Räpinä Künjä küpär. Torrõ nuurmiis. Talopojalõ PEIO, PEIO, KÕND´E JO PERVE MÜÜDÄ,kaasa kalaranda müüdä,kuldakannussõ’ jalana,hõpõmõõk oll´ hõlmana.Näädäs´ nääle näiosille,üle mõtsa mõrsijille:„Kaege’ mino kannussid,murkõ’ miiltä mõõga pääle!“Mina kae mõtsah kündijid,kündijid ja külvijid,musta mulla pöörijid.Määres küpär kündijäl?Siidiküpär kündijäl.Määres mulla pöörijäl?Must oll´ mullaContinue Reading
Räpinä Är’ minku’ perrepojalõ NEIOKÕSÕ’, NOORÕKÕSÕ’,miä meil vika veerätellä’,kua meil vika kul´atõlla’!Emä opas´ ellehnä,karist´ kalmu minnehnä:„Tütär, hellä linnukõnõ,mino meelimar´akõnõ,innemb sa maka’ sulastõ man –sulastõ sugu suurõmbi,or´a seeme selge’emb!Sulasõl nurmõ suu veereh,palgalidsõl paio all.Pere-aga-poiga hoorapoiga,tükke suisa suuda anma,väel sõrmust vahetama.“Es maContinue Reading
Põlva Laim. Tano all ausamb * ELÄSI VIIL NII KUI ELÄSI,olõsi viil ni kui olõsi.Mes neo’ kur´a kuulutusõ’,halva rahva haugutusõ’,neo’ jo läävä’ läbi süäme,läbi helle hengekese,läävä’ läbi viimse varba.Ärä’ võedu’ leelolehe’,sõimadu’ mu sõna’ suuhtõ,sõimati mu silmile matal´,ülti pakso palgõga,ülti muContinue Reading
Põlva Vald ütles vana ollõv KÜLÄ ÜTEL´: „KÜL’ OM SUURI!“Valda ütel´: „Kül’ om vana!“Olõ-õi suuri, küläkene,olõ-õi vana, vallakõnõ.Küsüge’ igä imältä,ajagõ’ takah arma’alt.Külep tuu hamõh alalõ,puudõh poolipidämädä’,nuu’ räti’ rästä’äl,nuu’ kabla’ katussõh,miä ma peie väikohna,kua kanni kanasõh.Kõiv viil nuuri nurmõ pääl,vaher valgõContinue Reading
Rõugõ Kos´alaul MILLES VELLE’ MEIL VIHADSÕ’,kodurahvas kurvalidsõ’?Selle velle’ meil vihadsõ’,kodurahvas kurvalidsõ’,et no kosja’ kodu ei tulõ’,velle murulõ viinu ei veerü’. Ooda’, ooda’, vellekene,las nu tulla’ tullõv suvi,astu’ tullõv ajastaig,sis jovva ei kotust kosju saata’,velle murult viinu veerdä’ –ärä’ nu väsüse’Continue Reading
Räpinä/Põlva Unõnägo. Puu’ kos´an MAGASI MARI MÄELÄ, mari, kulda,lebäsi lindu kesälä.Näie unda hirmsat,tôista unda armsat. Visnapuu vii veereh,kuslapuu kua lävel,sarapuu sanna takah. Tulli üles hummongul,inne varra valgõ’õt.”Imekene, helläkene,môista’ sii uni minosta:visnapuu vii veereh,kuslapuu kua lävel,sarapuu sanna takah.” Visnapuul viina veerüse’,kuslapuulContinue Reading
Harglõ Unõnägu MAGASI MA MARJAMÄEL,sine-kül’-lille siän,hõpõlille hõlman,vaha-kül’-lille vaihõl;näie ma und hirmutud,tõistõ und näi armõtud. Kuuli ma’ poissõ puudavat,lüü-kül’-lülli lüüdävät,mõtli ma ollõv uma velle,sine-kül’-lilli linnukõsõ, –tuu oll´ võõras võllaskaal.Tahtsõ-ks kapla kaala panda’,tahtsõ lõiga lõõri panda’. Viis ja tekst: EÜS I 780Continue Reading
Rõugõ Unõnägu MÕISTKÕ’ ÄRÄ’ MU UNI,mis ma eelä’ unõn näi:vislapuu oll´ vii veeren,kuslapuu oll´ kua kõrval,sarapuu oll´ sanna kõrval,tammõpuu oll´ tarõ lävel,haavapuu oll´ aida lävel. Mõista ärä’ unõkõsõ,mis ti eelä’ unõn näi’:vislapuust juvvas viina’,kuslapuust käävä’ kos´a’,sarapuust saava’ saja’,tammõst saa tarrõContinue Reading
Rõugõ Unõnägo KUULÕ’, KULLA KÜLÄEIDI, miiri helleruu,tulõ’ üles hummogulta,mõista’ ärä’ minu uni,mis ma üüse unõn näie!Kuus´ oll´ mii’ kua lävel,sarapuu mi sanna lävel,tamm´ oll´ mii’ tarõ lävel.“Kuslapuust kos´a juuminõ,sarapuust saja sõitaminõ,tammõst tarõl tandsiminõ.” Viis ja tekst: ERA III 7, 52Continue Reading
Räpinä Uibo. Kolm ubinat MIS SÄÄL SALONA JO SINETI, SINETI,mis sääl mustõt´ murro veereh?Uibo salona jo sineti,uibo mustõt´ murro veereh.Mito ossa uibol olli?Kolmi ossa uibol olli –üts´ oll´ vahalõ jo valõtu,tõõn´õ hõpõt hõpõga,kolmas kullal kirotõdu. Mis oll´ vahalõ jo valõtusiiContinue Reading
Räpinä Kolm ubinat MIS SÄÄL SALONA JO SINETI,mis sääl mustõt´ murro veeren?Uibo salona jo sineti,uibo mustõt´ murro veeren.Mito-ks ossa uibon olli?Kolmi ossa uibon olli.Mito-ks ubinat ossa külen?Kolmi ubinat ossa külen:üts´ oll´ võiulõ võiõtu,tõõn´e vahalõ valõtu,kolmas kullalõ kiro(tõ)tu.Mis oll´ võiulõ võiõtusiiContinue Reading
Harglõ Kolm ubinat MIS SÄÄL MÄE PÄÄL VERETÄS? Viis-vaas-veereli, hoi marja, hoi marja, pikk´ pilli hainamaalõ!Uibu mäe pääl veretäs.Mitu ossa uibun om?Kolm ossa uibun om.Mitu ubinat ossan om?Kolm ubinat ossan om.Üts´ om kullat kullaga,tõõn´õ hõbõt hõbõga,kolmas vasõt vasõga.Sii, mis kullatContinue Reading
Harglõ Ema nutab tütreid * PÄIV LÄTS´ ALLA KUI VERETI,imä ikk´ kui nõrõhti.Imä õks ikõs tütäreid,Leinas´ lehmänüssejäid,Kahits´ karjasaadijaid.„Tulõ’ õks leppä, nüssä’ lehm(ä),kahar kõiv, saada’ kari!“Ei saa’ lepäst lehmänüsjät,kaharõst kõost karjasaatjat,kui ei käse’ ummi kässi,aja’ ummi armõid jalgu.Panõ’ õks kängä’ käümä,jalatalla’Continue Reading
Karula/Harglõ Ema nutab tütreid PÄIV LÄTS´ ALLA VERETENNÄ,imä iki nõrõtõnna.„Mis sa nüüd ikõt, imäkene?“Imä iki tütäridä,leinäs´ lehmänüssijäde,kahits´ karjasaatõjadõ.„Ärä’ nu ikku’, imäkene,kül’ nu leppä lehmä nüsvä’,kahar kõivu karja saatva’.“ –„Ei saa’ lepäst lehmänüsjät,kaharkõivust karja saatjat!“ Viis: EÜS VII 878 (26) <Continue Reading
Rõugõ Tütar vette Vt Tampere: Kogu tekst noodi all.
