Kanepi Ema haual KOOLNU’ IME, KOOLNU’ ESE,koolnu’ ime armukõnõ.Jätnü’ maha’ mar´akõsõ,põrmandulõ põrmukõsõ,kualäve korukõsõ,aidaläve arvulidse.Ei olõ’ kotta kutsujatta,e olõ’ aidast andõjatta.Koolnu’ ime, koolnu’ ese,koolnu ime armukõnõ.Võõras and´ raasa, ütel´ rassõs,and´ ta pala, ütel´ pall´os,and´ ta tükü, ütel´ tühäs.Istu maha’ ikkõmahe,mättä pääleContinue Reading
Karula Imä havva pääl EMÄ OLL’, EI TIIÄ’?Esä oll’, ei tiiä’?Ülti mu söödüst sündüvet,kannu alt kasuvõt.Es sünnü’ ma söödüstä,es kasu’ ma kannusta.Sündü ma imä jo süämestä,kasvi imä jo kaala alta.Siug söödüle sündü,siug kasvi kannu alt.Imä mul kuuli koolu aigu,esä kattõContinue Reading
Karula Varra vaeslatsõs. Imä havva pääl ES MA SÜNNÜ’ SÖÖDÜ PÄÄLE,es ma kasu’ kannu otsan.Sündü imä süämen,kasvi imä kangli all –rüpün rükä lõigatõn,kaalan karja saatõ’õn.Kuul iks mullõ kurja tennü’:võtt’ ärä’ imäkese.Maha’ jäi ma marja suuru,põrmandulõ põlvõ koru.Imä panti lautsilõ,armu lautsiContinue Reading
Rõugõ Vaenelaps käoks ESÄ MU ÄRÄ’ TAPP´, KUUKU!Veli mu vere jõi, kuuku!Sõsar mu luu’ kokku kor´as´, kuuku!Köüt´ valgõ räti pääle’, kuuku!Vei mõtsa kõo latva, kuuku!Sääl mu Jummal´ käos lõi, kuuku! Viis: EÜS IX 1360 (351) < Räpina khk, Naha kContinue Reading
Harglõ Käost käterätt KÄGU KUUKÕ, leelu, kumõhõdõ, leelu,laul’ laanen, leelu, helehede, leelu.O’s mi käo,leelu, kätte saanu’,leelu,suvilinnu, leelu, sulussõdõ, leelu,tennü mi’ kastest, leelu, käteräti, leelu,suvilinnust, leelu,, suurrräti, leelu,ohukõsõ, leelu, olaräti, leelu,teeme käpe, leelu, käteräti, leelu.Õga nee’ kuku, leelu, õigõ käo’, leelu,laula’Continue Reading
Kanepi Nutust järv * OL’LI MINA VÄIKE MEHEKENE,põlve kõrru (koru) põnnikene,vaat luu-li, vaat luu-lii,põlve kõrru põnnike. Maha jäije marja suuru,põrmandulle põrmu suuru,vaat luu-li, vaat luu-lii,põrmandulle pormu suuru. Kos mina istse,sääl mina ikke,kos mina saise, saina likke,vaat luu-li, vaat luu-lii,kos minaContinue Reading
Räpinä Vara vaeslapseks. Nutust järv 1 2 MINA KÜLL, MINA KÜLL VAENELATS,ilma imeta kanane,ilma pääta pääsokene,vahelt ilma vaimukene –jäije maana marä suuru,põrmandule põrmu suuru.Söödul iste sõmerasuuru,kua läve korrukene,aida läve arvoline.Lätsi ma oa lävele,es olõ kotta kutsijat,lätsi aida lävele,es olõ aidastContinue Reading
Rõugõ Vara vaeslapseks. Nutust järv OLLI MINA VAENÕ VÄIKU LATS´,tinarõnda till´ukõnõ.Imä rühk´ mul inne koolda’,inne muida mulda minnä’.Jätt´ mu maalõ mar´akõsõ,liiva pääle linnukõsõ,aidaläve arvulidsõ,kualäve korgulidsõ.Ei ma tiiä’, ei ma mõista’,kas ma sündü söödü päälvai mina kasvi kannu pääl.Söödü’ minnu sünnüdi’,kannu’Continue Reading
Põlva Ema arm. Nutust järv. Ema haual IMÄ VIIDI LÄVE POOLÕ,arm aeti aho kõrva.Imä viidi värete poolõ,arm aeti aida müüdä.Imä viidi tiid müüdä,arm läts´ tii viirt müüdä.Imä karas´ kalmihe,arm iih astõ.Imä hauda haarõtie,arm ala lamõsie. Tulli üles hummogulla,inne varravalgõda.Saadi kar´aContinue Reading
Põlva Ema ja armud. Ema haual * EMA VIIDI USSEST VÄLLÄ,arm aste aknast välla,emma viidi teed pitearm läits teeveert pite.Ema viidi kirikusse,arm astse altresse,emal hauda kaiveti,arm man kareli.Ema hauda lasti,arm ala lamesi.Olli mina väikokenepidi karja hoidma,leüsi isa-ema matusesuure mätta turbaContinue Reading
Harglõ Ema haual PÄIV LÄTS´ ALLA VERETELLEN,imä iki-ks nõrõtõllõn.Jätt´ mu varha vaisõs,enneaigu armõtummas.Timä mõtõl´ kerigu kulladsõ ollõv,hauva mõtõl´ hõbõdsõ ollõv.Kerik olli külmist kivest,haud olli halvust sõmõrist.Imäl õks hauda kaavõti,armu ala lammõsi.„Tulõ’ üles, imäkene,karga’ üles, kasvataja.” –„Ei või’ minnä’, tütrekene,karadagi, kanasõkõnõ.Rist´Continue Reading
