Süküs sanditas

Räpinä

1. Kaiblõmine

1.

MÄRDI’ TULNU’ KAVVÕLT MAALTA, märti, santi,
läbi suu ja läbi ligõda,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaan´a;
kastõhain iks lõõgas´ kaala.
Märdi küüdse’ külmetäse’,
märdi varba’ valutasõ’.
Märdi’ tulnu’ kavvõlt maalta,
kos neo’ kurõ’ kulda söövä’,
hani’ hal´ast hõpõt söövä’,
kos om veri vete pääl,
puna puiõ ossõ pääl.

2.Sissepallõmine

LASKÕ’ SISSE MÄRDIKEIST, märti, santi!
Märdi küüdse’ külmetäse’,
märdi varba’ valutasõ’!
Märdi’ tulnu’ kavvõlt maalta.
Et sa, Liise, tõsta’ linki,
et sa, Annõ, ava’ ussi!
Kui ei Liise tõsta’ linki,
kui ei Annõ ava’ ussi,
sis ma ussõ põõnost põrota,
saada maha’ sagarist!
Mul oma’ üteh ussõsepä’
siäh oma’ sagarasepä’.
Tii’ ussõ’ uibotsõ’,
sagara’ saaritsõ’.

Märt lastas sisse.

3.Käsk´mine

2.

VÕTKÕ’ TULI TUPPA, märti, märti,
valu vanna huunõhe!
Kui olõ-i pirdu parsilta,
võtkõ’ ruugu rästäst;
kui olõ-i põhku põrmandulta,
võta’ pindu pingi külest!
Peretütär siidisukka!
Et sa kepsi’ kelderihe,
Et sa kapsi’ kambõrihe,
tuu’ kintso kelderist,
tuu’ saaso saina päält,
tükükene Türgi lihha,
palakõnõ Paadi lihha,
tsipakõnõ tsialihha!
Massõtassõ märdi vaiv.

4.Tennämine

OLÕ’ TERVEH, PERENAAN´E, märti, märti,
kiä massi märdi vaiva,
jalakondsa kopsimisõ,
jalatalla tandsimisõ!
Sulutäüs sul suuri tsiko,
põhutäüs sul põrsit,
laadatäüs sul lambid,
viiskümmend viunõnna,
kuuskümmend sarvilista,
kuuskümmend kombajalga,
sada sarvikut,
tuhat tutupääkeist!

5.Jumalagajätmine

JUMALAGA, PARRÕ’, märti, märti,
jumalaga latsõ’,
jumalaga taadikõnõ,
jumalaga eidekene!

Viis 1: EÜS I 193 (7) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul (1904).
Viis 2: ERA III 6, 207 (58) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma k – K. Leichter < laulsid kaks inimest koos (1931).
Tekst(id): H III 31, 273/6 (1-5) < Räpina khk – Vold. Songi (1905).

Räpinä

Märdisandilaalu’ ja kombe’

1.

KAEMI’, KAEMI’, MÄRTISANTI’, märti, santi,
kas om meid siiä’ oodõt,
selle talolõ tahetu,
kas om põrmand puhtas pühit,
kas om luits luigakõnõ.
Märdi’ tulli’ kavvõlt maalt,
läbi suu, läbi ligõda,
ümbre ilma ümärä,
ümbre kuu kõvõra.
Tähe’ leivä’ täringit,
kuu kullapisarit.
Laskõ’ sisse märti, santi!
Perepoiga peenikene,
peretütär piigakõnõ,
lasõ’ Märti lämmähe,
pisokõsõ piistelemä!
Võta’ pirdu parsilta,
võta’ pindu pingi külest!
Kui olõ-i pindu pingi küleh,
sis võta’ ruugu rästäst,
puhu’ tuli kukõ suust
lõõdsu’ linnu lõvva alt!

Kui sisseminek om lubatu, sis kand Märdisant´e esä kõik uma’ latsõ’, kes hennäst koolus pandõh lumõ pääl lammõva’, ütstõõsõ perrä sisse ja pand neid niisama koolus olõmises põrmandu pääle maha’. Peräh sedä, kui kõik sisse omma’ kannõtu’, nakkas esä ummi latsi ello ajama, tä pand uma pikä nuia ütele koolulõ latsõlõ perse mano, puhk hõngo tää sisse. Õkva nakas koolu kässi ja jalgo liigutama ja kargas kärmäst üles. Niida tetäs kõigiga kõrdamüüdä. Om sii sündünü’, sis andas egäleütele ammõt´; esä oppas mõnõlõ mii’essä ja imä laul ahootsal, pakla’ langategemise tarvis näpovahel:

MINA KETRÄ SIIDI,
vala vaskilango –
mino poja’ proogõta’,
kar´alatsõ’ kaadsota’,
esi’ ihoalastõ,
miis pal´as paku pääl,
tirrrr virrrr, tirr virr.

Esä oppas:

ÜTS´ OM IKS ÜTS´,
kats´ silmä kassi pääh,
kolm jalga kliimipotil,
nelli nissa lehmi udarah,
viis´ varrast suka seereh,

Vai sis:

Viis´ sõrmõ mehe peoh,
säidse tähte taiva Sõglah,
katõssa karnapst!

Sedä piät egäüts Märdisandi poig perrä ütlemä, aga kes koirastiku peräst sedä ei tii’, saa nuiaga üle kühmä.

MÄRDI KÜÜDSE’ KÜLMETÄSE’, märti, santi,
märdi varba’ valutasõ’.
Märdi’ tulli’ kavvõlt maalt
läbi suu, läbi ligõda –
suuh samblõ’ sabisi’,
suuh tõrgõ’ tõrvaskannu’ –
läbi pikä pilliruu,
läbi kahrõ kastõhaina.
Pilliruugu pisti silmä,
kastõhain kääni kaala,
lõikhaina lõik´ sõrmõ.
Peremiis pereesäkene,
perenaane jämedäkene,
kui seo taaritõrikõnõ,
perepoiga peenikene
kui seo piidsavarrõkõnõ,
peretütär priskikene,
imä tütär helläkene!

Esä viskas viljä ja ütles pernaas´ele:

2.

KINÄ’ KESVÄ’, KALLI’ KAARA’, märti, märti,
rüä’ viil pall´o par´õmba’.
Tere’, pirru’, tere’, parrõ’,
tere’, ahi ammusuu,
tere’, ussõ’ uibodsõ’,
ussõsagara’ saaritsõ’,
ussõkunksi’ kuslapuidsõ’,
tere’, latsõ’ laja’mao’!
Tulõ’, Liiso, nõsta’ linki,
Tulõ’, Annõ, ava’ ussi!
Perremiis pereesäkene,
võta’ võti vajalta,
kapsi’ alla kelderehe,
tuu’ kinki külmäst kolgast,
kapsi’ lihha kambõrõst!
Siin oll´ eelä’ härgä tapõt,
toona’ tood´u-orikut,
märdi jago paika pantu,
märdi osa hoietu.
Massa’ ärä’ Märdi vaiva,
jalatalla tandsimine,
jalakundsa kopsimine!
Märdi’ tulnu’ kavvõlt maalt,
koh neo’ puitsõ’ pullisarvõ’,
hõbõhõdsõ’ õhvasarvõ’,
vasitsõ’ vasikasarvõ’,
koh neo’ kurõ’ kulda seivä’,
kurõ’ kulda, kana’ karda,
hani’ elavät hõbõhõt.

Ku midägi antu om, sis lauldas:

SAAGU’ SULLÕ SADA LAMMAST, märti, märti,
tuhat tutupääkeist,
sulutäüs suuri tsiko,
põhutäüs põrsit –
üts mõtsa minemä,
ütessä kodo tulõma!
Perremehele:
Kuu sullõ kuh´a loogu’,
päiv sullõ pää vidägu’,
ago sullõ har´a tekku’!

Ku midägi ei anda’, sis lauldas:

3.

KIÄ MI LAULU LAITÕNÕSSA,
hääli ärä’ põlganõssa,
selle saagu’ savitsõ’ latsõ’,
tulgu’ tuhakarvalidsõ’!
Susi söögu’ suuri tsiko,
põhutäüt põrsit –
ütessä mõtsa minemä,
üts´ kodo tulõma!
Sõra’ üles, sarvõ’ alla,
Kaal katõ kannu vaihõlõ!

Jumalagajätmine.

JUMMAL´ JÄÄGUA’ MI JÄLILE, märti, santi,
Maarja astku’ asõmõlõ,

Vai sis :

Juudas jäägu’ mi jälile,
Saadan astku’ asõmõlõ!

Viis 1: EÜS IX 1359 (350) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k – A. O. Väisänen, A.Nirk, R. Tamm < Juula Toriland, 50 a (1912/13).
Viis 2: ERA III 6, 207 (58) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma k – K. Leichter < laulsid kaks inimest koos (1931).
viis 3: EÜS IX 1347 (294) < Räpina khk, Veriora v, Pääsna k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Vierland, 41 a (1912/13)
Tekst: EKS 4° 4, 162/67 (34) < Räpina khk – Joh. Kotli (1877).

Rõugõ

Märdilaul

2.

MÄRDI’ UMMA’ KAUVÕST TULLU’, märti, santi,
läbi suu, läbi libõda,
läbi suurõ kastõhaina,
läbi pikä pilliruuva.
Kastõhain lõigas´ kaala,
pilliruug pisti silmi.
Laskõ’ sisse märdisandi’,
Märdi küüdse’ külmetäse’
Märdil varba’ valutasõ’!
Viska sisse viläõnnõ!
Tarõ katus karranõ,
aida katus kullanõ,
lauda katus lauvunõ.
Peremiis´, perenainõ,
võta’ võti, mine’ aita,
alõsta’ märdisandi pääle.
Är’ ti anku’ toorõst liha,
meil om kuri kotin kanda’,
är’ ti anku’ lehmäliha,
pull´ om lehmä nuhutanu’.
Parõmb ankõ’ tsiapekki,
küdsetüt ja keedetüt.

Viis 1: RKM III 3, 126 (170) < Rõuge khk, Vana-Roosa v – I. L. Leesmaa < Maali Sikk, 79 a (1956).
Viis 2: ERA III 7, 237 (2) < Rõuge khk, Tsooru v – Heinrich Pill (1933).
Tekst: ERA II 126, 578/9 (5) < Rõuge khk, Rogosi v, Murati m – A. Raadla < Otto Mintka (sünd 1883) (1936).

Rõugõ

Märdilaul

2.

MÄRDI’ OMMA’ KAUGÕST TULLU’, märti, märti,
kon om pikä’ pilliruuva’,
kon om kalõ’ kastõhaina’.
Pilliruuva’ pisti’ silmä,
kastõhaina’ lõiksi’ kaala,
Märdil küüdse’ külmetäse’,
Märdil varba’ valutasõ’.
Võta’ pirdu pingi küllest,
võta’ lastu lauva küllest.
Sandi’ tahtva’ pehmet liha,
sandi’i taha’ lehmä liha,
pull´ om lehmä nuhutanu’.
Märdi’ toova’ viläõnnõ,
sulutäüve suuri tsirku,
põhutäüve põrssiid,
laudatäüve lambiid.

Viis 1: RKM III 3, 120 (142) < Rõuge khk, Haanja v, Hudsali k – I. L. Leesmaa < Roosi Hudsal, 72 a (1956).
Viis 2: RKM III 3, 91 (1) < Rõuge khk, Soemetsa k, Lõvaski t (Võru raj, Kasaritsa k/n) – I. L. Leesmaa < Alide Raudsepp. 56 a (1956).
Tekst: ERA II 126, 612/3 (2) < Rõuge khk, Laitsna-Rogosi v, Rebase t – A. Raadla < Liisa Pulk (sünd 1853) (1936).

Rõugõ

Märdilaul

MÄRDI KÜÜDSE’ KÜLMETÄSE’, märti, santi,
Märdi varba’ valutasõ’.
Märdi’ omma’ kavvõst tullu’ –
üle suu, läbi likõ,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaina.
Märt iks kargas karaskiid,
ots´ vorstiotsakõisi.
Hiidä’ks vällä illust raha,
panõ’ vällä papõriid!
Siin om iilä’ härg tapõt,
sarvõ’ jäänü’ saina pääle,
hand jäänü’ aia pääle.

