa-naistõga. Mäng kõrdus, niisama laulusõnad: sääl, kon inne laulti „Mi taha pruuti“, laulva’ tõõsõ’:

Mii’ taha ts’urra,
pääle ts’urra peigmiist.

Ja sis:

Ei mii’ keelä’ teile peiut,
ei mii’ hoia’ attimast.
Meil om tarku tallipoissõ,
hoolikiid hobõsõpoissõ,
läbi pilu pistva’ kaara’,
läbi akna andva’ haina’.
Tallin söödet, tallin joodõt,
talli taga tandsutõt.

Ja viimäne salm lauldas:

Sai, sai suurõ mehe,
suurõ mehe, pikä poisi,
sai targa tallipoisi,
huulsa hobõsõhoitja,
kõrralitsõ luvvaköütjä.

Tekst: ERA II 1, 42/46 (6) < Karula khk, Vana-Antsla v, Jõepera k – Anna Pärsimägi < Triina Hermann, 76 a (1928 < 1906).

Karula/Urvastõ

Talsipühä likõri’

*

Mängjä’ saisva’ katõn rian, ütstõõsõ vasta, käest kinni’ hoitõn ja edesi-tagasi kõigutõn. Sis läävä’ edimädsest riast är’ kolm mängjät. Üts nuurmiis ja kats esämiist. Käüvä’ ümbre tõõsõ ria, üts esämiis iin, sis nuurmiis ja tõõnõ esämiis takan – laulva’ ja kaesõ’ hoolõga tõõsõ ria mängijit:

LIKÕRI’ LÄÄVÄ’, LIKÕRI’ LÄÄVÄ’,
likõri’ otsva’ umma ossa,
likõri’ kaeva’ umma Kaie.

Tõõnõ rida hoit hinnäst herevil ja küsüs lauldõn:

Mis likõri’ tahtva’, mis likõri’ vahtva’?

Ja ümbrekäüjä’ vastasõ’ lauldõn:

Likõri’ tahtva’ leiku lüvvä’,
leiku lüvvä’, heiku hüvvä
toolõ kehväle talulõ,
toolõ vahtsõlõ murulõ!

Tuu pääle laul edimäne rida:

Mis mi anna likõrillõ,
ei olõ’ kulda, ei olõ’ hõpõt,
ei olõ’ tinna tettü, ei vaskõ valõtu,
kuri tüü kullasta, hõel tüü hõbõʼõst,
vaivalinõ vasõsta.

Tuu pääle laulva’ ümbrekäüjä’:

Esi’ meil kotun kuldaseppi,
tii veeren tinaseppi,
vankri all um vaskseppi.

Mi taha pruuti,
otsi umma mõrsjakõista.

Tuu pääle laulva’ tõõsõ ria mängjä’:

Ei mi keelä’ teile pruuti,
ei mi hoia’ otsimast,
meil um nuuri neiukõisi,
sõstrasilmi sõsarida,
punapõski piigakõisi.

Võta’ nu, likõr, uma pruut,
otsi’ üles mõrsjakõnõ!

Tuu pääle võtt esämiis tõõsõ ria mängjist üte neiu, pand neiu käe noorõmehe kätte. Sis läävä’ mõlõmba ria mängjä’ kokko tsõõris. Tsõõri keskehe jääse’ neiu, nuurmiis ja kats esämiist.

Ümbrekäüjä’ laulva’:

Sai, sai siidisõrmi,
siidi sõlmi, niidi mõlmi,
sai aabitsõ ajaja,
sai kirja kirutaja,
ohukõsõ umbõlija,
peenikese pilutaja.
Mi kalli’ kasulatsõ’,
mi armsa’ imälatsõ’!

Peio asõmõl ots näio peiot. Mängo kõrd om sama. Noorõmehe asõmõl astus edimädsest riast vällä näio katõ kaasitajanaasõga. Näio saatja’ laulva’:

Mi taha ts’urra,
mi taha peiukõist,
otsi umma kaasakõist!

Ja tõõnõ rida laul.

Ei mi keelä’ teile peiut,
ei mi hoia’ otsimast.

Meil um tarku tallipoissõ,
hoolikiid hobõsõpoissõ –
läbi pilu pistva’ kaara’,
läbi akna andva’ kaara’.
Tallin süütvä’, tallin juutva’,
talli takan hobõsiid tantsutõvõ’.

Siist saat sa suurõ mehe,
suurõ mehe, pikä poisi,
kuulsa hobõsõhoitja,
kõrralitsõ luvvaköütjä,
majja pehme leevä tuuja,
üle külä uhkõ peremehe.

Tekst: RKM I 13, 522/4 < Urvaste v, Karula (Vana-Antsla v, Kabela k) – Anna Pärsimägi < Leena Liba (1976). (Viide kontr.)

Karula

Lekerimäng. Jõululaul

*

KOHES NEE’ LEKERI’ LÄÄVÄ’?
Leker tahtsõ leiku lüvvä’,
leiku lüvvä’, eiku lüvvä’,
selle uvvõlõ murulõ,
selle kehväle talulõ.

Ei olõ’ kulda, ei olõ’ hõpõt,
ei olõ’ vaskõ valõtu.
Esi’ olli’ kotun kuldasepä’,
tii veeren tinasepä’.

Tekst: ERA II 2,123 (1) < Karula khk, Vana-Antsla v, Haabsaare – H. Tampere < Meos Antsov, 81 a (1928).

Karula

Lekeri

„TÕSÕ’ LEKÕRI’ LÄÄVÄ’.
Midäs lekõri’ tahtva’?”

„Lekõr tahtsõ leiku lüvvä’,
leiku lüvvä’, eiku lüvvä’
selle kehväle talulõ,
selle uuõlõ murulõ.”

„Mis mi anna lekõrilõ?
Ei olõ’ kulda.
ei olõ’ hõbõhõt,
ei tinna tettüt,
ei vaskõ valõtut.”

„Kuri huul ti kullastõ,
hõel ti hõbõhõstõ.“

„Esʼ teil kotun kuldasepä’,
tii veeren tinasepä’,
vanial vaskisepä’.”

„Mi taha herrä,
pääle herrä esändet.”

„Võta’, võta’ herrä,
pääle herrä esändet.
Sai tark tallipoiss,
hoolikas hobõstõpoiss,
talli söödi, talli joodi,
taga talli tantsutõli,
läbi akna anni aina’,
läbi pilu pisti kaara’.”

Viis: RKM II 65, 434 (127) < Karula khk, Vana-Antsla v – S. Porosson, A. Garšnek < Helmi Vill (sünd 1904) (1957).
Tekst: RKM, Mgn. II 90 a < Urvaste khk < Karula khk – H. Tampere, A. Garšnek < Helmi Vill, 43 a (1957). Lit.E.Tampere (1978).

