__________________________________________________________
_*__
___*___
__LÄÄMI' SIISTÄ SEDÄ TIIDÄ__
_M i t m e s u g u n e _ l ü ü r i k a_
1. OLÕS MEIDÄ TÕSÕ VÕRRA (Rp) (Neiu linn)
Räpinä
Neio liin
1.
2.
OLÕS, OLÕS MEIDÄ JO TÕSÕ VÕRRA,
kogos, kogos meidä jo kolmõ võrra –
lääsi’, lääsi’ üles jo mäe pääle,
teesi’, teesi’ üles jo neio liina,
kuas, kuas üles jo kolmõ kerko.
Panõs, panõs põllõ jo põrmandusta,
kaala-, kaalaräti jo katussõsta,
kohe, kohe tohi-i jo tuvi tulla’,
pääso, pääso pääle jo linnahtõlla’.
Tuvil, tuvil olli jo tuhat tuttu.
päävä, päävä pääsol sada jo pääkeistä.
Tuvi, tuvi hoitsõ umma jo tuttu,
pääso, pääso umma jo pääkeistä.
Viis 1 ja tekst: EÜS IX 1363 (367) & EÜS IX 1437 (12) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k – A. O. Väisänen, R. Tamm < Hels Rämask, 46 a (1912).
Viis 2: EÜS IX 1366 (387) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma k – A. O. Väisänen < Liisa Valask, 76 ( sünd Orava vallas) (1912).
2. LÄKE’ TIIDÄ TRIIBULIST (Urv, Krl) (Pikk tee)
Urvastõ/Karula
Pikk tii
1.
2.
LÄKE’ TIIDÄ TRIIBULIST,
maada massakarvalist!
Tii oll’ pikkä meile minnä’,
maa kavvõdõ karada’.
Jovva’ kivile visada’,
jovva’ sõõrda’ sõmõrilõ:
kivi peiu pudõsi,
sõmmõr sõrmilõ lagusi.
Viis 1: ERv 97 (730) < Karula khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Viis 2: EÜS VII 877 (20) < Karula khk (Urvaste khk?), Vana-Antsla v, Ähijärve k, Sibula t – M. Pehka < Mari Leinos, 65 a (1910).
H II 36, 149 (184) < Urvaste, Karula – Gustav Seen< Tiiu Tamm, 19 a. (1893).
3. LÄÄMI’ SIISTÄ SEDÄ TIIDÄ (Plv) (Teekäigulaul. Laulmine)
Põlva
Tiikäügilaul. Ostõt tii. Imä ilokas. Olõ-õi lauljat hulgan
LÄÄMI’ SIISTÄ SEDÄ TIIDÄ,
sedä tiidä, ostõtut,
raha marga massõtut!
Läbi mii’ läämi’ Lahu laanõ,
Lahu laanõ, Mõrgi mõtsa.
Laas jääs perrä laulõmahe,
kund jääs perrä kuukumahe:
Läbi siist lännü’ laululatsõ’,
läbi kuukuja’ kanasõ’.
Milles neo’ kunnu’ kurvalidsõ’,
laanõveere’ leinälidse’?
Tikõ võtku’ püssü seppä,
tapku’ tabategijä,
kiä lask’ laanõst laulija’,
kunnust vastakuukija’,
Selle no kunnu’ kurvalidsõ’,
laanõveere’ leinälidse’.
Ilokas oll’ mino imä,
nal’akas oll’ naanõ tarka.
Ilo iske meeste poolõ,
laulu laule lastõ poole.
Üle tä käve kärbilidse,
üle ropsõ rohilidsõ,
üle pille pistilidse.
Läbi tä lätse kolmõ nulga,
läbi meeste, läbi naistõ,
läbi tükke tüterekast,
läbi poisasta poeldi,
läbi lahkõ latsikõisist,
es tii’ hätä häelmülle,
es tii’ vika visnapuulõ.
Kui mi laula tõisipäidi,
sõna’ kostõ’ kolmipäidi,
siin om hulga näiosit,
mõni hulga mõrsijit,
ei olõ’ siin hulgast laulijat,
sõna kolmõ kostijat,
kui ma esi’ iist ei võta’,
iist ei võta’, pääst ei pästä’,
sis jääs laul laulõmada’,
ilokõrda iskimädä’,
perrä kiti kihelkunda,
perrä lauli ladokunda,
perrä ussõ’ uibodsõ’,
perrä saridsõ’ sagaru’,
ussõpõõna’ põdraluidsõ’.