Viis ja tekst: ERA III 7, 53 (19) & ERA II 56, 87 (5) < Rõuge khk, Saaluse v, Soemõtsa t – Herbert Tampere < Marta Luik, 80 a (1932).

Rõugõ

Märdisantõ laul

MÄRDI’ OMMA’ KAUGÕLT TULLU’, märti,
läbi suu supa-sapa,
läbi pikä pilliruu.
Pilliruug seo pisti silmä,
kastõhain seo lõigas´ kaala.
Märdil küüdse’ külmetäse’,
Märdil varba’ valutasõ’.
Puhu’ no tuld tuhkhavvast,
laskõ’ märti lämmäle!
Ega mii’i olõ’ nälläsandi’,
mii’ olõmi’ nall´asandi’.

Andidõ pallõminõ:

TÕSTA’ NO LINKI, LIISUKÕNÕ, märti,
ava’ no usta, Annõkõnõ!
Võta’ pirdu parrõ päält,
puhu’ tuld tuhkhavvast!
Võta’ võti varna otsast,
aja’ tii aida poolõ,
käänä’ tii keldre poolõ –
lõika’ lihalipsukõisi,
kaksa’ rasvaraasakõisi.
Tuu’ linakurstikõisi,
saada’ villapeotäüt!
Märt ei taha’ tsialiha,
ega’ kalgõ kanaliha –
Märt taht pehmet hanipraati
ja ka Päidsü pääliha.

Viis ja tekst: ERA III 7, 57 (30) & ERA II 56, 127/8 (8< Rõuge khk, Tsooru v, as – Herbert Tampere < Juuli Peegli, 70 a (1932). Fon 362 d.

Rõugõ

Sõnotaminõ

KU EI MASSA’ MÄRDI VAIVA, aiju, raiju,
ku ei anna’ sandiandita –
linaluid kaivu aja.
Ku ei aidan andisida,
põlõt anda’ põlluvilja –
tilistelle’ tingäkeisi,
valaskõllõ’ vasõkõisi,
hõlistõllõ’ hõpõkõisi.
Ku ei massa’ märdi vaiva,
märdi küüdse külmehtüstä,
sis saagu’ sullõ savidsõ’ latsõ’,
katlakoogu karvalidsõ’,
ahootsa arvulidsõ’
musta moori moodulidsõ’,
kana’ sul kaivu munõgu’,
leevä’ sul ahjo unõgu’,
lambalauta elläv susi.

Viis: RKM III 3, 122 (149) < Rõuge khk, Varstu al – I. L. Leesmaa < Juuli Palm, 74 a (1956).
Tekst: E 71542 (3) < Rõuge khk – J. Gutves (1931).

Hargla

Märte laul

LASKÕ’ SISSE MÄRTE SANT´E, märti,
Märdi’ omma’ siia’ tulnu’,
Märdi küüdse’ külmetäse’,
Märdi varba’ valutõsõ’.

Märdi’ omma’ kavvõst tulnu’,
läbi suu supa-sapa,
läbi ruu ripa-rapa.

Tulõ’ üles, peremiis´,
aja’ tii aida poolõ,
tii’ tii keldri poolõ,
aidast anna’ haniliha,
keldrest tuu’ kitsõliha.
Ei ma taha’ lehmäliha:
pull´ oll´ lehmä nuhutanu’
ei ma taha’ kanaliha,
kikas oll´ kanna kukistanu’,
kits oll´ iks kepsi löönü’.

Perenaanõ, naasõkõnõ,
panõ’ õks tuli lambilõ,
tii’ iks tii lauda poolõ,
kae’, kas om laudan lambakõisi,
kas om sulun s´uksukõisi.

Viis: ERA III 3, 163 (162) < Hargla khk, Mõniste v – E.Oja < Mari Kuus 70 a 1930 F 281c
Tekst: EVR IX 21/2 – Hargla khk, Mõniste v – P. Voolaine < Hipp Mõtus (1921) & E 73081 (1) < Hargla khk, Mõniste v – A. Ploomipuu (Valga Poegl. Gümn. IV kl õpilane) < Andri Karp.

Hargla

Märdi laul

LASÕ’ SISSE MÄRDISANDI’, märte, sante,
Märdi’ om ju kavvõlt tullu’,
läbi suu, läbi saarõ,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaina.
pilliruug sõrmõ pist´,
kastõhain sõrmõ tsusas´.

Laskõ’ sisse märdisantõ,
Märdil küüdse’ külmäse’,
jalavarba’ valutasõ’.
Perenaisõ’ paksukõsõ’,
toogõ’ siiä’ märdi vorsti’,
kandkõ’ siiä’ kakukõsõ’-

Märdi sajatus, kui midagi ei antud:

SAAGU’ SU PÕLLU’ PÕDÕMA, märte, sante,
saagu’ su karja kaduma,
sandi sugu õks sugõnõs.

Viis: ERA III 7, 140 (19) < Hargla khk, Taheva v – H. Tampere < Leena Kahr, 78 a (1935). Fon 444 e.
Tekst: RKM II 144, 20 (11) < Hargla khk, Mõniste v, Saru as < Hummuli – S. Lätt < Anne Mesin, 75 a (1962) & RKM II 92, 459, 461 < Mõniste – M. Kokk < koguja mälestuste järgi (1959).

Hargla

Mardiõhtu laul

Variant:

Var:

MÄRDI’ OMMA’ KAVVÕST TULNU’, märti, santi.
ega märdi’ ilmast tulõ’,
märdi’ tulli’ taivastõ,
taivastõ, korgõ’õstõ,
jahiliht´ lõigas´ jala,
pilliruugu pisti silmä.

Viis ja tekst: ERA III 7, 140 (19) < Hargla khk, Taheva v – H. Tampere < Leena Kahr, 78 a (1935). Fon 444 e.

Karula

Noored tulevad kokku…

NOOREMAD MEHED NING NAISED TULEVAD KOKKU. Ehitakse nii, et neid ära ei tunta. Eelistatum rõivastus on meestel naiste, ning naistel meeste riietus. Näole tehakse masked ette. Nende hulgast valitakse üks mardi isaks, kellel suur kasetohust habe ning kell käes. Mardiema on meesterahvas naise riietes. Teised koguvad andeid.

Mardid jooksevad (pimeda]) hilja õhtul. Nii tulevad nad talu ukse ette, kus mardi-isa kella kõlistab ja emaga ühes laulma hakkavad. Kuna teised mardid mängivad ning tantsivad.

Siis tehakse uks lahti ning Mardid astuvad sisse. Tantsitakse ning lauldakse kuni neile antakse andeid. Siis hakkavad nad lauluga minema, soovides hääd vilja ning looma õnne perele. Nii käiakse mitmed talud õhtu jooksul läbi. Kadridel, kes jooksevad Martidest hiljem on samad kombed kui Martidelgi. Ka laulud (on) ja riietus on samad. Kadrid soovivad hääd villa õnne, sest sellel päeval niidetakse lambaid.

Elun üts´ kõrd käve märdin, õdagu panni vahtsõ’ tsuvva’ jalga, ommuku tulli tagasi, olli’ pall´a’ nööri’. Kadrisandin ka käüdi. Muud vahet es olõ’, sis laulõti – ”katre”.

RKM II 225, 58 (4) < Karula, Valga raj, Korijärve k, Sangaste k/n, Pässä t – E.Tampere < Leena Lüüs, 74 a (1967) & E 78395/6 < Karula – A. Springer (Valga Poeglaste Gümnaasium) < A. Kargaja (1930).

Latsõkõsõ’, tands´kõ’!

Vanasant´:

“Latsõkõsõ’, tands´kõ’, tands´kõ’! – Ta ei viisi’ tandsi’, ta om mul vanakõnõ, ta om mul ukkalännü’ tüdrik, taalõ vaja vitsa anda’.”

Üts´ sis ütel´:

“Ma’ olõ nii ää lats´.”
Anti jupp´ vorsti, raha. Sis lätsive’ jälle. Peräst tetti pidu. Sääl süüdi ja juudi. Katõ nädäli peräst tei’ pidu, kes sandi’ olli’. Mõnõn talun tetti, kel suurõmba’ ruumi’. Tetti tsõõri, visati panti. Peräst lunastõdi’ pandi’ vällä.

RKM II 145, 93/4 < Koorküla k/n, Lüllemäe, Otikese t [Karula khk., Helme] – L. Briedis < Marie Korge, 75 a (1962).

Karula

Märdisantõ laul

1.

LASKÕ’ SISSE MÄRDIKEISI, märte (või: märti)!
Mii’ olõ kavvõst tulnu’,
läbi suu sopa-sapa,
läbi ruu ropa-rapa,
läbi vii vipa-vapa;
läbi laja laanõmõtsa,
läbi pikä pilliruu.
Pilliruugu pisti silmä,
jaelehti lõiksi jala.

Kuulõ’, kulla peremiisi,
kuulõ’, kulla perenaanõ,
laskõ’ sisse märdikese’!

2.

KUULÕ, KULLA PEREMIISI, märti, santi,
kuulõ’, kulla perenaanõ:
är’ sa angu’ lehmäliha,
pull´ om lehmä nuhutanu’!
är’ sa angu’ lambaliha,
oinas om lambal otsan käünü’!
Anna’ (meile) origu otsaesist!

Kuulõ’, kulla peremiisi,
mine’ sa alla talli manu’ –
hobu tekk´ tille täkukõsõ.
Kuulõ’, kuulõ’, perenaanõ,
mine’ sa alla lauda manu’ –
lehm tõi sullõ vasiga,
ut´e tille tallõkõsõ!

Viis 1: EÜS IX 1283 (38) < Karula khk, V-Antsla v – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Sarik, 55 a (1912/13).
Viis 2: EÜS VI 195 (4) < Karula khk – A. Kiiss (1909).
Tekst: H II 36, 100/2 (111) < Urvaste, Karula, Vana-Antsla – Gustav Seen < Maali Ludsa, 6 a (1893).

Karula

Ussõ taadõ

LASKÕ’ SISSE MÄRDISANDI’, märti, märti,
märdi’ omma’ kavvõst tulnu’.
Pilliruug neil silmä pist´,
jahileht´ neil jala lõigas´,
kastõhain neil kaala lõigas´.

Laskõ’ sisse märdisandi’,
märte küüdse’ külmetävä’,
laskõ’ sisse märdisandi’,
märte varva’ valutava’!

Märt ei taha’ tsialiha,
märt taht lahja lambaliha.

Täämbä om siin härgä tapõt,
härjä hand om aia pääl,
härjä sarvõ’ saina pääl.

Õnnistamine

VISKA SISSE VILLÄÕNNÕ,
jummal´ peremiist õnnistagu’,
piiripennärt pikendägu’!

Sulutäüs suuri tsiku,
põhutäüs põrsiid
ja laudatäüs lambiid.

Viis: RKM II 307, 365/6 (3) < Karula khk – Ingrid Rüütel < Hilda Reiles (sünd 1914) (1973).
Tekst: EÜS VI 222 (8) < Karula khk ja v, Väheru m – A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi < Kriste Hiiop, 55 a [< Sangaste khk, Ann Ilves, 54 a < Sangaste, Ann Jauhka, 39 a < Karula khk ja v, Väheru m, Triina Leer, 70 a < Karula khk ja v, Väheru m. < V-Antsla v (1909).]

Karula

Lõõdsu’ tuli tarrõ

TALUTÜTÄR, TUVIKÕNI, märde (märte),
kirjupihta peenikõni,
tulõ’ üles vuutõ’õlt,
puhu’ tulda tuhkhavvast,
lõõdsu’ lõhna põrmandult.
Võta’ pirdu peldistä,
pöörä’ pirdu peldistä,
haara’ haku ahust.