Karula

Lekeri’

*

Algusõn laulimi hulgani, vanamamma ja mina kah velega. Kui tuu edimäne salm lõpul oll’, sis pidi ma ütsindä laulma, nigu peigu uuta’ vai tahta’.

MIDÄS LEKERI’ TAHTSÕ’?
Leker tahtsõ leiku lüvvä’,
leiku lüvvä’, jeiku lüvvä’
selle uvvõlõ murulõ,
selle kehväle talulõ.

Taa ei olõ’ kuld,
taa ei olõ’ hõbõhõt.

Mis mi anna lekerile?
Esi’ kotul kullassepä’,
tii veerel tinassepä’,
vaaniallõ vaskisepä’.

Tütrik ütsindä:

Tahtsõ, tahtsõ herrä,
sai, sai herrä,
sai targa tallipoisi,
hoolikadsõ hobõsõpoisi.
Talli söödi, talli joodi.
takast talli tandsutõlli,
läbi pilu pistsõ haina,
läbi aknõ andsõ kaara.

Siin om tütrigu osa otsan, alust’ veli:

Tahtsõ, tahtsõ pruuti,
sai, sai pruuti,
sai peenikese pilutaja,

Tuud kirutust mul meelen ei olõ’ õigõdõ. Kerge kirutaja ollu’. Kitsõ kõvast umma pruuti. Tuu oll’ jõulumäng, vahtsõnõ aastak ja kolmõkuningõ mängiti.

Tekst: ERA II 284, 620/2 (596) < Sangaste khk ja v, Korijärve < Karula – L. Pedajas < V. Karolin (sünd 1892) (1940).

Harglõ

Leikari mäng. Näio anomidõ puhtus

*

ÜTE’ LEKERI’ TULÕVA’,
tõsõ’ lekeri’ läävä’.
Leker tahtsõ leigu lüüä’,
leigu lüüä’, heigu lüüä’
seolõ uuõlõ murulõ,
seolõ kehväle talulõ.
Anna’ meile pruuti,
pääle pruudi mõrsija.

Ei olõ’ kulda, ei olõ’ hõbõhõt,
mingas mina panõ mihele.
Mine’ ilmamaalõ –
tõtõlik sinu kullastõ
tõtõlik sinu hõpõst,
anna’ iks meile pruuti,
pääle pruudi mõrsijat!

Ait’uma andamõstõ,
paras pruuti pandamõstõ!
Mii’ lää lustilitsõ’,
lustilitsõ’, rõõmulitsõ’.
Tii’ jäät kurvalitsõ’,
Kurvalitsõ’, leinälitse’.
Teil latsõ’ laidõtasõ’,
teil pere’ pillutas,
lina’ teil kursil kulõhusõ’,
villa’ vakka vanõhusõ’.
Viis meil villu venütämä,
kats saa koodsõld kakkumadõ,
pandimi paari jahvamadõ.

Hiiru’ veevä’, halli’ toova’,
kõrvi’ kivile kööguti’.
Kos tii’ näkki’ mii’ hobõstõ?
Määräs olli tii’ hobõnõ?
Linalehti, laukiotsa,
köüds kuldanõ perän,
hõbõhõnõ ohilõig,
tallas’ külä tatriku,
hiidel’ külä hernen
segäsi külä siätsen.
Sis ma panni palgi ette,
sis ma hiidi hirre ette,
tarõ tei üles taadõrist,
saina’ lahkõ langussõist,
ussõ iine uibõunõ,
põõna’ pääle põdraluist,
sagara’ ka häräsarvist.

Sinnä’ sisse nuuri näiu,
vai kallis imekana
lohetsõid lugõmadõ,
anumõid arvama,
Mitu tuhat tulõnõs,
mitu sada saanõnõs,
Tuhat tulli lohetsõid,
sada saiõ anumõid.
Mõtli päivä paistavõ sõs,
kuu kulla hõrõtõvõ.
Es sii külh päiv paista’,
hõrõtõ-s kulla kuukõnõ.
Nii’ iks paistva’ näiu liua’,
näiu liua’, näiu laua,
näiu arma’ anumõ’.

Tekst: H II 32, 57/9 (42) < Hargla khk, Mõniste v – Jaan Pähn (1888).

Kanepi

Lekeri’ läävä’. Tallipoisis

*

Pühhilaul.

KOS LEKERI’ LÄÄVÄ’?
Mis lekeri’ tahtva’?
Lekeri’ tahtva’ leiku lüvvä’,
leiku lüvvä’, heiku lüvvä’
selle kinäle talulõ,
selle uvvõlõ murulõ.
Tõsõ’ lekeri’ läävä’,
mis lekeri’ tahtva’?
Mii’ ei taha’ kulda,
mii’ ei taha’ hõpõt.
Meil om kotun kuldaseppi,
tii veeren tinaseppi,
vaanial om vaskõseppi.
Mii’ taha herrä,
sai targa tallipoisi,
hoolikadsõ hobõsõpoisi.
Tallil süütse, tallil juutsõ,
taga talli tandsutigi,
läbi aknõ and’ kaaru,
läbi pilu pist’ hainu.

Seod om vastatsikku laulõt. Kuis vaeldus, tuud ma’ ei tiiä’.

Tekst: H III 29, 671 (3) < Kanepi – Johann Sööt (1901).

Urvastõ/Karula

Laulumäng. Ritkukakminõ

Mängjä’ istusõ’ muro pääl tsõõrin, jala’ pikän, kässiga ütstõõsõ pihast kinni’ hoitõn. Tsõõri kesken, pako otsan istus miis, kepp käen ja kott ola pääl, tuu om ritku perremiis.

Tõõsõlt puult, kavvõmbast, tulõ tõõnõ miis, kaabu pään, kott kangli all ja lapju käen. Lüü piidsaga esi’ õhku, kõnd ümbretsõõri ja laul.

TPRUU RIIGA RITKU PERRÄ,
lüü’ hobõst, hoia’ hinnäst,
tuu’ pütt suula,
kats püttü kaupa.
Är’ võtt’ Võnnu liina,
tagasi Tartu liina.

Maalõ murri musta sarvõ,
painutõlli paadi sarvõ
viinavaati veten,
ollõvaati otsiõn.

Ja ritku perremehe ette saisma jäien ja lapjuga vasta maad põrutõn küsüs tä kõvastõ:
Tulõja: „Tere’, tere’, peremiis, mis kaupa sul õigõ’ um?”
Perremiis vastas: „Piite, peterselle, uguritsõ ja nakriid.”
Tulõja küsüs: „Kas nu jakkus rohkõʼõllõ, et ku möösi’ mullõ kah?”
Perremiis: „Kos sa nuu’ panni’, mis ma sullõ iilä’ anni?”

