Rõugõ Teolise laul HÜÄ UM SÜVVÄ’ HERRÄ LEIBÄ,kuri kanda’ karbatskit.Jah, hüä um süvvä’ herrä leibä,kuri kanda’ karbatskit. Koguja märkus: Sedä viisi kuuli ma 1874. sis kuuli ma ku Palometsa külä õitsilised lauli nii. Tähendus.Karbatsk on niisugune ruusk (piitsk), kedaContinue Reading
Rõugõ Or´atütrigu lugu. Käte ja jalgade käskimine KÄEKESE’, JALAKÕSÕ’, joo,mis ma’ teele teedä’ anna?Uhmõr´ om tamminõ tarõn,peikli om vasinõ vajan,kivi om kimmäs kambrõn.Võtkõ’ võõrast or´ada’,peremiist pelädä’.Ku ti jõvvat joostõn tulla’,Joostõn tulla’, joostõn minnä’,sõs teid kullas kutsutas,hõbõdas teid hõigatas.Ku ti jõvva-iContinue Reading
Urvastõ Halval maal kündmine KURAT´ SUND´KU’ SUURI SAKS(U),kärväku Käru esänd(id),ke meid pandi maade künd(mä),sinna suurde soie pääl(e),madalide maie pääl(e)!Külvi kesvä keerulids(es),kaara katse kandilids(es),kon vesi virvetel(les),põllupinnär pinetel(les) –saa obeste ojut(a),valla varsu valid(a). Viis ja tekst: ERA III 7, 152 (30) &Continue Reading
Rõugõ Vaese ja rikka söök. Vaesõ troost * VAENÕ TAPP´ VARÕSÕ,sai süvvä’, sai juvva’,sai trilll-tralli lüvvä’.Rikas tapp´ suurõ härä,es saa’ süvvä’, es saa’ juvva’,es saa’ trilli-tralli lüvvä’. Tekst: H II 60, 224 (9) < Rõuge khk – A. Perli (1896).
Urvastõ Kuri mõis. Kättemaks sakstele * OI MI ILUST HERRÄKEIST,oi mi puhast provvakõist!Tulõ’ ussõ tooli pääle,kae’, kuis valda vaav´atas,perisvalda piinatas!Siin iks kõnd´va’ kõomalga’,siin iks liikva’ lepätüme’,purus lüüdi hamõ’ linanõ,purus peenü pallapuul´.Mine’ iks muialõ mõisilõ,konnõs peetäs peenü hamõ’,peetäs peenü pallapuul´ –konContinue Reading
Rõugõ Valda vaevatakse TERE’ NU’, HERSTU HERRÄKENE,kuldakruuni provvakõnõ!Tulõ’ nu’ vällä kaema,saista’ saali veere pääle,kae’ siiä’, katsu’ siiä’,kuis ti valda valitas,perisvalda piinatas –helme’ kaalast kakutas,sõlõ’ rinnast riisutas.Kurat´ um pantu kubijas,varas valla valitsõjas,seo pand valla vardalõ,teopoisi’ tilbalõ. Viis: EÜS IX 1324 (187)Continue Reading
Harglõ Palve sakstele TERE’ NU’, HERSTU HERRÄKENE,kuldakruuni provvakõnõ!Tulõ’ nu’ ussõ tooli pääle,saista’ saali veere pääle.Kae’ maha’, katsu’ maha’,kuis meid vaesiid vaivatõs.Meil om vaesiil vaivaelu,kotikandjal kuri elu.Kurat´ om pantu kubijas,varas valla valitsõjas.Sõlõ’ meil rinnast riisutasõ’,helme’ kaalast kakutasõ’. Viis ja tekst: EÜSContinue Reading
Rõugõ Kuri kubjas vereimeja. Jummal sundku… Endine elu parem JUMMAL´ SUND´KU’ SUURÕ’ HERRÄ’,palutagu’ paksu’ herrä’,kiä pand´ kur´a kubija,varga valla valitsõjas.Egä riide riisutas,egä puul´pä postitas,sõlõ’ rinnast riisutas,helme’ kaalast kakutas.Joba tulõ tulõpirand,pia vöörüs verevalang –tulõ tulda lüvve’en,kibõnida keerutõllõn,tuli pilgus piidsa otsan,veri vöörüsContinue Reading
Harglõ Kubbijaist. Kuri kubjas MEIL OMMA’ KURJA’ KUBIJA’,ime(n)danliku [ime-tan-liku’?] isände’,kiä pand valla vardadõ,teopoisi’ teibadõ.Ei olõ’ kulda kubijat,man marja saisijat.Meil om kurat´ kubijan,varas vallapäälikun.Esi’ saisti saibadõ,tahtsõ üles taivadõ,peräst sai põhipõrgudõ,põhipõrgu peräle. Viis: EÜS IV 232 (309) < Hargla khk – J.Continue Reading
Rõugõ Kubjas tuleb peksma JUMMAL´ SUND´KU’ SUURÕ’ HERRÄ’,palotagu’ paksu’ herrä’,kiä pand´ kur´a kubija,varga valla valitsõjas.Joba tulõ tulõpirand,joba veerüs verevalang,tulõ tulda lüvve’ena,kibõnida keerutõllõn,veri tsilgus vääsä otsan,liha lipsõs lõigutie,veri toobin mõõdõtie. Viis: RKM III 3, 130 (188) < Rõuge khk, Nursi v,Continue Reading
Kanepi Palve sakstele. Mõisa rehel KUULÕ’, ÄRTSU ÄRRÄKENE,rikas Riia provvakõnõ!Tulõ’ üles tooli pääle,saisa’ saali veere pääle,kae’ vällä akõnasta,kuis su valda vaivatassõ,perisvalda piinatassõ:kubijas meid lassi vallal’,rehepappi panni kinni’,pand´ ta koodilõ kuluma,rihavarsilõ vajuma.Koodi’ olli’ kuslapuusta,rihavarrõ’ vahtõritsõ’.Neo’ koodi’, kohe’i kulu’,rihavarrõ’, kohe’i vaju’.Edu ellu,Continue Reading
Rõugõ Kuri mõis. Sänna mõisa laul SÄNNÄ MÕISA, PÕRGU MÕISA,vaestõ neiu vaivamõisa –siin or´a’ opatasõ’,vaesõ’ hinge’ vaivatasõ’,lahki lüvväs hamõ’ linanõ,lahki peenü’ pallapoolinõ.Olõ-i imä inne löönü’,kasvataja karistanu’,pia löövä’ lülli käe’,pesvä’ pikä’ sõrmõ’. Märkused:1 Rahva suust Sänna mõisale olla teol käies ikkaContinue Reading
Urvastõ Palve sakstele. Kuri mõis TERE’, ILLUS HERRÄKENE,kuldakruuni provvakõnõ,tulõ’ üles tooli pääle,saista’ saani leeni pääle,kae’, kuis valda vaivatas,perisvalda piinatas! –Valda aias varda perrä,perisvalda pirru perrä. Viis: EÜS IX 1292 (72) < Urvaste khk, V-Antsla v – A. O. Väisänen, R.Continue Reading
Räpinä Põrgu mõis VIIRA MÕISA, VANGIMÕISA,teoliste peris põrgu!Egä riide riisutie,egä puulpäävä pesseti,helmi kaalast kakuti,sõlgi rinnast riisuti. Viis ja tekst: EÜS VIII 177 (93) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < Miina, 80 a (1912<19035).