Ku ei olõ’ haku ahun,
sõs võta’ pindu parrõ küllest,
ku ei olõ’ pindu parrõ küllen,
võta’ laest lastukõni,
ku ei olõ’ laen lastukõist,
tuu’ laudast lambahainu,
ku ei olõ’ laudan lambahainu,
kaksa’ hainu karhupersest!

Puhu’ tulda tuhkhavvast,
lõõdsu’ lõhna põrmandult!

Viis: RKM II 307, 365/6 (3) < Karula khk – Ingrid Rüütel < Hilda Reiles (sünd 1914) (1973).
Tekst: EÜS VI 222 (8) < Karula khk ja v, Väheru m – A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi < Kriste Hiiop, 55 a [< Sangaste khk, Ann Ilves, 54 a < Sangaste, Ann Jauhka, 39 a < Karula khk ja v, Väheru m, Triina Leer, 70 a < Karula khk ja v, Väheru m. < V-Antsla v (1909).]

Urvastõ

Vanu mardikombeid

MARDI- JA KADRIPÄEV OLI IGATI LÕBUS PÄEV vanade eestlaste juures. Mardiõhtul käisid “mardid” – noored mehed lauldes ja mängides mööda küla, et naljaga endale mitmesugusid andeid paluda.

Rahvajutu järele olid nad Lutherusest saadik ilmas. Neil olla omal maa, kus nad elada, päeval ei võivat nad ennast inimestele näidata, sest nad olla liiga “karvased”.

“Mardid” käisid enamasti 10 – 15-kesi ühes salgas, kellest üks “isa” ja teine “ema” (poiss tüdruku riides) oli, teised olid nende “lapsed”. Isal oli pahumpidi pööratud kasukas seljas, õlest kübar pääs ja õlest vöö vööl. Vahel oli ta sikuku tehtud ja kutsuti teda “mardi-pukiks”. Siis olid tal õlgedest sarved pääs, kaenlas aiskell ja sabaks saunaviht. Muu keha oli üleni pahumpidi pöördud kasukaisse mässitud.

Mardi-ema kandis tüdruku riideid. Käes oli tal’ värten ja takud millest ta lõnga ketras. Teistel olid vanad riided ja kasakad seljas ja takkudest habemed ees. Nende isa oli vaene ja nii pidi ta kogu perekonnaga kerjamas käima.

E 78408/10 (1) < Urvaste khk, Antsla al – V. Mürk (Valga Poeglaste Gümnaasiumi õpil) (1931).

Urvastõ

Mardiõhtu laul

TERE’, TERE’, PERREKENE, märti,
tere’, perretaadikõnõ,
tere’, perreeidekene!
Kas um luba tarrõ tulla’,
rästä ala ajadõ’?
Ku om luba tarrõ tulla’,
rästä ala ajadõ’,
sõs võta’ pirdu parrõst
ja puhu’ tuli tarrõ.

Märdi küüdse’ külmetese’,
Märdi varba’ valutõsõ’.

Märt ei olõ’ maasta tullu’,
Märt um tullu’ taiva’asta,
tinast tettüt tiidä müüdä.

Tuppa tulnud, külvas mardi-isa herneid põrandale ja laulis:

SISSE TULÕ, MÄRDIKENE,
viska sisse villäõnnõ,
laotõ lakja lambaõnnõ,
väretille vas´kaõnnõ,
katusõllõ karjaõnnõ.

Sellele järgnes tants pillimehe pilli järele. Pääle seda tõi perenaine “martidele” andeta. Toast lahkasid “mardid” tantsides ja lauldes.

Viis: RKM II 65, 459 (142) < Urvaste khk, Vana-Antsla v < Kõrgepalu – S. Porosson, A. Garšnek < Charlotte Tammemägi, 75 a (1957).
Tekst: E 78408/10 (1) < Urvaste khk, Antsla al – V. Mürk (Valga Poeglaste Gümnaasiumi õpil) (1931).

Urvastõ

Mardiõhtu kombed ja laulud

MÄRDIPÄÄVÄ KÄVEVÄ’ SANDI’. Vai õigõhe iks nii oll´ tuu, et nigu ummõn´ om märdipäiv, sõs täämbä õdagu kävevä’ niä’. Sõs naa’ sandi’ olliva’ iks viguridsõ’ ja kirevä’. Näil olliva’ iks naa’ kaska’ karvupite (karvupite – pahempidi) sällän. Londi’ (lont – läki); kah olliva’ iks pahepäidi kään´tüvä’ sis nuu’ olliva’ näil pään. Näo’ olliva’ mustas määritüvä’ Mynõl olliva’ jal’ põsõ’ vereväs tettüvä’, mynõl olliva’ üdsega abõna’ tettüvä’, mynõl olliva’ jäl’ linakolkmast iks abõna’ ja vundsi’ (vundsi – vurrud) ette pantuva’; iks nii, et näid är’ ei tundas. Sõs iks üts´ oll´ taa vana märt´, vai esä. Tuu oll´ iks suurõmb ku tõsõ’, sääntse jämme pääga ja iks ülekõgõ innäst jäme’es tennü, kott´ oll´ iks käen. Tää jah oll´ iks esä, tõsõ’ olliva’ nigu tiä latsõ’ vai. Tulliva’ sis õdagu akna vai ussõ taadõ ja lauliva’ iks nii, et:

LASKÕ’ SISSE MÄRDISANDI’, märti, santi,
Märdi küüdse’ külmetäse’,
Märdi varba’ valutasõ’ –
Märdi’ omma’ kavvõst tullu’ –
läbi suu supa-sapa,
läbi vii vipa-vapa.

Ega n´oo’ sandi’ iks ei tulõ’,
olgu’ tunn´, ku tulõva’,
olgu’ aig, ku astuva’,
ega n´oo sandi’ jäl’ ei tulõ’.

Sõs, ku sõs perremiis´ tegi ussõ valla, sõs vana märt´ läts´ iin tarrõ ja ess´ iks laulsõ iks nii, et:

Viska’ sisse viläõnnõ, mär’ti, mär’ti,
kalda’ sisse kar´aõnnõ.

Sõs seeni’ olliva’ täl iks latsõ’ vai tõsõ’ kah sisse tulluva’. Mynõ’ iks võtiva’ pallitu säläst, vai ürbi (ürp – päälisrõivas ent viletsavõitu) päält är’. Sõs vana märt´, ku oll´ är’ õnnistanu’, sõs andsõ tõisilõ märku ja ütel´ iks nii, et:

Üpäke’, latsõ’, karakõ’, latsõ’, märti, märti,
seeni’ ku kinke kiilutas,
seeni ku pallu palatas.

(Urmas Kalla märkus: palatas < sõnast palama, heinu kaarutama)

Sõs naa’ tõsõ’ lauliva’ ja tandsõva’ nigu tolmas´. Vana märt´, tuu sõs jäl’ kaubõl´ iks perremehe käest kingitüisi. Üts´kõrd oll´ märt´ võtnu üte väikese tütrigu üskä, lännü’ sis pernaisõ manu ja küüsünü’ nii, et “Pai pernaisõkõnõ, mu lats´ om väega aigõ, täl iks väega valutas.” Pernainõ küüsünü’, et no kos sul sõs valutas? Tää näüdänü’ perse pääle. Kae’, naa’ sandi’ iks panniva’: mehe naistõ ja naisõ iks meeste rõivihe. Tuu ollu’ kah üts´ poiskõnõ tütrigu rõivin. Vana märt´ sis küüsünü’ jah, et: “Pai perrnaisõkõnõ, anna’ mu latsõlõ perse määri’ rasva, raasakõnõ. Mis üle jääs, tuu saat tagasi.” Perremįįs´ iks andsõ sand´õlõ raha vai leibä vai üts´kõik´ midä. Inne raha nää iks kygõ inämb tahtsõva’. Kae’, tuu raha iist tetti iks mõni pidu. Niä ostiva’ midägi, sõs loos´õva’ tuu är’, sõs tuu raha jäl’ jaotiva’ indide vahel är’.

Ega naid sant´õ iks pahandada’ kah es või’, sõs nakassiva’ sõimama ja nįįtmä. Ku näid sisse es lasta’ jah, vai ku jäl’ perremįįs´ kidsi oll´ ja muud es anna’ ku vanalõ märdile piibutävve tuvakut vai tükü leibä, sõs naa’ sandi’ nakassiva’ kõik´ koorin sõimama iks nii, et:

TÄI’ SUL AUKU’ ABÕNIN, märti, märti,
konna’ kruuks´ku’ kukrun,
varas veegu’ varsa tallist,
susi söögu’ lamba’ laudast,
lehmä’ lõpku’ näläättä,,
vihma’ veegu’ viläpõllu,
külmäkatsku kartlinurmõ,
täi aukma abõnihe,
konna’ kruuks´ma kukrohe,
ussi’ sälgä ukõrdama !

Katr´esandi’, nuu’ olliva’ iks jäl’ väega ilusa’, valgõ’, puhta’. Nää iks kävevä’ katr´epäävä õdagu, iks taal katõkümneviiendämäl novembril. Muidu nä kävevä’ kah iks niisama nigu märdisandiki. Lauliva’ iks noidsammu laulõ jah. Inne ütlivä’ iks, et laskõ’ sisse katr´esandi’. Tandsõva’ niisama, õnnistiva’ kah iks niisama ja sõimssiva’ kah iks säänestsamma muudu. Inne nail märdel oll´ iks esä, noil kadr´el oll´ iks imä.

(Küsimusele, miks sandid käivad nii mardi- kui ka kadripäeval, ei tea jutustaja muud vastata, kui et on vaid seesugune komme juba iidsest ajast olemas. – Koguja märkus.)

Viis: RKM II 65, 463 (155) < Urvaste khk, Antsla l < Haanja – S. Porosson, A. Garshnek < Kadri Prääts (sünd 1873) (1957).
Tekst: RKM II 29, 51/8 (49) <Tartu <Urvaste khk ja v, Keema talu – Elfriide Siil < Leena Jeret (1848 – 1945) (1949<1942).

Urvastõ

Taren laulminõ

PEREMIIS´, PEREMEHEKENE, märti, santi (või: märti, märti,)
perenainõ, perenaisõkõnõ,
perepoissi saabasjalga,
pereneitsi kuldakängä –
tulgõ’ üles uutõ’õst,
võta’ pirdu parsilta,
puhksa’ tuli tuhkavvasta!

Võta’ võti vaja päältä,
astu’ vällä’ aidatiile,
kiigu’ kelleri lävele,
lõika’ liha, lõika leibä.

Kae’, kos hoiõt Märdi osa!
Märdi osa orrõ pääl,
kirju kinki keedeti,
märdi ossa hoiõti.

Viis: ERA III 7, 58 (33) < Rõuge khk, Tsooru v, Tsooru m – H. Tampere < Mari Taal, 80 a (< Urvaste khk, Vaabina v).
Tekst: E 18541 (12) < Urvaste khk, Restu v, Visela küla – Andres Müllerson (1895).

Urvastõ

Sissepalumisel

MÄRDI OMMA’ KAUGÕLT TULNU’, märdi-santi,
läbi suu ja läbi raba,
läbi pikä pilliruu,
läbi paksu kastõaina,
läbi suurõ vesiniidü.
Pilliruug seo pisti silmä,
kastõain seo lõigas´ kaala.
Tsuug jäi suu pääle,
viis jäi vii pääle,
ärä’ hämssi hää jala,
ärä’ kussi kura jala.

Laskõ’ sisse Märdikeisi,
Märdi küüdse’ külmetese’,
Märdi varba’ valutõsõ’,
Märt es tulõ’ söögi peräst,
Märt es tulõ’ joogi peräst,
Märt tull´ kar´aõnnõ peräst.

Viis: RKM II 65, 270 (19) Urvaste khk, Vana-Antsla v, Kaika k – S. Porosson, A. Garšnek < Marie Tuul, 67 a (1957).
Tekst: EÜS VII 1269 (76) < Urvaste khk, V-Antsla v, Jõepera k – R. Tamm, M. Pehka < Liisa Kask, 51 a (1910) & E 64766/7 (17) < Urvaste khk, Antsla – H. Toom (1930).