Harglõ Tütar vette IMÄL OLI HULKA TÜTTÄREIDE,katsi hulka kanasõide,viisi pand villu venütämä,kuusi kangast kodomade,Ütte pand paiju=pardikeses,tõise tiiveere=tedrekeses,kolmada kännu koorekeses Imä tulli üles hommonguld,Vara enne valged.Nüs lehmä, saat karja,mõsk anuma aija pääle.Kõnni kua kaardõde,tegi tii tiiki poolõ,jäle aije järve poolõ.Vedi paaContinue Reading
Harglõ Tütar vette * EMAL OLI HULGA, EMAL OLI HULGA TÜTTÄRITA,emal oli hulga tüttärita,kat’si hulga, kat’si hulga kanasita,kat’si hulga kanasida.Üte õks pan’d tee veere, üte õks pan’d tee veere tedrekeses,üte pan’d tee veere tedrekeses.tõse pan’d paiu, tõse pan’d paiu partsikõsõs,tõseContinue Reading
Harglõ Ema ei viinud vette MELLE VAEVAN MI VAESE,piinan mi peenikse,surman suvilinnukese?Kas see olnes ima süüdü,vai küll ima sõsarde süüdü?Enämp nu olnes ima süüdü,kui küll ima sõsarde süüdü.Imä viie ilma vihalda sanna,mäele tõie mähkemedä.Pand mu orja oodete pääle,palgapoisse pat’ku pääle.Continue Reading
Põlva Vii vette! KUI SEO IMÄ MEILÄ OLLI,naanõ kallis meidä kanni,kui näit näio sündüvät,oholidsõ olõvat.Veli ütel’: „Vii’ vette!“Sõsar’ ütel’: „Sõku’ mutta!“Imä läts’ vette viimä,kaivanduhe kaotama,istõ maaha imetämä,mättä’älle mähkimähe.Innep seo kivi laheku’,põllupinnär’ pira mingu’,kui ma vere vette vii,uma karva kaivo kanna.HääContinue Reading
Vahtsõliina Ema ei viinud vette. Uibune neiu IME IKS POIGA IKSSI,ärä iks sündü tütärlats,helmekaala imekana.Sõsar ütel: „Sõku mutta!“Veli ütel: „Vie vette!“Sugu käski viijä suurtõ vette,võsa viijä võrõnguhe. Oh tuod ime hellakeist,oh tuod maamat maräkõist,ime lätsi vette viimä,kaivanduhe kandõmahe,ummi läts nurmiContinue Reading
Rõugõ Laimaja sajatus MIÄ NO ANDA SORIJALLÕ,kingiks keelepessijallõ, oh keelepessijal.Tükkü tuld ja tõõsõ tõrva,kolmandamas kuumi kivvi, oh, kuumi kivisid.Huss täll huulil kerinegu,palonäijo palgeelle, oh huss palonõis.Tiotsõi tüttärde imä,laidaõi naase latsilise, oh lastõ imäkest.Nu tikkõ tiotasõ,aganatsõ andma avvu, oh, tikkõ agana!KiäContinue Reading
Rõugõ Häbemata naisterahvas. Naise pilkamine ESI TÜKKE, TÜKKIT-PERSE,esi änksi, ate-pütt.Esi uigi uibiihna,esi mänge mäe pääl,esi kääni kälü kaala,murri sarvõ Mustikõl.Esi kääni põtsa kärsa,haari haria kikkalta,perra leije pini jala,karva katski kaasikõl.Kabla panni kassi handa,orrõ perrä parmulõ.Latsõ söödi, laoti potti,kulpi palliContinue Reading
Urvastõ Neiu meelitab poissi * POIG MUL MÄELE KÜND, kaśke,verevile, veitsilõ,kirevile härisilõ.Sinna ti sõsar taia tsiiret,tsia tsiirit, karja kargut’.Sõir täl ol’l sõba all,vatsk valgõ räti sisen.Kut’s mu poja kuusistullõ,pet’t poja pedästullõ,haugutilli aavistullõ,ala tä sõkk sõnajala’,pääle kat’t kastehaina. Viis ja tekst:Continue Reading
Rõugõ Poiss meelitab. Tule mulle. Isa- ja mehekodus. Kodus käimas VELEKENE HELLÄKENE,lätsi sa iks näiud otsima:ärä sa käve Kärgülähn,ärä sõõdi Sõmerbaluhn,alati Haani vallahn.„Tule nu mulle, näiukene,karga mulle, kaabukene!Ei ma nu sunni survema,pane ei pallu jahvema.Suure survi, halli jahvi,verrev veiContinue Reading
Harglõ Taevas tantsib. Neiu puu otsas MAGASI MA MAARIJA MÄEL,sine-lille siätsen,vaha-lille vaihel –näie ma unnde hirmutud,tõiste unnde armetud!Taavas tanndsõ, maa mürisi,pilve leie pillakaari,kuu tek kulla kringeleid,agu leie ahelõid! –„Astu iks maha AnnekeneHiidä maha Hipe(õ)kene,Karga maha Katrekene,Ilma pääle Hilsõkõnõ!” –„Ei maContinue Reading
Kanepi Tule tasa SIBI, SIBI SEINA MÜDÄ,sibi seina veerta müdä.Ärä sa tule tuhka pitti,tuha pääle jäävä jäle.Ärä sa kõnni kõrsi pitti,õlekõrre kõriseva.Tule takkast taari tõrdu.Ärä sa astu aani pääle,ega putku pulga kül’ge. Viis: ERA III 6, 247 (163) < KanepiContinue Reading
Põlva Tule mulle. Kolm aita * TULE MULLE, NÄIJOKENE,karga mulle, kabbukene,tulle mo hüvva hoidemahe,kulda kokko kaitsemahe.Mul om kulda kuhja pandu,hõppe sarda sallitu.Egga ma kässe kässikvvile,egga lasse lappatile –halli mul viva, hiro tova,kõrvi mul koddo kõigutase,musta morrole tsõriti.Kolm mul aida morrola:ütsContinue Reading
Põlva Tule mulle. Siidisõrmed * ILLOS TÜTRIK, VALGE TÜTRIK,kas’ke, kan’dke,kas sa lupat mulle tulla,mulle tulla, muile minnä.Siis sul olgu siidisõrme,siidisõrme, niidinäpu.Kodo jäta kolmi moodu,üks no suur suigumine,tõnõ kuri kostumine,kolmas vastavõtamine.Hommiku, kui üles tuled,sis aa tee tiigi poole,jala alla lauda poole.SiisContinue Reading