Rõugõ Ema ja armud * IMI KOOLI, leela, armu katte, leela,imi panti, leela, lautsielle, leela,Imi viidi, leela, lävest vällä, leela,armu aste, leela, akenista, leela,imi viidi, leela, üle muru, leela,armu aste, leela, alust piten, leela,imi viidi, leela, värtest vällä, leela,armu aste,Continue Reading
Räpinä Ema surm. Ema haual *
Urvastõ Lind trööstimas. Väsinud neiu * IKI, IKI, MA VAENÕ,iki alan marja-aian.Kis no tulli minnu kaema?Sinisiiva tsirgukõnõ,vahajalg vaimukõnõ,tuu no tulli minnu kaema.Küsütelli, nõvvatõlli:„Missa ikõd, näiu noori?Kassa ikõd ehtemiida?“„Ei ma ikõ ehtemiida,ikõ innist elukõist,kaunist kasupõlvõkõist.“Vässü, vässü, ma vaenõ,rammõtu ma, raasakõnõ.üle kõrrõContinue Reading
Rõugõ Vaeslapse laul * IMÄKENE, HELLÄKENE,annid mu ilmal õppatta,annid vallal valitseda.Küla iks oppas küllipäädi,valda noomõ vastupäädi.Söa mul jo süüa küüsse:es ole söögi andijatta,isu kõrra kandijatta,hämme päält pästijättä.Mea iks vesi vitsa pääl,kaste kara haina pääl,tu ojus mu ola pääl,tu kallus muContinue Reading
Rõugõ Lind lohutamas. Vaenelaps ja tsirk * ISTE MAHA, ISTE MAHA,iste maha ikkõma,muru pääle, muru pääle,muru pääle murõtama.Kes sääl mulle rüppü linnas?Zirk sääl mulle rüppü linnas,sinist siiva zirgukene,vahajalga varblane.Küsütelli, nõvvatõli:„Mis sa ikkõt iloehtit,vai kos sa rõhked rõõmu rõivit?”„Ei ma ikkeContinue Reading
Põlva Lind lohutamas. Vara vaeslapseks.Tiik * ISTÕ MAHA’, ISTÕ MAHA’ IKKÕMAIE,moro pääle murõtamma.Kes sääl mullõ rüppü linnas´?Tsirk sääl mullõ rüppü linnas´,vahastjalga varbalanõ,sinisiibu tsirgukõnõ.Küsüteli, nõvvatõli:„Mis sa ikõt ilmaehtit,mis sa rõhkat rõõmurõivit?”Ei ma ikõ’ ilmaehtit,ei ma rõhka’ rõõmurõivit:mina ikõ umma immä,umma kallistContinue Reading
Rõugõ Lind lohutamas. Vara vaeslapseks. Nutust järv ISTÕ MAHA IKKÕMAIE,siiä’ silmi pühkimäie,kahitsõma, kabokõnõ,nõrõtama, nõrgakõnõ.Nägünessä, kuulunõssa,kiä mu ligi liikunõssa,kiä mult küünüs küsümaie,nõrgakõsõlt nõudõmaie?Ligi linnas´ suvilindu,vahajalul varbõlanõ,kuldapääga kukulindu,siivulinõ sinitsirku.Nakkas mult iks perrä nõudma:„Miä sa ikõt, ilokõnõ,puhut, puna latsõkõnõ,murõhtõllõt, munakõnõ?Kas sa ikõt ummiContinue Reading
Põlva Lind lohutamas KOS MA ISTÕ, SÄÄL MA IKI,kos ma kasvi, siäl ma kah(i)tsi.Istõ maaha ikkõmaie,moro pääle murõhtama.Kes sääl mullõ rüppü linnas´?Tsirk sääl mullõ rüppü linnas´:sinisiivu tsirgukõnõ,vahastjalga varbõlanõ.Küsütelli, nõvvatõlli:„Mis sa ikõt, tütäreni?Kas sa ikõt ilmaehtiidvai ka rõhkat rõõmurõiviid?”„Ei ma ikõ’Continue Reading
Kanepi Lind lohutamas * IKI, IKI, MINA VAENÕ,iki, iki, iki, iki ma jo vaene,iki alan mar´aaian,iki alan, iki alan mar´aaian.Kes sys minno kaema tulli,Kes sys minno, kes sis minno kaema tulli?Sinisilmä tsirgukõnõ,sinisilmä, sinisilmä tsirgukõnõ,ilma päätä’ pääsokõnõ,ilma päätä’, ilma päätä’ pääsokõnõ,vaskijalgaContinue Reading
Rõugõ Vaeslaste laul * E. Hummal: Too om väga pikk laul toot läts’ hulga aigu laulda, too om uma too om üits’ vaeslaste laul. Vaesest latsest. Too om sääne seto setorahva viie ja joro om too laul sääne. ISTÕ MAHA’,Continue Reading
Urvastõ Lind trööstimas. Tütar ei saa palka. Ema ja armud IKI, IKI, MA VAENÕ,iki alla marjaaida.Kis no sinnä kaema tulli?Sinijalga tsirgukõnõ,vahajalga varbõline,tuu no sinnä kaema tulli.„Misa ikõd, näiu noori?Kasa ikõd ehtemiid,vai taht tõisi rõivaiid?“„Ei ma ikõ ehtemiid,tahaii tõisi rõiviid;ma ikõContinue Reading
Räpinä Peretütar ja vaeslaps. Nutust järv (viis olemas lisada) * PERENAANE SEIJE PIIMAPUTI –mina tambe taariputi,perenaane seije võidu-leiba,kanamunne katusesta –mina sei sõõlust (sõõrust?) sõnajalgu,aija aita angerpistu.Siiski mu ihu ilosamb,siiski mu põsõ punatsemba.Siin ma iste, siin ma saisi,siin ma saisi, silmäContinue Reading