Viis: ERA III 6, 216 (93) < Põlva khk, Koiola v, Adiste k – K. Leichter < Eva Plakso, 75 a (1931). Fon 346 c, 246 d.
Tekst: H, Põlva M, 14/5 (5) < Põlva khk – Mihkel Härms ( -1874).
4. LÄÄMI’, LÄÄMI’, TEEMI’, TEEMI’ (Plv) (Sillad soole. Siidilaevad)
Põlva
Silla’ suu pääle. Siidilaiv
***
LÄÄMI’, LÄÄMI’, TEEMI’, TEEMI’,
teemi’ silda soiõ pääle,
madalidõ maiõ pääle.
Üle minnä’ hobo hulka,
hobo hulka, näio parki,
lammas kasta es kuldasõrga,
tsiga umma siidisõrga.
Läämi’, läämi’, teemi’, teemi’,
teemi’ mi tinne kerigo,
pääle vala vaskitorni.
Sisse joosi siidilaiv,
väriesta ubinalaiv,
ussaida väädselaiv.
Tulgõ’ sisse, võtkõ’ siidi,
väriista võtkõ’ väitsi,
tütreku’ sinekivve,
naase’ tanonarmõid,
poisikõsõ’ Poola kivve.
Viis:
Tekst: H, Põlva 1, 143 (72) – Põlva khk – Joosep Hurt (1865-1875).
5. KÜLAKENE, VÄIKOKENE (Rp) (Siidilaevad)
Räpinä
Siidilaeva’. Kaubalaeva’
KÜLÄ-, KÜLAKENE JOOS VÄIKOKÕNÕ,
mant oll’ kaia’ madalakõnõ.
Sisse sõõdi’ siidilaiva’,
mano joosi’ maagõlaiva’.
Mehe’, ostkõ’ meeste kaupa,
naas´e’ tanonöörikidä,
poosi’ puutit punatsida,
neio’ kaupa nägüsädä!
Viis: EÜS I 203 (64) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < V. Kiudoski näitemängu käsikirjast (1904).
Tekst: EÜS I 215 (8) < Räpina khk, Meeksi v. Mehikoorma – A. Sibul < V. Kiudoski käsikirjast (1906).
6. SÕUDKÕM KÄE’, SÕUDKÕM, JALA’ (Rp) (Tuule tuba)
Räpinä
Tuule tuba
SÕUDKÕM KÄE’, SÕUDKÕM, JALA’ ,
sõudkõm sinnä’ Saarõmaalõ,
kohe sant oll´ sanna tennü’,
vaenõ miis oll´ var´o löüdnü’,
vesi oll´ palgi’ veerätännü’,
sado oll´ saan´a’ sammõldannu’,
udsu oll´ ussõ ette pannu’,
ago oll´ akna ette pannu’.
Viis ja tekst: ERA III 6, 197 (43) & ERA II 35, 455/6 (4) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma k – K. Leichter < Tiina Urgant, 75 a (1931). Fon 244 b
7. MUL OLL' VÄIKU VELLEKENE (Rg) (Imelik maja)
Rõugõ
Imelik maja
MULL OLL’ VÄIKU VELLEKENE,
till’o teopoisikõnõ.
Ta karas’ kaivu kaalani
ja ujju vällä olani.
Ta kor’as’ maalta maasikiid,
liiva päältä linnukiid.
Maasikist tekk’ majakõsõ,
linnukista liinakõsõ.
Müüdä sõidi’ suurõ’ s’aksa’.
Küsütelli’, nõvvõtõlli’:
“Kas seo um rikas Riia liina
vai kas tark Tartu liin?”
“Ei olõ’ rikas Riia liin,
ei ka tark Tartu liin.
Seo um sandi sannakõnõ,
vaestõlastõ var’ukõnõ.”
Viis: EÜS I 998 (21 a) < Rõuge khk, Pindi v – M. Hermann < Mai Loos (1904).
Tekst: E 18823/4 < Rõuge khk, Viitina v – M. Sermudis < Anna Zopp (1895).