Räpinä Poiss meelitab ÕTOK TULÕ, VILU VEERÜS,hämmär meele hällünessä.Pimmehnä pihta likõ,hämärähnä sälgä hämme.Siin mii pilksu pimmehni,siin mii hällü hämäräni.Ega pimme meid ei petäega hämmär meid ei hälvä –meid iks petvä pikä poisihälväse hämme jala. Üü pikä nii pimedä,paiu padä niiContinue Reading
Vahtsõliina Poiss meelitamas VELE IKS KÜNNI MÄE PÄÄL,näijo kaits karja kaldeeh.Kaitsi iks karja, maitsi marja,nägi ta pilve tukevada,sagariko saavada.Karas vele kaabu ala,viirte vele vildi ala.Neijokene noorekene,sääl mii aime armu juttu,kõgõ kõnne kõneliNäijo puud puust puttõ sõira,mant makko ubina.Velekene noorekene,kui noContinue Reading
Põlva/Rõugõ Poiss meelitamas. Halb mees VELI TEK TIIMÄLDÄ,kurakõrva kuulmalda.Ollõ kaut osa pääle,viina kaut vii viirde.Pet õks näiju kuusistullõ:ala sõk sõnajala,pääle pet poolõ ööd,vausutalli valgõni,küüdsitälli kikkani:„Tulõ mullõ, näiju noori,karga mullõ, kaabu kulda!Panõ ei ma sinnu suurõstõ survuma,liialt kivve kiskuma.Hiiru mul veskileContinue Reading
Rõugõ Neiu puu otsas. Poiss meelitamas KIS SÄÄL KUUSÕN KUUGUNÕSSÕ,vaerinnõ vaagunõssõ?„Tulõ iks maha, Marikõnõ,linda maha, linnukõnõ!Meil um maja maasikiistliinakõnõ linnukiist.tarõ katus kana munõst.Sisen siidi koetas,vällän väitsi vahetõdas.“”Ei ma’ks inne maha lähä,ku tiit silda sibuliist,pooli silda porgõniist.Sis iks Mari maalo lät,linnukõnõContinue Reading
Rõugõ Tore neiu. Kihluse laul KIS SÄÄL KUUSÕN KUGUNÕSSA, airalladi rallalla?Mari kuusõn kugunõssa`.Kis sääl vahtrin vahinõssa?Liiso vahtrin vahinõssa.Kis sääl uibun ollõnõssa?Annõ uibun ollõnõssa,peiu all pallõnõssa:„Tulõ nu maha, Marikõnõ,astu maha, Annõkõnõ!”„Ei ma Mari maha lähä,Liisukõnõ maha linda,Annõkõnõ maha astu!Ku tiit sillaContinue Reading
Rõugõ Tore neiu NEIJO OLLI UIBIIHNA,poisi alla palleligi.Neijo saisi sarapuihna,kaabo alla kaebeligi:„Tull-nu mullõ, neijokene,karga mullõ, kabõkõnõ.Tull´ mu hüvvä hoitõmaie,tull´ mu varra vahtimaijõõõõ!“ Neid viisisid laulis Liiso Liblikas, kui tall „vanast=kandlist” selle laulude sõnad ette lugesin. Ja tõendas, et tema vanastiContinue Reading
Harglõ/Urvastõ Tore neiu KES SÄÄL KUUSÕN KUUGANÕS,kes sääl vahtren vahtinõs?Neio no kuugõn kuugunos,neio vahtran vahtinõs.„Tulõ no maalõ, Maalikõnõ,ilmalõ, ilusakõnõ.“„Ei ma, Maali, manu lähä,ilmalõ ilusakõnõ –tii mulle tinatreppi,vala vaski varvakõnõ.Sis ma, Maali, maha lää,ilmalõ, ilusakõnõ!“ Laulsivad tütarlapsed. Viis: EÜS IV 212Continue Reading
Põlva Torrõ näio meelitamas HIILI’, HIILI’, ILLOS OLÕ,vahi’, vahi’, valgõ olõ.Nulgast vahe’ noorõ’mehe’,värjä alta valgõ’ kübärä’.Kae’ kui illos ilotõllõs,kenä urba keerutõllõs. Viis ja tekst: EÜS I 997 (19 v) < Põlva khk – Miina Hermann < Johan Lõoke (1904).
Rõugõ/Kanepi/Vahtsõliina Naksi kirbuga kepsi lööma ESA LÄTS IMEGA MAGAMA,ja veli vele naisega.Kingas ma vaene külütelle?Latsi ma nuttes nullgalle,tüke tühjä sängule.Naksi kirbuga kepsi lööma,lutigiga lusti pidämä.Kirp oll kõrk, es kõnele,luttik laisk, es lauso sõnna. Viis: ERA III 1, 11 (1) <Continue Reading
Rõugõ/Kanepi Öösel üksi TULLÕNU ÕNNIS ÕDDAGUKÕNNÕ,kuu lä ma õks maggama?Ega üts lätt ummaga,ega miis umma naasega,velli läts noore noorikõga,tüü pois’ läts tüdrukuga.Kinka ma vaene piä minnema?Ma õks ikkõ nulga poole,tükki tühha sängu poole.Hellisässõ veere lavva,kollisassõ kolme lavva,põrrisassõ perrä lavva.Kõik ummaContinue Reading
Kanepi Öösel üksi ESÄ LÄTS EMAGA MAGAMA,nooremb veli noorikega.Kohes länne ma vaene?Vana kask mo kaasakene.vana särk mo sängükene.Kääna suu saina poole,lutikuga lusti pita,kirbuga kenaste elada,Lutik laisk, es lausu sõnna,kirp ol’ kõrk, es kõnele.Sis ma uigi, sis ma hõigi,uigi oma uinutajat,hõigiContinue Reading
Rõugõ Öösel üksi TULÕ ÕNNIS ÕDAGUKÕNÕ,tulõ armas aokõnõ,kohes mi lähä ööses,kohes mi hällü hämäräs?Pümmel umma pikkiä püksi,hämäräl umma hämme jala.Lätsi ma lõukalõ magama,lutikidega lusti pidämä,lutik olli laisk, es lausnu sõnna,kirp olli kõrki, es kõnõla.Vana kask mo kaasakõnõ,vana särk mo sängükene.ÖöContinue Reading
Kanepi Öösel üksi * ESÄ LÄTS´ IMÄGA’ MAGAMA,noorõmb veli noorikõga’,koes ma vaenõ lähä?Vana särk´ mu sängükene,vana kask mu kaasakõnõ.Käänä no suu saina poolõ,kirbuga kenäste kõnõlda’,kirp oll´ kõrk´, es kõnõla’,lutik laisk, es lausu’ sõnna,sõs mina uigi, sõs mina iki,uigi umma uinutajat,kaskasiiluContinue Reading
Kanepi Öösel üksi MAKKAS ÜTSI, MAKKAS KATSI,makkas mõni mõisenikku,mõni mõisene emanda,mõni poiss ja pruudikene.Magama minagi tahassi,Märdi musta mantelille,Andsu aha kuvve alla,Siimu siidi riidelilla,Piebu pikkile linulle.Ima läits esaga magama,veli läits nuore nuorikuga –kellega lää mina vaene?Vana särk muo sängikene,vana kask muoContinue Reading