Urvastõ

Tuli peab toas olema

PERETÜTÄR, NEITSIKENE, märti,
võta’ pirdu parsilt,
puhksa’ tulda tuhkhavvast,
lõõdsu’ lõhna põrmadust!
Ku ei olõ’ pirdu parsil.
sõs haara’ haku ahult,
ku ei olõ’ haku ahuna,
haara’ samblit saina vahelt,
ku ei olõ’ samblit saina vahel,
kaksa’ (hainu) kahrupersest.

Viis: RKM II 65, 459 (142) < Urvaste khk, Vana-Antsla v < Kõrgepalu – S. Porosson, A. Garšnek < Charlotte Tammemägi, 75 a (1957).
Tekst: H II 32, 395/6 (2) < Urvaste khk, Linnamäe v – Jaan Janson (1889).

Urvastõ

Märdilaulu’

1.

LASKÕ’ SISSE MÄRDI’ SANDI’, märti, santi,
sisse, sisse, siidilidse’,
maani’ massakarvalidse’.
Ega Märdi’ maalt ei olõ’,
Märdi’ omma’ taiva’õsta.

Kas om luba tuppa tulla’,
vai toolilõ toeda’,
vai tarõna tandsida’?

Hüpäke’, poja’, karakõ’, poja’!
Peremiis´ and suurõ tükü,
siin om iilä’ härgä tapõt,
suuri sarvi saina pääl,
koivi kua nulga pääl.

2.

PEREMIIS, PEREMEHEKENE, märti,
perenainõ, naisõkõnõ,
võta’ võti vaja otsast,
tii’ tii tiigi poolõ,
aja’ tii aida poolõ,
tuu’ lihalipsukõista,
lõika’ rasvaraasakõista!

Märt viskas sisse villäõnnõ,
kaldas sisse kar´aõnnõ,
tallitäüs t´akukõisi,
sulutäüs suuri tsiku,
põhutäüs põrsit,
laudatäüs lambit!

Viis 1: EÜS VII 891 (72) < Urvaste khk, Urvaste v – M. Pehka < Marie Villemson, 65 a (1910).
Viis 2: RKM II 65, 459 (142) < Urvaste khk, Vana-Antsla v < Kõrgepalu – S. Porosson, A. Garšnek < Charlotte Tammemägi, 75 a (1957).
Tekst: H II 36, 311/2 (515) < Urvaste, Uue-Antsla – Gustav Seen < Prits Prissa, 54 a (1893).

Urvastõ

Mardisantide laulu’

1.

MÄRDI KÜÜDSE’ KÜLMETÄSE’, märti, santi,
Märdi varba’ vallu nännü’.
Märdi omma’ kaugõlt tulnu’,
üle suurõ savisuu.
Laskõ’ Märdi’ lämmä’älle!
Peremiisi paikõnõ,
perenainõ natukõnõ,
kas ei olõ’ pirdu parsil,
sõs haara’ hao ossakõisi,
lüü’ kivist kildakõisi,
kaksa’ sainast sambõliida!
Laskõ’ Märdi lämmä’älle!

2.

OLGÕ’ TERVE’, PEREMIISI, märti, santi,
olgõ’ terve’, perenaanõ,
lasit Märdi’ lämmä’älle!
Peremiisi paikõnõ,
haara’ sina aida võti,
Märdi osa orrõ pääl,
Märdi pala parrõ pääl.
Lõika’ iks lihalipsukõisi,
kaksa’ rasvaraasakõisi!

Viis 1: EÜS VII 875 (11) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Haanja t – M. Pehka < Krõõt Luik, 60 a (1910).
Viis 2: ERA III 7, 58 (33) < Rõuge khk, Tsooru v, Tsooru m – H. Tampere < Mari Taal, 80 a (< Urvaste khk, Vaabina v).
Tekst: H III 9, 782/3 (19) < Urvaste khk, Vaabina v – Gustav Seen < Eeva Tiganik (1889).

Urvastõ

Mardi laul

MÄRDI’ UMMA’ KAVVÕST TULNU’, märte, sante,
üle suu, läbi ligõda,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaina.
Pilliruugu piste silmä,
kastõhaina lõigas´ kaala.

Tsuug jäi suu pääle,
viis jäi vii pääle,
ärä hämssi hää jala,
ärä kussi kura jala.

Märdi küüdse’ külmetäse’,
Märdi varba’ valutasõ’,
laskõ’ Märdi’ lämmäle,
pisukõsõs piistelemä.

Perenaanõ naasõkõnõ,
peremiis´, mehekene,
hõika’ umma tütrekeist,
lasõ’ võtta’ tuli tarrõ!
Võta’ pirdu parrõ päält,
kui olõ-i pirdu parrõ pääl,
võta’ tulda kukõ suust,
lõõdsu’ hani lõvvaluist!

Lasõ’ Märdi’ lämmäle,
pisukõsõs piistelemä!

Viis ja tekst: EÜS VII 875 (11) & EÜS VII 1278/81 (87) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Haanja t – M. Pehka < Krõõt Luik, 60 a (1910).
Teksti täiendatud: EÜS VII 1026/8 (76) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Jõepera k, Haaboja t – R. Tamm < Liisa Kask, 51 a (1910).

Põlva

Märdi laul. Sissepalumine

LASKÕ’ MÄRDI’ TARRÕ TULLA’, märti, märti,
umma tarrõ tandsima.
Mii’ olõ mustsõ’ moosõkandi’,
moosõkandi’, märdisandi’.
Mii’ mõista mängi’,
ilosahe tandsi’.
Mii’ tulli illo pidämähe,
nuurt iks verdä veeritämmä.

Ummõtõgi igä kulus,
veri nuuri veerünes,
umale uvvõlõ iäle.

Viis: ERA III 6, 215 (88) < Põlva khk, Koiola v, Adiste k – K. Leichter < Liina Mutso, 43 a (1931).
Tekst: EÜS IX 2, 1503 (93) < Põlva khk, Pääsna k – A. O. Väisänen, R. Tamm < Mari Vierland, 41 a (1912).

Põlva

Mardisandi’ ussõ taadõ

LASKÕ’ SISSE, LASKÕ’ SISSE, märti-santi,
Märdi’ omma’ kaugõlt tullu’,
läbi suu sopa-sapa,
läbi vii vipa-vapa.
Märdil küüdse’ külmetäse’,

Märdil varba’ valutasõ’.

Märt ei tulõ’ söömä peräst,
Märt tulõ kar´aõnnõ peräst.
Märt ei taha’ tsialihha,
Märt taht puhast pullilihha.

Märt toosõ lauda leeväõnnõ,
Märt toosõ tarrõ lastõõnnõ.

Viis ja tekst: RKM II 208, 598 (4) & RKM II 208, 26/7 (13) < Põlva khk, Mooste k/n, Adiste k, Mäeotsa t – E. ja H. Tampere < Hilda Kuklas, 62 a (1966).

Põlva

Mardiõhtu laulud

1. Pikk´ tii tulla’

LASKÕ’ SISSE MÄRDISANDI’, märti, santi,
Märdi’ omma’ kavvõst tulnu’.
Ega nii’ märdi’ iks ei tulõ’ –
olgu’ aig, kui astussõva’,
olgu’ tund´, kui tulõva’,
läbi vii vipa-vapa,
läbi suu sopa-sapa,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaina.

Pilliruug sii pisti silmä,
kastõhain sii lõigas´ kaala.

Märdil küüdse’ külmetäse’,
Märdil varba’ valutasõ’.

Kullakallis peremiis´,
lasõ’ latsi lämmähe,
tuu’ tuppa tulõkõist,
valgust vanna huunõhe.

Märt ei taha’ lehmäliha –
pull´ oli lehmä nuhutanu’,
Märt ei taha’ lambaliha –
oinas lammast tututanu’,
Märt taht puhast pulliliha,
vana oriku otsaiist.

2. Õnnistamine

Tarõn

VISKA SISSE VILÄÕNNÕ, märti, santi,
karga sisse kar´aõnnõ.

Sis, kui om joba antu:

Jummal´ peremiist õnnistagu’,
sulutäüs tal suksukõisi,
tallitäüs tal täkukõisi.
Jummal´ pernaist õnnistagu’ –
laudatäüs lambakõisi
pahatäüs tal põrsakõisi,
tsiga sulun, tõnõ soolan,
kolmas köögin kokõ käen!

Jummal´ peretütärt õnnistagu’ –
kos´a’ tulgu’, tõsõ’ mingu’,
kolmanda’ olgu’ kua takan!

Viis 1: ERA III 6, 237 (150) < Põlva khk, Aleksandri v, Himma k – K. Leichter < Anna Suur, 60 a (1931).
Viis 2: ERA III 6, 231 (127) < Põlva khk, Mooste v, Säkna (Säknä) k – K. Leichter < Liis Herneh (Erne) 73 a (1931).
Tekst: RKM II 213, 97/9 (10) < Põlva khk, Mooste v, Järveküla, Pakla t – Olli Kõiva < Marie Urgand, 84 a (1966).

Kanepi

Märte laul

No see on ka veel vanaema laul.

LASKÕ’ SISSE MÄRDISANDI’, märti, santi,
Märdi’ tulnu’ kaugõlt maalt,
läbi suu sopa-sapa,
läbi vii vipa-vapa,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaina.
Pilliruug sii pisti silmä,
kastõhain sii lõigas´ kaala.

Liiguta’ no linki, Liisakõnõ,
ava’ usta, Annõkõnõ,
lasõ’ sisse märdisandi’.
Märt tuu sisse viläõnnõ,
kargas sisse kar´aõnnõ.

Tänamine

Att´uma, perenaisõkõ,
att´uma, peretütreke.

Peretütär´ peenikene,
kos´a’ mingu’, tõõsõ’ tulgu’,
kolmanda’ saisku’ kua takan.

Perenainõ, naisõkõnõ,
olgu’ sul ütsik mõtsaminejiid,
tossin kodotulõjiid.

Kui sisse ei lastud

Saagu’ sullõ savitsõ’ latsõ’,
tulgu’ tubakakarvalidse’,
ahootsa arvulidse’!
Susi söögu’ tsia liha,
põrssa’ põhku lõppõgu’,
tossin mõtsaminejiid,
ütsik kodotulõja!
Kos´a’ tulgu’, müüdä mingu’,
ütski ärgu’ saisma jäägu’!

Viis: ERA III 6, 249 (172) < Kanepi khk, Erastvere v, Kanepi vaestemaja – K. Leichter < Juhan Latik (sünd 1842) (1931).
Tekst: RKM II 212, 699/701 (25) < Kanepi khk, Krootuse k – R. Praakli < Hilda Haljaku, 52 a (1966).

Kanepi

Märdiõdagu santõ laul

1.

MÄRDI’ OMMA’ KAVVÕST TULNU’, märti,
läbi suu supa-sapa,
läbi vii vipa-vapa.

Märdi küüdse’ külmetäse’,
Märdi varba’ valutasõ’.

Laskõ’ sisse märdisandi’!

Siin omma’ ussõ’ uibidse’,
ussõpiida’ pihlakadsõ’.

Liiguta’ linki, Liisõkõnõ,
ava’ usta, Annõkõnõ!

2.

Taren laulmine

HÜPÄKE’, LATSÕ’, KARAKÕ’, LATSÕ’, märti!
viska sisse viläõnnõ,
karga sisse kar´aõnnõ!

Pai perenaisõkõnõ,
võta’ võti vaja otsast,
aja’ tii aida poolõ,
säält tuu’ meile tsialiha,
vana lauga lagipääd.
Pai peremehekene,
kompsi’, kompsi’ karmanit pite,
otsi’ kotist krobisõjat,
tingelpungast tilisejät.