Harglõ Vaeslapse laul TULÕ ÕKS ÜLES, LEELU, HOMMUGULTA, LEELU,varha enne, leelu, valgõ’õta, leelu.Mul om õks väigu, leelu, vällä pääl, leelu,noorõkõnõ, leelu, nurmõ pääl, leelu.Olõs õks elle, leelu, uma imä, leelu,uma kallis, leelu, kasvataja, leelu.Mul õks süä, leelu, süüvä’ taht, leelu,marjakõnõ,Continue Reading
Karula Vaeslapse laul ÄR’ IKS TUNNUS VAENÕLATS´,ilma imäldä’ kananõkerikulõ minne’en,aldõrilõ astu’en –lätt iks aita ehtemäie,päälikulõ päädemäie,pand iks ette ikupõllõ,siirde mähk silmä vii.Är’ iks tunnus imäline –pand iks ette ilopõllõ,siirde mähk´ siidiräti. Viis ja tekst: ERA III 7, 877 (21) &Continue Reading
Karula Vaeslapse laul PÄIV LÄTS´ ÄRÄ’ SEET(E) MAALT(Õ),päiv mu jätt´ pääle mäe,agu jäti askõlilõ.Tulli päivä jo tagasi,tulli kuu jo tagasi.Päiv mu löüs´ päält mäe,agu löüs´ alt mäe,Kuu mu löüs´ kolgitsõst.ka’ kos saisat, vaenõ lats´,ilma pääldä’ pääsükene –nii ku ninni niidüContinue Reading
Harglõ Oma ja võõrasema VÕÕRASIMÄ, VÕHLU IMÄ,võõras võhluarmulinõ:pääle kaes kainõtudõ,silmi hiit hirmutudõ.Näkki kauvõn tulõvõt,üle Väinä välkivet,üle piiri pilkuvõt:„Joba tulõ suuri süüjä,suuri süüjä, suuri juuja.Poolõ pätsi poolõndaja,nellä kiku neelätäjä.”Pall´us pand iks paa manu’,liias lihaliuva manu’.Kinni’ leie kirstu kaasõ,agarõdõ aida ussõ. UmaContinue Reading
Harglõ Vaeslapse laul * IMÄ RUTAS´ VARHRA VÄLLÄ’ KOOLDA’,enne muid mulda minnä’,jätt´ mu varhra vaesõs,enneaigu armõtus. Maha’ ma jäie marjasuuru,põrmandullõ põrmusuuru,liiva pääle linnu suuru. Sugu õks käske meid suuhe viiä’,võsa võrõngudõ hiitä’.Esä olli ette tõtõlik,tõtõlik ja mõtõlik.Võtt´ õks üte käeContinue Reading
Harglõ Vara vaeslapseks OH MA VAGA VAENÕLATSI,ilma päädä’ pääsukõnõ.Jäi iks maha’ marjasuuru,põrmandulle põrmu suuru.Lätsi kua lävele –is olõ’ kotta kutsujat,Lätsi aida lävele –is olõ’ aidast andijat,lätsi tarõ lävele –is olõ’ tarrõ tõstijat.Konh ma isti, sääl ma iksõ,konh ma saisi, saina’Continue Reading
Harglõ Kullast kirikaed. Vara vaeslapseks IME RUTAS´ VARRA KOOLDA’,enne muid mulda minnä’.Mõtõl´ ta kerigu kulladsõ ollõv,avva mõtõl´ õbõ’õdsõ.Is olõ’ kerik kuldanõ,aud is olõ’ õbõ’õnõ –kerik oll´ külmist kivest,aud allist sõmõrõist.Jätt´ mu varra vaesõs,enne muid armõtummas,jätt´ mu maha’ linnusuuru,jätt´ mu maha’Continue Reading
Räpinä Pole ema, pole isa SUSI SÖÖNU SÖÖGITUOJA,lakatanu joogi laarja.Olõs võtti ime vüüla,taba taadi puusa pääl!Nüüd o võti võara vüül,taba targa puusa pääl,nüüd o zirgu söömätägi,läävä ilma lõuneeta. Etse tule, tuulekõnõ,hõlõtõlõ, hõngukõnõ –puhu higi hiusest,puhu pallav palgest.Higi rikke mu hiussekõse,pallavContinue Reading
* TUU’ IKS SIIA’ TUU RAHA,saada’ siia’ sannaraha.Ku sa iks tulli’ tuppa,sai’ sanna rõõmu.Ku jo iks tunni’ tuud vallu,haigutõli’ haluvallu,otsõ’ iks puuda ärä’ puvva’,vaiba kirvõst valu vähändä’. Seletus: Lauldi ristsetel. Lauljad naised võtsivad üks leiva põlle pääle laulis ja andisContinue Reading
Rõugõ Mitu halba ilma pääl. Kust laulud saadud MII’ IMÄ ÜTSIK NAANÕ,ütsik naanõ, pall´u latsi. Kolm oll´ hällü mii’ imäl:üts´ oll´ kuusinõ kuana,tõõnõ tamminõ tarõna,kolmas kõivinõ muruna.Mis oll´ kuusinõ kuana,sedä hällüt´ süüki kiite’ennä,mis oll´ tamminõ tarõna,hällüt´ kanga kududõn,mis oll´ kõivinõContinue Reading
Harglõ Ema õpetab tütart IMÄKENE, ELLEKENE/NÄIUKÕNÕ, NOORÕKÕNÕ,et sa kuulõ’, mia mi kuugu,miilde panõ’, mia mi pajadõ.Tulõ’ iks üles hommukult,varha enne valgõ’õt,sis õks liigudõ’ leeväimmä,soritsõ’ soolaessä.Tii’ õks tii tiigi viirde,jäle’ aja’ järve viirde.Kutsu’ ette esä elle,või (hõikus) kallis kasvataja. Tii’ õksContinue Reading