Vahtsõliina Nekrutilaul * MÕISAPOISI’, AUSA’ POISI’,tii’ olt väega ilosa’.Ku õks tulõ süvä süküs,tasa talvõ alganõs,külh teid kabloh kor´atassõ,külh sis uh´oh otsitas.Võeda-s vigast väe pääle,haigõt sõaharo pääle,mõisapoisi’, ausa’ poisi’,tii’ olt väega ilosa’. Viis ja tekst: EÜS I 117 (11) < VastseliinaContinue Reading
Rõugõ Nekruti laul. Sügisel soldatiks * POOSÕKÕSÕ TIIJ MEHEKÕSÕ,talopoja tiij tammõkõsõ,üteh uibuh ta ossakõsõ,üteh laanõh ta ladvakõsõ.Ku õks tulõ süvä süküs,tasa talvõ alganõssa,naadas poissa põimamaiõ,noori mehi nopimaie.Võeta-ai vigast väe pääle,haigõt sõa haro pääle.Sinnä viijäs sirge vello,virga viijäs Vinnemaale,punapõski Poolamaale.Kodo kordContinue Reading
Põlva Nekruti laul. Sügisel soldatiks * KUN ÕKS, KUN ÕKS TULÕ TOO SÜVÄ SÜKÜS,naatas, naatas poisse är poimemaie,noori, noori tsurrõ är nopimaie.Võeta-i, võeta-i vigast joht väe pääle,haiget, haiget sõa no haro pääle.Virga, virga viiäse Vinnemaalõ,puna, punapõsõ hot Poolamaalõ. ERA IIIContinue Reading
Räpinä Nekrutiks võtmine POOSIKÕSÕ, TII’ MEHEKESE, poosikõsõ’, tii’ mehekese’,talopoja’ tii’ talopoja’ tii’ talopoja’ tammõkõsõ’,üteh uiboh ossakõsõ’,üte laanõ ladvakõsõ’.Kui iks tulõ süvä süküs,tasa talvõ alganõssa,naatas poissa põimõmaie,nuurimiihi nobimahe;võeta-i vigast väe pääle,haigõt sõaharo pääle;sinnä’ viiäs sirgõ vel’o,viksi viiäs Vennemaalõ,punapõski Poolamaalõ;kodo kõrd jääsContinue Reading
Räpinä Nekruti laul SÜKÜS TULÕ, SUVI LÕPÕS,tulõ meeste müümine,poissmeeste põimamine,noortõmeeste nobimine,kosilastõ korjamine.Imikene, maamakõnõ,mis sa minno sünnütellit,sünnütellit, kasvatõllit –võtnu’ rüppü, viinü’ vette,võtnu’ kangla, kannu’ kaivo.Innemb loonu’ lodjapuusta,paan´utanu’ purdõpuusta,kui sa lõit mu poisikõsõs,poisikõsõs, velekeses.Tartohe mu tahetigi’,Võrolõ mu veetigi’,sääl mu saisma säetigi’,musta mütsüContinue Reading
Põlva Nekrutilaul * POISIKESE, MEHEKESE,talopoja tammekese;üten uibun ossakese,üte laane ladvakese,kui tule süvä sükkus,tasa talve alganes.Naatas poissa põimamaie,noori mehi nopimaie.Ei võeta vigast väe pääle,haiget sõa haro pääle:senna viijas sirge vele,viksi viijas Venemaalre,punapõski Poolamaale.Kodo kõrd jääs kõverille,lugu lüvva lomberdille.Velekese, noorekese:üten koon kõneleme,velekeseContinue Reading
Harglõ Poiste tundmata saatus. Tamm JUMMAL´ TEENES SII KÕRRA,kua tõsõ ajast-aja,kohe meid kua jäänenes –mõni meid viiäs Vennemaalõ,saadõtõs Saarõmaalõ,kositas Kuramaalõ,sõaleevä sõglijas,vainukalõ kastijas.Äij sõklu’ syaleibä,tõnõ kastku’ vainukalgõ!Esi’ ma sõglu ese leevä,esi’ kasta velle kalõ,esi’ ma pühi ese muru,esi’ laabi velle lauva,PühiContinue Reading
Harglõ Kus olid, kui otsisin? HÕÕ-ÕI VELLEKESE’,hõõ-õi vellekese’,vellekese’ noorõkõsõ’!Kos sa, kos sa, kos sa olli’,kos sa olli’, ku ma otsõ? –Suun, suun, suun suurõ,suun suurõ soka all,laanõn, laanõn, laanõn laja,laanõn laja lihe all.Sääl mii’, sääl mii’ sääl mii’ seie’,sääl mii’Continue Reading
Räpinä Joodiku laul * TUUP VIINA TUUD’E, tuud’e, tuup viina tuud’e,klaas õlut kallati, kallati, klaas’ õlut kallati.Siid ma jõie rõõmuga, rõõmuga,lätsi kodo laaluga, laaluga.Nakas’ naane nurrama, nurrama,ma jäl’ vasta mürräma, mürräma.Tõrra sai päävä tõsõngos, tõsõngos,mürrä päävä minengos, minengos. Viis: ERVContinue Reading
Räpinä Kõrtsilaul KÕRDSINAAN’E JOS KRÕÕDAKÕNÕ,topsinaan’e Toorakõnõ!Är’ sa hinnäst heedütägu’,pall’o hinnäst pahandagu’!Tulli’ mii’ siiä’ suurõl summal,paha pall’o no rahvaga.Kõrdsi-naan’e meid naaraskõlli,mustakulmu muhahtõlli,et mii’ veeri viina mano,et mii’ litsi ligembälle.Mii’ jäl’ tiise iks, mis mii’ ütli;mis mii’ mõtli, tuud ka ütli.Ojo-os mi’Continue Reading
Karula/Urvastõ Joodiku laul VIILU, VIILU, VIINA TA’ASI’,Juuli, Juuli, juvva ta’asi’!Kost ma no, Viilu, viina saa,kost ma, Juuli, juvva’ saa?Võt´ma’ tarõn imände käen,noorõ provva puusa pääl.Toogõ’ meile tuuda olut,angõ’ tuuda haanikõt,magõ’õt mii’ maitsa’.Oia’ ti sinidse’ sita vetä’,makõpütü’ maa kündä’.Toogõ’ meile tuudContinue Reading
Põlva/Rõugõ Vihane neiu. Õllekõne. Õlu ja joomine. Õitsi laul KES AND VIINA VIHASILLÕ,ollõtoobi torvikillõ?Viina andas vereville,ollõtuupi ilusillõ –neo’ tundva’ toobi juvva’,tundva’ kanni kalluta’.Viin ütläs – viidä’ siin,olu ütläs – olõ’ siin.Kaugõ kül’ viidä, viinakõnõ,kaugõ kül’ olõ, ollõkõnõ.Härg mul viiäs mõisa’allõ,kummõr´sarviContinue Reading