Urvastõ Kuri mõis SEO MÕISA PÕRGU MÕISA,kuratidõ koolimõisa.Siin nuu’ ulli’ opatõsõ’,Siin nee’ noorõ’ noomitõsõ’,lahki lüvväs hamõ’ linanõ,purus peenü’ pallapuul´,siin aias iks enne aguda.Hukka läts´ iks or´a uni,vaesõlatsõ vaivauni.Minge’ muia mõisa’elle,astkõ’ muia alõvõllõ –vot kus piinül peetässe,vot kus kallõl kannõtas. ViisContinue Reading
Vahtsõliina Mina vaene HOI, TUI-TUI, MINA VAENÕ,ala ilma armõdu.Kolm hobõst oll´ mul käehna,üts´ oll´ hiiru, tõõnõ kõrvi,kolmas kogoni’ punanõ.Hiirule rai rataspuida,kõrvilõ krõksõ kõdarida,punatsõlõ pööri palgi.Kubijas tulli tormatõh,kiltri keppi keerutõllõh:„Mis raot kavva rataspuida,kavva krõksit kõdariida,iibäkavva pöörät palki?“Kubijas and´ külgi piteh,kiltri tõmmas´Continue Reading
Põlva Ori lahkub * ÄRÄ’ PIÄ MINA MINEMÄ,ärä’ uba oiumahe,ärä’ siista häästä rahva’ast,peedsikosta [par´õmbasta?] perre’est. Siin om rahvas ütsikeeli,ütsikeeli, ütsi meeli.Mina olõ võõras võrgutava,hussi keeli hukatava.Olõ-i mul tõugu siiä’ tettü,olõ-i nuumat nisu nurmõ,olõ-i kaubõld kaarapõldu. Tõug iks tettü Tõrvanduhe,kaara’ tettü’Continue Reading
Räpinä Orja palk NONNO, NONNO, PERREMEHE’,kui ti ei massa’ or’a vaiva,kui ti ei massa’ maa pääl,sis ti tasodõ’ taivah –kõnnite kott´ kondsõni säläh:„Tulõ’ ori, võta’ uma,tulõ’, vaene, võta’ vaiva!“ Viis: EÜS VIII 176 (92) < Räpina khk, Veriora v –Continue Reading
Rõugõ Orja elu * ORI MAKA ORTÕ PÄÄLLÄ,palgalinõ partõ päällä –ku seo orsi hööräskelles,ku seo parsi painahtõllõs,sõs or´a uni otsa saiõ,magahuski manta lätsi.Ussõ tassa ummõhtõgi,ussõ linke liigutõllõ’,et ei eite herähtelle,eide tütreid ehmätelle!Kae ussõl katlakaapi,hiidä hiiva ussõ hingel,et ei värjä vaugumine,ussõContinue Reading
Põlva Orja uni. Orä elo KÜL’ MA TIIÄ OR´A ELO,or´a elo, vaesõ vaiva,kui sääl or´ah oldanõssa,käskijalah käüdänessä.Or´a uni ohkõline,or´a puhkus puhkõline,ori maka orrõ pääl,palgaline parrõ pääl.Kui sii orsi helähtie,kui sii parsi paan´ahtie,sis oll´ otsah or´a uni,pagõsi palgalisõ puhkus.Or´a uni ohukõnõ,ohukõnõ,Continue Reading
Harglõ Orja uni * KUNAS ORI UNÕ MAKAõt-teri-d,i rai- tari-di, rai- tari-di, ral- lal- laa,vainõlats varju löüd?Panni pää paaiu pääle,kaala kate kannu pääle.Oja oll´ olut täüs,veeretasa vette täüs. Viis ja tekst: ERA Pl 24B1< Liis Peltser (78 a) – heliplaadistatudContinue Reading
Põlva Kuidas orjas ollakse ÄRÄ’ ORI MULLÕ ÜLGU’,kar´usõgi’ kaav´aku’,kül’ ma tiiä or´a elo,kui or´ah oldanõssõ,käskijalah käüdänesse.Or´a’ mingu’ usinahe,käskijala’ kärmähe.Kui ei jõvva’ joostõn minnä’,joostõn minnä’, joostõn tulla’,joostõn minnä’ joogiteele,karatõhna kar´ateele,kurigu’ sõs kuntõ juuskva’,järigu’ järgi juuskva’.Olõ-i neo’ kurigu’ kundõh,olõ-i neo’ järigu’ järehn,neo’Continue Reading
Rõugõ Orjaks kasvatatud. Imä süüd * OH MI VAESÕ’ VAIVA LUUDU’,vaiva luudu’, vaiva tuudu’.Kas nu olnõs imä süüdü?Inämb iks oll´ imä süüdü,ku nu vannu naistõ süüdü –imä iks vei vihalda’ sanna,mäele tõi tä mähkimäldä’,pand´ or´a vuutõlõ,palgapoisi patju pääle.Or´a vuutõ’ joContinue Reading
Rõugõ Imeline emand. Ori makka orde päälla. Orja aja laul * MIIS´ LÄTS´ MÕTSA KÕNDIMA,löüdse üte söödükese.Mis sääl söödü keskel oll´? –Tõld söödü keskel om.Mis sääl tõllan sisen oll´? –Imänd sääl tõllan sisen om.Mis imändä üsän oll´? –Korv´ imända üsänContinue Reading
Karula/Põlva Härjad ootavad pühi. Millal orja kiidetakse. Orja uni KUNAS NEO’ PÜHI’ TULÕVA’,kunas jõulu jõudanõssõ,saava’ sarvõ’ saisõma,moka’ morro maitsõma. Harva es neidä aigosida,pissut neida päivisida,kui neid orjo kiteti,palgaliisi pallõldi. Ori ess´ maka orrõ pääl,palgaline parrõ pääl,kui seo orsi liigahtu,kui seoContinue Reading
Karula Orja palk PEREMIIS´ MEHEKENE,ku sa ei massa’ orja ossa,orja ossa, vaesõ vaiva –tandsit sa taivaalust müüdä,küünärpuu sul peuna,rõivarulli’ kangli all,ütlet: „Orja’, tulgõ’, orja’,tulgõ, vaesõ’, võtkõ’ vaiva!“Orja’ sullõ vasta ütli’:„Ku sa es massa’ maa pääl –tandsit taivaalust müüdä,küünärpuu sul peuna,rõivarulli’Continue Reading
Rõugõ Setu laul SETU’, SETU’, SETU’ OMMA’ SIIÄ’ JÕUDNU’,pere-, pere-, perenaisi perrä nõudnu’.Ots´kõ’, ots´kõ’, ots´kõ’ mullõ n´ardsukõisi,mina, mina, mina anna kausikõisi,päälekauba pillikeisi.Pill´ oll´ helle pedäjäne,kannõl´ kummõr kadajanõ.Susi seie suurõ setu,jätse perrä jämme’ jala’. Need noodid ja sõnad olen ma rahvaContinue Reading