Kauplõja: „Mul tull’ pall’u s’aksu:
veli Vinnemaalt,
sõsar S’aksamaalt,
tütär Türgimaalt,
poig Poolamaalt,.

Lätsi sõs merde mõskõmaie,
ojja uputõmaie,
poodi vette vaava väidse,
kaodi kalli S’aksa väidse.

Naksi väist otsimaie,
kalli perrä kaibamaie,
vaiu’ sõs hõtsku peterselli’
uppu’ är’ uguritsa’,
nakrõ’, peedi’ oja põhja!

Perremiis sis lupas ja ütles: „Võta’ sõs võta’, viil seo kõrra.”
Ja miis nakkas sis edimädsen rian istja iin kaibma, esi’ laul tuu man:

„Kaava, kaava kallist maast,
tsungi, tsungi sügäväst söödüst,
jummal andku’ juurikiid,
Pühä Maarja maraniid.”

Tüü olõ-õi sukugi kerge, miis kaib ja higistäs, tõmbas ritku (tuu om mängjit) käsist, a tuu om nii kõva, et mitte ei anna’, selle et järgmäne mängjä pidä tõist kõvva piha ümbrelt kinni’. Vaest sis, ku kaibja küländ higistänü’, lask tõõnõ käe’ vallalõ ja miis või uma’ ostõdu’ rida’ üles tõmmada’ ja är’ viiä’. Mäng või kestä’ niikavva, ku riktu om.

A egä rida iin piät miis vahtsõst kaibma ja laulma:

„Tpruu Riiga ritku perrä,
lüü’ hobõst, hoia’ hinnäst,” j.n.e.

Viis: RKM II 65, 432 (125) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – S. Porosson, A. Garšnek < Helmi Vill 53 a (sünd 1904) (1957).
Tekst: RKM I 13, 520/2 < Urvaste v, Karula (Vana-Antsla v, Kabela k) – Anna Pärsimägi < Leena Liba (1976). [vrdl. ERA II 147/50]

Urvastõ

Ritku kakminõ

Mängjä’ istusõ’ moro pääl tsõõrin, jala’ pikän, kässiga ütstõõsõ ümbrelt kinni’ hoitõn. Tsõõri kesken pako otsan istus perremiis. Tõõsõlt puult tulõ võõras miis, kaabu pään, kott sälän ja lapju käen, lüü piidsaga esi’ õhku, juusk ümbretsõõri ja laul.)

TPRUU RIIGA RITKU PERRÄ,
lüü’ hobõst, hoia’ hinnäst.
Tõi pütü suula,
kats püttü kaupa.
Är’ võti Võnnu liina,
tagasi Tartu liina.
Maalõ murri musta sarvõ,
painutõlli paadi sarvõ,
viinavaati veten,
ollõvaati otsiõn.

Ritku perremehe ette saisma jäien ja lapjuga moro pääle põrutõn hõikas:

„Tere’, tere’, peremiis, mis kraami sul õigõ’ om?“

Perremiis:

„Piite, peterselle, uguritsõ, nakrit.“

Kaupmiis:

Kas um jakku rohkõllõ,
et küünüs mullõ kah?

Perremiis:

Kos sa nuu’ joba panni’,
mis ma sullõ iilä’ anni?

Kaupmiis:

Mul tull’ pall’u s’aksu:
veli viirdü Vinnemaalt,
sõsar tulle S’aksamaalt,
tütär Türgimaalt,
poig Poolamaalt.
Lätsi sõs merde mõskma,
lätsi ojja uhtma.
Paodi vette vaava väidse,
kaodi kalli S’aksa väidse.
Naksi väist otsma,
kalli perrä kaibamõ.
Vaiu hõtsku petersell,
uppu är’ ugurits,
nakrõ’, peedi’ oja põhja.

Perremees sis:

Võta’, võta’ viil seo kõrra.

Miis nakkas sis edimädse rian istja iin kaibma, esi’ laul:

Kaava’, kaava’ kalõst maast,
tsungi’, tsungi’ sügävest söödüst.
Jummal andku’ juurikiid,
Pühä Maarja maraniid.

Tüü olõ-õi sukugi nii kerge, miis kaib ja higistäs, tõmbas ritka käsist, a tuu om nii kõva, et mitte perrä ei anna’, selle et järgmäne hoit edimädsest kõvva kinni’. Ku kaibja jo küländ vaiva om nännü’, lask tõõnõ käe’ vallalõ ja miis või rida är’ viiä’. Järgmädse perrä tullõn piät tä vahtsõst laulma:

Tpruu Riiga ritku perrä,
lüü’ hõbõst, hoia’ hinnäst jne.

Viis: RKM II 65, 432 (125) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – S. Porosson, A. Garšnek < Helmi Vill 53 a (sünd 1904) (1957).
Tekst: ERA II 1, 47/50 (7) < Urvaste khk, Vana-Antslav, Jõepera k – Johannes Semper (kirj) < Triina Hermann, 76 a (1928).

Karula

Ritkuvõtmisõ laul

PTRUU RIIGA RITKU PERRÄ!
Lüü’ obõst, oia’ innäst,
tuu’ pütt kulda,
tuu’ pütt suula,
kats püttü kaupa,
latsilõ saia,
noorilõ nuia,
vanulõ tubakut!

Ku nakati kaksama:

Seo om sinnin seemenakõr,
seo om kirriv keedinakõr,
Tohi-i varas jo varastõ’,
karjalatsi kaksadõ’!
Teiras-teiras,
nakõr kaksat – naba jätet.

Viis ja tekst: ERA III 7, 143 (23) & ERA II 115, 178/9 (5) < Karula ja v, Apja as – H. Tampere < Els Püss, 81 a (1935). Fon 445-c.

Rõugõ

Mängo seletüs

*

Latsõ’ istusõ’ maaha, põrmandu pääle vai maa pääle, ütstõõsõ üskä. Üts näist jääs saisma, võtt üte toki (nuia), istus toolõ ratsamuudu sälgä ja sõit nii mõnõ kõrra ümbre istjidõ. Peräkõrd jääs saisma, tõmbas kats kõrda põrmandut piteh ristitähte ja ütles: „Kriips, kraaps, siist saa!“

Üts istjist küsüs: „Mis sul vaia om?“
Vastus: „Ma tulli ritku otsma.“
Küsümine: „Kohes sa nuu’ rida’ panni’, mis ma sullõ eelä’ anni?“
Vastus: „Nuu’ panni sanna paja pääle, esi’ lätsi kotta kuuma putru maitsma, seeni’ olli’ külä pini’ är’ söönü’.“

Nüüd andas luba ritku üles kaksada’. Ridatahtja võtt edimädsel maanistjal kässipite kinni’ ja vinnas tedä üles, mink man tõõsõ’ tuud nii kergehe lasõ-õi, a peräkõrd siski perrä andvad. Üles kaksatu „ritk“ saa no’ ridaotsjas, a inneskine istus „ridas“ maaha tõisi taadõ. Nii lätt mäng edesi.