Räpinä Viin. Joodiku laul VIINAKÕNÕ, VELEKENE, õllõ – õllõkõnõ mu umatsõkõnõ!Õllõ, õllõ man iks ilotagõ’,viina, viina man iks veerätäge’!Kui mii’, kui mii’ õlut ilota’ joomõ’,õlu, õlu tõrdul sõs tõrõligi,viin sõs, viin sõs haamih haagutõlli.Pia piäme’ mii’ õllõlõ illo,tõõsõ, tõõsõ iloContinue Reading
Harglõ Joodiku kojukutse ÜTS´KÕRD OLLI NOORIMIISI,noorimiisi, illus´ poiss´.Trii-rilla’, -traa-ralla’,trii-ridi-ridiral- la-lla’.Kõrdsin seie, kõrdsin jõiõ,laulsõ kõrdsilauva pääl.Trii-rilla’, -traa-ralla’,trii-ridi-ridiral- la-lla’.Sääl tulli kutsija jo lävel’,sõnatuuja akna all’.Trii-rilla’, -traa-ralla’,trii-ridi-ridiral- la-lla’.„Tulõ’ no kuu, noorimiisi,nõrgu’ kuu, nõrka poissi.Trii-rilla’, -traa-ralla’,trii-ridi-ridiral- la-lla’.Sõsar´ sul kotun koolõman,Sõsar´ kotun koolõman.” –Trii-rilla’, -traa-ralla’,trii-ridi-ridiral-Continue Reading
Vahtsõliina Kõrtsiskäija VELEKENE MA NOORÕKÕNÕ,noorõkõnõ, helläkene.Ku ma olli väikokõnõ,üles kasvi kar´assõsta,saiõ adra nõudõjast,leeväpuu liitejäst.Ärä’ ma künni külä nurmõ,raiõ rannani’ variko,teie Riiani’ ma rüki,Talinani’ tatõrikka.Oo minno poisikõista,vaka hinge vaimokõista,panni sälgä sinisärgi,maani’ massakarvalidsõ.Turuh minno tunistõdi,alõvih ausast peedi.Ku ma olli nuuri meesi,nuuri meesi,Continue Reading
Räpinä Ööhulkur LÄTSI KÜLLÄ, jo, kükkükalle, jo,hailos, leelos, jo, kükükala, jo,aija alta, jo, hargikalla, jo,hailos, leelos, jo, hargikalla, jo.Kaema külä, jo, kavalusi, jo,hailos, leelos, jo, kavalusi, jo, kos sie neijo, jo, magama lätsi, jo,hailos, leelos, jo, magama lätsi, jo.Neljo kõnde,Continue Reading
Vahtsõliina Ööhulkuja poiss * :,: Lätsi küllä, lätsi, lätsi küllä kükükalla, :,: kükükalla,:,: alta aia, alta, alta aia hargikalla, :,: hargikalla.:,: „Krõõt mu kulla, Krõõt mu, Krõõt mu kulla kabõhinõ, :,: kabõhinõ!Ava’ mullõ, ava, ava’ mullõ ussõkeista,ava’ mullõ, ava, ava’Continue Reading
Räpinä Vigurlaul KU MÄ INNE NOORÕMB OLLI,noorõmb olli, nõrgõmb olli,sõs mä karo kinni’ võti,jänesselle järgi joosi.Panni parmu kammitsahe,kiholasõ köödi kimpo,sääske sälüle söödü pääle,kirbu kinni’ kesä pääle. Viis: ERA III 6, 196 (38) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma k –Continue Reading
Harglõ Kui ma olli noorekene KU MA MUSTÕ NUURI OLLI, vai, vai, vai,nuuri olli, nopõ olli, vai, vai, vai,sis ma kirbu kinni’ võti,jänesele järgi joosi,oravõlõ otsa lei,panni parmu kammitsõdõ,noorõ naasõ naritsõdõ. Viis: EÜS IV 213 (280) < Hargla khk –Continue Reading
Karula Laul poistest SIIN OMMA’ POISI’ NIGU PULSTI’,noorõ’ ts´ura’ nigu nuusti’.Ts´ura’ käüvä’, tsuvva’ jalan,vanul poistõl viisu’ sällän,suust neil tulõ piibuhaisu,huulõ’ piibutsirdsiga.hobu neil iin ku hiireke,esi’ pääl ku paunakõ.Vot kos muial omma’ poisi’,omma’ priskõ’, ilusa’,egälütel saapa’ jalan,egäl ts´ural kalli’ kängä’.Suust eiContinue Reading
Rõugõ Poiste pilkamine OH TI POISI’, HÄÜTÜ’ POISI’,kuis ti tohit irvitelle’,ummi huuli hormitõllõ’!Suust teil juusk sinist suitsu,huulõkolgõst kunnaläkä.Täi’ teil haukva’ habõnin,kunna’ kakva’ kukrun,hiire’ piitskva’ persen.Käüt ti külä kõlgussin,ajat külä aganigun.Küpär´ jäi külä kõlgusallõ,särk´ jäi külä sängü ala’. Viis: RKM IIIContinue Reading
Rõugõ Tore noormees TULLI ÜLES HOMMUNGULT,mõtsa lätsi varajalt.Hiidi sälgä udsuhammõ,ette pisti pilupõllõ.Lätsi orgu ubinillõ,mäe pääle pähkenille.Tull´ mull’ vasta nuurimeessi,kobatsi kats kõrdsimeessi.Hopõn´ alla üütähti,miis´ pääl päävätähti,kinda’ käen kerigukirjä. Viis: EÜS VII 15 (136) < Rõuge khk – J. Gutves (1910).Tekst: EContinue Reading
Rõugõ Poiste pilge MINKE’ MÜÜDÄ, MUSTA’ MEHE’,tõrkõ’ müüdä, tõrvaskannu’!Är’ ti siiä’ sisse tulkõ’,neidä asju ostõma,kar´avitsu kauplõma!Ku neo’ as´a’ ostõtas,kar´avitsa’ kaubõldas,as´ust andas hulka rahha,kar´avitsust kallist rahha.Är’ iks viiäs hää’ mehe’,kor´atasõ’ korgõ’ kübärä’,siiä’ jääse’ sinelõvva’,vana’ halli’ habõna’.Täi’ teil haukva’ habõnin,kunna’ rüükvä’ kukrun,suustContinue Reading
Põlva Meie ja teie küla poisid KAEGÕ’ MII’ NUURIMIIHI,mii’ kolga kosilaisi.Meil umma’ poisi’ nigu pupi’,noorõ’mehe’ nigu nupi’.Kosilanõ kuldarikas,raudkäsi raharikas.Kotih umma’ kuldraha’,umma’ sanga [sangah?] saalidsõ’.Umma’ uhkõ’ uuriketi’,umma’ kalli’ kaalaräti’.Käävä’ hulgah nigu os´a’,käävä’ salgah nigu s´aksa’.Saa neil hulgah olt juvva’,saa neil salgahContinue Reading
Harglõ Oma ja võõra valla poisid KU MI KAIÕ SARU POISSÕ,kaiõ Saru nuuri mihi,ku na kiirdi’ kerigu poolõ,joosi’ jumalasynalõ,esi’ oll´ pääl ku päävätäht´,hopõn´ all ku aotäht´.Üü oll´ öölen Riia ristest,küpär pään kerigukiräst.Ku mi kaiõ Mõnistõ poissõ,kaiõ Mõnistõ nuuri mihi –kuContinue Reading