Põlva Ei noomi sulaste kuuldes AITUMA MU IMELE,kats´ ilmast kadonulõ,kiä es lasõ’ laisas harida’,lasõ’ veerdä’ videlikus,lasõ’ no oppi’ unitsõs.Hoisõ ta kirstuh kipõ vitsa,kaasõ all kasvoladva,kui sutsõ, nii soputi,kui viise, ni viputi. Imä opas´ ussõ takah,imä nuumsõ nuka takah,es sunni’ taContinue Reading
Põlva/Rõugõ Kolm hälli EELÄ’ TULNU’ HULKIMAST,toona’ maad marsimast.Viil saapa’ saviga,kängäkundsa’ kollõriga.Olõ-õi hunds´ak minnu hoitnu’,kar´akutsik kasvatanu’,minnu hoit´ uma imä,kasvatõli kallis naanõ,rüpün rüä lõigatõn,kaalan karja saatõn.Kolm oll´ hällü mu imäl,üts´ oll´ kuusinõ kuan,tõõnõ tamminõ tarõn,kolmas oll´ kõivinõ murul.Kua olli kuusinõ kuan,hällüt´ ruugaContinue Reading
Urvastõ Memme vaev KU MA POIGA KASVATÕLI,üsäkirjä ülendeli,kistu õs tuli mul tarõst,valu vanast huunõ’õst.Jala’ mul hällü hällüdi’,käe’ kumpli’ kuutslin. Mina iks hoisõ hobõstõ jalost,kaidsi karja tii päält,peon iks oll´ piimä kurnatõn,rüpün rükä lõigatõn.Olõ’ täl kühmä külle pääl,olõ’ nõtsku nõna pääl,olõ’Continue Reading
Urvastõ Memme vaev KU IKS IME MINNU OLLI,kallis ime minnu kandi,oisõ uman süämen,kand´ uma kandli all.Imä oll´ mul uibuupin,esä oll´ mull orsikas;imä jõi pikäst pihlõ’õst,esä orsikadsõst uibust. Imä uigi uibun,esä vilist´ vislapuin.Imä no hois´ hobõstõ jalust,kaits´ karja teie päält.Imä noContinue Reading
Põlva Lugõminõ latsilõ * UDSU JÄLIL TULÕ UNI,läbi akna kaes tä,kas ehk latsõkõisi mõniüleväl piäs olõma.Kos neid löüd argsõlt sääl,tassa heit kulmu pääl.Heidä’ sa’, latsõkõnõ,rahulist sis hingämä. Imä opas’. Tekst: RKM II 208, 46 (5) < Põlva khk, Himmaste k,Continue Reading
Põlva Latsõ äiotaminõ * ÄIO, ÄIO, KUSS’U, KUSS’U,äio, kallis latsõkõnõ,ää no ts’uu, latsõkõnõ,mesi memme mar’akõnõ,kallis hellä linnukõnõ! Tekst: RKM II 208, 629 (2) < Põlva khk, Põlva v, Himmaste k, Vainu t – H. Tampere < Marie Rosalie Juks, 80Continue Reading
Urvastõ Hällülaul * ÄIU, ÄIU, KUSS’U, KUSS’U,tibukõnõ magama.Ää-äh, ts’uu, ts’uu,hää’ latsõ’ hällü sisse,kurja’ latsõ’ koti sisse.Hää’ latsõ’ tundas hällü,kurja’ latsõ’ tundas kotti. Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 87 c < Antsla raj, V-Antsla k/n, Kauksi k / Urvaste /Continue Reading
Harglõ Hällütüs ÄÄ, ÄIJU-ÄÄ, ÄÄ, ÄIU-ÄÄ,kasu’, latsõ, karjussõs,karjavitsa kandijas. Viis ja tekst: ERA III 3, 157 (155) < Hargla khk, Mõniste v – E. Oja < Pauliine Pihlak, 44 a (1930). Fon 280 b.
Harglõ Hällütüs ÄÄ-ÄÄ, TILL’UKÕNÕ,jää’, väiku, magamõdõ!Kasu’ pia karjussõs,pikä vitsa vedäjäs,suurõ koti kandjas!Ää-ää, till’ukõnõ! Viis ja tekst: ERA III 7, 138 (16) < Hargla khk, Taheva v, Kirepi k – Herbert Tampere < Leena Karh, 78 a (1935). Fon 444 b
Rõugõ/Vahtsõliina Hällütüslaul ÄÄ-ÄH, TS’UU-TS’UH,Kasu’, poja (tüti), kar’ussõs,pikä vitsa võttijas,kar’a mõtsa ajajas,maasikmar’a korjajas.Ää-äh, ts’uu-ts’uh. Seod laulu laulva’ Rõugu ja Vahtsõliina imäkese’ ummi väikeisi latsi hällüteh. Viis ja tekst: EÜS I 108 (2) < Rõuge khk < Vastseliina – J. Orav (1905).
Põlva Latsi hällütämine * TS’UU-TS’UU SUURÕMBAS,kasu’ mullõ kar’ussõs,kar’avitsa kandijas,ut’e mõtsa ajajas,lamba lauta lugõjas! Tekst: RKM II 208 160 (4) < Põlva, Põlva al/n, Himmaste k, Hansu t – Erna ja Herbert Tampere < Liidia Hurt, 44 a (1966).
Kanepi Latsõ äiotamisõ laul * ÄIU-ÄIU, KUSS’U-KUSS’U,kuss’u, kallis latsõkõnõ,kasu’, kasu’ kar’ussõs,kar’a perän kõndijas,vitsa peiu võttijas,lehmä lõiga pandijas,lamba lauta laskijas,kitsõ kinni’ ajajas. Memm läts’ mõtsa marju otsma,tõi säält suurõ sukatävve,kadajatsõ kanni tävve,pedäjätse pütü tävve. Hää’ latsõ’ hällü sisse,kur’a’ latsõ’ koti sisse,sitarua’Continue Reading
Kanepi Uinutamise laul * KIIGU’, KIIGU’ KERIKO POOLÕ,jala’ musta mulla poolõ,pää valgõ päävä poolõ,käe’ risti rindu pääle. Tekst: ERA II 36, 208 (5) < Kanepi khk, Erastvere v (vaestemaja) – Rich. Viidebaum < Mari Kirves, 66 a (1931). Fon. 253f.