Kui midagi anti, sis lauleti iks, saagu tälle häste:

JUMMAL´ SINNO ÕNNISTAGU’, märti,
saagu’ sullõ suurõ’ lehmä’,
tuhat süldä tur´a’ paksu’,
sada süldä sarvõ’ pikä’,
sulutäüs suuri tsiko,
põhutäüs põrsakõisi!

Viis 1 ja viis 2: EÜS III 7, 65 (48) & ERA III 7, 65 (49) < Kanepi khk, Erastvere v, Tori t – H. Tampere < Emilie Leiss (Leis), 56 a (1932).
Tekst: RKM II 223, 66/7 (1) < Kanepi khk, Erastvere v, Tori t – Laura Pihlapuu < Hilda Akken (sünd 1898) (1967) & RKM II 212, 492/3 (1) < Kanepi, Ritsike koht – R. Praakli < Leena Zirkel, 91 a (1966).

Vahtsõliina

Mardiõhtu laulud

1

KAS UM MÄRDIL LUBA LAULDA’, märti, santi?
Laskõ’ sisse märdisanti,
märdi’ umma’ kavvõst tulnu’,
märdil küüdse’ külmehtäse’,
märdil varba’ valutasõ’.
Märdi’ tulli’ kaugõlt maalta,
läbi suu sumba-samba,
läbi vii vissa-vassa,
läbi mua muts´ka-mats´ka,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaina.
Pilliruug seo pisti silmä,
kastõhain seo lõigas´ kaala.

Märdi’ tulli’ toolta maalta,
kos olli’ puidsõ’ pulli sarvõ’,
hõbõhõdsõ’ õhva sarvõ’,
vasidsõ’ olli’ vasiga sarvõ’.

2

PERREMIIS´ JA PERNAINÕ, märti, santi,
laskõ’ sisse märdisandi’.
Võta’ üles tulõkõnõ,
võta’ hüdsi tuhkhavvast,
võta’ pirdu parrõ päält,
lüü’ iks lastu lae külest,
lüü’ iks pirdu pingi külest.

3

PERREMIIS´ JA PERNAINÕ,
lasku-i’ sandil lajalt laulda’,
pikki sõnnu pillutada’.
Võta’ matt´ (s.t jahumatt), saada’ sant´,
mardõl ummõ pall´o poigõ,
poel laja’ pudrumao’.

Anna’ lihha lipsukõnõ,
rasva anna’ raasakõnõ,
musta origu mulguliha.
Siin um täämbä härgä tapõt,
härä hand um aia päällä,
härä sarvõ’ saina pääl.

Viis 1: RKM III 3, 112 (100 ) < Vastseliina khk ja v, Preeksa k – I. L. Leesmaa < Anna Sonk, 70 a (1956).
Viis 2: RKM III 3, 102 (49) ) < Vastseliina khk ja v, Pulli k – I. L. Leesmaa < Olga Grünthal, 77 a (1956).
Viis 3: RKM III 3, 95 (17) < Vastseliina khk ja v, Tsäpsi k, Posti t – I. L. Leesmaa < Elle Neiman, 43 a (1956).
Tekst: H II 71, 281/3 < Vastseliina khk – J. Jakobson (1903).

Räpinä

Kadripäävä laul

1

Sissetulõk

TULÕ’, LIISO, NÕSTA’ LINKI, kadrikuu, kadrikuu,
tulõ’, Annõ, ava’ ussõ!
Toogõ’ ti jo tuli tuppa,
valu vanna huunõhe!
Kui ei olõ’ pirdu parsil,
lüü’ kilsta pingi külest,
võta’ ruugu rästäst!

Teretämine

OLGÕ’ TERVE’ PEREESÄ, kadriku, kadriku,
pereesä, pereimä,
kes lask´ kadri lämmähe,
pisokõsõs piistelemä!
Kadri tulli toolta maalta,
kos olli’ puitsõ’ pullisarvõ’,
hõbõ’õdsõ’ õhvasarvõ’.
Sinnä’ hämssi hää jala,
sinnä’ kasti kaalinulga,
kos nii’ kurõ’ söönü’ kulda,
kurõ’ kulda, kana’ karda,
hani’ hal´ast hõbõhõt.

Andõ pallõmine

KUULÕ’, KULLA PEREESÄ, kadriku, kadriku!
Et sa massa’ Kadri vaiva,
massa’ Kadri kargamine,
jalatalla tandsimine,
kadri kondsa kopsimine!
Kuulõ’, kulla pereesä!
Et sa võta’ võti vajast,
astu’ alla aida mano,
et sa otsi’ uakõisi,
helistelle’ hernekeisi,
tuu’ säält tükkü Türgü lihha,
palakõsõ Paadi lihha,
vana Kir´o kindsulihha,
vana Pätsü päälihha,
vana Küti külelihha!
Kadri ei taha’ kanalihha,
ei ka laiha lambalihha;
kadri taht selget tsialihha,
väikeist värskit vorstikõist,
mõnda kuldakopikat.

2

Tennämine ja soovi’

OLGÕ’ TERVE’, PEREESÄ, kadrikuu, kadrikuu,
kiä mass´ iks Kadri vaiva,
mass´e Kadri kargamise,
jalatalla tandsimise,
kadri kondsa kopsimise!
Miä soovi pereesäl?
kümme künnüruunakõist,
ütessä üliilosat.
Miä soovi pereemäl?
Kümme lehmä nüssikullõ
ütessä üliilosat.
Miä soovi perepojal?
Kümme täkku lahtõrihe,
ütessä üliilosat.
Miä soovi peretütrel?
Laadatävve lambit,
kenä oon´as keske’elle;
kenä oon´as, keeru’ sarvõ’,
puut saa villo puusa päält,
sada nakla sarvi vaihõlt,
kümme nakla küle päält,
tuhat nakla tur´a päält.
Kos´a’ tulgu’, tõsõ’ mingu’,
sada saani lävel saisku’!

Peretütar:

Ei lää’ toolõ, ei lää’ taalõ!
Must saa Riia raadiprovva,
Võro võtindõ pidäjä,
Tarto tapo kinnitäjä!

Viis 1: EÜS IX 1352 (320) < Räpina khk, Kure k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Liisa Soeson, 71 a (1912/13).
Viis 2: EÜS IX 1336 (247) < Räpina khk, Toolamaa v, Leevako k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Lotti Terepson, 30 a (1912/13).
Tekst: EÜS IX 1503/6 (94) < Räpina khk, Kure k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm – Liisa Soeson (1912).

Räpinä

Kadripäävä laul

KADRI’ TULLI’ KAUGÕLT MAALTA, kadrikoo, kadrikoo,
läbi suu, läbi laanõ,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaan´a.
Pilliruugo piste silmä,
kastõhaina lõõgas´ kaala.
Kadri’ tulli’ tuulta maalta,
kos nii’ kurõ’ kulda söövä’,
hani’ hal´ast hõbõhõt,
kos oma’ puust pulli sarvõ’,
hõbõhõsta õhva sarvõ’.
Laskõ’ sisse siidi-kadri’!

Tulgõ’ vasta pererahvas!
Kui ei olõ’ tulda tarõn,
tulda tarõn, pirda parsil,
võtkõ’ iks tuli tarrõ,
valu vanna huunõhe!
Kui ei olõ’ pirda parsil,
võtkõ’ ruugo räästäst,
võtkõ’ iks tuli tuppa,
valu vanna huunõhe!

Annõkõnõ, ava’ usta,
Liisokõnõ, linki liikta’!
Peremiis pereesäkene,
perenaan´e naas´ekõnõ!

Tere’, pirru’, tere’, parrõ’,
tere’, latsõ’, laja’mao’,
tere’, ahi, ammusuu!
Siin om põrmand heidet hernist,
pingi’ seebistä silitü’.
Siin oma’ helde’ emändä’,
kuldakalli’ esändä’.

Peremiis, pereesäkene,
perenaan´e, naas´ekõnõ!
Võta’ võti vaja otsast,
kirstuvõti kapi otsast,
aidavõti aho päält,
koobavõti kivi päält!
Kapsi’ ärä’ kambõrihe,
kepsi’ kenä kelderihe,
tuu’ säält meele toidussida,
amta’ vällä anomist:
tsipakõsõ tsialihha,
kendsokõnõ kitsõlihha,
varna otsast vas´kalihha!

Perepoiga siidisukka,
rapta’ meele rahakotti,
puista’ meele rahapunga!
Peretütär neitsikene,
sõõra’ meele sõrmussida,
rapta’ meele raag´akõisi!

Teno taivataadõlõ,
au suurõ Maarijallõ,
kiä sii mass´e kadri vaiva,
kadri kondsa kopsimise,
kadri talla tandsimise!

Viis: EÜS IX 1347 (297) < Räpina khk, Veriora v, Pääsna k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Wierland (Vierland, Viirand) (sünd Pragi vallas), 41 a (1912/13).
Tekst: H III 31, 493/97 (V) < Räpina – O. Jõgever < Hindrik Heering (1905).

Rõugõ

Kadõrnaõdagu laul

1 Sissepallõminõ

Kadriku, kõdriku!
LASKÕ’ SISSE KADÕRNA, kadriku, kõdriku!
Kadri’ tulli’ kavvõdasta,
läbi korgõ kuusistigu,
läbi pikä pedästigu.
Kurku õks lätsi’ kuusõnõgla’,
kaala pillu’ pedäjänõgla’.

Kadri tullimi’ kavvõdasta,
läbi suu, läbi likõ,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaina,
läbi oiu osjadõsta,
sõki üle sõiramäe,
jalgsi üle jahumäe.
Sõrg jäi kinni’ sõiramäkke,
jalg jäi kinni’ jahumäkke.

2 Pikk tii

KADRIL OLL´E OHTO PALL´O, katri,
Kadril oll´e kaiho pall´o,
viisi vika, kuusi kurja,
säidse hätä siiä’ saiõhn,
katõsa kavvõst tullõhna,
ütsäs ülipümme üü,
kümnes: küüdse’ külmehtäse’.
Kastõhn hämmi kaali nulga,
halusahe hammõjaku,
läbi suu siiä’ saiõhn,
läbi tuisu siiä’ tullõhn.

Tähe’ lätsi’ iihn tänitehn,
kuu tull´ takahn kumardõhn,
selle küüdse’ külmehtäse’
selle varba’ valutasõ’!

Konnõs oja’ ollut juuskva’,
põllupindre’ piiretüstä.
konnõs kurõ’ kulda söövä’,
hani’ hal´ast hõbõhõta,
konnõs parmu’ pangisuuru’,
kihulasõ’ kitsõsuuru’,
konnõs kapsta’ kuusõkorgu’
varbõlasõ’ vasigõsuuru’.

3 Tarõn

PERREMIIS´, PEREMEHEKE, kadrina, kadrina,
perrenaan´õ naas´õkõnõ,
perrepoiga peenükene,
perretütär´ peenembäkene!
Kadri’ tahtva’ kargõlõda’
tahtva’ tulla’ tandsimahe.

Tulli mi siiä’ talolõ,
ai siiä’ alõvahe,
siin umma’ kulla’ kua pääl,
hõpõristi’ riida pääl,
vasidsõ’ umma’ värehtivarva’
hõbõhõdsõ aiavitsa’.
Siin umma’ pingi’ piimäl mõstu’,
saan´a’ seebil soomidu’,
luidsa’ nigu luigakõsõ’,
paaluits ku pardsikõnõ,
pangi’ paistva’ nigu päiv.

Viis 1: EÜS VII 10 (137) < Rõuge khk – J. Gutves 1910
Viis 2: RKM III 3, 129 (183) < Rõuge khk, Nursi v, Järepalu k (Võru raj) – I. L. Leesmaa < Helmi Lehiste, 46 a (1956).
Viis 3: RKM III 3, 125 (164) < Rõuge khk, Varstu al (Antsla raj) – I. L. Leesmaa < Liisa Tamm, 70 a (1956).
Tekst: EÜS VII 9/10 (2) < Rõuge khk, Haanist – J. Gutves (1910).