Räpinä Poiste pilge NUNNU, NUNNU, NUNNU, NOORÕ’ MEHE’,kui ti meele kurä’ olõt,sõs teid turul vahetõdas:viis vanna viiso vasta,kuus vanna kotti vasta,säidse vanna särki vasta,katõssa vanna kaskat vasta,ütessä üümütsü vasta. Viis ja tekst: EÜS VIII 176 (92) < Räpina khk, VerioraContinue Reading
Urvastõ Vennanaine käsib tules magada. Kus istun – iken * VELI VÕTI VEREVÄ NAASÕ,mustakulmu kur´a naasõ.Tuu käski tulõn maada’,kire alla keeritellä’.Vellekene helläkene,tii’ tinarihakõnõ,vala’ vaskihammõkõnõ –Tuuga või ma tulõn maada’,kire alla keeritellä’.Muidu olõsi nigu olõsi,muidu eläsi nigu eläsi,kos neo’ kur´a’ kuulutusõ’,ülihalva’Continue Reading
Rõugõ Vennanaine käseb tules magada MUL OLL´ VERREV VELLENAANÕ,lepäpakust lellänaanõ –käsk´ mul tulõn keerutõlla’,tulõ vahel vallatada’.Imäkene, helläkene,Tii’ mullõ tinanõ hamõ’!Imäkene, armukõnõ!Vala’ mullõ vaski pallapuul´ –hää um mul tullõ minnä’,tulõ kesken keeritellä’,tulõ vahel vallatada’. Viis: ERA III 3, 93 (85) <Continue Reading
Räpinä Ärge naerge neidusid ÄR’ TI, MEHE’, ÄR TI, MEHE’, MEIDÄ NAARKU’,inemise’, inemise’ indsitägu’.Määrtse’ mehe’ meid iks naari’,inemise’ indsitelli’,nuu’ jo ammu’ naarõtava’,muistõ muidõ kõnõldava’.Mullõ tulgu’ tuu jo miissi,saagu’ tuu saapasiiri,kel oma’ viiso’ viis’ süldä,kabla’ takahn katõssa süldä.Saa täl pääväs pästäskellä’,ajastajasContinue Reading
Karula/Harglõ Siin ei ole sinu oma. Poisid põlgvad, pole ehteid MIS TI VAHIT, VALGÕ’SILMÄ’,kogõhõllõt, musta’kolmu’?Ega tii’ umma siin ei olõ’,marjakõist mii’ man –tii’ uma ärä’ koolu,marjakõnõ maalõ viidü.Viidi Viru kerikudõaeti Arju kammõridõ.Virulanõ viina tõiõ,kirulanõ kellä leie,arjulanõ hauva kaib´!Melles poisi’ meidäContinue Reading
Harglõ Käost käterätt. Poisid põlgavad KÄGU KUUK KUUSÕ OTSAN,pihu laul pedäjüsen.Et see(-ks) kägu kätte saanu’,pihu piiu linnatanu’:käost (os) saanu’ käteräti,pihust pihme piharäti.Ega see kägu ilma kuugu’,ega see lindu ilma laula’:tahtsõ(-ks) süä laheda’,miili paha paugatuda’.Ennebi(-ks) lahes´ linnan hamõ’,paugatugi pallapuuli.Selle-ks poisi’ meidäContinue Reading
Harglõ Poisid põlgavad. Ema haual MELLES POISI’ MEIDÄ PÕLGVA’,laitva’ laisas noorõ’mihe’?Et oll´ hamõ’ halvust linust,pallapuuli pakalaist.(Veli tekk´ lina’ liiva pääle,säält sai pall´u pakalaid,üleliiga lemmikeid.Mis mi iks või võõra’ tetä’,kua võõra’ minnä’ kohe?Kuul tekk´ meile kurjastõ,katsku ülikalõstõ.) Et iks ollu’ umaContinue Reading
Rõugõ Poisid põlgavad, pole ehteid a) b) MILLE ÕKS POISI’ MEIDÄ PÕLI’,noorõ’ mehe’ meidä naari’?Et mi õks olli’ ilma helmildä’,kasvi ilma kaalatsilda’.Illus mi olõ ilma helmildä’,tsõõrik suurõlda’ sõlõlda’.Ku mi õks elä, osta helme’,ku mi õks kasu, osta kaaladsõ’.Mille õks poisi’Continue Reading
Põlva Laidan laisale * NÄIOKÕNÕ, NOORUKÕNÕ,mõsõ’ luits luigakõnõ,mõsõ’ annom as´akõnõ,mõsõ’ käsik käokõnõ.Mingu ei’ nuias nurmõ pääle,vääsäs vyyra vällä pääle!Kavvõst kaes kavval´ poiss´,üle nurmõ nuur´miis´,kui tu näio tüüd tegi,kui kabu kangast kudi –viis´ üüd, vass vüüd,kümme üüd, küünär kangast.Mii’ põlõ pikäleContinue Reading
Rõugõ Virkuse õpetus neiule KUULÕ’ IKS, TSÕÕRI TSÕDSÕKÕNÕ,tulõ’ iks üles hommungult,inne varra valgõt.Kängi’ ala aojala’,pääle kängi’ pääväjala’,keskehe kerigujala’.Mõsõ’ suu ja sui’ pää,köüdä’ kõrik korgõhe,pallapuuli parrahe.Vii’ tuli kotta,saada’ sau huunõhe,tii’ tii tiigi poolõ,aja’ jäle’ järve poolõ,aja’ rada ranna poolõ.Panõ’ sa vesiContinue Reading
Põlva Une virutamine * ÄRÄ’ UNI MULLÕ TULGU’,haiku mullõ harinõgu’!Ei ma istu’ unõ rekke,lammõ’ rammu ratta’allõ.Unõ regi madala,rammul ratas kallaspooli.Kiä jõus´e unda virota’,kiä rammu raputa’,sii istõ ilotarõh,laul´e rõõmulavva man,ilopikeri peohna,ilokanni kangõlahna.Kiä es jõvva’ und virota’,rammu manta raputa’,sii istõ ikutarõh,laul´e leinälavvaContinue Reading
Põlva Iku- ja ilotarehn * UNI TULLI UIKUNA,läbi laanõ lauldõna.Uni otsõ unista neiot,magajata Maiõkõista.Kiä iks istus unõ rekke,lammõ rammu ratta’allõ,tuu iks istus ikutarõh,laul ta leinälavva takah,ikku täl süvvä’, ikku juvva’,ikuga ta magama lätt,ikupikeri peohna,ikukanni kangõlanna.Kiä iks unda virotõlli,rammu manta raputõlli,tuuContinue Reading
Rõugõ/Põlva Uni. Neidude laul ÄRGU’ UNI MULLÕ TULGU’,haiku mullõ harinõgu’,astu’ esi ajamalda,tulõ’ üles tuustimalda.Kes iks istõ unõ rekke,lammõs´ rammu rattilõ,tuu istus ikutarõh,laul leinälavva pääl;ikupilli om täl peohna,ikukandlõ kanglah.Ikku süvvä’, ikku müvvä’,ikku trilli-tralli lüvvä’.Ärgu’ uni mullõ tulgu’,haiku mullõ harinõgu’.Uni iks muilõ,Continue Reading