8. NAKSI TUPA TEGEMÄHE (Plv) (Siidilaevad. Imelik maja)
Põlva
Imelik maja. Siidilaeva’
NAKSI TUPA TEGEMÄHE,
tua nukkõ nupõldama.
Panni kuu korsnassõ,
ao pääle aknas,
päävä pääle katussõs.
Kiä säältä müüdä sõidi’?
Müüdä sõidi’ suurõ’ herrä’.
Küsütelli’, nõvvatõlli:
“Kas om Riiga, vai om liina,
vai om suuri soolaliina,
vai om rassõ rahaliina?”
Olõ ei Riiga, olõ ei liina,
olõ ei suuri soolaliina,
olõ ei rassõ rahaliina.
Seo om sandi sannakõnõ,
vaesõ mehe var’okõnõ.
Tulkõ’ sisse, ostkõ’ siidi,
minke’ vällä, ostkõ’ väitsi!
Siseh siidi müüdänesse,
väläh väitsi vahetõdas.
Viis: EÜS I 995 (9) < Põlva khk, Võru v – M. Hermann < Peter Puiemets (1904).
Tekst: H, Põlva 2, 33/4 (41) < Põlva khk – Jakob Hurt < Liisa Kuodra (1860-1872).
9. NAKSI MA TUPA TEGEMA (Kan) (Imelik maja)
Kanepi
Imelik maja
NAKSI MA TUPA TEGEMÄ,
tua nulkõ nukõrdama.
Sõitsõ müüdä mõnda s’aksa,
küüsüteli’, nõvvatõli’:
„Kospuul Riia, kospiil Valka,
kospuul soolaliinakõnõ?”
„Ei olõ’ Riia, ei olõ’ Valka,
ei olõ’ soolaliinakõnõ.
Seo om sandi sannakõnõ,
vaesõmehe var’okõnõ –
ei olõ’ suula sukugi!”
Viis ja tekst: ERA III 7, 65 (47) & ERA II 56, 45/6 (2) < Kanepi khk, Erastvere v, Tori t – H. Tampere < Emilie Leiss, 56 a (1932). Fon 365 d.
10. LÄÄ ÜLES MÄE OTSA (Krl) (Imelik maja)
Karula
Imelik maja
LÄÄ ÜLES MÄE OTSA,
üles keerä kingu otsa.
Kaelõmi’, kullõlõmi’,
kas om illus irremõts
vai om paras palgimõts,
kas (kos?) või esä tarrõ tetä’,
veli irsi veerütädä’.
Esä tekk’ tarõ teie pääle,
tekk’ teie arrõ pääle.
Sõiti müüdä suuri s’aksa,
küüsütelli, nõvvatõlli:
“Kas no suuri soolaliina?”
“Seo iks sandi sannakõnõ,
talupoja tarõkõnõ.”
Viis ja tekst: EÜS VII 877 (20) & EÜS VII 1045 (97) < Karula khk, Vana-Antsla v, Ähijärve k, Sibula t – M. Pehka, R. Tamm < Mari Leinos, 65 a (1910).
11. VAENÕ MIIS TEKK' VAR'OKÕSÕ (Rg) (Imelik maja)
Rõugõ
Imelik maja
VAENÕ MIIS TEKK’ VAR’OKÕSÕ,
ehitelli elokõsõ.
Esi’ oll’ sant ja tegi sanna,
vaenõ miis jo tegi var’o!
Ragi kulda kuusõpuida,
pedäjätsi pirrupuida.
Kuu õks vidi kuusõpalkõ,
aestaja alospalkõ.
Nakas’ tulpõ tahovamma,
tarõ nulkõ nüpeldämä.
Tekk’ tä korsna kuu poolõ,
päävä poolõ päälise,
tähti poolõ tarõ aknõ’,
pilvi poolõ piidapuu’,
undsõ poolõ ussõ tekk’.
Tekk’ tarrõ tõristõnna,
elotusõ ilmaviirde.
Es olõ’ muro muanõ,
tarõ essin tahmatõdu.
Ai tä jäle’ järve poolõ
Tekk’ tä tii tiigi poolõ.
Müüdä käve’ muu maa mehe’,
rikka’ Riia raadiherrä’,
Pihkva pikä’ poodipoisi’,
Küsütelli’, nõvvatõlli’,
ilmakorgi’ kõnõligi:
“Kelles seo rikas Riia liin,
kell seo kallis kaubaliin?”