Tekst: H II 56, 1041/2 (2) < Rõuge – M. Jennes (end M. Laanela) (1896).

Vahtsõliina

Ritku otsma

*

Ritku perremiis pand rida’ (latsõ’) maaha istma põrmandu pääle, üte õks tõõsõ jalgu vaihõlõ, kässiga võtva’ tagomadsõ’ edimäidsil ümbre kihä kinni’ //[PILT] 1-2,2-3 jne.//, esi’ jääs ligi saisma.

Nüüd tulõ ostja: „Perremiis, tere’, mis aid?“
Perremiis: „Ritkuaid.“
Ostja: „Anna’ meile ka!“
Perremiis: . „Kos tuu panni’, miä eelä’ anni?“
Ostja (vabandõn): „Ar’ oll’ määnü’, pääliste all oll’ terve’.“

Variandi’:

“Ar’ kattõ.“
”Maaha sattõ, sääne asi, midä tsia’ ka söövä’.“
”Külalise’ tulli’.“
„Naabri (nimi, näütüses Tiidu pernaanõ) tull’, egäüts taht hamba pääle.“

Või ka laulda’:

„LÄTSI UJJA UHTMA,
merde mõskma,
Kattõ mu kallis lavva väits,
Läts’ alla ku libisi.“

(jne. vabanduisi)

Nüüd vii perremiis ostja mano ja lupa ritka võtta’. Ostja nakkas jalgu vaihõlt ja kõrvalt kaabitsõma // [PILT]/,/ esi’ laul:

Tsungi’, kaiva’, riitu-raatu,
Süväste, süväste, riitu- raatu,
Jummal anna’ juurikida,
Pühä Maarja maranit.

Viimäte nõst ostja ritka (last) jalgu pite üles, kisk kässi pite, kooni’ ritk vallalõ päses (tõõnõ pidä keskkihhä kinni’ ritka), esi’ kitt, lait rida kiskmisõ aigu kõvvu ehk määnüisi juuri tuu perrä, ku pia ritk maa seest vällä tulõ. Nii tege ostja nii mitu kõrda, ku seto ritka aiahn kasus. Viimädse rida man vabandas perremiis, et inämb olõ-õi tennüki, ja joova’ ostjaga viinapudõli tühäs.

Tekst: H II 60, 237/8 (5) – Vastseliina (Setu) – Jaan Sandra (1897).

Karula

Värehtimäng. Lihavõttõlaul

MIS TII’, SANDI’, SIIN SAISADÕ’, juuli, kuldsõ’ väreiin?
Mii’ saisa väreide, juuli, kuldsõ’ väreiin
Tii’ värre’ katski, juuli, kuldsõ’ väreiin
Mii’ esi’ parandõ, juuli, kuldsõ’ väreiin.
Minka tii’ parandõt, juuli, kuldsõ’ väreiin?
Siigagi, kullagagi, juuli, kuldsõ’ väreiin.
Kost sa, sant (sitt), sii sai’, juuli, kuldsõ’ väreiin?

Iila meil veli Riiast tulli,
juuli, kuldsõ’ väreiin,
täämpä pässi Pärnä alt,
juuli, kuldsõ’ väreiin,
Lumi rikk’ loogakirja’,
juuli, kuldsõ’ väreiin,
Sadu rikk’ saanikirja’,
juuli, kuldsõ’ väreiin.

Panõ’ amõ’ anna pääle, juuli, kuldsõ’ väreiin!

Mul amõ’ umblõmadõ, juuli, kuldsõ’ väreiin.

Panõ’ kaput kabja pääle,
juuli, kuldsõ’ väreiin,
panõ’ linik lehi pääle,
juuli, kuldsõ’ väreiin.

Mul linik lõikumadõ,
juuli, kuldsõ’ väreiin.

Viis: EÜS VI 198 (17) < Karula khk – A. Kiiss (1909).
Tekst: E 73432/3 < Karula khk ja v – M. Tamm (Valga Tütarlaste Gümnaasium) < Ann Pulst, 83 a (1931).

Karula

Värehtimäng

MIS TI SANDI’ SIIN SAISAT, juuli, kuldsõ’ värejä’?

Mii’ saisa värejidä, juuli, kuldsõ’ värejä’.

Tii’ värre’ katski, juuli, kuldsõ’ värejä’,
mingas tii’ parandõt, juuli, kuldsõ’ värejä’?

Siigõ, kullagõ, vereve niidigõ, juuli, kuldsõ’ värejä’.

Kost sa’, räbäk, sii sait, juuli, kuldsõ’ värejä’?

Veli eelä’ liinast tull’, juuli, kuldsõ’ värejä’,
toona’ pässi Pärnäst, juuli, kuldsõ’ värejä’.
Kui ei usu’, tulõ’ kaema, juuli, kuldsõ’ värejä’,
hobu ussõn meil luminõ, juuli, kuldsõ’ värejä’,
huu handa härmätü, juuli, kuldsõ’ värejä’,
sadu riknu’ saanikirja’, juuli, kuldsõ’ värejä’,
lumi riknu’ loogakirja’, juuli, kuldsõ’ värejä’.

Viis: EÜS VI 196 (8) < Karula khk – A. Kiiss (1909).
Tekst: E 68339 (2) < Karula khk, Vana-Antsla v – L. Antsov (Valga Tütarlaste Gümnaasium) < Liisa Antsov, 79 a (1930).

Karula

Joulumäng

MIS TI SANDI’ TAN SAISADÕ, juuli, kuldsõ’ värejä’?
Mii’ saisa värejen, juuli, kuldsõ’ värejä’.
Teil värte’ jo laonu’ juuli, kuldsõ’ värejä’.
Küll mi esi’ parandõgi juuli, kuldsõ’ värejä’.
Mingas tii’ parandõt, juuli, kuldsõ’ värejä’?
Siidigõgi, kullagõgi, juuli, kuldsõ’ värejä’.
Kos ti sitt sii sai’, juuli, kuldsõ’ värejä’?
Veli meil iilä’ Riiast tull’, juuli, kuldsõ’ värejä’,
toona’ pässi Pärnäst, juuli, kuldsõ’ värejä’.
Õs teil veli Riiast tulõ’, juuli, kuldsõ’ värejä’,
õs päse’ Pärnäst, juuli, kuldsõ’ värejä’.
Ku ei usu’, tulõ’ kaema, juuli, kuldsõ’ värejä’:
obu meil oli ärmätedü, juuli, kuldsõ’ värejä’,
loogaküüdse’ lumitõdu’, juuli, kultsõ värejä’,
saanikirja’ sadõʼõtsõ’, juuli, kuldsõ’ värejä’.