Rõugõ Setu laul SETU’ UMMA’, SETU’ UMMA’,setu’ umma’ siiä’ jõudnu’,setu’ umma’ siiä’ jõudnu-u’.Perenaisi, perenaisi,perenaisi perrä nõudnu’,perenaisi perrä nõudnu-u’.Andkõ’ meile, andkõ’ meile,andkõ’ meile hüvvi n´artsõ,andkõ’ meile hüvvi n´artsõ-õ.Ma’nna teile, ma’nna teile,ma’nna teile hüvvi kaussa,ma’nna teile hüvvi kaussa-a.pääle selle, pääle selle,pääle selleContinue Reading
Urvastõ Setu’ * SETU’ OMMA’ SIIÄ’ JÕUDNU’, taah,perenaisi perrä nõudma, taah.Kuulgõ’, kulla perenaisõ’, taah,ots´kõ’ kokku nirdsu’-ńardsu’, taah!Anna teile üvvä siipi, taah,pääle seebi suuri nõklu, taah,pääle nõklu latsõpille, taah.Pill´ oll´ helle pedäjäne, taah,kannõĺ kummõ kadajanõ, taah. Tekst: H III 9, 629Continue Reading
Rõugõ Vanapoisi ja vanatüdruku matus * VANAPOISS´ KUULI, oijaa, oijaa,kis tedä eht´mä kävve? –Immis tedä eht´mä kävve.Minkas tedä hauda viidi? –Katõ karvakaskaga.Koes tedä matõti? –Rabasuhu’ rampõ ala’.Minkas tälle kellä lüüdi? –Katõ haavahaluga.Kis tedä kaema kävve? –Soe’ sumpõ’ summaviisi,kahru’ kävve’ katsakõisi.MisContinue Reading
Rõugõ Asjata loodud * MIÄ OLLI JUMMAL´ MÕTÕLNU’,kui olli Jummal´ minnu loonu’?Võinu’ luvva’ lod´apuus,muilõ maalõ mar´apuus,Vinnemaalõ vislapuus,S´aksamaalõ sarapuus.Suvõl loonu’ häitsemä,talvõl marju kandõma. Tekst: H II 71, 546 (45) < Rõuge khk, Nursi v – H. Uuk < Anna Maran(a), 80Continue Reading
Vahtsõliina Läsä laul. Vii vette! IKÕ IKS MA KUR´A KOOLU PÄÄLE,kaiba iks ma kalõ kadso pääle,milles võtt´ iks ta mu tuvi toitija,pääso pää ravitsõja!Jäie nu’ ma iks tsirgu söömaldä’,mar´a hüvä maitsõmalda’.Ku haardas mu haigõs,tõmmatas tõbitsõs,olõ õi’ mu’ tuvi toitijat,pääso pääContinue Reading
Põlva Varra vanas lännü’ Mino imä Ann Seep lugi, toonit. OH MA VAENÕ VANAKÕNÕ,mille ma varra vanas lätsi,inneaigo ilotus?Et mul elo ikulinõ,kodo väega kurvalinõ:kuri elo kur´as vei,vaiv elo vanas vei.Istsõ ma üü üleväh,mühü pirdo ma palodi,tõsõ mühü tõrvassit.Kedrässi ma kümmeContinue Reading
Räpinä Naisemehe riided KASVI MINA KABUKÕSÕST,sis mina kirbu kinni’ võti,jänesselle järgi joosi.Sai minul naan’e naad’etus,ubasuu mul ostõtus –lõppi minol siid kübärä päält,kard kaabu veere päält. Viis ja tekst: ERA III 6, 196 (41) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma –Continue Reading
Räpinä Kosjalaul KU MA IKS OLLI NOORI MEESSI,kõgõ kõnn’e kõrki poissi – olli mul siidi kübärde päällä,karda kaabu veere päällä.Kui oll’ iks naan´e naitõmada’,ubasuu ostõmada’,tsiga mul siidina magasi,kar’us kõnd’e kalõvin,ratas mul rummuni’ rahah,pääle rummu rublatükk.Kui sai iks naan´e naidõtus,ubasuu ostõtusContinue Reading
Urvastõ Pisikene naine NO-NO-NO-NO, NOORÕ’ MEHE’,kis ti, kis ti kenä’ poisi’,ku ti is tunnõ’ meidä võtta’,meidä võtta’, meidä kaia’,kül’ ti käüti’ kümme küllä,sandit sada tarõläpe.Sai naanõ natukõnõ,häräsarvõ suurukõnõ –tuugi uppu ubalehte,tuugi kattõ kastõhaina.Tii’ tille rihakõnõ,vala’ vaskivarrõkõnõ –tuuga otsi’ ubalehest,tuuga kauri’Continue Reading
Kanepi Tilluke naine ÄRÄ’ VÕTKU’ PIKKÄ NAIST,pikk´ ei painu’ pingile,panõmusõ, panõmusõ, pihhai-jaa,muhhai-reehu-ralla!Võta’ nainõ till´okõ,tsia sõra suurunõ.Lamba hanna laiunõ,kitsõ kõrva korgunõ,Nainõ lätsi mõtsa karja saatma,kattõ kastõhaina sisse.“Pai sepäsellikene,tii’ mul ravvast rihakõnõ!Rehitse’ mu naisõkõvällä kastehaina seest!”eRitsik tedä maha’ lei,prussak tedä ärä’ sei.Continue Reading
Räpinä Tillukene naine /: Mul oll´ till´o ://: Mull oll´ till´o naas´ekõnõ :/ Hüä-häh. /: Kaotsist tä jäi ://: Kaotsist tä jäi kastõhaina :/ Hüä-häh. /: Uppu tä ärä’ ://: Uppu tä ärä’ ubalehte :/ Hüä-häh. /: Oh mina vaeneContinue Reading
Põlva Tilluke naine * ÄRÄ’ SINA VÕTKU’ PIKKÄ NAIST,pikk´ ei painu’ pingi pääle,ai par´õmusõ, par´õmusõ pihhaiaa,ai muhai-eehu-ralla.Võta’ naan´õ till´ukõnõ,tsiasõra suurunõTsiasõra suurunõ,lambahanna laiunõ.Naan´õ läts´ karja saatma,kattõ kastehaina sisse.Sepäpoissi, sellike,tii’ minul raudnõ rihäke.Rehitse’ minu naan´õ vällä,panõ’ ah´o otsalõ.Prussak tedä maha’ ai,ritsik tedäContinue Reading
Põlva Tilluke naine MINO NAAN´Õ NOORÕKÕNÕ,lelo, lelo, lelo no iks lelo,tiburitsa till’okõnõ,[??hudu??] till’o rihäkese,vasõst vali varrõkõsõ.Läts’ tä haina riibumaie,kastõhaina kakkumaie.Uppu ubalehe ala,kattõ kastõhaina sisse:Sääl ma otsõ upikalõ,sääl ma käve käpikäle. Ei ma no tohi’ kodo minnä’, [Tõõsõ laalu alostus: KuriContinue Reading
Rõugõ Tilluke naine MUL OM NAAN´Õ NATUKÕNÕ,väikene ja vällekene.Kuda kinda kättä müüdä,suurõ suka siirtä müüdä.Käü tä karja saatõmaie,käü tä haina hankimaie.Tulidsõ’ täl istõtooli’,kuuma põrmad kundsa alla.Ütles kõik, mis vaia üldä’,käki ei nõnna käüssehe.Inne kikast kiit ruvva,inne aku and süvvä’,sünnüs ütehnContinue Reading