Rõugõ

Andidõ pallõminõ

PERRENAAN´Õ PEENIKENE, kadrikoo, kadrikoo,
astu’ alla aida poolõ,
keerutõllõ’ keldre poolõ,
herniid meele heidäskele’,
upõ meele uiuskõlõ’,
läätsi meele lähätelle’,
linnu meele liigutõllõ’,
villu meele vinütelle’.

Lõika’ liha, lõika’ leibä,
panõ’ pääle paksu võidu;
võta’ väke veedükese,
kallutõllõ’ kadõrnillõ!

Raha meele raputõllõ’,
vasõviiri valaskõllõ’,
hõbõhõta hõl´otõllõ’.
Puista’ meele pungakõnõ,
raputõllõ’ raharätti,
viska’ meele viie’ tingä’,
kaksõ’ meele katõ’ tingä’,
puist’a meele puuli ruubliid,
ülendelle’ ütsi ruubliid! –

Iga aasta “kaderna=sandit” moonutatud ja kinnikaetud nägudega.

Viis: RKM III 3, 111 (93) < Rõuge khk, Ruusmäe v, Vana-Ussaia (Ussõaia) t – I. L. Leesmaa < Olga Toomemets, 20 a (1956).
Tekst: EÜS VII 9/10 (2) < Rõuge khk, Haanist – J. Gutves (1910).

Rõugõ

Katrisantõ laul

1

LASKÕ’ SISSE KATRISANDI’, katri,
Katri küüdse’ külmetäse’.
Katri’ omma’ kavvõst tullu’,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaina.
Pilliruug seo pisti silmä,
kastõhain seo lõigas´ kaala.

Ega’ mi katri’ siist ei olõ’,
mii’ olõ tullu’ taivast.
Lumi riksõ loogakirä,
sadu riksõ saanikirä.

Tulõ’ üles, perretütär´,
perretütär´ kuldakirjä,
pikil hiussil pääsükene.

Sant´ ei taha’ tsialiha,
sant´ taht puhast pulliliha.
Sant´ ei taha’ lambaliha,
oinas lammast nuhutanu’.
Sant´ ei taha’ kitsõliha,
sikk oll´ kitsõ tututanu.
Sant´ ei taha’ kanaliha,
kikas kana tutsutanu’.

2 Õnnistaminõ

SAAGU’ SULLÕ HÜVVÄ AASTAT, katri,
saagu’ salvõ’ saia täüs,
tuhat tutupääkeist,
laudatäüs lambiid,
sulutäüs suuri tsiku!

Viisid: ERA III 3, 55 (47) & ERA III 3, 51 (43) < Rõuge khk, Viitina v, Alamõõlu t – E. Oja < Elfriede Raat, 28 a (1930).
Tekst: ERA II 26, 63/5 (7) & ERA II 26, 65 (8) < Rõuge, Viitina v, Alamõõlu t – Herbert Tampere < Elfriede Raat, 28 a (1930)

Rõugõ

Katridõ laul

TRILILILILLI, KADRIKÕNÕ, kadriku, kadriku,
laskõ’ sisse siidikadri’!
Kadril küüdse’ külmetäse’,
Kadril varba’ valutasõ’.
Andkõ’ linnu linikis,
andkõ’ villu vinikulõ.

Viis: RKM III 3, 91 (2) < Rõuge khk, Soemõtsa k, Lõvaski t – I.-L. Leesmaa < Alide Raudsepp 56 a (1956).
Tekst: ERA II 126, 579 (6) < Rõuge khk, Rogosi v, Murati m – A. Raadla < Otto Minka (Menka) (sünd 1883) (1936).

Hargla

Kadrilaul

1

LASKÕ’ SISSE KADRISANDI’, katri,
Kadril küüdse’ külmetävä’,
varbaotsa’ valutava’.

Laskõ’ sisse kadrisandi’,
Egas mi, sandi’, siist ei olõ’,
mii’ olõ sandi kauvõst tullu’,
mii’ ei olõ’ nälläsandi’,
mi’ iks olõ naljasandi’.

Laskõ’ sisse kadrisandi’,
Kadril küüdse’ külmetävä’,
varbaotsa’ valutava’.

Laskõ’ sisse kadrisandi’,
Kadri’ tulnu’ kaugõ’õlta,
läbi suu ja läbi raba,
läbi pikä pilliruu,
pilliruug sii pistse silmä,
kanarik võtt´ viisupaila’.

2

PERENAINÕ TSIRGUKÕNÕ, katri, santi,
tulõ’ üles istmõ päält,
võta’ peoga pirdõ parsilt,
joosõ’ alla lauda poolõ:
lehm om till´u täku toonu’,
hobu härgävasiga,
lammas laudan munnõ lõi,
kana paari poigõ tõi.

Siin om täämbä härgä tapõt,
härjä sarvõ’ saina pääl
Härjä hand om aia vahel,
kopsu’, massa’ keressel.
Mii’ ei taha’ tsialiha,
mii’ taha puhast pulliliha.

Viis 1: ERA III 3, 163 (162) < Hargla khk, Mõniste v – E.Oja < Mari Kuus, 70 a (1930). Fon 281c.
Viis 2: ERA III 7, 140 (19) < Hargla khk, Taheva v – H. Tampere < Leena Kahr, 78 a (1935). Fon 444e.
Tekst: E 73082/3 (2) < Hargla khk, Mõniste v – A. Ploomipuu (Valga Poeglaste Gümnaasium, IV kl õpil) < Ann Vaster (1931).

Karula

Kadriõhtu laulud, kombed

Leime’ noorõ’ tüdriku’, poisi’ ja noorõ’ naasõ’-mihe’ parti ja kävemi’ kadriõdagu küllä pite.. Mõni ai karvupäide kaska sälgä, mõni tei olist endäle ümbre – pikä’ olõ’ panti kinni’ peotävve kaupa nõglaga. mõni pandsõ suurõ’ kalasoomussõ’ ümbre – nuu’ olli’ nigu tärni’ küllen. Suu oll´ kah rõivasteõga kinni’ katõtu.

Ussõ taka’ laulsõmi’:

TERE’ ÕDAGUT, PERENAINÕ, kadri!
Laskõ’ sisse kadrisandi’,
kadri küüdse’ külmetese’,
kadri varba’ valutõsõ’.
Mii’ olõ katri’, kavvõst tullu’,
läbi suu sopa-sapa,
läbi laanõ lipa-lapa,
läbi pikä pilliruu,
läbi kalõ kastõhaina.
Pilliruug seo pisti silmä,
kastõhain seo lõigas´ kaala.

Liigudõ’ linki, Liisakõnõ,
ava’ ussõ, Annõkõnõ!
Ann, tuu’ aidast aniliha,
Liisa, keldrest kerä vorsti!
Mii’ ei olõ’ nälläsandi’,
mii’ olõ peris nall´asandi’.

Kui sisse lasti, nakasiva pilli mängmä ja tandsma. Viskasiva vil´lä:

Viska sisse villäõnnõ,
perenaisõl piimäõnnõ!

Katr´esandi’, nuu’ olliva’ iks jäl’ väega ilusa’, valgõ’, puhta’. Nää’ iks kävevä’ katr´epäävä õdagu, iks taal katõkümneviiendämäl novembril. Muidu nää’ kävevä’ kah iks niisama nigu märdisandiki. Lauliva’ iks noidsammu laulõ jah. Inne ütlivä’ iks, et laskõ’ sisse katr´esandi’. Tandsõva’ niisama, õnnistiva’ kah iks niisama ja sõimssiva’ kah iks säänestsamma muudu. Inne nail märdel oll´ iks esä, noil kadr´el oll´ iks imä.

Viis: RKM II 65, 459 (142) < Karula khk, Vana-Antsla v, Säre k – S. Porosson, A. Garšnek < Charlotte Tammemägi, 75 a (1957).
Tekst: EÜS VI 250/1 (33) < Karula khk ja v, Väheru m – A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi < Kriste Hiiop, 55 a, Ann Ilves, 54 a, Ann Jauhka, 39 a, Triina Leer, 70 a (1909) &RKM II 225, 360/1 (9) < Karula khk, Vana-Antsla v, Patuperä k, Savi t (Valga raj, Kaagjärve k/n) – E. Tampere < Olga Antsov, 70 a (1967) & RKM II 29, 58/9 (50) < Tartu – Elfriide Siil < Urvaste khk ja v, Keema t – Leena Jeret (1848 – 1945) (1949 < 1942).

Karula

Kadriõhtu laulu’

1 Sissepallõmine

PEREMIIS´, PEREMIHEKÕNI, kadri,
pernani, naisõkõni,
kas om luba lusti lüüvä’,
lusti lüüvä’, laulu laskõ’?
Laskõ’ katri’ lämmäde:
kae’, mina, Katri, kauvõst tullu’,
üle suu, läbi likõ,
läbi pimme pilliruu,
läbi sakõ sarapuu.
Pilliruugu pisti silmä,
kastõhaina kääni kaala.
Katrõl lina likõ,
lina likõ, hamõ’ hämme,
kaalikolga’ kastõ’õdsõ’
kaugõlt siiä’ tullõ’õn.

2 Õnnistamine

NII TI RÜÄ’ TERÄTSE’, kadri,
nigu Katrõ silmä’ teräve’,
nii ti lamba’ karvatsõ’
nigu Katrõ jala’ karvatsõ’.
laut täüs lambiid,
põhk täüs põrsiid;
pund villu puusa pääl,
nagõl villu nõna pääl,
kümme nakla külle pääl,
säidse nakla sällä pääl.

3 Pallõmine

Kadri tahtsõ tallõkõisi,
tahtsõ tallõ villakõisi.

Viis 1: RKM II 65, 464 (158) < Karula khk – S. Porosson, A. Garšnek < Emilie Metuusala, 71 a (1957).
Viis 2: RKM II 307, 365 (2) < Karula khk – Ingrid Rüütel < (?) kuulnud nooruses (1973).
Tekst: EÜS VI 250 (32) & EÜS VI 221/2 (7) < Karula khk ja v, Väheru m – A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi < Kriste Hiiop, 55 a, Ann Ilves, 54 a, Ann Jauhka, 39 a, Triina Leer, 70 a (1909).

Karula

Kadrilaulu’

KADRI OM IKS KAVVÕST TULLU’, katri, katri,
läbi suu supa’-sapa’,
läbi likõ lipa’-lapa’.
Pilliruu’ pisti’ silmä,
kastõaina lõigas´ kaala.

Peremiis´, peremihekene,
perenaanõ, naasõkõnõ,
laskõ’ kadri’ lämmäle.
Kadri’ omma’ kavvõst tullu’,
Kadri küüdse’ külmetese’,
Kadri varba’ valutõsõ’.

Peremiis´, peremihekene,
võta’ iks pirdu parsilt,
perenaanõ, naasõkõnõ,
aja’ tii lauda manu’,
tii’ tii tiigi poolõ,
tuu’ villu veidükese.
Peremiis´, peremihekene,
aja’ tii talli poolõ,
kuis t´aku’ jo tands´va’
ja varsa’ irnva’.

Viis: EÜS VI 196 (5) < Karula khk – A. Kiiss (1909).
Tekst: Ojansuu, Estonica I 257 < Karula khk, Vana-Antsla v – Ojansuu (1910).

Karula

Lõõdsu’ tuli tarrõ

TALUTÜTÄR´, TUVIKÕNI, kadri,
kirjupihta peenikõni,
tulõ’ üles vuutõ’õlt,
puhu’ tulda tuhkhavvast,
lõõdsu’ lõhna põrmandult.
Võta’ pirdu peldiste,
pöörä’ pirdu peldiste,
haara’ haku ahust.
Ku ei olõ’ haku ahun,
sõs võta’ pindu parrõ küllest,
ku ei olõ’ pindu parrõ küllen,
võta’ laest lastukõni,
ku ei olõ laen lastukõist,
tuu’ laudast lambahainu,
ku ei olõ’ laudan lambahainu,
kaksa’ hainu karhupersest!
Tuli piät tuan olõma!

