Harglõ Ema nutab tütreid * PÄIV LÄTS´ ALLA KUI VERETI,imä ikk´ kui nõrõhti.Imä õks ikõs tütäreid,Leinas´ lehmänüssejäid,Kahits´ karjasaadijaid.„Tulõ’ õks leppä, nüssä’ lehm(ä),kahar kõiv, saada’ kari!“Ei saa’ lepäst lehmänüsjät,kaharõst kõost karjasaatjat,kui ei käse’ ummi kässi,aja’ ummi armõid jalgu.Panõ’ õks kängä’ käümä,jalatalla’Continue Reading

Harglõ Tütar vette IMÄL OLI HULKA TÜTTÄREIDE,katsi hulka kanasõide,viisi pand villu venütämä,kuusi kangast kodomade,Ütte pand paiju=pardikeses,tõise tiiveere=tedrekeses,kolmada kännu koorekeses Imä tulli üles hommonguld,Vara enne valged.Nüs lehmä, saat karja,mõsk anuma aija pääle.Kõnni kua kaardõde,tegi tii tiiki poolõ,jäle aije järve poolõ.Vedi paaContinue Reading

Harglõ Tütar vette * EMAL OLI HULGA, EMAL OLI HULGA TÜTTÄRITA,emal oli hulga tüttärita,kat’si hulga, kat’si hulga kanasita,kat’si hulga kanasida.Üte õks pan’d tee veere, üte õks pan’d tee veere tedrekeses,üte pan’d tee veere tedrekeses.tõse pan’d paiu, tõse pan’d paiu partsikõsõs,tõseContinue Reading

Harglõ Ema ei viinud vette MELLE VAEVAN MI VAESE,piinan mi peenikse,surman suvilinnukese?Kas see olnes ima süüdü,vai küll ima sõsarde süüdü?Enämp nu olnes ima süüdü,kui küll ima sõsarde süüdü.Imä viie ilma vihalda sanna,mäele tõie mähkemedä.Pand mu orja oodete pääle,palgapoisse pat’ku pääle.Continue Reading

Harglõ Neiud vastu ööd käimas. Esä haual. Oma ja võõrasesä SIIN OM SUURÕ’ SOEMÕTSA’,korgõ’ kahruvarigu’.Siiä’ susi surma tege,siiä’ kahr kaala murd.Siin om oja ussõ all,läte’ tarõ läve all.Siiä’ ojja upudõ,siiä’ lättede läpätede.Olõ-i siist ojast otsijat,ei lättest löüdijät.Ojast otsja ammu koolu’,lättestContinue Reading

Harglõ Vaeslaps käoks. Vaeslaps ema haual * KÄGU ÕKS KUUGI KUUSISTUN,pihu peti pedästün.Es see nu kuugu’ käokõnõ,es see nu petä’ pihukõnõ:see õks kuugi vaenõlats´,vaagi ummi vanõmbiid.Esä rutas´ vahra ärä’ koolda’,inne muida mulda minnä’;jätt´ mu vahra vaesõs,inneaigu armõtummas;jätt´ mu maha’ marjaContinue Reading

Harglõ Käost käterätt KÄGU KUUKÕ, leelu, kumõhõdõ, leelu,laul’ laanen, leelu, helehede, leelu.O’s mi käo,leelu, kätte saanu’,leelu,suvilinnu, leelu, sulussõdõ, leelu,tennü mi’ kastest, leelu, käteräti, leelu,suvilinnust, leelu,, suurrräti, leelu,ohukõsõ, leelu, olaräti, leelu,teeme käpe, leelu, käteräti, leelu.Õga nee’ kuku, leelu, õigõ käo’, leelu,laula’Continue Reading

Harglõ Ema haual PÄIV LÄTS´ ALLA VERETELLEN,imä iki-ks nõrõtõllõn.Jätt´ mu varha vaisõs,enneaigu armõtummas.Timä mõtõl´ kerigu kulladsõ ollõv,hauva mõtõl´ hõbõdsõ ollõv.Kerik olli külmist kivest,haud olli halvust sõmõrist.Imäl õks hauda kaavõti,armu ala lammõsi.„Tulõ’ üles, imäkene,karga’ üles, kasvataja.” –„Ei või’ minnä’, tütrekene,karadagi, kanasõkõnõ.Rist´Continue Reading

Harglõ Vaeslapse laul TULÕ ÕKS ÜLES, LEELU, HOMMUGULTA, LEELU,varha enne, leelu, valgõ’õta, leelu.Mul om õks väigu, leelu, vällä pääl, leelu,noorõkõnõ, leelu, nurmõ pääl, leelu.Olõs õks elle, leelu, uma imä, leelu,uma kallis, leelu, kasvataja, leelu.Mul õks süä, leelu, süüvä’ taht, leelu,marjakõnõ,Continue Reading

Harglõ Oma ja võõrasema VÕÕRASIMÄ, VÕHLU IMÄ,võõras võhluarmulinõ:pääle kaes kainõtudõ,silmi hiit hirmutudõ.Näkki kauvõn tulõvõt,üle Väinä välkivet,üle piiri pilkuvõt:„Joba tulõ suuri süüjä,suuri süüjä, suuri juuja.Poolõ pätsi poolõndaja,nellä kiku neelätäjä.”Pall´us pand iks paa manu’,liias lihaliuva manu’.Kinni’ leie kirstu kaasõ,agarõdõ aida ussõ. UmaContinue Reading

Harglõ Vaeslapse laul * IMÄ RUTAS´ VARHRA VÄLLÄ’ KOOLDA’,enne muid mulda minnä’,jätt´ mu varhra vaesõs,enneaigu armõtus. Maha’ ma jäie marjasuuru,põrmandullõ põrmusuuru,liiva pääle linnu suuru. Sugu õks käske meid suuhe viiä’,võsa võrõngudõ hiitä’.Esä olli ette tõtõlik,tõtõlik ja mõtõlik.Võtt´ õks üte käeContinue Reading

Harglõ Vara vaeslapseks OH MA VAGA VAENÕLATSI,ilma päädä’ pääsukõnõ.Jäi iks maha’ marjasuuru,põrmandulle põrmu suuru.Lätsi kua lävele –is olõ’ kotta kutsujat,Lätsi aida lävele –is olõ’ aidast andijat,lätsi tarõ lävele –is olõ’ tarrõ tõstijat.Konh ma isti, sääl ma iksõ,konh ma saisi, saina’Continue Reading

Harglõ Kullast kirikaed. Vara vaeslapseks IME RUTAS´ VARRA KOOLDA’,enne muid mulda minnä’.Mõtõl´ ta kerigu kulladsõ ollõv,avva mõtõl´ õbõ’õdsõ.Is olõ’ kerik kuldanõ,aud is olõ’ õbõ’õnõ –kerik oll´ külmist kivest,aud allist sõmõrõist.Jätt´ mu varra vaesõs,enne muid armõtummas,jätt´ mu maha’ linnusuuru,jätt´ mu maha’Continue Reading