Vahtsõliina Must naine VELI VÕTT´ IKS VEREVÄ NAAS´Õ,esä võtt´ ilosa naas´õ,mullõ jäti’ musta naas´õ,kähhär´pää kätte kääneti.Veli läts´ umaga’ kerikohe,esä umaga’ umatsilõ –ma’ lätsi umma ojotama,musta mant mõskõma.Nakas´ kuri külmetämä,vana vaim värisemä.Panni parsilõ piisümä,lõhna pääle löügenemä.Kukku kuri tuhkhauda,sattõ sandikivi* pääle.Sis täContinue Reading
Rõugõ Must naine. Naise ilustamine MUU’ IKS VÕTI’ MUKI’ NAASÕ’,ma’ sai musta ja rumala.tõrvaskannu ja tõbidsõ,musta naasõ, tormi’ huulõ’.Viisi es tormi tüüdä tetä’,magasi tä tarõhn tanulda’,vuutõhn ilma vüüldä’,tanu oll´ tarõ läve all,vüü värte veere all. Viis: EÜS VII 12 (119)Continue Reading
Karula Must naine VIIBÜSI MA, HELLÄ’ VELLE’,viibüsi ma vilistämä,kenä jalgu kängimäie,sere sildu [sille siiri] säädemäie,seeni’ näidesi’ [=näitsi’?] jaedu’ –muu’ saiva’ muki’,kõik´ saiva’ keki’ –ma saiõ musta ja rumala,tõrvaskandu ja tõbidsõ.Võti tuusti ma tuasta,seebitükü saina päältä,vaal´sõ neiu valgõ’õssa,poolõ neiu puhta’õssa,sis saiõContinue Reading
Rõugõ Kuri naine VELLEKENE, HELLEKENE,mis sa nii vahra naasõ võti’,enne’ muid mustikallõ lätsi’?Mustikaist saiõ must naanõ,vavvõrmist saiõ varas naanõ.Mine’ kodu, kuri naanõ,mine’ tarrõ, tikõ naanõ!Latsõ’ sul kotun koti sisen,ahu perän alastõ.Mine’ mäele palu perrä,panõ’ puu’ purõlõma,tõrvaskannu’ tõrõlõma,hüdsehavva’ hürelemä.Meil um tsõdsõContinue Reading
Urvastõ Must naine * VELI VÕTSÕ VEREVÄ NAASÕ,mullõ jätse musta naasõ,mis sest mustast mutsuta’,mis sest vanast vatsuta’.Muu’ lätsi’ kerikulõ,mina umma ojutama,nakas´ kurat´ külmetämä,panni ahu otsa pääle.Säält sattõ tuhkhauda,Palut´ poolõ pääd ärä’. Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 99 j <Continue Reading
Harglõ Must naine VELI VÕTSÕ VEREVÄ NAASÕ,e-ebuski babuski,jätse mullõ musta naasõ.Muu’ lätsi’ kerikuhe,ma’ lätsi umma oiutama.Kon üts´ oja, sääl oiudi,kon üts´ lump´, sääl lopudi.Nakas´ kuri külmetämä.Veie kodu koovatama,panni üles keresele.Sattõ maha’ tullõhe,palut´ ärä’ mõlõmba’ põlvõ’. Viis ja tekst: EÜS IVContinue Reading
Vahtsõliina Riiga kosja. Tõbine naine VELEKENE, NOORÕKÕNÕ,mii’ veli ilmarikas –tegi rüki Riiani’,Pihkvani’ pidi maid,muid maid Moskvani’,Tartoni’ tekk´ tatõrikka.Mii’ veli iks kütüst kündse,mii’ velel iks sõõrusõrmõ’.Mii’ veli läts´ Riiga kosjovalõ.Riia tütär hirmus rikas,Väinä tütär väikene,Koiva tütär ärä’ koolnu’,Narva tütär naas´õs sai.Olõ-sContinue Reading
Põlva Kuri naine VÕÕRAS ÜTEL´: „VÕTA’ NAAN´Õ!“Uma ütel’: „Olõ’ ilma!“Kui saa kuri, kohes panda’?Kui saa halva, kohes aia’?Ei või’ müvvä’, ei vaehta’,ei või’ tuvva’ turu pääle,ei või’ aia’ alõvihe.Olõ ei lehmäs liina viiä’,olõ ei häräs ärä’ tappa’,olõ ei tsias sulguContinue Reading
Rõugõ Mure lauotsil * SUU (plural) [?] MUSTA MURÕTÕN,silmä’ likõ’ leinatõn:muu’ iks säädvä’ ilusänge,pandva’ ilupalaja’ –ma’ sää iks ikusängü,panõ ikupalaja.Ku mu miis´ kodõ tulõ,kaasa kodõ kallõnõssõ,sis mul iks umma hätä –üüs saa üles üteldä’,pääväs kagi kõnõlda’. Tekst: H I 2,Continue Reading
Karula Vana mees SUSI MINKU’ SULASÕLÕ,varõs vanalõ mehele!Vana ei viisi’ vallatada’,napukubu nall´atada’.Lätt tiä sängü magama,käänd tiä suu saina poolõ,nakas koolut kuulutamamaha matõt’ mäletämä.Sõsarõni armõ’õni,Mari, marja linnukõnõ,ärä’ tii’ sedä tekku’,mis tei mina vaenõumalõ hullulõ pääle,nõu nõrgal mõtõtõl:lätsi varra vanalõ,inneaigu mehele.Hirm olliContinue Reading
Harglõ Joodik mees OH MA VAENÕ, MIS MA LÄTSIjoodikulõ mihele!Joodikul saa vaiva nätä’;ei saa enämb tagasi.Ennembä mu ekke hiitnü’,vai kül’ ii kaldalõ.Sääl mu vesi veeritäs,iikallas kasvatas. Viis ja tekst: EÜS I 780 (16 v) < Hargla khk, Mõniste v, TambeelseContinue Reading
Rõugõ Joodikul mehel. Joodikut kutsutakse koju JUMMAL´ HOITKU’ SEDÄ NEIUT,Jummal´ kaitsku’ sedä kapu,kiä johus joodikullõ,kallus viinakaarikallõ.Kõrtsi vei tä neiu kõrigu,pandis neiu pallapoolõ.Tulõ kutsuja lävele,sõnaandja akõnillõ:”Tulõ’ kodu, nuuri meessi,kodu nõrgu’, nõrka poissi!Kes sul kotun koolõmanna,kes sul henge heitemännä?Hobu kotun koolõmanna,hobu hengeContinue Reading
Rõugõ Joodikul mehel. Joodiku naise põli * JUMMAL´ IKS HOITKU’ TODA NEIUT,Jummal´ kaitsku’ toda kapo,kiä no ka johtu joodikõlõ,sai joodigõ jaossa –vei kõrtsi naas´õ kõrigõ,liina naas´õ linige,kabakohe kapuda’.Kõrik kõrdsist kynõli,linik liinast libisi,kapuda’ kaibsi’ kabakust:„Veri juvvas sul viina iist,liha süvväs leeväContinue Reading