Rõugõ Uninõ NEIOKÕNÕ, NOORÕKÕNÕ,noorkõnõ, nõrgakõnõ!Ärä’ hiitä’ unõ rekke,lamõgu õi’ rammu rattillõ,lumõlordsi lobotkahe.Unõl um regi madali,rammul ratas kallaspooli,lobotka um laonu’.Uni ei anna’ uuta kuubõ,magamine maani’ särki,unõst ei saa’ unikut,magamisõ iist massu. Ooda’, ooda’, unõkõnõ,anna’ aigu, haigukõnõ!Är’ sa inne mullõ tulgu’,haiku mullõContinue Reading
Urvastõ Hommikuhooled TULLI ÜLES HUMMUGULLA,varra inne valgõta.Mõsi suuda, suiõ päädä,kängse ala’ abujala’,pääle katõ päävä jala’.Lätsi vällä kaema:muidõ muru pühitü,minu muru pühkemätä.Imekene, hellekene,kingi’ mullõ kirstu võti,anna’ mullõ aida võti –kirstust võta kireviida,kirstu kaasõst kalõviida.Sälgä panõ säidse hamõt,ümbre ütesä kõrikat.Tõiõ ma vitsustContinue Reading
Rõugõ Neiu puhtad anumad SUIGU, SUIGU MA VAENÕ,nõrgu, nõrgu ma vaenõ!Ei ma suigu’ suvõ(?) [suurõ?, suurtõ?] peräst,ei ma nõrgu’ näiju(?) [nõo (vara)?] peräst:ma’ suigu suurõ tüü peräst,nõrgu varha nõsõngust.Varõs õks tulli varha jalalõ,inne aku hakikõnõ,inne päivä päästeläne,inne muidõ musta tsirku.MaContinue Reading
Räpinä Karske neiu TULLI ÕKS MA ÜLES HUMMOGULT,varra inne valgõt,lätsi ma õks mõtsa kõndimahe,hummogulta hulkumahe.Kiä õks mul vasta puttunõs,puttunõs õks, johtunõs?Vasta õks mul puttu vanamiis,ai jo õks ta rinda riidlõmahe,ai õks ta kaala kaklõmahe.Johtu õks vana vaiba väitse,kõrvalõ õks muContinue Reading
Karula * ÄRÄ’ TUNNUS TUU NEIU,kiä maka poissõ man –suu musta, käe’ musta’,tuu istus ikutarõn,laul ikulavva pääle.Ikupikri peon,ikulaasi lavva pääl,ikutuupi tooli pääl,ikukanni kandõlin.Arä’ tunnus tuu neiu,kiä poissa man ei maka’ –suu valgõ, käe’ valgõ’,tuu istus ilutarõn,laul ilulavva pääle,ilupikri peon,ilulaasi lavvaContinue Reading
Vahtsõliina Nii hoitke omma avvu NÄIOKÕSÕ’, NOORÕKÕSÕ’,kähhärpääga kabokõsõ’,nii hoitkõ’ umma avvu,kui roidu ruvva pääl,põrmu rõõsa piimä pääl.Mingu-i’ meeleldä’ mehele,taiulda’ talopojalõ.Miis´ pand tüüle meeletülle,kaasa tüüle kangõ’õllõ –tüvest puud tõstõmahe,ladvast puud laasimahe.Tüsse tüve tõstõminõ,rassõ ladva laasiminõ.Miä tüvest tettänessä,miä ladvast lastanõssa?Tüvest tetti näioContinue Reading
Räpinä Hoiatus poiste eest. Karskuse õpetus. Seni Näio-, näio-, näiokõsõ’ noorõkõsõ’,noorõkõsõ’, noorõkõsõ’, nõrgakõsõ’!/:Kos tii’ käüde’:/ tiida(<ä) müüdä,/:tiida(<ä) müüdä,:/ maada müüdä,/:pidäge’ tii’:/ pihtõ’ peohna,/: pihtõ’ peohna,:/ vassar’ käehnä./:Tulõ poiss’ teid:/ puttumaie,/:kelm teid kinni’:/ võttõmaie,/:naas’emiis’ teid:/ narrimaie, –/:lööge’ tälle:/ lõuga müüdä,/:koputagõ’:/Continue Reading
Põlva Tamm läheb tantsima MEIE TAMM LÄEB TANTSIMAIE,kõre kuusk läeb kõndimaie,viisakast läeb veeremaie,libedaste liikuma.Meie tammõl kullakingad,kullakingad, vaskipaslad.Uh-tsah-traa, valleraa,hõbedased ormad pääl.Tandsi’, tandsi’, tammõkõnõkõnni’, kõllõ kõivokõnõ,oiu’, uiboossakõnõ,veerü’, vitsaladvakõnõ,nõrku’, nitsenõõlukõnõ!Olõ-õi siin joht sedä miist,sedä poissi poolõ pääl,kiä pand tammõ tandsima,kõllõ kõivo kõndima,uiboossa oijuma,vitsaladvaContinue Reading
Põlva Kuld jälje peal. Sepale NÄIOKÕSÕ’, NOORÕKÕSÕ’,eläge’ ti suvi hüvilde,siigi aigo armahe,siigi tunni tullevaheKõnkõ’, näio’, kôrvitsikku,pankõ’ jalga paaritsikku,pankõ’ ti jäle’ jarre (järre’?),pankõ’ ti sammo’ sakõ’.Miä teil sammolõ sadasi,miä jäie jäle pääle?Kulda jäie jäle pääle,hõpõ sammole sattõ.Kiä kulla maast võti,hõpõ sammoltaContinue Reading
Räpinä Puud ei ole ühepikkused. Neiu linn NÄIOKÕSÕ’ NOORÕKÕSÕ’Ärä’ põlku’ tõõn’etõistTõõn’etõsõ rõivitaKaegõ’ tuu mõtsa poolõVaht’kõ’ tuu var’ko poolõMito kõivo kõvõratMito haava halvõmbatKõik kokko kumardasõ’Ütte paika paan’otasõ’Näiokõsõ’ noorõkõsõ’,linapõllõ’ linnukõsõ’!Ärke’ no naarkõ’ tõõnõtõista,tõõnõtõõsõ rõivita!Eläge’ no sii suvi ilosastõ,siigi aiga ausastõ,siigi tunni tulosastõ.ÜteContinue Reading
Räpinä Kõik puud ei ole ühepikkused NÄIOKÕSÕ’ NOORÕKÕSÕ’,är’ ti põlku’ tõõn’etõista,tõõn’etõsõ rõivit.Kaege’ tuu mõtsa poolõ,vaht’kõ’ tuu var’ko poolõ –mito-ks kõivo kõvõrat,mito-ks haava halvõmbat?Ei na’ põlõ’ tõõn’etõista,tõõn’etõsõ rõivit.Üttekokko kumardasõ’,ütte paika paan’otasõ’,üttekokko juuskva’ juurõ’,üttekokko laskva’ ladva’. Viis: EÜS IV 634 (1414) <Continue Reading