Räpinä Hällülaul MAKA’, MAKA’, MAR’AKÕNÕ,uinu’, uinu’, ullikõnõ,tud’u’, tud’u’, tuvikõnõ!Mar’al aigu maada’,ullil aigu uinuda’,tuvil aigu tud’oda’.Kunas sii kud’u (=kana) kodo tulõ,kunas sii tibu tööle lätt,kunas sii mari magama jääs,kunas sii ulli uinus. Laulti latsõ hällütämise man. Viis ja tekst: EÜS IXContinue Reading
Räpinä Hällülaul UINU’, UINU’, ULLIKÕNÕ,maka’, maka’, mar’akõnõ!Mar’al aigu magada’,ullil aigu uinuda’.Tulõva’ sul tõsõ’ päavä’,tõsõ’ päävä’, mitmõ’ vaiva’:pandas öütsi uikumahe,päivä karja kaitsõmahe.Maka’, maka’, mar’akõnõ,uinu’, uinu’, ullikõnõ,kenä lina küle all,teki’ tettü’ triibulidsõ’. Viis ja tekst: EÜS IX 1364 (373) & EÜS IXContinue Reading
Räpinä Latsõ hällütämise laul MAKA’, MAKA’, MAR’AKÕNÕ,uinu’, uinu’, ullikõnõ.Pää all sul pehme’ padi,küle all om kenä lina,triibulinõ tekikene,kruudõlinõ kotikõnõ. Viis: EÜS IX 1335 (238) < Räpina khk, Toolamaa v, Leevako k – A. O. Väisänen, R. Tamm < Kristina Zerning,Continue Reading
Põlva Latsõ äiotaminõ * UNI USSÕST TULGU’,tili silmä mingu’,silmä’ kinni’ pangu’,latsõl rahu angu’. Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1170 d < Põlva raj, Mooste k/n, Miiaste k /Põlva/ – O. Kõiva < Emilie Kottise, 75 a (1966). Lit. E.Continue Reading
Kanepi Hällülaul * ÄÄ-ÄÄ, ÄÄ-ÄÄ, ÄBÄ LALL’A,ts’uu, ts’uu, ts’ud’su tulõ,susi suun, sarvõ’ pään,jänes mõtsan, jala’ all. Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1335 g < Põlva raj, Kanepi al /Kanepi/ – H. Tampere, S. Lätt < Hilda Akken (Aken) (sündContinue Reading
Kanepi Hällülaul 1 2 ÄIU-ÄIU, KUSS’U-KUSS’U,saa’, latsõ, suurõmpas,kasu’, latsõ, kar’ussõs,kar’a perän kõndijas,vitsa peon pidäjäs,lehmä kodo ajajas,nots’o sulgu pandijas. Viisid ja tekst: RKM II 246, 113 (2) & RKM II 246, 112 (1) < Kanepi khk – Laura Pihlapuu < HildaContinue Reading
Kanepi Hällülaul 1 UNI TULÕ UIKÕN,läbi laanõ lauldõn,kats patja kangli all,olõkubu ola pääl. Viis ja tekst: RKM II 246, 113 (3) < Kanepi khk – Laura Pihlapuu < Hilda Akken (Aken) , 69 (sünd Erastvere v, Tori t) (1967) &Continue Reading
Urvastõ Hällülaul * ÄIU, ÄIU, KUSS’U, KUSS’U,kuss’u, kulla latsõkõnõ,tsirgu silmäteräkene,esä-emä õnnõs, rõõmus,Eesti riigi ausas mehes.Liiri-lõõri lõokõnõ,piiri-pääri pääsukõnõ,hüppä’ üle ua-aia,karga’ üle kapsta-aia,üle mõtsa: vurr! Tekst: RKM II 65, 367/8 (86) < Urvaste khk, Antsla l – S. Porosson, A. Garšnek <Continue Reading
Kanepi Hällülaul * HällülaulSeo salmiga uinut’ memm minnu magama. MAKA’, MAKA’, MAR’AKÕNÕ,uinu’, uinu’, ullikõnõ!Küll sul tulõva’ tõõsõ’ päävä’,tõõsõ’ päävä’, rassõ’ vaiva’:tulõ kar’al kõndiminõ,tulõ õitsil hõl’uminõ. Tekst: H III 29, 676(5) < Kanepi – Johann Sööt (1901).
Karula Kasu’ kar’ussõs * Tütärlatsõlõ tuudi kõoors, poisslatsõlõ kuusõors. Kandsust köüdeti lakkõ. Tuu peenenb ots jäi kaugõmbalõ. Sinnä’ köüdeti häll nellä nöörige otsa. Mõnõl oll’ puunõ häll, vähä piklik, mõnõl oll’ rõivagõ lüüdü. Oll’ nöörikene hällü küllen. Jalg panti pääle.Continue Reading
Karula Latsõ äiotaminõ ÄIU, ÄIU, KUSS’U, KUSS’U,väiku pois’u magama! Viis ja tekst: RKM II 307, 397 (13) < Karula khk, Kaagjärve k, Kalda t – Vaike Sarv < Miili Simmul, 74 a (1973).
Karula Susi oppas poiga SUSI OPAS’ UMMA POIGA,ütle’ petero,Kahr kattõ latsõkõist,ütle’ pilato,mine’ üles Jaani mäele,ütle’ petero,kae’ kos kari kallunõssa,ütle’ pilato.Kae’ kos vas’ka’ varjunessa,kae’ kos lamba’ lammõnõssa,kae’ kos kitsõ’ kirgõnõssa. (2 kõrda) Viis ja tekst: EÜS VI 198 (20) & EÜSContinue Reading
Urvastõ Latsi lugõminõ * SUSI SUUN, SARVÕ’ PÄÄN,jänes mõtsan, jala’ all,kahru karjan, kampson sälän,suurt särki sukugi. Tekst: H III 9, 709 (26) < Urvaste khk, Koigu v – Gustav Seen (1889).
Harglõ Latsilugõminõ * KURR-KARR, KOS SA KÄVE’?Nurr-närr nurmõn käve.Mis sääl tetti?Liha süüdi.Kas sullõ ka anti?Anti küll üts palakõnõ.Kas sa mu kattõ poiga näit?Näi küll.Konnõs olli’?Pendre all magasi’.A ku sa vahest vällä sei’?Is süü’, is süü’.Riiru, Riiru, ärä’ puttu’ sa minnu,maContinue Reading
Kanepi Kassi laul * KORR KARR, KOS SA LÄÄT?Nurr, narr, nurmõ.Mirr, marr, midä otsma?Hirr, härr, hiiri.Tarr, tärr, tuu’ mullõ kah! Tekst: E 56384 (8) < Kanepi khk, Kõlleste v – Ev. Grünberg < Anna Himalane, 62 a (1925).