(kahruperse – laiapealne, kus hoiti talveheinu)

Viis: RKM II 307, 365/6 (3) < Karula khk – Ingrid Rüütel < Hilda Reiles (sünd 1914) (1973).
Tekst: EÜS VI 222 (8) < Karula khk ja v, Väheru m – A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi < Kriste Hiiop, 55 a, Ann Ilves, 54 a, Ann Jauhka, 39 a, Triina Leer, 70 a (1909).

Urvastõ

Kadripäeva kommetest

*

KADRI ÕHTUL KÄISID TÜDRUKUD “kadri-santidena” mööda küli. Neil ka eestvedajaks eneste seast üks valitud keda “Kadriks” ehk “emaks” hüüti. Ka oli neil “isa” (tüdruk poisi riides.

Toas pritsis “Kadri” vett luuakontsule, mis sula ilma tähendas. Pääle seda ketras ta kaasa võetud vokiga, kuna teised “sandid” “isa” eestvõttel tantsisid, tegid mitmesugust muud nalja ja laulsid.

E 78411 (2) < Urvaste khk, Antsla al – Valter Mürk (Valga Poeglaste Gümnaasiumi õpil) (1931).

Urvastõ

Kadrilaulu’

TERE’ ÕDAKUT, PERENAINÕ, kadri,
tere’ õdakut, peremiis´!
Mi olõmi’ kadri’, kaugõst tullu’,
üle suu sopa-supa,
läbi suurõ pilliruu.
Pilliruug seo pistse silmä,
kastõhain seo lõigas´ kaala.

Laskõ’ kadri’ lämmäle!
Kadril küüdse’ külmetäse’,
kadril varba’ valutasõ’.

Kui ti ei kuulõ’, sis mi koputa,
kui ti ei lasõ’, sis mi lahu.
Meil om ligi lingisepä’,
kaugõst tulnu’ katõlsepä’.

Tulkõ’ vällä imet kaema!
Lehm om lännü’ lõia pääle,
lammas lauda segi löönü’,
till´u vars om varsa toonu’.

Viis: RKM II 65, 298 (36) Urvaste khk, Vana-Antsla v, Kaika k – S. Porosson, A. Garšnek < Hels Pill, 82 a (1957).
Tekst: RKM II 53, 113/4 (1) < Urvaste khk ja v – Malle Reisma < Minna Saaroja (sünd 1884) (1956).

Urvastõ

Kadripäeva õhtu laul

KADRI’ OMMA’ KAVVÕST TULNU’, kadri,
Kadri küüdse’ külmetäse’,
Kadri varba’ valutasõ’.

Mii’ tulli pikkä pirdu müüdä,
mii’ tulli lak´a lauda müüdä.

Perenainõ, naisõkõnõ,
aja’ tii iks aida poolõ,
keerä’ tii keldre poolõ,
Ei mi taha’ lehmäliha,
pull´ oll´ lehmä nuhutanu’,
ei mi taha’ lambaliha,
oinas lammast kepsutanu’,
ei mi taha’ tsialiha,
pahru immist köögutanu’,
ei mi taha’ kitsõliha,
sikk oll´ kitsõ ptrutatanu’.

Mii’ taha puhast pardsiliha,
aidalaen om haniliha.

Kadri’ tahtva’ tallõkõisi,
tahtva’ tallõ villakõisi.

Viis ja tekst: RKM II 65, 450/1 (137) < Urvaste khk ja v, Kuldre k (Antsla raj, Urvaste k/n) – S. Porosson, A. Garšnek < Elli Kender, 76 a (1957). Lauldud.

Urvastõ

Kadrikoo laul

KADRI’ OMMA’ KAUGÕLT TULNU’, kadrikoo, kadrikoo,
läbi pikä pilliruu,
läbi suu sumba-samba,
pilliruug mul silmä pisti,
kastõhain mul kaala lõigas´.

Laskõ’ kadrisantõ,
Liisakõnõ, nõsta’ linki,
Annõkõnõ, ava’ ust,
soovi teele suurõ õnnõ,
Kos´a’ tulgu’, tõiõsõ’ mingu’,
sada saani lävel saisku’.

Viis ja tekst: RKM II 65, 447 (134) < Urvaste khk ja v, (Antsla raj, Urvaste k/n), Kuldre k – S. Porosson, A. Garšnek < Leena Meinberg, 74 a (1957). Lauldud.

Urvastõ

Kadrilaulud

1 ÕnnistamineTänamineTänamineTänamine

Kui sisse lasti, siis olid kaelkottis terad, millega õnne sisse külveti, siis lault.

VISKA SISSE VILÄÕNNÕ, kadri,
kalda sisse karjaõnnõ,
peretütrele peiuõnnõ.

Siin om tubli talurahvas,
siin om ussõ’ hundiluusta,
sagarõ’ sikusarvista,
lagi lavvust, põrmand siidist,
ahi hõpõst, keres kullast.

2 Ära minnes

Kui ära tahtsid minna siis laulti:

TALUEITE, EIDEKENE, kadri,
talutaati, taadikõnõ,
saatkõ’ sandi’ minemä.
Meil om sada tallu santi’,
kümme kõrtsi kuivas juvva’.
Talueite, eidekene,
talutaati, taadikõnõ,
panõ’ tuli latõrnahe,
aidast tuu’ aniliha,
kelderistä kindsuliha.

3 Tänamine

Kui oldas annetega rahul siis lauldas.

OLÕ’ TERVE’, TALUEITE, katri-santi,
olõ’ terve’, talutaati!
Õnnistagu’ Jummal´ lambiid lauta,
keräoinast keskelle,
õnnistagu’ sullõ tsiku sulgu!

Viis 1: EÜS IX 1294 (83) < Karula khk, Vana-Antsla v – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Leenu Akkermann, 62 a (1919).
Viis 2: RKM II 65, 264 (14) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Kaika k – S. Porosson, A. Garšnek < Nasta Liivapuu, 51 a (1957).
Viis 3: RKM II 329 (60) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Säre k (< Kõrgepalu) (Antsla raj ja k/n ) – S. Porosson, A. Garšnek < Charlotte Tammemägi, 75 a (1957).
Tekst: ERA II 143, 51/4 (15, 17, 18, 20) < Urvaste khk ja v < Karula – Anna Jeret < Lotta Tamm, 60 a (1936).

Põlva

Kadripäev

Õhtu ehtisid küla noored, harva ka vanad ja läksid “santima”. Kadriemal oli kirju seelik seljas ja tanu peas. Kadri-isa oli vana mees. Hallid takust hõbe, kasukas pahupidi seljas ja suur kepp, millega ta vahel lapsi karistas. Kadrisantidel oli ka hobuse- ja pillimees.
Sõideti läbi kõik ümbruskonna külad. “Santimist” alati ikka kaugemalt.

Kadripäeva õhtul olid harilikult maja uksed kinni. Laulu peale laskis pereema kadrid tuppa.

Arvati, et kadrid toovad majja õnne. Isa ja ema nurusid andeid igast talust. Peranaine andis herneid, ube suurmaid (tangu) ja karaskit (odra jahust). Peremees andis aga lastele raha jalanõude ostmiseks. Pillimees mängis ja lapsed tantsisid. Lõpuks tänati lahket pererahvast ja lahkuti mänguga.

Kadripäeval kogunesid küla nooremad, isegi erksaid vanakesi ja maskeerisid end; üks neist hakkas emaks ja teised kõik olid lapsed. Neil oli ka oma pillimees-lõõtsamees, kes tõmbas lugusid jalakeerutuse aegu. Ühe õhtuga rännati terve vald läbi.

1

LASKÕ’ SISSE KADRIKÕSÕ’, kadriko, kadriko,
sandi’ omma’ siiä’ joudnu’.

Ega neo’ sandi’ siist ei olõ’ –
sandi’ omma’ kavvõst tulnu’,
läbi suu sopa, sapa,
läbi kalõ kastõhaina,
pilliruug seo pisti puhu’,
kastõhain seo lõigas´ kaala.

Laskõ’ sisse kadrikõsõ’!
Kadril küüdse’ külmetäse’,
Kadril varba’ valutasõ’.

2

TULÕ’ NO, LIISO, TÕSTA’ LINKI, kadriko, kadriko,
tulõ’ no, Annõ, ava’ usta,
võta’ võti vaja otsast,
aja’ tiidä aida poolõ.

Võta’ pindu pingi külest,
võta’ lastu lae külest,
lasõ’ iks latsi lämmähe,
pisukõsõs piisümä.

Sant´ ei taha’ sadand rubla –
sant´ taht mõnda kopikat.

Kui ei lasõ’, laho ussõ,
põrota põõna’ mõlõmba’!

Kui sisse ei lasta, siis sajatakse:

Saagu’ sul savitsõ’ latsõ’,
musta’ nigu ahootsa’.
Lõpku’ lehm lõa otsa;
kärväku’ põrsas sulu ala.

Viis 1: ERA III 6, 235 (143) < Põlva khk, Aleksandri v, Koiola k, Veski t – K. Leichter < Liine Koosapoig, 45 a (1931).
Viis 2: ERA III 6, 236 (146) < Põlva khk, Aleksandri v, Koiola k – K. Leichter < Miina Lauk, 60 a (1931).
Tekst: E 77806/10 (3) < Põlva khk – M. Mühlberg (Vändra Põllumajanduslise Ühisgümnaasiumi V kl õpil) < Aleksander Mühlberg, 86 a (1931).
Kombestikust: E 79559/62 < Põlva khk, Koiola v – M. Mühlberg (Vändra Põllumajanduslise Ühisgümnaasiumi V kl. õpil) < Samuel Sabre, 79 a (1932).

Põlva

Kadrilaulud

1

Sissetulemine

TULÕ’, LIISO, NÕSTA’ LINKI, kadriku,
tulõ’, Annõ, ava’ ussõ,
toogõ’ ti jo tuli tuppa,
valu vanna huunõhe.
Kui ei olõ’ pirdu parsil,
lüü’ kilsta pingi külest!

Teretamine

OLGÕ’ TERVE’, PEREESÄ, kadriku,
pereesä, pereimä,
kiä lask´ Kadri lämmähe,
pisokõsõs piistelemä.
Kadri’ tulli’ tuulta maalta,
kos olli’ puidsõ’ pullisarvõ’,
hõbõ’õdsõ’ õhvasarvõ’,
sinnä’ hämssi hää jala,
sinnä’ kasti kaalinulga,
kos neo’ kurõ’ söönü’ kulda,
kurõ’ kulda, kana’ karda,
hani’ hal´ast hõbõ’õt.

2

Ande palumine

KUULÕ’, KULL´A PEREESÄ, katri,
et sa massa’ Kadri vaiva,
massa’ Kadri kargamine,
jalatalla tandsimine,
Kadri kondsa kopsimine.

Kuulõ’, kull´a pereesä,
et sa võta’ võti vajast,
astu’ alla aida mano,
et sa otsi’ ubasiid,
helistelle’ hernesiid.

Tuu’ säält tükkü Türgü lihha,
palakõnõ Paadi lihha,
vana Kir´o kindsulihha,
vana Pätsu päälihha,
vana Kiudu külelihha.

Kadri ei taha’ kanalihha,
ei ka laiha lambalihha,
Kadri taht selget tsialihha,
väikeist värsket vorstikõist,
mõnda kuldakopikat.

3

Tänamine ja soovimine

OLGÕ’ TERVE’, PEREESÄ, kadriko, kadriko,
kiä mass´ iks Kadri vaiva,
mass´e Kadri kargamise,
jalatalla tandsimise,
Kadri kondsa kopsimise.

Miä soovi pereesäl?
Kümme künniruunakõist,
ütessä üliilosat.
Miä soovi pereemäl?
Kümme lehmä nüssikulõ,
ütessä üliilosat.
Miä soovi perepojal?
Kümme täkku lahtõrihe,
ütessä üliilosat.
Miä soovi peretütrel?
Laudatävve lambiid,
kenä oon´as keske’elle,
kenä oon´as, keeru’ sarvõ’,
puut saa villo puusa päält,
sada nakla sarvi vahelt,
kümme nakla küle päält,
tuhat nakla tur´a päält.
Kos´a’ tulgu’, tõsõ’ mingu’,
sada saani lävel saisku’.