Viis ja tekst: ERA III 7, 147/9 (28) & ERA II 115, 176/7 (3) < Karula khk ja v, Apja as – H. Tampere, S. Kutti < Els Püss, 81 a (1935). Fon 446 d.

Kanepi

Värehtimäng, Pühhi aol

JUULI KULDSÕ’ VÄRÄJÄ’
Mis ti, sandi’, siin saisadõ’?
Mii’, saisa väräil.
Teil väräjä’ katski,
mingas tii’, parandat?
Siigõ ja kullaga.
Kost sa sitt sii, sai’,
kusiand kulla sai’?
Veli mul iilä’ Riiast tull’,
toona’ pässi Pärnält.
Kui ei usu’ tulõ’ kaema,
Hobu ussõn meil härmäne,
saanikirja’ sadõʼõtsõ’,
loogaküüdse’ lumitsõ’,
kaput pantu kabja pääle,
amõ’ pantu anna pääle,
linik pantu lehi pääle.

Egä sõna lõpun lauldas juuli kuldsõ’ väräjä’.

A teile ka, mu herrä’, soovi mina: ütelge’ sõna’ selgeste ja laskõ’ joru julgõstõ!

Viis: EÜS I 798 (74) < Hargla khk, Taheva v – J. Aavik < Leenu Kond, 64 a (1904).
Tekst: H III 29, 670 (2) < Kanepi – Johann Sööt (1901).

Karula

Siimanimäng

1

2

KOS LÄTT SIIMANI SEELI,
kos lätt perelilli herrä,
kos lätt tsilepuu nall’a?
Riiga lätt siimani seeli,
Riiga lätt perelilli herrä,
Riiga lätt tsilepuu nall’a.

Mis Riiga siimani seeli,
mis Riiga perelilli herrä,
mis Riiga tsilepuu nall’a?
Proua perrä siimani seeli,
proua perrä perelilli herrä,
proua perrä tsilepuu nall’a.
Proua kotun siimani seeli,
proua kotun perelilli herrä,
proua kotun tsilepuu nall’a.
Konnõs om siimani seeli,
konnõs om perelilli herrä,
konnõs om tsilepuu nall’a?
Härbänin siimani seeli,
härbänin perelilli herrä,
härbänin tsilepuu nall’a.

Mis tegi siimani seeli,
mis tegi perelilli herrä,
mis tegi tsilepuu nall’a?
Sukka koda siimani seeli,
sukka koda perelilli herrä,
sukka koda tsilepuu nall’a.
Mis sukka siimani seeli,
mis sukka perelilli herrä,
mis sukka tsilepuu nall’a?
Siidisukka siimani seeli,
siidisukka perelilli herrä,
siidisukka tsilepuu nall’a.
Näütä’ vällä siimani seeli,
näütä’ vällä perelilli herrä,
näütä’ vällä tsilepuu nall’a!
Ei näütä’ siimani seeli,
ei näütä’ perelilli herrä,
ei näütä’ tsilepuu nall’a.

Milles nii siimani seeli,
milles nii perelilli herrä,
milles nii tsilepuu nall’a.
Tandsi’ enne siimani seeli,
tandsi’ enne perelilli herrä,
tandsi’ enne tsilepuu nall’a!
Küll tands siimani seeli,
küll tands perelilli herrä,
küll tands tsilepuu nall’a.

Viis 1, viis 2: EÜS IX 1294 (80) & EÜS IX 1294 (nr tuhmunud) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Leenu Akkermann, 62 a (sünd Vana-Antslas) (1912).
Tekst: E 68269/70 (2) < Karula khk, Sangaste v, Korijärve k – V. Palvadre (Valga Tütarlaste
Gümnaasium) < Karl Palvadre, 79 a (1930).

Karula

Siimani-seeli. Tsõõri- ja torupillilaul

Koes läts’ Siimanni Seele,
koes läts’ Pirelilli herrä,
koes läts’ Tsilepu nall’a?
Riiga läts’ Siimanni Seele,
Riiga läts’ Pirelilli herrä,
Riiga läts’ Tsilepu nall’a.

Mis sinnä’ Siimanni Seele,
mis sinnä’ Pirelilli herrä,
mis sinnä’ Tsilepu nall’a?
Pruudi perrä Siimanni Seele,
pruudi perrä Pirelilli herrä,
pruudi perrä Tsilepu nall’a.

Kos pruut Siimanni Seele,
kos pruut Pirelilli herrä,
kos pruut Tsilepu nall’a?
Pruut kotun Siimanni Seele,
pruut kotun Pirelilli herrä,
pruut kotun Tsilepu nall’a.

Mis tegi Siimani Seele,
mis tegi Pirelilli herrä,
mis tegi Tsilepu nall’a?
Sukka kudi Siimanni Seele,
sukka kudi Pirelilli herrä,
sukka kudi Tsilepu nall’a.

Mis sukka Siimanni Seele,
mis sukka Pirelilli herrä,
mis sukka Tsilepu nall’a?
Siidisukka Siimanni Seele,
siidisukka Pirelilli herrä,
siidisukka Tsilepu nall’a.

Viis: EÜS VI 197 (16) < Karula khk – A. Kiiss (1909).
Tekst: EÜS VI 253/5 (37) < Karula khk ja v, Karula rdtj – A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi < Marie Sikk, 18 a (1909).

Urvastõ

Siimani Seele mäng. Joululaul

Seda laulu tunneb terve Urvaste kihelkond läbi ja läbi, aga ikka ainult tükati; keegi ei teadnud aga selles laulus ettetulevaid sõnu ära seletada. Teati ainult seletada, et teda palju aja eest jõulu ajal on lauldud, mille juures „kõnniti tsõõriga trahvi laulu perrä“.

KUNAS TULÕ SIIMANI SEELE,
kunas tulõ pirelilli herrä,
kunas tulõ tsilepu nali?
Jõulus tulõ siimani seele,
Jõulus tulõ pirelilli herrä,
Jõulus tulõ tsilepu nali.

Lätt lätt siimani seele,
lätt lätt pirelilli herrä,
lätt lätt tilepu nali.
Koes lätt siimani seele,
koes lätt pirelilli herrä,
koes lätt tsilepuu nali.
Riiga lätt siimani seele,
Riiga lätt pirelilli herrä,
Riiga lätt tsilepuu nali.