Rõugõ Joodikule JUMMAL´ HOITKU’ TODA NÄIUT,toda kapu kasumast,kiä johus joodikulõ,pillus viinapikõrilõ,kallus viinakaarikalõ.Vei tä kõrtsi näiu kõrigõ,pand´ pandis pallapoolõ.Ei tä inne kõrdsist tulõ’,kallu ei kõrdsikambõrist,juu tä pulga puusa pääle,vaadivitsa varbidõ.Näiu käve müüdä kõrtsi,astõ müüdä akanida.Kõrik kõrdsin kõnõli,pallapuul´ paistõ akanin:”Võta’ vällä, näiuContinue Reading
Põlva/Rõugõ Joodik mees NÄIU JOHTU JOODIKULLÕ,kaldu viinakaarikallõ.Ei tä inne kõrtsist tulõ’,kui tä lakk kõrdsi sepä,uht kõrdsi ollõvaadi –tä võtt punni puusa pääle,vaadivitsa varbilõ.Sõs tä tulõ kalluskõllõn,kodu poolõ kompsitõllõn. Viis: ERA III 6, 228 (117) < Põlva khk, Timo v, KännuContinue Reading
Põlva Joodik joob kõik maha. Joodik mees peksab KUI NO JOHTO JOODIKÕLLÕ,johto joodikõ osalõ,viinavaadi vahtijallõ –kõrtsi vei ta näio kõrikõ,pandis näio pallapoolõ.Kõrik sis kõrtsist kynõlõs,pallapuul´ sis pajatas:“Oh mu kulla kudaja,hellä hoiheidijä!” Kukõ’ lauli’ kuusi kõrda,kui ta koira kodo tull´e,pini ummaContinue Reading
Kurjal mehel O’S MA SEDÄ ETTE TIIDNÜ’,ette tiidnü’, targa ollu’,et mu kur´alõ kositi,vihatsõlõ viina’ juudi’,ollu’ kotun kuusi suvvõ,viitnü’ viisi ajastaiga –saatnu’ kos´a’ kodu poolõ.Suvõ elänü’ soolata’,talvõ käünü’ kängitsedä’.Mis saa tütre tüüst,neiu vaiva nägemist –andas kehvä kirstukõnõ,andas aher õhvakõnõ.Aida’ poelõ andas,kariContinue Reading
Räpinä Kuri mees MÕTLI MA MEHE MIILEEVÄ, kas’ke, kan’ke,kaasa ma mõtli valgõ kaska.Nüüd sai mul mesi meele murda’,kaas sai mul süäme katsku.Haari tä lüvvä’ rusikulla,taat´ lüvvä’ taossilla.Säält ma ikulõ isosi,säält ma nõrgõ nõrõssillõ [muialt]Pessä’ iks pinki pikä’ sõrmõ’,rao’ rauda rusiku’.Continue Reading
Karula/Urvastõ Kurjal mehel PANTI MU PAGANAGA PAARI,juhatõdi joodikulõ,saadi minnu saadanilõ.Kuul mul käve’ kuvvõ’ viina’,kuvvõ’ viina’, kuvvõ’ kruusi’.O’s ma sedä ette tiidnü’,ette tiidnü’, targa ollu’,et mu kur´alõ kositi,vihatsõlõ viina’ juudi’,et mu saadi saadanilõ –ollu’ ma kotun kuus´ suvvõ,viitünü’ viis´ ajastaiga.Kur´as panniContinue Reading
Räpinä Hea ja halb mees MINO PEIG OM PILLISEPP,mu kaasa kandlõtegijä.Vei tä mino pillin makama,ja kandõlõga kambõrehe,pand’ tä pilli pää ala,kandlõ pand’ lae ala.Kui es ärkä’, sis jo äräti,kui es virgu’, sis jo viroti:„Tõsõ-ga neitsi-ga, nüssä’ lehmä,tõsõ-ga noorik, saada’Continue Reading
Karula Kalamehe naanõ AI MEHE MA MERELE,ai kaasa ma kalalõ.Miis´ läts´ mõtsa, hiit´ magama,tulli kodu võlssinna.Kitt´ ta mere iädse ollõv,tõsõ poolõ puida täüs´.“Astkõ’ esi’, Annõkõnõ,mars´kõ’ esi’, Marikõnõ!”Võti ma nooda nulga päältä,sadasilmä saina päältä,Lätsi ma alla mere viirde.Kai kui kala’ kudõnõsõ’,säre’Continue Reading
Rõugõ Kaasa kaugel. Linnuga sõnasaatmine KAUÕN UMMA’ MI UMADSÕ’,maa takan meelimarja,saa ei kuul tedä kuulda’,nädälil tedä nätä’.Ei nu’ kuulõ’, kas um koolu’,ei ka tiiä’, kas um terve’!Olõs yks tsirk syna toonu’,o’s yks sisas syna toonu’,varõs mullõ vaagatanu’!Ei ma nu’ tiiä’,Continue Reading
Karula Vend kasvatab sõsarat KUI IKS VELI SÕSARD KASVAT´,üsäkirjä ülendeli:„Kasu’, kasu’ sõsarõni,pia pikäs, ruttu suurõs!Saat põllu põimijas,laja vällä laabijas!“Sai iks sõsar´ kasunus,oll´ iks miil´ muialõ minnä’,süä kavvõlõ karada’.„Vellekene, vellekene,lõika’ leibä ohukõstõ,võidu panõ’ paksõmbastõ.Vii’ iks kua kunksi pääle,panõ’ aida har´a pääleContinue Reading
Karula Kodus käimas * NIKA OM KOTUN, NIKA OM KOTUN KUUKJIID,laanõ veeren, laanõ veeren lauljiid,kooni’ om emäl, kooni’ imäl tütriid,kallil imäl, kallil imäl kanasiid.Viidi tütäri, viidi tütäri kotust,Viidi kana, viidi kana kavvõdõlõ.jääse’ kuukma, jääse’ kuukma kuiva’ kuusõ’,laulma ladvuldõ’, laulma ladvuldõ’Continue Reading
Karula/Urvastõ Kodu käimas VIIDI MU KAVVÕDÕ KANANÕ,üle vete ütsi latsi.Hopõn iih hirnati,sõlõ tele’ teräti’,helmekõrra’ kõrati’.Esekene, hellekene,imekene, hellekene,tulõ’ iks vällä kaema.Imi tull´ vällä kaema,mõtõl´ päävä nõsõvat,mõtõl´ kuu tulõvat. –Seo iks kulla kodutütär,seo väiku väi’kene.Imä pand´ piimä piisümä,lihaleeme löügemä. Viis: EÜS IXContinue Reading
Karula Kauõlõ mehele (OI) ÜTSIK OLLI MA IMÄLE,ütsik olli ma esäle,ütsik viiele vellele,ütsik kasusysarõlõ.Imä kutsõ kuldsõs tütres,esä hõigas’ heldes tütres,velle’ minnu kullas kutsõ’,sysar’ hõigas’ hõbõhõs.Viiäs kauõlõ mehele,üle vii ütsik latsi –anil linnat ajastajas,kurõl linnat kuvvõs ajas,pääsul linnat päiväs ajas.Kuul eiContinue Reading