Rõugõ Latsilugõminõ ÜTS VÄIKENE VERREV PÕRSSütel no suurõlõ tsialõ:“Oi läämi’ mõtsa tsungma,ja tsungma ja toitma pääd!”Tsiga tsungõ, silmä’ tsilgõ’,orik künde, pää higusi. Viis: ERA III 3, 217 (235) < Rõuge khk, Tsooru v – E. Oja < Miili Purk (1980).Tekst:Continue Reading
Rõugõ Latsi vana’ mäng * Järgmädse’ sõna’ loetasõ’ rian saisvidõ latsi pääle, egäleütele üts sõna. Ku kõrd läbi, loetasõ’ vahtsõst kooni’ kõik sõna’ läbi. Kink pääle viimäne sõna trehväs, tuu nakkas tõisi kinni’ püüdmä. Püüdmise man tetäs tälle segämises kasContinue Reading
Rõugõ Latsi vana’ mäng * Latsõ’ säädvä’ hindä rinda, nii mitu, ku näid om, ütstõõsõ ligi. Juhataja lugõ egäüte pääle käega näüdaten sääntsit sõnno, ekä sõnna rõhutõn: “ANGO TANGO TILLA TOO,tsetter vaavõr viiver vooamm tamm rittes tammviidi viidi hani kammunContinue Reading
Rõugõ Mäng, mängu kirjeldus * KON TALON MITU TARRÕ, vai jäl’ sängü’ ja kapitagodsõ’ nii omma’, et latsõ’ taadõ ja ala hinnäst är’ käkmä mahusõ’, sääl mängitäs “trihvatar’i” nii: Kiäki lask sandikivi ehk lõmmukivi pääle põlvikula vai kummalõ maaha, pandContinue Reading
Urvastõ Eläjide helü’ * KUTSA HAUK’ KOPÕLIN:„Luid saa ürrä’.“Märä mänge mäe pääl:„Pulma sõita’.“Lammas laudanõ määge:„Mõrsja särki.“ Tekst: H II 36, 200 (260) < Urvaste khk, Karula – Gustav Seen < mitu “roomakõistõ” naist (1893).
Kanepi Lugõminõ * SINGÕL VINGÕL NÕNAPRILLmeil oll’ koton krookutill,krookutill tekk’ pall’o nall’a,ai latsõ’ tarõst vällä. Tekst: E 56384 (7) < Kanepi khk, Kõlleste v – Ev. Grünberg < Anna Himalane, 62 a (1925).
Urvastõ Latsilugõminõ * UDINA’ ADINA’ SEKSE SEM,vesper valla, kupõr koi,tits’ kits’, tibõna tits’,tammõ kriiska. Tekst: H III 9, 795 (7) < Urvaste khk, Koigu v – Gustav Seen (1889).
Vahtsõliina Latsilugõminõ * ENTEL, TENTEL TRIKA TREI,viibõr, vaabõr, kupõrkoi,Ints, tints tibula tamm kriisk. Tekst: ERA II 60, 573 (23) < Vastseliina khk, v, as – Vambola Erik, 10 a (Vastseliina as. algkool) (1933).
Kanepi Mäng, lugõminõ * ÜKSIS, TUKSIS TOOMÕ TILKU,veeme kolku,sullõ olgu’ tille tipu,tille tipu, vällä näpu,kulaku leht. – Latsõ’ loiva’ seod tsõõrin saistõn, egä sõnaga ütte näüdäten; kink(kelle) pääle “kulaku leht” sattõ, tuu pidi midägi tegemä, miä inne oll’ är’ määrät.Continue Reading
Urvastõ Latsi lugõminõ * ÜKSI’ TÜKSI’, TOOMÕ TILKA,viksi’ vaksi’, vainas kukku,sullõ olgu’ tille tibu,nall’a nabu,kooga mõtsa,kolaku leib. Tekst: H III 9, 795 (6) < Urvaste kh., Koigu v – Gustav Seen (1889).
Karula Sõrmi nime’ * Sõrmi opati latsõlõ. TÄITAPJA, päss,Kotinõklja, edimäne sõrm,Pikk Piitre, tõõnõ,Nimetä Mats, kolmas,Väikene Ants, väiku sõrm. Tekst: RKM I 13, 518 < Karula – Anna Pärsimägi (1976).
Kanepi Lugõminõ * MIS NIMI? – Nipitiri.Mis väärnimi? – Väidse ots.Mis kolmas nimi? – Koira saba.Mis neläs nimi? – Nelliku nisa.Mis viies nimi? – Viksi Villem.Mis kuvvõs nimi? – Kuputil.Mis säitsmes nimi? – Karva Kõrvõkõnõ.Mis ütsäs nimi? – Hülbi Hansukõnõ.MisContinue Reading
Harglõ Latsilugõminõ * MIS ÜTS? – EI MIDÄGI!Mis kats? – Kats silmä pään.Mis kolm? – Kolmõ jalaga latsõ pudrupott.Mis neli? – Lehmäl neli nissa.Mis viis? – Mihel viis päkkä peon.Mis kuus? – Hopõn um kuuõ naalaga rauan.Mis säidse? – SäidseContinue Reading
Urvastõ Latsi lugõminõ * MIS ÜTS? – Üts ei olõ’ midägi.Mis kats? – Kats silmä pään.Mis kolm? – Kolm latsõ pudrupoti jalga.Mis neli? – Neli lehmä nissa.Mis viis? – Viis sõrmõ peon.Mis kuus? – Kuus hobõseravva mulku.Mis säidse? – SäidseContinue Reading
Urvastõ Nädälipäävä’* IISPÄ IKÕTI,tõsõpä tõrõldi,kolmapä koira tapõti,neläpä nahka niluti,riidi riiht pesti,puulpä putru pombati,pühäpä püüdlit lasti. Tekst: H III 9, 904 (3) < Urvaste khk, Koigu v – Gustav Seen (gümn. õpilane) (1888).
Urvastõ Nädälipäivi tüü’ * IISPÄ – ERNET KÜLVETI,tõsõpa – tõugu tetti,kolmaba – kottõ koeti,nelläbä – joba niideti,riidi – riiht pesti,puulba – putru keedeti,pühäbä – kerkun käüti. Tekst: ERA II 2, 347 (6) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – Herbert TampereContinue Reading
Karula Latsõlõ laulti * TII’ PÄTSI, KASTA’ KAKKU,hiidä’ ahju, võta’ vällä,tsiirudõ tsia liha,kapudõ kana liha.Hampsti! Pai, hampsti! Tekst: RKM II 394, 36 (12) < Karula khk – A. Pärsimägi < Anna Pärsimägi (sünd 1887), (1976).
Kanepi Latsilõ laul * TII’ PÄTSI, TIPPA PÄTSI,luu’ pätsi, tuppa pätsi;tsiiri tsialihaga,kaari kanamunaga.Heidä’ ahjo, haara’ vällä,suvvõ lopst. Tekst: H II 45, 67 (2) < Kanepi khk – J. Väggi (1892).