Peretütre vastus

Ei lää’ toolõ, ei lää’ taalõ,
must saa Riia raeprovva,
Võro võtindõ pidäjä,
Tarto tapo kinnitäjä.

Lauldi 30 aasta eest Põlva pool.

Viis 1: ERA III 6,225 (107) < Põlva khk, Peri v, Sooküla – K. Leichter < Leida Tobreluts, 18 a (1931). Fon 348 c.
Viis 2: RKM II 65, 566 (45) < Põlva khk, Mooste v – S. Porosson < Alice Porosson, 60 a (1957).
Viis 3: ERA III 6, 228 (118) < Põlva khk, Timo v, Kannu k – K. Leichter < Katri Kentsiko, 71 a 1931). Fon 349 d.
Tekst: EÜS IX 1612/5 (94) < Põlva (1912).

Põlva

Andide palumine ja õnnistamine

TULÕ’, LIISO, NÕSTA’ LINKI, kadriko, kadriko,
tulõ’, Annõ, ava’ ust,
võta’ pirdo pengi külest,
lastu võta’ lavva külest!

Peremiis´, pereesäkene,
perenaan´e pereemäkene,
võta’ võti vaja otsast,
et sa kepsi’ kelderehe,
et sa kopsi’ kambõrõhe!
Tuu’ kintsu kelderista,
Kompsu tuu’ kambõrista,
massa’ ärä’ Kadri vaiva,
taso’ Kadri tandsimist!

Õnnistamine

Viska sisse vil´aannõt,
karga sisse kaaraannõt!

Peretütär´ õnnõ löüdku’,
kos´a’ tulgu’, tõsõ’ mingu’!

Viis: ERA III 6, 236 (146) < Põlva khk, Aleksandri v, Koiola k – K. Leichter < Miina Lauk, 60 a (1931).
Tekst: E 74456/9 (10) < Põlva khk, Vana-Koiola v – L. Kikas < Miina Kikas, 66 a (1931).

Kanepi

Kadriõdagu laul

1

KADRI’ OMMA’ KAVVÕST TULNU’, kadriku, kadriku,
läbi suu supa-sapa,
läbi vii vipa-vapa,
läbi kalõ kastõhaina,
läbi pikä pilliruu.
Kastõhain seo lõigas´ kaala,
pilliruug sii pisti silmä.

Kadril küüdse’ külmetäse’,
Kadril varba’ valutasõ’.
Ega neo’ Kadri’ iks ei tulõ’ –
olgu’ tund´, ku tulõva’.

Laskõ’ sisse kadrikõisi!

Liiguta’ linki, Liisokõnõ,
ava’ ussõ, Annõkõnõ,
Kadri viskas sisse viläõnnõ,
kargas sisse kaaraõnnõ.

2

HÜPÄKE’, LATSÕ’, KARAKÕ’, LATSÕ’, katri,
seeni’ ku ossa otsitas,
seeni’ ku palla paistõdas.

Pai perenaisõkõnõ,
võta’ võti varna otsast,
kipsi’, kapsi’ kambrõ mano,
lõika’ lihalipsukõisi.
Ma’ ei taha’ lehmäliha,
ma’ taha puhast pulliliha.

Olõ’ terve’, peretütär´,
kos´a’ tulgu’, tõõsõ’ mingu’
kolmanda’ saisku’ ussõ takan!

Viis 1: ERA III 6, 249 (173) < Kanepi khk, Erastvere v, Kanepi vaestemaja – K. Leichter < Juhan Latik (sünd 1842) (1931). Fon 352 g.
Viis 2: ERA III 7, 65 (49) < Kanepi khk, Erastvere v, Tori t – H. Tampere < Emilie Leiss 56 a (1932).
Tekst: RKM II 212, 616/9 (3) < Kanepi khk, V-Piigandi k – R. Praakli < Anna Laud, 72 a (1966).

Kanepi

Kadriõhtul

1

LASKÕ’ SISSE, LASKÕ’ SISSE, kadri, kadri,
kadri’ omma’ kavvõst tulnu’,
läbi suu supa-sapa,
läbi vii vipa-vapa,
läbi kalõ kastõhaina.

Pilliruug sii pisti silmä,
kastõhain sii lõigas´ kaala.

Kadri’ küüdse’ külmetäse’,
Kadri varba’ valutasõ’!

Liiguta’ linki, Liisokõnõ,
ava’ usta, Annõkõnõ –
lasõ’ kadri põrmandulõ!

Sis tulli’ sisse, kadriimä võtt´ pihuga villä, visati põrmandulõ ja sis laulõti:

Viska sisse viläõnnõ,
Kadri’ toova’ kar´aõnnõ!

Mängiti ja tandsiti, sis nakati nurrama:

Pai peremehekene,
võta’ kotist krobisõjit,
tingelpungast tilisejit!

Ait´uma, ait´uma,
Jummal´ sinno õnnistagu’

Minti pernaisõ mano:

Pai pereeidekene,
näütä’ sa’ ka umma õnnõ,
võta’ võti vaja otsast,
aja’ tii aida poolõ,
lõika’ lihalipsukõista,
võta’ kapist karaskida.

Sis minti peretütre mano nurrama. Kui kõik sis umma õnnõ olliva’ näüdänü’, sis õnnistõdi:

2

JUMMAL´ TEID NÜÜD ÕNNISTAGU’, kadrikuu, kadrikuu,
sulutäüs suuri tsiko,
pahatäüs põrsakõisi,
tallitäüs täkukõisi,
laudatäüs lambakõisi.

Kui sisse es lasta’, sis sajatõdi:

Saagu’, saagu’, ma sajata,
saagu’ sullõ saadan sulgu,
saagu’ sullõ savitsõ’ latsõ’,
aida takan hargutama,
aia otsa kargutama.

Kadri sajatus vanapoisilõ, kui tuu es lasõ’ sisse:

Vannapoissi hauda viidi,
katõ musta pahruga,
vanalpoisil kellä lüüdi
katõ haavalastuga.

Viis 1: ERA III 6, 249 (176) < Kanepi khk, Erastvere v, Kanepi vaestemaja – K. Leichter < Mai Kirves, 66 a (1931).
Viis 2: EÜS X 1049 (443) Petseri < Põlgaste, Erastvere – A. O. Väisönen – Juuli (Jüri?) Tiggas, 53 a (sünd Võrus, Põlgastes ja Erastveres kuulnud laulu) (1913).
Tekst: RKM II 212, 406/9 (2) < Kanepi khk, Kanepi – R. Praakli < Marta Kleemeier, 59 a (1966).

Vahtsõliina

Kadrilaul

1

2

LASKÕ’ SISSE KATRISANDI’, katri, katri (või: kadrikoo, kadrikoo),
Katri’ omma’ kavvõst tullu’,
läbi soo sumba-samba,
läbi mua mutska-matska,
läbi pikä pilliruu,
läbi kahrõ kastõhaina.
Pilliruug silmä pisti,
kastõhain kaala lõigas´.

Peretütar, peenikene,
võta’ pirdu pingi külest,
puhu’ tulda tuhkahauda!
Katril küüdse’ külmetäse’,
Katril varba’ valutasõ’.

Astu’ alla aida poolõ,
võta’ võti vaja otsast,
tuu’ meil’ pehmet põrsalihha!

Viis 1: RKM III 3, 107 (73) < Vastseliina khk ja v, Ruusmäe k – I. L. Leesmaa < Vilhelmine Parba, 78 a (1956).
Viis 2: RKM III 3, 102 (50) < Vastseliina khk ja v, Pulli k – I. L. Leesmaa < Olga Grünthal, 77 a (1956).
Tekst: ERA II 56, 113/4 (1) < Vastseliina khk, Misso v – H. Tampere < Elisabet Lang, 58 a (1932).

Vahtsõliina

Kadriõhtu laulud

1

Sissepalumine

LASKÕ’ SISSE KADRISANDI’, kadriko, kadriko,
Kadri küüdse’ külmetävä’,
Kadri varba’ valutava’!
Kadri’ omma’ kavvõst tulnu’,
läbi suu sumba-samba,
läbi laanõ limba-lamba.
Kadri’ ei olõ’ näläsandi’,
Kadri’ peris nal´asandi’.

Pernainõ, tulõ’ üles,
astu’ sinnä’ aida poolõ,
kepsi’ sinnä’ kelderehe,
tuu’ säält vällä tsialappõ’,

Kadri’ omma’ kavvõst tullu’,
ärä väsünü’, nälädse’.

Kui sisse ei lasta:

Saagu’ sullõ savidsõ’ latsõ’,
musta pangi sugudadsõ’!

Viis ja tekst: ERA III 7, 51 (14) & ERA II 56, 107/8 (2) < Vastseliina khk, Loosi v – Herbert Tampere < Šarlote Turvas, 51 a (1932).

Vahtsõliina

Kadrilaulud. Tarõn laulda’

PEREMIIS´, PEREESÄKENE, kadrikuu, kadrikuu,
võta’ sa iks võti vaja päält!
Et sa kepsi’ kelderehe,
et sa astu’ aida poolõ,
säält tuu’ meile andõkõista,
tsialiha lipsukõista,
lambarasva raasakõista,
keedä’ sa iks meile Kiudu liha,
valgõ härä Valli liha!
Tuu’ sa iks Päidso pääpuul´,
heidä’ meile iks hernesidä,
heidä’ meile linusida,
viä’ meile villusida!

Sis mi iks karga kadriku!

2

Tennämine

SAAGU’ IKS SULLÕ SADA LAMMAST, kadrikoo, kadrikoo,
tuhat tutupääkeist,
salvõ’ tands´ku’ taivahe,
villu jaloh videlemä!

Kohe sa meile havva võti’,
sinnä’ sullõ mägi tulgu’,
saagu’ sullõ saavõrra,
tulgu’ sullõ tuhatvõrra!

Viis 1: RKM III 3, 113 (101) < Vastseliina khk ja v, Preeksa k – I. L. Leesmaa < Anna Sokk, 70 a (1956).
Viis 2: ERA III 7, 51 (14) < Vastseliina khk, Loosi v – Herbert Tampere < Šarlote Turvas, 51 a (1932).
Tekst: H III 11, 842/43 (1,2,3) < Vastseliina khk ja v, Tallikese k – Mihel Sikk (1890).

Vahtsõliina

Kadriõhtu laulud

1

Sisse laskmine

PERREMIIS´, PERREESÄKENE, kadrikuu, kadrikuu,
perrenaanõ, naasõkõnõ,
perretütär´, neitsikene,
perrepoiga, noorõherrä,
laskõ’ sisse kadrisandi’!

Katri’ iks tulli’ kavvõst maalt,
läbi mua muts´ka-mats´ka,
läbi suu sumba-samba,
sääl iks kasti’ kaalinulga,
nessüteli’ ninnikapuda’.

Katril küüdse’ külmäse’,
varba’ vallu nägevä’.

Ku ti lasõt, sis ti laskõ’,
ku ei lasõ’, läägi ar’.
Ega’ mi tulõ-i üte peräst,
ega’ mi karga-i katõ peräst.

2

Tuli peab toas olema

PERRETÜTÄR´, NEITSIKENE, kadrikuu, kadrikuu,
võta’ sa iks pirdu parsilta,
ku ei olõ’ pirdu parsil,
sis võta’ pirdu pingi külest,
ku ei saa’ pirdu pingi külest,
sis võta’ ruugu rästä külest –
tuli piät tuan olõma!

Viis 1: RKM III 3, 102 (50) < Vastseliina khk ja v, Pulli k – I. L. Leesmaa < Olga Grünthal, 77 a (1956).
Viis 2: RKM III 3, 113 (101) < Vastseliina khk ja v, Preeksa k – I. L. Leesmaa < Anna Sokk, 70 a (1956).
Tekst: H III 11, 841/2 (1) < Vastseliina khk ja v, Tallikese k – Mihkel Sikk (1890).