Põlva Kuuga sõna saatma KUUKÕNÕ, PÄÄVÄKENE,sina kõnnit korgõ’õlt,sina paistat pall´o maad,vii’ sõna mu velile,saada’ sõna sõsarilõ,et om näiol kuri elo,kanasõlgi kalgi põlvi.Saada’ perrä tinasaani,heidä’ helmitse’ hobõsõ’,vii’ näio Viländihe,kanna’ näio kar´a maalõ. Viis: ERA III 6, 214 (83) < Põlva khkContinue Reading
Karula Kuri kodu. Sõnakera TSÕDSÕKÕNÕ, TSÕÕRIKÕNÕ,hani armas linnukõnõ,kui sullõ kur´astõ tetäs,kainõlikult pääle kaias,viska’ sa kerä vette,lasõ’ kerä lainilõ,viska’ sa kerä vette –tuu vii sõna sõsarilõ,viird sõna velile. Viis: EÜS IX 1279 (24) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – A. O.Continue Reading
Põlva Ilus neiu isakodus KUI MA ELLI UMAH KOTOH,elli uma ese tarõh,tandsõ ma, tarõ tõrisi,kargsi ma, kodo kõrisi,ese helme helinällä,vele tinga tilinällä.Ese iks hõigas´ hellikos,ime hellä tüteres,muu pereh moromunas,öödsilidse’ ülihääs,kar´usõ’ kadsadi’ par´õmbas.Lätsi ma, muna, üle moro,lätsi, upin, üle aia,tammõtõhva, üleContinue Reading
Urvastõ Kodu käimas. Ilus juus. Poisid põlgavad, pole ehteid. Karske neiu KU MA ELLI ESE KOTUN,veeritelli velle veeren,hius oll´ pikkä kui pirdu,palõ’ lag´a nii kui lauda.Hius oll´ sorrõ sugimalda’,lahvõ’ ilma laabõmalda’ –mõtsa sugara’ sukkõ’,mõtsa ladva’ lahutõlli’.Oh mu ilusat hiusõkõist,vahalatva vanikukõistContinue Reading
Karula Isa- ja mehekodu * KÄVE TIBU MA MURUL,tandsõ tibu tanumil.Õs mu täü’ imäl lüvvä’,õs täü’ esäl tõrõldõ’,õs vellele vihadõ’,vellenaasõl naaratõllõ’.Veli pand´ pirru purdõs,olõkõrrõ kõnnikis.Õs murru’ mul pird purdõn,Olõkõrs´ kõnnikin.Sai ma näius saanus,tõistõ tallu viidüs,peig pand´ puu purdõs,kõopaku kõnnikis.Murdu mulContinue Reading
Karula Innedäne elo esäkoton VIIDI MO KANA KAUVÕDÕ,üle vete ütsi latsi.Hius jäi kodu, esäkodu,vanik velle vaja pääle.Suvõl iki ma hiussit,talvõl vaagi vanikut. Ku ma nu olli uman kotun,olli ma kui osi murun.Ku ma õks lätsi üle muru,muru jäi Continue Reading
Rõugõ Isa- ja mehekodus. Ilus juus * MULL’ SAI KURI KODUPAIK,ikulinõ elumaja.Luhits mul liuda ligunas,pala suuhõ paisunõs.Nu’ ma istu ikutarõn,istu ikulavva man,ikupikõri jo peon,ikukanni lavva pääl.O’s ma ollu’ esäkotun,tiinnü’ esä teopäivi,aanu’ esä abipäivi!Oh mu hiusta hellekeist,kiä oll´ sorrõ sugimalda’,lauhkõ ilmaContinue Reading
Karula Vara mehele viidud TÄÜ’ KITTÄ’, TÄÜ’ LAITA’,üts´arma’ mõlõmba’,üts´kalli’ katõkõistõ,üts´mõõdõtu’ mõlõmba’,üts´laiu’, üts´jämme’,üts´piiu’, üts´piinü’.Suu üte suvõ vannu’,nägu ütenädaleni –üts´ iitvä’ iussõ’õllõ,üts´ paistva’ palgõ’õllõ.Pää üte päävä vannu’,lõug ütelõunani.Kuulõ’, nättüs neiu emä,kallis neiu kasvataja,illus neiu ehitäjä. Tsih, tsih, emä ellä /ime-elle,kes käsk´ kõrdsilContinue Reading
Karula Vara mehele pandud. Poistest pole puudust OH MINU ESÄ, OH MINU IMÄ,anni’ ti minnu, panni’ ti minnu –anni’ minnu halvõmbilõ,panni minnu pall´akilõ.Kas om külän poissõ puudus,vai vällän väümihi? –Ennembä lõpõsõ’ lõhmusmõtsa’,ennembä puusõ’ puumõtsa’,ku küläst poisi’ lõpõsõ’,vällä väü’ vähänese’.Muu’ neiu’,Continue Reading
Räpinä Miks mullu ei tulnud MARI, MARI MADALEENA:,:ai, kos sa ollit, kos sa ollit, kui ma ots´e?Os (olõs´) sa mustõ mullõ tulnu’,kolmahavva, kui ma kos´e –ma olõs´ ammu aad´a tennü’,kanamunõst kambrõkõsõ.Vesi olõs´ palgi’ veerätännü,sado saan´a’ sammõldannu,udsu tennü ussõ ette,vihmaContinue Reading
Kanepi Miks mullu ei tulnud * OLÕS SINA INNE, joeda, mullõ tullu’joeda mullõ tullu’ai-lii, mullõ tullu’, jo! Ma’lõs sullõ ammu’, joeda, kambrõ tennü’,joeda, kambrõ tennü’,ai-lii, kambrõ tennü’, jo! Kanamunõst, joeda, kambrõ tennü’,joeda, kambrõ tennü’,ai-lii, kambrõ tennü’, jo! Pardsimunõst, joeda,Continue Reading
Karula Milles sa mullu mullõ es tulõ’ MARIKÕNÕ, MARJAKÕNÕ,olõs sa mullõ mullu ülnü’,tunaeelä’ tõotanu’ –ma tennü’ tarõ taivalõ,elotusõ ilma otsa.Üles minnä’ uibulõ,maha’ tulla’ marjapuulõ.Aida tennü’ animunõst,paari’ pandnu’ pardsimunõst.Sisse säädnü’ siidisängü,kolga pääle kuldsõ sängü. Viis: EÜS IX 1285 (45) < KarulaContinue Reading
Rõugõ Miks ei mullu tulnud OLÕS SA MUSTÕ’, joeda, mullõ tullu’, joeda, aililo, mullõ tullu’, jo.Kolmahavva, joeda,kui ma kosõ, joeda,aililo, kui ma kosõ, jo.Olõs ma ammu, joeda,aida tennü’, joeda,aililo, aida tennü’, jo.Pardsimunõst, joeda,paari’ pandnu’, joeda,aililo, paari pandnu’, jo.Tedremunõst, joeda,trepi tennü’,Continue Reading
Vahtsõliina Kaevul kosija. Tule mulle. Jooge viina vii veereh LÄTSI MA SINNÄ’ KOSJULÕ,koh olli’ vasidsõ’ värehtivarba’,hõbõhõdsõ’ aiavitsa’ja kulladsõ’ koplisaiba’.Tere’, näio noorõkõnõ,kas iks näio kotoh um?Olõ-õi näio kotohna –mere veereh vettä toomah.Joogõ’ mi viina vii veereh,olut joogõ’ oja veereh.Mis sulContinue Reading