Viis ja tekst: EÜS VII 875 (12) & EÜS VII 1038/9 (88) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Haanja t – M. Pehka, R. Tamm < Krõõt Luik, 60 a (1910). Dbl EÜS VII 1282/3 (88)

1 EÜS I 797 (72) < Hargla khk, Taheva v – J. Aavik < Leenu Kond,  64 a (1904)

2 EÜS VII 89 (73) < Urvaste khk – M. Pehka < Marie Villemson, 65 a (1910)

3 EÜS IX 1291 (67) <  Urvaste khk, Vana -Antlsa  v – A. O. Väisänen,  A. Nirk, R. Tamm < Toomas Uibopuu, 59 a (1912/13).

Karula

Kaubamäng

TULKÕ SISSE, ELLERU,
noorõ’ mehe’, elleru,
siin om otav, elleru,
särgi kaupa, elleru.
Tulkõ sisse, elleru,
noorõ’mehe’, elleru,
siin om otav, elleru,
kübäre kaupa elleru.
Tulkõ sisse, elleru,
noorõ’mehe’ elleru,
siin om otav, elleru,
piibu kaupa, elleru.
Tulkõ sisse, elleru.
noorõ’mehe’ elleru,
siin om otav, elleru,
saapa kaupa, elleru.
Tulkõ sisse elleru,
noorõ’mehe’ elleru,
siin om otav, elleru,
pruudi kaupa, elleru.

Viis: EÜS VI 203 (49) < Karula khk – A. Kiiss (1909).
Tekst: E 68271/2 (4) < Karula khk, Sangaste v, Korijärve k – V. Palvadre (Valga l. Tütarlaste Gümn. õpil.) < Karl Palvadre, 79 a (1930).

Karula

Kauba ostmisõ mäng

1

2

MIS LIIN? ELLERUU!
Seo liin, elleruu,
kallis liin, elleruu,
kauba liin, elleruu.
Sisse, sisse, elleruu,
noorõ’ mihe’, elleruu,
sisse kaupa, elleruu,
ostamaie, elleruu.

Seo aalit, elleruu,
ammõ liin, elleruu,
sisse, sisse, elleruu,
noorõ’ mihe’, elleruu,
sisse ammit, elleruu,
ostamaie, elleruu!

Seo säärit, elleruu,
särgi liina, elleruu.
Sisse, sisse, elleruu,
noorõ’ mihe’, elleruu ,
sisse särke, elleruu,
ostamaie, elleruu!

Seo kallis, elleruu
kaska liina, elleruu,
sisse, sisse, elleruu,
noorõ’ mihe, elleru,
sisse kaskit, elleruu,
ostamaie, elleruu,

Seo saalit, elleruu,
saapa liina, elleruu,
sisse, sisse, elleruu,
noorõ’ mihe’, elleru,
sisse saapit, elleruu,
ostamaie, elleruu.

Seo rükit, elleruu,
rüä liina, elleruu,
sisse, sisse, elleruu,
noorõ’ mihe’, elleru,
sisse rüki, elleruu,
ostamaie, elleruu,

Seo kerge, elleruu,
kesvä liina, elleruu,
sisse, sisse, elleruu,
noore mihe, elleru,
sisse kesvi, elleruu,
ostamaie, elleruu.

Seo needit, elleruu,
nisu liina, elleruu,
sisse, sisse, elleruu,
noorõ’ mihe’, elleru,
sisse nissu, elleruu,
ostamaie, elleruu.

Seo õigõ, elleruu,
ua liina, elleruu,
sisse, sisse, elleruu,
noorõ’ mihe’, elleru,
sisse upõ, elleruu,
ostamaie, elleruu.

Seo tasan, elleruu,
tadrik liina, elleruu,
sisse, sisse, elleruu,
noorõ’ mihe’, elleru,
sisse tadrikit, elleruu,
ostamaie, elleruu.

Seo kallis, elleruu,
kaara liina, elleruu,.
sisse, sisse, elleruu,
noorõ’ mihe’, elleru,
sisse kaara, elleruu,
ostamaie, elleruu,

Seo läülä, elleruu,
läädsä liina, elleruu,
sisse, sisse, elleruu,
noorõ’ mihe’, elleru,
sisse läätsi, elleruu,
ostamaie, elleruu.

Seo kallis, elleruu,
kartohvli liina, elleruu,
sisse, sisse, elleruu,
noorõ’ mihe’, elleru,
sisse kartohvlit, elleruu,
ostamaie, elleruu.

Viis 1: EÜS VI 198 (18) < Karula khk ja v – A. Kiiss < Marie Sink, 78 a (1909).
Viis 2: EÜS VI 205 (56) < Karula khk – A. Kiiss (1909).
Tekst: H II 24, 268/70 (30) < Karula khk – P. Einer, J. Einer < Metusala (Metuusala) (pere)ema (1887/9).

*

LIIGU, LIIGU, ELLERO,
liinakene, ellero.
Sii liina, ellero,
siidiliina, ellero,
sii kallis, ellero,
kaubaliina, ellero.
Sisen siidi, ellero,
müüdenessä, ellero,
kalõvita, ellero,
kaubõldas, ellero.

(Jne.)

See laulu aigu omma’ kõik poisi’ ja tütriku’ istnuva’ ümbretsõõri ütstõistõlõ üskä ja sis omma’ õll’utanuva’ ütstõist põlvi pääl ja laulnuva’ sedä laulu. Üts om sis tsõõri sisen saisnu’ ja küsünü’: “Mis siin müvväs?” Sis om laulun vastatu “seo liina siidi liina, sisen siidi müüdänessä, Kalõvitta kaubõldas.”

Tekst: H II 56, 954/5 (1) < Kanepi – Carl Lipping (1895).

1 EÜS IX 1323 (181) < Rõuge khk, Vana-Roosa v, Savika k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Sohvi Kallion, umb 60 a (1912/13).

2 EÜS IX 1323 (182) < Rõuge khk, Vana-Roosa v, Savika k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Johan Kallion (vallavanem), umb 60 a (1912/13).

Rõugõ

Mehiläne, ringmäng

KIÄ AIAN, KIÄ AIAN?
Mehiläne aian:
Miä nimi, miä nimi?
Peru Piitre nimi.

Olku nimi, mis täl om,
seo aasta naist ei saa’.

(Vai: Olku nimi, mis täl om, seo aasta naasõ saa.)

Käü’ läbi, käü’ läbi;
läbi lilli lehti,
ku sa otsit, sis sa saat,
pallõ’ tõõnõ asõmõl.

On naisterahvas ringi sees, on mesilane ehk mingi taime lille nimi, on aga meesterahvas ringi sees, lauldakse „tõrvaskannu“ ehk mõni muu sõimu nimi. Nimede vahetus on selles laulus kõige tähtsam ja kas talle naist ehk meest lubatakse ehk ei.