Urvastõ Tore näio LÄÄ MA SISSE SINEMÕTSA,alt vaba tuu variku.Mis sääl mullõ vasta puttõ?Varvamõtsa vasta puttõ.Mis sääl varva vahe’enna,kinä mõtsa keske’en?Talutütär tammõkõnõ,perepiiga linnukõnõ –kor´as´ ta maast maasikiid,ligi maada ta linnukiid.Kann´ kulladu käenä,pikõr´ hõpõdu peon,sõrmõ’ täüs iks sõrmussiid,käevarrõ’ vasitsiid.Pühäpäävä hummugultläts´ taContinue Reading
Karula Uhkõ näio LÄÄ MA SISSE SINEMÕTSA,alt vahadu [vaha-tuu?] varigu.Mis sääl mullõ vasta puttõ?Varvamõtsa vasta puttõ.Mis sääl varva vahe’õnna,kinä mõtsa keske’ennä?Talutütär’, tammõkõnõ,perepiiga, linnukõnõ,korjas’ maasta maasikida,ligi maada linnuhkida,kann’ oll’ kullatu käenä,pikõr’ hõpõnõ tiä peon,sõrmõ’ täüs’ iks sõrmussõida,käevarrõ’ vasitsida.Pühäpäivä ummukultaläts’ tä karjaContinue Reading
Karula Ei tulõ’ tõist nuurust ILUTAGÕ’, NALL’ATAGÕ’,oma noorõlõ iäle,terävele tervüsele!Illus om noorõn ilutõ’,latsõpõlvõn lauliskõllõ’.Ei kiä anna’ tõist ellu,ei tõsõ’ tyni põlv’ –kui vanas saat, ei vallatõ’,naisõpõlvõn ei nall’atõ’.Juus mul jäie esikodu,vanik velle vaja otsa.Oh mu illust juussõkõistja vahalakka vanikut! Viis:Continue Reading
Rõuge Iluaeg * NEIOKÕNÕ, NOORÕKÕNÕ,no (nüüd, praegu) om lust sull luuritada,paras aigu, nalja hiitä.Küll saa siiska suulõ saista,keelel vaesõl vaiki olla,kui saat surma voodielle,õnni pikki õlgi pääle,valgõ laudu vaihhõllõ,keeruliiva keskeelle,tagamulla mustamättä,pikkäpiinü liiva sisse.Selle laulkõ laisa neijo,ilotõlgõ tüttarde imä,istkõ kavva ilomäella,ilolavvahnContinue Reading
Räpinä Ema haual. Vaeslapse laul LÄTSI MA MÕTSA, JO, KÕND´EMAIE, JO,udsutsõlla, jo, hummogulla, jo,varra inne, jo, val(õ)gõta, jo.Kuuli ma k´ao, jo, kuukõvata, jo,laanõlindu, jo, laulõvata, jo.Mõtli ma imä, jo, hõikuvata, jo,armu takah, jo, ajavata, jo.Istõ maha’, jo, ikkõmaiõ, jo,punasilmi, jo,Continue Reading
Karula Vaesõlatsõ laul VEERÜ’, VEERÜ’, PÄÄVÄKENE,maalõ tsõõri’, marjakõnõ.Veerü’ velle avva viirde,tsõõri’ sõsarõ kirstu keske.Mis säält avvast löünes?Velle korgõ’ kübäre’,sõsarõgi suurõ’ sõlõ’.Veerü’, veerü’, pääväkene,maalõ tsõõri’, marjakõnõ.Veerü’ imä avva viirde,veerü’ esä kirstu keske.Säält näüse’ sorrõ’ suuräti’,näüse’ kärre’ käteräti’. Viis: EÜS VI 203Continue Reading
Kanepi * OLIN MINA VÄIKE, EI MA TEADNUD,kuhu ema mateti.Karjan käisin, leüsin mätta,kuhu ol’l ema matetu.Valge liiva mäe alla,halja mätta künga alla.„Ärka üles, emakene,tõuse üles, memmekene.Ma tee lippe livakule,lämmä vee teen länikule.Pese suu mant surma hais,kässi manta kääpa hais.“„Ei võiContinue Reading
Kanepi Vaeslats imä kääpä pääl VÄIKENE OLLI, ES MA NÄE,kui mul kooli esä-emä.Karan käve, löyse ma,kohes emä matetu:valge liiva mäe sisse,hal’la mättä kynkä ala.„Emäkene, tõsta’ pääd,Mina tõsta ristikeist!“„Rist om rassõ rindu pääl,Kääbäs rassõ kässi pääl.Rist ei anna ringuta,Kääbäs kässi kyinitä.“„Ui-ui-ui-ui,Continue Reading
Räpinä Ema arm. Oma ja võõrasema VÄIKE OLLI, ES NÄE MINA,kui mul kooli oma imä.Karjas kävven löüse ma,oma ema matusse,valgõ liiva mäe seen,sinna ema matõti.„Ma sull kaiba, oma ema,Ms mull tegi võõras ema!Emakene, tõsta pääd,mina tõsta turbukest.“„Rist om rassõ rindoContinue Reading
Räpinä Sinisiiba sirgukene NEIOKÕNÕ, NOORÕKÕNÕ,istõ iks maalõ ikkõmahe,siiä’ silmi pühkimähe.Kes sääl rüppü lindõnõs?Sinisiival tsirgukõnõ,vahajalga varbõlanõ,kuldapäädä pääsokõnõ.Küsüteli, nõvvatõli:„Midäs ikõt, näiokõnõ,Kahitsõlõt, kabokõnõ?A ku iks ikõt ehtit,puhut suuri puutit,rõõgut iks rõõmurõivit?“„Sinsiivo tsirgukõnõ,vahajalga varbõlanõ!Ikõ ei ehtit,puhu’ suuri puutit,rõõgu ei rõõmurõivit.“Näiokõnõ, noorõkõnõ,ikõ iks umma imäkeist,kallistContinue Reading
Harglõ Neiud vastu ööd käimas. Esä haual. Oma ja võõrasesä SIIN OM SUURÕ’ SOEMÕTSA’,korgõ’ kahruvarigu’.Siiä’ susi surma tege,siiä’ kahr kaala murd.Siin om oja ussõ all,läte’ tarõ läve all.Siiä’ ojja upudõ,siiä’ lättede läpätede.Olõ-i siist ojast otsijat,ei lättest löüdijät.Ojast otsja ammu koolu’,lättestContinue Reading
Harglõ Vaeslaps käoks. Vaeslaps ema haual * KÄGU ÕKS KUUGI KUUSISTUN,pihu peti pedästün.Es see nu kuugu’ käokõnõ,es see nu petä’ pihukõnõ:see õks kuugi vaenõlats´,vaagi ummi vanõmbiid.Esä rutas´ vahra ärä’ koolda’,inne muida mulda minnä’;jätt´ mu vahra vaesõs,inneaigu armõtummas;jätt´ mu maha’ marjaContinue Reading
Urvastõ Ema haual * IMÄ MUL KUULI VÄIKU’EN,kandija kattõ kanasõn.Jätse mu maha’ mar´asuuru,söödüle sõmõrasuuru.Lätsi ma tarõ lävele,Iki ma tarrõ nõstijat;lätsi ma kua lävele,iki kotta nõstijat;lätsi aida lävele,iki aita nõstijat,aidast söögi andijat.Külänaasõ’ naarativa’:nüüt jääse’ or´a’ otsimalda’,sulasõ’ lunastamalda’!Tulli üles ommugult,inne varravalgõt,mõsksõ suu,Continue Reading