Vahtsõliina Vaene talu KÜLH MA KÄVE SINO KOTOH,külh ma näie, miä sääl tetti.Linaluinõ leeväkene,agananõ taarikõnõ.Esä künd´ külä kiuduga,poig läts´ takah malgaga.Viä’, kiutu, astu’, kiutu,viä’, kiutu, virgest piteh! Viis ja tekst: EÜS I 118 (12) & EÜS I, 118 (12 v)Continue Reading
Põlva Minkast tundas näiot * KOST NO TUNNUS, KOST NO TUNNUS kurja-da neido-da, huu?Kur´al neiol omma’-tada musta’-tada kulmu’-tada, huu.Kost no tunnus, kost no tunnus hää-dädä neido-da, huu?Hääl neiol omma’-tada sinitse-dä silmä’-tädä, huu.Kost no tunnus, kost no tunnus laiska-da neido-da, huu?LaisalContinue Reading
Räpinä Tunnen tuima. Kosilased laisas ja virgas talus HELLÄ’ VELE’, NOORÕ’ MEHE’!Ku läät naista kosjo’ollõ,võta’ sa minno ka üteh!Ma tunnõ varsti tuima näio,varsti näe laas´a näio.Laas´al laja’ labajala’,kur´al musta’ silmäkulmu’,tigõdal nõna terräv,vedeläl vüü madalah. Hellä’ vele’, noorõ’ mehe’!Lääme’ mi tuulõContinue Reading
Rõugõ Kosilanõ laisan ja virgan talun LÄTSIMI’ ÜTELE TALULÕ, traa rii rallalaa …meid söödeti, meid joodõti,viidi aita meid magama.Läpe es mi aidan maada’,mii kai näiu kavalust:kui taa näiu tüüdä tege,kabu kangasta kudasõ.Kikas kirgi – es tä kuulõ’,tõista kõrda – esContinue Reading
Kanepi Kos´aobu süütmine. Soomõ sild. Olõs. Kosilanõ laisan talun NÄIE NÄIDU KASUVATA,pilupihta paisuvata.Võti ma uulta oiõlda’,võti sälgu säeldägi.Läbi lae lassi rokka,läbi pilu pisti aina.Aganist mina anni kaara,ilma imä nägemädä’,ilma esä tiidämädä’.Sis sai täkku tävvelt söönüs,tävvelt söönüs, tävvelt joonus.Panni ma sisContinue Reading
Kanepi Laisk neiu. Tunnõ tuima. Kosilanõ laisan talun KÜL’ MINA TUNNÕ TUIMA NEIU,kül’ mina laida laisa neiu:tuimal neiul tuka’ pikä’,laisal neiul laka’ pikä’,vedeläl vüü madalan,kahtõl musta’ silmäkarva’. Panõ mina hiiru sadulalõ,kõrvi ruuna kõrval juuskma.Joosõ sinnä’, joosõ tännä’,joosõ, kohe ma juhata,konContinue Reading
Kanepi Koiku kosja LÄTSI MINA, LÄTSI MINA KOIGO VALDA,johto toolõ, johto toolõ talolõ,kon olli’, kon oll´ kullatsõ’ koodiladva’,hõbõ’õtsõ’, hõbõ’õtsõ’ aiavitsa’,vasõst olli’, vasõst olli’ väretevarva’.Ooda’-ooda’, ooda’-ooda’, rummu-rummu!Las ma tulõ, las ma tulõ tõista kõrda.Mul om viisi, mul om viisi vesihiiru,kuus´ oll´Continue Reading
Räpinä Tunnõ tuima. Kosilanõ laas´ah ja virgah taloh. Vaihõlt vaenõlats VEL´OKÕNÕ:,: NOORÕKÕNÕ,kui läät naista:,: kosjo’ollõ,võta’ minno tundõmaie.Kül ma tunnõ tuima neio,tuimal hiussõ’ trutsakunna,laas´al laja’ labajala’,videlikul vüü vetel,kur´al musta’ silmäkulmu’. Velekene, noorõkõnõ,lääme’ tuulõ talolõ,kos om kolmi neidosida:üts kudi kangast kunga-kanga,tõõn´e vokkiContinue Reading
Vahtsõliina Kosjasõit. Laisk nainõ OLLI MEIL VELL´O ÜLE VEERE,üle kolga kosilanõ.ülti velle joodikõs,velle viinavõttijas.Vell´o tulli oigõ ollõ mant,tulli vessel viina mant.Ega’ tä ei pessä’ umma pereht,umma immä ikõtõlõ-i.Olli’ sääl latsõ’ väikese’,olli’ kanasõ’ kasina’.Es aja’ ärä’ akõndõ alt,kuvvõ kruudi kottalt.Võti üskaContinue Reading
Räpinä Oppus kosijalõ. Poissa tiidmädä’ saatus POOSIKÕSÕ’ TI MEHEKESE’, tie poosikõsõ’ mehekese’!Talopoja- ti, talopoja- ti talopojatammõkõsõ’,üteh uiboh taa, üteh uiboh iks, üteh uiboh ossakõsõ’,üte laanõ taa, üte laanõ ladvakõsõ’;kui iks tulõ taa, kui iks tulõ süvä süküs,tasa talvõ, tasa talvõContinue Reading
Rõugõ Oppus kosilasõlõ EHI’, VELI, OPI’, VELI!Ehi’, veli, esändässä,päädi’ sajapäälikussa,riibu’ maha’ reherüüdi,aja’ sälgä auhamõ’!Velekene noorõkõnõ! Ku sa saatõ neio kodo,ku saat mõrsja mõisa’ahe,sää’ hüäste särgisiibo’,kobistõllõ’ kaskanulga’.Neio kavval´ kaemaie,väega vali vahtimaie.Ehk kül’ kaos kambõrõhe,ehk kül’ astus aida taadõ,säält tä silmil silitselles,pilgutõllõsContinue Reading
Urvastõ Oppus kosilasõlõ JAANIKÕNÕ, VELLEKENE,ärä’ sa võtku’ toda naista,kelles pilutõdu’ piinü’ põllõ’.Seo lätt aita amõt ajama,piinüid põlli pilutama.Võta’ nainõ vaesõt paigast,hobu osta’ rikkast paigast,ärä’ sa võtku’ toda naista,kes ei mõista’ putru kiitä’ega talutaari tetä’.Seo tegi pudru purutsõ,talutaari tahmatsõ. Viis: EÜSContinue Reading
Kanepi Võta’ nainõ, muidu narri neiusit ELLEKENE VELLEKENE,naida’ mullõ naisõkõnõ,vala’ mullõ vastuline.Kui ei naida’ naisõkõistaega vala’ vastulista,mina soessa sugõnõ,mõtsakoira karvalidses.Ei ma murra’ mullikida,ei ka tapa’ tallõkõisi –mina naida neidusida,tapa talutüterida. Minu esäl suurõ’ nurmõ’,suurõ’ nurmõ’, laja’ vällä’,otsa’ joosiva’ ojalõ,põllupindre’ Peipsihe.SäälContinue Reading