Mängu kirjeldus.
Mängijaid võib olla õige palju. Valitakse välja üks meesterahvas ja teine naisterahvas. Teised moodustavad käest üksteisel kinni võttes ringi. Need kaks väljavalitut asuvad ringi sisse. Omavahel lepivad nad kokku, kumb “mehiläne”, kumb püüetav. Kui mees on “mehiläne”, siis ringis lauljad laulavad ka mehe nime. “Mehiläne” on ringi tsentris, kuna püüetav käib ligi teisi, s.t. ringi ääres. Kõik liiguvad tasakesi kuni sõnadeni “Käi läbi!” j.n.e. Nende sõnade juures ringi moodustavad mängijad jäävad seisma ja tõstavad käed ülesse üksteise käest ikka kinni hoides. “Mehiläne” hakkab oma ringikaaslast püüdma, kuna viimane ees põgeneb. Saab “mehiläne” oma püüetava enne kätte, kui püüetav kolmest väravast, s.t. kolmest paigast käte alt, läbi käinud, siis pääseb ta “mehiläsest” ära, kuna püüetav peab olema “mehiläne”. Endine “mehiläne” läheb ringi moodustavate sekka ja saadab uuele “mehiläsele” partneri (püüetava), kas mehe või naise. On uus “mehiläne” naine, siis peab püüetav olema mees ja ümberpöördult.

Kui aga endine “mehiläne” oma püüetavat kätte ei saa kolmanda väravani, siis peab ta ise uuesti “mehiläseks” jääme, kuna püüetav saadab talle enda asemele ringisseisjatest partneri, mehele naise ja naisele mehe.

Märkus: Praegu pole ma seda mängu kuskil näinud mängitavat. Küll aga mängiti teda mõni aeg tagasi.

Viis: EÜS V 1195 (1 v) < Rõuge khk – Jaan Gutves (1908).
Tekst: ERA II 102, 256/8 (5) < Rõuge khk, Nursi v – O. Maran < Mai Maran, umb 70 a (1935).

Urvastõ

Mesiaid, mäng

*

Kässist kinni’ hoitõn käüti ringi, lauldõn:

„KES AIAN, KES AIAN?”
”Mehiläne aian.”
„Mis nimi, mis nimi?”
”Manni timä nimi.”
”Olku nimi, mis om nimi,
seo aasta miist ei saa’.”

Käü’ läbi, käü’ läbi,
käü’ läbi roosipuhmõ
ja otsi’ kotust, kust sa saat
ja lükkä’ tõnõ sisse.

Tulõ vahtsõnõ mehiläne ja mäng kõrdus.

Tekst: RKM I 13, 542 < Karula khk, Urvaste v – Anna Pärsimägi (1976).

Karula

Joululaul

LÄTT LÄTT, MINU ELU,
lätt lätt, minu õnnõ,
lätt lätt, minu armas armukõ.
Kos lätt, minu elu,
kos lätt, minu õnnõ,
kos lätt, minu armas armukõ?
Riiga lätt, minu elu,
Riiga lätt, minu õnnõ,
Riiga lätt, minu armas armukõ.
Mis lätt, minu elu,
mis lätt, minu õnnõ,
mis lätt, minu armas armukõ?
Mis Riiga, minu elu (jne)

Pruudi perrä, minu elu.

Mäng seo mano:

Tandsõ’ kats paari vastatsikku, tõõnõtõõsõlõ jalga laulu takti perrä pandõn. Kats kõrda läävä’ paari’ tõõnõtõõsõlõ lähämbähe ja kats kõrda kavvõmbahe. Tandsva’ mõlõma’ poolõ’, a laul üts puul. Ku üts puul om uma salmi är’ laulnu’, laul tõõnõ puul vasta.

[joonis]

Pruut kotun, minu elu jne.

Näütä’ vällä, minu elu jne.

Kohes läts’, minu elu,
kohes läts’, minu õnnis? –
Liina läts’, minu elu,
liina läts’, minu õnnis,
liina läts’, minu armas armukõ. –
Medä tuuma, minu elu,
meda tuuma, minu õnnis,
medä tuuma, minu armas armukõ? –
Rätti tuuma läts,’ minu elu,
rätti tuuma läts’, minu õnnis,
rätti tuuma läts’, minu armas armukõ. –
Rätt kotun, minu elu,
rätt kotun, minu õnnis,
rätt kotun, minu armas armukõ. –
Kohes läts’, minu elu,
kohes läts’, minu õnnis? –
Kleiti tuuma, minu elu,
kleiti tuuma, minu õnnis,
kleiti tuuma, minu armas armukõ.
Kleit kotun, minu elu,
kleit kotun, minu õnnis,
kleit kotun, minu armas armukõ; –
Liina läts’, minu elu,
liina läts’, minu õnnis,
liina läts’, minu armas armukõ. –
Medä tuuma, minu elu,
medä tuuma, minu õnnis,
Medä tuuma, minu armas armukõ? –
Põllõ tuuma, läts’ minu elu,
põllõ tuuma, läts’ minu õnnis,
põllõ tuuma, läts’ minu armas armukõ.
Põll’ kotun, minu elu,
põll’ kotun, minu õnnis,
põll’ kotun, minu armas armukõ. –
Kohes läts’, minu elu,
kohes läts’, minu õnnis,
kohes läts’, minu armas armukõ? –
Liina läts’, minu elu, jne.
Medä tuuma, minu elu? jne.
Kängi tuuma, läts’ minu elu jne.
Kängä’ kotun, minu elu jne.
Kohes läts’, minu elu jne.
Liina läts’, minu elu jne.
Medä tuuma, minu elu jne.
Sukkõ’ tuuma läts’, minu elu jne.
Suka’ kotun, minu elu jne.
Kohes läts’, minu elu jne.
Liina läts’, minu elu jne.
Medä tuuma, minu elu jne.
Sõlgõ tuuma, minu elu jne
Sõlg’ kotun, minu elu jne.
Kohes läts’, minu elu jne.
Liina läts’, minu elu jne.
Medä tuuma, minu elu jne.
Siidi tuuma läts’ minu elu jne.
Siid’ kotun, minu elu jne.
Kohes läts’, minu elu jne.
Liina läts’, minu elu jne.
Medä tuuma, minu elu jne.
Helmi tuuma läts’, minu elu jne.
Helme’ kotun, minu elu,
helme’ kotun, minu õnnis,
helme’ kotun, minu armas armukõnõ.

Viis ja tekst: EÜS VII 879 (29) & EÜS VII 1312/4 (104) < Karula khk, Vana-Antsla v, Peetri t – M. Pehka, R. Tamm < Els Koemets, 46 a (1910).