Põlva Lugõminõ * LUU’ PÄTSI,kuku pätsi,pai pätsi,panõ’ ahjo,võta’ vällä,anna’ mullõ ka amps!Pai, pai, pai! Inne lüvväs kässi kokko ja peräst tetäs pai. Tekst: RKM II 208, 140 (27) < Põlva khk, Eoste k, Ala t – Erna ja Herbert TampereContinue Reading
Rõugõ Mängitüslaul Var: Lüvväs peopessi kokko ja esi’ lauldas: Lüü’ kokko, kasta’ kakku,heidä’ ahjo, võta’ vällä!Süü’ esi’, anna’ mullõ kah!Pai, pai-pai-pai-pai,pai, pai-pai-pai-pai. (“Pai” aigu tetas paid üle näo) Viis: ERA III 3, 57 (50) <Rõuge khk, Haanja v – J.Continue Reading
Rõugõ Mängitüslaul Latsõlõ laula kässi kokko lüvveh: Lüü’ kokko, kasta’ kakku,hiidä’ ahjo, võta’ vällä,tsilguda’ tsialihaga,karguda’ kanapasaga:hamm, ham, ham, haas. – Viis: ERA III 3, 57 (50) <Rõuge khk, Haanja v – J. Gutves < E. Oja, 63 a (1930).Tekst: ERAContinue Reading
Põlva Latsilõ * KEEDÄ’ PUTRU, PORI NAANÕlasõ’ jauha, Jaagu naanõ,tuu’ piimä, Peebu naanõ,heidä’ suula, Hindo naanõ.Anna’ maitsa’ harakulõ,anna’ maitsa’ varõssõlõ,ampsti kah! Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1174 c < Põlva raj, Mooste k/n ja as – O . Kõiva,Continue Reading
Harglõ Latsõ hupatamisõ laul TSÕI, TSÕI, TSÕDSÕLÕ,üle aia onulõ,läbi lepistü lellile,üle tänävä tädile.Mis sääl aia all om?Meri aia all om.Mis sääl mere keskel om?Tulp mere keskel om.Mis sääl tulba otsan om?Säng tulba otsan om.Mis sääl sängü sisen om?Padi sängü sisenContinue Reading
Kanepi Hupataminõ SÕIT, SÕIT TSÕDSÕLÕ,üle oja onolõ,läbi laanõ lelläle,Tännäsilmä tädile.Esä tõi leibä,sarviliidsi saiu.Ono tõi ubinit,kausitävve kallu.Tsõdsõ tõi sõira,kõo otsast vitsõ.Tädi tõi kotitävve kirpõ. Viis: RKM II 64, 481 (107) < Hargla khk, Mõniste v ja k – Helgi Sirmais <Continue Reading
Põlva Latsõ hupataminõ * SÕIT, SÕIT TSÕDSÕLÕ,üle, oja onolõ,Tännässilmä tädile.Tädi tõi täie,ono tõi ubinit,lell tõi leibä. Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1202 d < Põlva raj, Põlva al/n, Kiuma k /Põlva/ – E. Liiv < Maria Kool, 82 aContinue Reading
Põlva Hupataminõ SÕIT, SÕIT TSÕDSÕLÕ,üle oro onolõ,tiid müüdä tädile!Ptruu, ptruu Riiga,toomõ’ latsilõ saia!Liinasaia’ sarvilidsõ’,liinakringli’ keerolidsõ’. Niisama jorutus latsilõ, määnestki viit täl ei olõ’. Viis ja tekst: RKM II 208, 609/10 (3) < Põlva khk ja v, Eoste k, Kahuotsa tContinue Reading
Põlva Latsõ hupataminõ SÕIT, SÕIT TSÕDSÕLÕ,üle oja onolõ,tiid pite tädile,maad pite mammalõ. Viis ja tekst: RKM II 208, 643 (1) < Põlva khk, Mooste v, Kooskora k, Kitserosoo t – H. Tampere < Emilie Katai, 76 a (1966).
Põlva Latsi nal’atmisõ laul * TII, TII, TIGANÕ,raa, raa raganõ,osta’ mullõ hobõnõ,mina lää liina,tuu sullõ saia.Suurõ saia sarvilidsõ,kulatski kolmõkopkalidsõ. Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1178 c < Põlva raj, Mooste k/n, Kauksi k /Põlva/ – O. Kõiva < AlmaContinue Reading
Karula Latsi tiitämine TII-TII, TIHANÕ,vaa-vaa, varblanõ!Hüpäs’ üle uaaia,karas’ üle kapstaaia,üle mõtsa, vurrr! Viis ja tekst: RKM II 307, 397 (12) < Karula khk, Kaagjärve, Kalda t – Vaike Sarv < Miili Simmul, 74 a (1973)
Urvastõ Latsi lugõminõ * ÄTT AI HÄRÄ JORRU,nänn kastsõ karaskit,paa sisse, pangi sisse,kirevädse kipi sisse. Tekst: H III 9, 709 (25) < Urvaste khk, Koigu v – Gustav Seen (1889).