Põlva Imetegijä. Tamm tands´ma. Kolmõ’ kängä’ OLÕ-I SIIN JOHT SEDÄ MIIST,sedä poissi poolõ pääl,kiä pand tammõ tandsimaie,kõllõ kõivo kõndimaie,nitsenõõlu nõrgumaie.Kulugõ’, tsuvva’, kulugõ’,lõpkõ’, viiso’ lõhmussidsõ’!Mul om kotoh kolmõ’ kängä’,velitsin viie’ viiso’. Kulugõ’, tsuvva’, kulugõ’,lõpkõ’ viiso’ lõhmussidsõ’!Mul omma’ kolmõ’ kängä’,üte’ luidsõ’, tõsõ’Continue Reading
Kanepi Kosja’ kua takan * Viis 2: KULLA MAMMA, TSIRGU MAMMA, kosja’ omma’ kua takan.Kulla tütär´, tsirgu tütär´, lasõ’ näil sisse tulla’.Kulla mamma, tsirgu mamma, kos mi nemä’ istma panõ?Kulla tütär´, tsirgu tütär´, peränukka pingi pääle.Kulla mamma, tsirgu mamma, misContinue Reading
Kanepi Kosja’ kua takan * Viis 2: KULL´A IMÄ, TSIRGU IMÄ,kosja’ omma’ kua takan. Tontoi luuli, tontoi luuli kosja’ omma’ kua takan.Kull´a tütär´, tsirgu tütär´,mine’ kutsu’ nimä’ sisse. Kull´a imä, tsirgu imä,mis mi näile süvvä’ anna? Kull´a tütär´, tsirgu tütär´,munnõ,Continue Reading
Põlva Kos´a’ kua takah * Viis 2: KULL´A IMÄ, TSIRGU IMÄ, kos´a’ omma’ kua takah.Kull´a tütär´, tsirgu tütär´, kutsu’ niä’ tarrõ.Kull´a imä, tsirgu imä, kohes niä’ istussõ’?Kull´a tütär´, tsirgu tütär´, taadõtarrõ pingi pääle,Kull´a imä, tsirgu imä, mis näile söögis saa?Kull´aContinue Reading
Põlva Õtak kuts kodo. Kos´a’ koton. Näio taha-i mehele.Varratsõ’ kos´a’ ÕTAK TULÕ MI KÜLÄLE,vilu veerüs vaanijalõ.Õtak tulõ kodo kutsma,vilu majja viiemä,pimme majja pettemä.hämmär´ majja häälimä.Ega’ es lää’ õdagu kutsuh,es lää’ pimme petteh,hämärägi häälideh.Perrä tulgu’ hellä veli,hellä veli, kulla veli. Tulõ’Continue Reading
Urvastõ/Karula Halva’ kosja’. Poisõst ei olõ’ puudust OH MINU ESÄ, OH MINU IMÄ,anni’ ti minnu, panni’ ti minnu,anni’ minnu halvõmbilõ,panni’ minnu pall´akilõ.kas külän poissõ puudusvai vällän väümihi?Ennembä lõpõsõ’ lõhmusmõtsa’,ennembä puusõ’ puumõtsa’,kui küläst poisi’ lõpõsõ’,vällä väü’ vähänese’. Muu’ neiu’, mu sõsarõ’,är’Continue Reading
Karula Kosjaobu kauplõja’ ISTÕ MA SUU, ISTÕ MA SUU MÄTTÄLE,rabasuu, rabasuu rampõlõ,naksi kulda, naksi kulda kodamõ,siidilangu, siidilangu segäme.Manu’ tull´ kats´, manu’ tull´ kats´ kaubamiist,teretilli, teretilli neitsikeist.Istõ ma suu, istõ suu mättile,rabasuu, rabasuu rampõlõ,naksi ma kulda, naksi kulda kodamõ,siidilangu, siidilangu segäme.Manu’Continue Reading
Karula Noorõiä kitüs. Innembäne elu esäkotun. Torrõ sõit. Kägu.Neiu taht talupojalõ. Soldani naanõ ILUTSÕGÕ’, NALL´ATÕGÕ’umalõ noorõlõ iäle,terävele, tervehelle,nobõ’õlõ, nirgõhõllõ.Ega’ kiä ei anna’ tõista aigu,tõista aigu, tõista põlvõ.Tulõ õks aigu halvõmbi,tõnõ põli tõratsõmb,kolmas põli pall´u kurjemb.Illus om noorõl ilutsõllõ’,latsõpõlvõl lauliskõllõ’,kuri vanalContinue Reading
Karula Är’ minku’ läsäle mehele. Läsk miis * LÄÜLÄ IKS OM LÄSÄLE MINNÄ’,läülä läsä kõrval maada’,läülä läsä sängü säädä’.Läsäl iks umma’ külmä’ külle’nigu külmä kivi külle’,läsäl iks umma’ kalõ’ käe’nigu kalõ’ kannujuurõ’.Läsk´ käänd suu saina poolõ,nakas sis koolut kuulutama,nakas määnütContinue Reading
Rõugõ Pirrumõtsa EI MI SAA’ SAALUSSÕHE,ei mi kallu’ Kasaritsa,ei mi piiri’ Pindi valda,ei mi haida’ Haanihe. –Mii’ lää pikkä pirrumõtsa,saava’ meist kinä’ keldrenaasõ’,katõ mõisa kar´anaasõ’,kolmõ mõisa kokanaasõ’. Urmas Kalla: haida’-sõna ei leidu võru kõnekeeles, see võib olla moodustatud sõna haidakContinue Reading
Rõugõ Sulasõlõ LÄHÄ EI MA MÖLDERILE,mölderil om kivi mürrin,lähä ei ma kangõrilõ,kangõril om kerä kollin,ei ma lähä’ perrepojalõ,perrepoiga pessi naista,ei ma lähä’ talupojalõ,talupoiga tapi naista –pess´ tä naasõ pehmes,haut´ tä naasõ haigõs.Naanõ põssi põimuao,naanõ haud´ kõik´ hainaao. Ma iks lähäContinue Reading
Urvastõ S´aksa naanõ NO NO NO NO NOORÕ’ POISI’,kes ti, kes ti kenä’ poisi’.vai ti saiskõ’ samõtinvai tii lipskõ’ siidilindin –egas minust tii’ ei saa’.Minust saa jo s´aksa naanõ,poodipoisi pruudikõnõ,lihuniku linnukõnõ,kodaniku kukukõnõ.Teivä’ juttu neio pääle,poolõ juttu poisi pääle.Poiss´ oll´ puhasContinue Reading
Urvastõ Suisa solasõlõ * Vaata postitust TÜTÄRENI, ARMÕ’ÕNI, kas´ke,madaliku marjakõnõ,lätsi’ sa suisa solasõlõ,päise päävä viitjäle.Sulanõ-poiss´ künd suuviirt,palgapoiss´ paiustut.Määnes sul süä söögi viiä’,määnes miil´ manu’ minnä’.Esäpoig künd illust maad,talupoig tasast maad.Süä om ää söögi viiä’,miil´ ää manu’ minnä’. Viis ja tekst:Continue Reading