Sama laulu viisivariandid:

1 ERA III 7, 147 (27) < Karula khk ja v, Apja as – H. Tampere < Els Püss, 81 a (1935).

2 ERA III 7, 134 (12) < Hargla khk, Taheva v – H. Tampere  < Liis Peltser, 77 a (1935).

3 EÜS IV 214 (284) < Hargla khk  – J. Kalkun

4 SKS, Hermann 14 (24) < Hargla – M. Hermann (1895-1897).

Harglõ

Tsõõrimäng

AADAMAL OLL’ SÄIDSE POIGA,
säidse poiga Aadamal.
Na es süü’, na es juu’,
na es tunnõ’ armastust.
Nimä’ ellive’ kõik üten
ja siis teive’ nimä’ nii:

Mängjä’ liigusõ’ tsõõrih, üts kesken. Laulu viimätside sõnno man tege kesken olija määntsegi liigutusõ, midä tsõõr perrä tege. Kiä mõista-ai perrä tetä’, lätt keskehe. Ku kõik tegevä’ perrä, jääs inneskine mängjä tsõõri keskehe.

Viis ja tekst: ERA II 156, 558 (50) < Tartu < Hargla khk, Laanemetsa v – A. Univer < Marie Univer (sünd 1869) (1937).

Rõugõ

Tsõõrimäng

*

Mängijaid võib olla piiramatul arvul mehi ja naisi. Üks naine (Roosi) on peategelane. Roosi nimetab teistest mängijatest endale isa, ema, venna, õe ja peigmehe. Igaüks peab oma osa meeles pidama. Roosi istub keset ruumi tooli pääle. Kõik teised võtavad käest kinni üksteisel ja moodustavad ringi. Roosi istub kogu mängu aeg kuna teised ringi käivad.

Mängu päähuvi on laulus, sest siin lauldakse vahel üksikult, vahel hulgani.

Laulu sõnad.

(Kõik pääle Roosi)

:,: Roosi istõ vangitornin,
aig oll’ ikäv uuta’. :,:
:,: Nägi essä kõndivat
müüdä mereranda :,:

(Roosi üksinda)

:,: Kulla esä, kallis esä,
lunasta’ mu vällä! :,:

(Isa üksinda)

:,: Minka ma su lunasta?
Mul ei olõ’ varra. :,:

(Roosi üksinda)

:,: Sul um kotun kolm täkku,
panõ’ üts neist pandis! :,:

(Isa üksinda)

:,: Parõmb jätä Roosi vangi,
ku ma uma täku panõ. :,:

(Kõik pääle Roosi)

:,: Roosi istõ vangitornin,
aig oll’ ikäv uuta’. :,:
:,: Nägi immä kõndivat
müüda mereranda. :,:

(Roosi üksinda)

:,: Kulla imä, kallis imä,
lunasta’ mu vällä! :,:

(Ema üksinda)

:,: Minka ma su lunasta?
Mul ei olõ’ varra. :,:

(Roosi üksinda)

:,: Sul um kotun kolm lehmä,
Panõ’ üts noist pandis! :,:

(Ema üksinda)

:,: Parõmb jätä Roosi vangi,
ku ma uma lehmä panõ. :,:

(Kõik pääle Roosi)

:,: Roosi istõ vangitornin,
aig oll’ ikäv uuta’. :,:
:,: Nägi velle kõndivat
müüdä mereranda. :,:

(Roosi üksinda)

:,: Kulla veli, kallis veli,
lunasta’ mu vällä! :,:

(Vend üksinda)

:,: Minka ma su lunasta?
Mul ei olõ’ varra. :,:

(Roosi üksinda)

:,: Sul um kotun kolm mõõka,
panõ’ üts noist pandis! :,:

(Vend üksinda)

:,: Parõmb jätä ma su vangi.
kui ma uma mõõga panõ. :,:

(Kõik pääle Roosi)

:,: Roosi istõ vangitornin,
aig oll’ ikäv uuta’. :,:
:,: Nägi sõsard kõndivat
müüdä mereranda. :,:

(Roosi üksinda)

:,: Kulla sõsar, kallis sõsar,
lunasta’ mu vällä! :,:

(Õde üksinda)

:,: Minka ma su lunasta,
mul ei olõ’ varra. :,:

(Roosi üksinda)

:,: Sul um kotun kolm sõrmust,
panõ’ üts noist pandis! :,:

(Õde üksinda)

:,: Parõmb jätä Roosi vangi,
ku ma uma sõrmusõ panõ. :,:

(Kõik pääle Roosi)

:,: Roosi istõ vangitornin,
aig oll’ ikäv uuta’. :,:
:,: Nägi peigmiist kõndivat
müüdä mereranda. :,:

(Roosi üksinda)

:,: Kulla peigmiis, kallis peigmiis,
lunasta’ mu vällä! :,:

(Peigmees üksinda)

:,: Minka ma su lunasta?
Mul ei olõ varra. :,:

(Roosi üksinda)

:,: Sul um meren kolm laiva,
panõ’ üts noist pandis! :,:

(Peigmees üksinda)

:,: Parõmb panõ laiva pandis,
ku ma Roosi vangi jätä. :,:

(Roosi üksinda)

:,: Esä täku’ saisma jäägu’
keset künniaigu! :,:
:,: Imä lehmä’ kinni’ jäägu’
keset hainaaigu! :,:
:,: Velle mõõga’ katski mingu’
keset sõataplust! :,:
:,: Sõsara sõrmusõ’ purus mingu’
keset kihlusaigu! :,:
:,: Peigmehe laiva’ sõitma mingu’
müüdä mereranda! :,:

Märkus: Mängu praegu üldse enam ei mängita. Harva mälestatakse.

Tekst: ERA II 102, 251/5 (4) < Rõuge khk, Nursi v – O. Maran < A. Soe (1935).

Rõugõ

Talopujamäng

MII’ AUSTA TALOPOIGA,
mii’ austa talopoiga,
kuis nii väega illos saa,
illos illos saa!

Seo talopoig võtt’ naasõ,
seo naanõ võtsõ latsõ,
seo lats sis võtsõ ammõ,
seo amm sis võtsõ suladsõ,
seost sulatsõst sai talopoig.
Seo talopoig lahku naasõst,
seo naanõ lahku latsõst,
seo amm lahku jne.

Viis ja tekst: EÜS V 1199 (16) < Rõuge – Jaan Gutves (1908).

Räpinä

Sõrmõmähkmise laul

KES LÄTS’ KESVI PÕIMÕMAIE, tseio, leio?
Mari läts’ kesvi põimõmaie, tseio, leio.
Lõõgas’ kesvä, lõõgas sõrmõ, tseio, leio.
Tulli peiu kaema, tseio, leio,
võtt’ siidi kaabu päält, tseio, leio,
mähke Mari sõrmõ kinni’, tseio, leio.

Viis ja tekst: SKS Lindpere 46 (104) < Räpina khk ja v, Tammistu k – S. Lindpere < Peeter Kirotar (1904-1905).