Räpinä Sõrmõmähkmise laul KES LÄTS’ KESVI PÕIMÕMAIE, tseio, leio?Mari läts’ kesvi põimõmaie, tseio, leio.Lõõgas’ kesvä, lõõgas sõrmõ, tseio, leio.Tulli peiu kaema, tseio, leio,võtt’ siidi kaabu päält, tseio, leio,mähke Mari sõrmõ kinni’, tseio, leio. Viis ja tekst: SKS Lindpere 46 (104)Continue Reading
Rõugõ Lugõmisõ mäng * Ütlejäl um kirvõs käehn, rago vasta puud ehk palki ja lugõ: „TSÄKU, NÄKU, täku, täku, täi ludi,kes ei usu’ tulkõ kaema, et siin um viistõist,“ ja lüü nii võimalikult ruttu lukõhn 15 tsälka puu sisse. Tekst:Continue Reading
Rõugõ Talopujamäng MII’ AUSTA TALOPOIGA,mii’ austa talopoiga,kuis nii väega illos saa,illos illos saa! Seo talopoig võtt’ naasõ,seo naanõ võtsõ latsõ,seo lats sis võtsõ ammõ,seo amm sis võtsõ suladsõ,seost sulatsõst sai talopoig.Seo talopoig lahku naasõst,seo naanõ lahku latsõst,seo amm lahku jne.Continue Reading
Rõugõ Tsõõrimäng * Mängijaid võib olla piiramatul arvul mehi ja naisi. Üks naine (Roosi) on peategelane. Roosi nimetab teistest mängijatest endale isa, ema, venna, õe ja peigmehe. Igaüks peab oma osa meeles pidama. Roosi istub keset ruumi tooli pääle. KõikContinue Reading
Harglõ Tsõõrimäng AADAMAL OLL’ SÄIDSE POIGA,säidse poiga Aadamal.Na es süü’, na es juu’,na es tunnõ’ armastust.Nimä’ ellive’ kõik ütenja siis teive’ nimä’ nii: Mängjä’ liigusõ’ tsõõrih, üts kesken. Laulu viimätside sõnno man tege kesken olija määntsegi liigutusõ, midä tsõõr perräContinue Reading
Sama laulu viisivariandid: 1 ERA III 7, 147 (27) < Karula khk ja v, Apja as – H. Tampere < Els Püss, 81 a (1935). 2 ERA III 7, 134 (12) < Hargla khk, Taheva v – H. Tampere <Continue Reading
Karula Joululaul LÄTT LÄTT, MINU ELU,lätt lätt, minu õnnõ,lätt lätt, minu armas armukõ.Kos lätt, minu elu,kos lätt, minu õnnõ,kos lätt, minu armas armukõ?Riiga lätt, minu elu,Riiga lätt, minu õnnõ,Riiga lätt, minu armas armukõ.Mis lätt, minu elu,mis lätt, minu õnnõ,mis lätt,Continue Reading
Karula Kullimäng * KUUS, KUUS KULLILÕ,kuus kulli pojalõ. Määndse’ kulli silmäkese’?Kuus, kuus kullilõ,kuus kulli pojalõ. Nigu taivatähekese’.Kuus, kuus kullilõ,kuus kulli pojalõ. Määndse’ kulli küüdsekese’?Kuus, kuus kullilõ,kuus kulli pojalõ. Nigu külä ahuluua’.Kuus, kuus kullilõ,kuus kulli pojalõ. Määne kulli nanakõnõ?Kuus, kuus kullilõ,kuusContinue Reading
Karula Nakrimäng * TII’ AIDA, TEIBÄ-AIDA,tinatsilõ teibeile,vasitsilõ vaibõilõ. Seo mu sinni seemennakõr,seo mu kirrev keedinakõr.Tohe-i varaski varastõ’,karjalatsõki kakatõ’. ”Peremiis, tere’!” – „Jummalnimme.””Mis sul sääl kasus?” – „Nakri.””Kas mullõ kah saa?” – „Kos sa tuu panni’, mis ma eelä’ andsõ?””Lätsi ojjaContinue Reading
Kanepi Nakrimäng * Seo mängo man istusõ’ tõõsõ’ maan ja üts käü ümbre ja laul. Nakrõkakkaja om vaest kavvõmban, ku laulja är’ lätt, sis tulõ ja võtt üte, kes nakrõs om istutõt, hinele, ja lätt är’. Nüüd tulõ laulja vaiContinue Reading
Karula Sõglamäng * LAINA’, LAINA’ LANGUKÕNÕ!Mis ma laina, langukõnõ?Sul suurõmba suladsõ,ülemeeligu minijä,viidi sõgla’ saanikulõ,vakakõsõ’ vaanikulõ. Tsiga sei sõglaperä,varsakõnõ vakaperä. Võta’ kuast, võta’ koogust,võta’ aidast, võta’ hangust,võta’ tagakambrõst! Tekst: H II 36, 22/3 (24) < Karula (Urvaste) khk, Vana-Antsmõisa v –Continue Reading
Karula Sõglamäng * LAINA’ SÕKLA, LANGUKÕNÕ!Mis ma laina langukõnõ?Sul suurõba suladsõ,ülemeeligu minijä,jätke’ sõgla’ saanikullõ,vakakõsõ’ vaanikullõ. Tsiga lahki sõglaperä,varsakõnõ vakaperä,latsõ’ länigu lahki’. Võta’ kuast, võta’ koogust,võta’ aidast, võta’ angust,võta’ peräkambrõst! Tekst: H II 36, 103/4 (115) < Urvaste (või Karula) khk,Continue Reading
Harglõ Paamäng * Tekst: H II 32, 28 (18) < Hargla khk, Mõniste v – Jaan Pähn (1888).
Karula Paamäng (poolik) * Vastatsidõ katõkõisi loimi’: KOS SA SEO PAA PANNIT?Panni paa tulõlõvali vett veeretasa.Karksi esi’ no kaema,pada lahki paugati. Võta’ pada kuast,võta’ aidast,võta’ angust,võta’ peräkambrist! Ait’uma, ait’uma, imäkene,ää paa andija. Anni’ paa paarilidsõ,katõ-kolmõkandilidsõ.Palli ilma puidõ, tõrvatsitõ,ilma üüvlilastõta. EdeotsaContinue Reading
Urvastõ Paamäng * ARMAS HÕIM, ANNA’ PATA!Mul tulli’ võõra’ Võnnust,taadõ hõimu Tarvandusta,velle hõimu Villändistä,esä hõimu Helmeʼestä. Mul om muna keedemäde,aniliha audõmadõ,pardsiliha paistõmadõ,herne’ helistämäde,ua’ ulistamadõ,läädsä’ läbi laskõmada. Koes sa panni’ tuu paa,mis ma sullõ iilä’ anni? Panni paa ma tulõlõ,veeri vetteContinue Reading
Urvastõ/Karula Linnassidõ otsmisõ mäng. Joulumäng * OTSÕ MINA LINNASSIID,pühis ollõs,kallis aos aanikas. Külä veli, hää veli,anna’ meile linnassiid,pühis ollõs,kallis aos aanikas. Ma kutsu kurnalõ,tõsta tõrdu vitsalõ. Juu’ mii’ toobista,maidsa’ mamma pikõrist!Ku juut mii’ toobista,maidsat mamma pikõrist,ku juut, juubnus jäät,ku maidsat,Continue Reading