Õlõ-õi liina, olõ-õi lippu,
olõ-õi pikk Pihkva liin,
olõ-õi rikas Riia liin!
Minge’ sisse, ostkõ’ siidi,
poisi’ piibu pitsisidä,
neio’ hõpõsõrmussida,
mehe’ vele’ mitund kaupa,
naase’ tano narmikida.
Sõitkõ’ sisse, siidilaiva’,
Soodama puult soolalaiva’,
kavvõst tulkõ’, kalalaiva’,
sisse käändke’ silgilaiva’.
Seo um sandi sannakõnõ,
vaesõ mehe var’okõnõ.
Viis ja teks: EÜS VI 32 (52) < Rõuge khk, Haanja v, Sika k – Jaan Gutves < Ann Kado, 76 a (1909).
12. MUL OLL' VÄIKU VELLEKENE (Hrg) (Imelik maja)
Harglõ
Imelik maja
Hai, hai, hai, hai!
MUL OLL’ VÄIKU VELLEKENE,
tinarinda, till’ukõnõ,
Koiva iks karas’ kaalani,
ussõ ojju olõni,
maa päält korjas’ maasikõid,
liiva päält linnukõid;
maaskõist tekk’ iks majakõsõ,
linnukõist tekk’ liinakõsõ.
Säält sõiti’ müüdä suurõ’ s’aksa’,
suurõ’ s’aksa’, Riia herrä’.
Nuu’ iks meilt küüsütelli’,
küüsütelli, juurutõlli (ehk: „nõvvatelli”):
„Kas se om suur soolaliin
vai om rikas Riia liin?“
Ei seo olõ’ suur soolaliin,
ei rikas Riia liin,
seo om iks santõ sannakõnõ,
vaestõ latsi var’ukõnõ!
Esä tekk’ tarõ teie pääle,
ragi tarõ rua pääle,
sääl ma teie, till’ukõnõ,
sääl ma koiõ, kullakõnõ,
nitse’ olli’ niidü päält,
suga oll’ suu veerest.
Säält sõiti’ müüdä suurõ’ s’aksa’,
suurõ’ s’aksa’, Riia herrä’.
Küüsütelli’, nõuotõlli’:
„Kas seo olõs Riia liina
vai küll suuri soolaliina?“
„Seo om sandi sannakõnõ,
vaestõ latsi var’ukõnõ –
sääl ma teie, till’ukõnõ,
sääl ma koiõ, kullakõnõ.”
Viis: ERA III 3, 155 (151) < Hargla khk, Mõniste v – E. Oja < Pauliine Pihlak, 44 a (1930). Tekst: H II 32, 114/5 (103) < Hargla khk, Mõniste v – Jaan Pähn (1889).
13. SÕUDGÕM, KÄE’, SÕUDGÕM, JALA’ (Rp) (Imelik maja)
Räpinä
Imelik maja
1.
2.
SÕUDKÕM, KÄE’, SÕUDKÕM, JALA’,
sõudkõm sinnä’ saarõ pääle,
kohe sant oll´ sanna tennü’,
vaenõ miis´ oll´ var´okõsõ.
Sinnä’ sõudva’ siidilaiva’,
Soodoma jo suurõ’ laiva’,
vesi oll´ palgi’ veerätännü’,
ago oll´ aanu’ alospalgi’,
sado oll´ saan´a’ sammõldanu’,
ago oll´ pannu’ akna’ ette,
udsu oll´ pannu’ ussõ ette,
päiv oll´ pannu’ paari’ pääle,
kuu oll´ katnu’ katussõ.
(Laulsivad vanemad inimesed a. 30 eest.)
Viis 1: EÜS IX 1329 209 < Räpina khk, Võõpsu k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Veera Karatšenkova, 55 a (1912/13).
Viis 2: SKS Lindpere 41 (84) < Räpina khk – S. Lindpere < S. Keerd (Lokutal) (1904-1905).
Tekst: EÜS IX 1427/8 (3) < Räpina khk, v., Võõpsu al – A. O. Väisänen, R. Tamm < Ann Varusk, 40 a (1912).
_*_
_PÜHA PILVEDE VAHELTA_
_L a u l__l a u l m i n e_
1. HÄÄ IKS LAALDA’ ÕDAGOLLA (Rp)
Räpinä
Õhtu ilu. Metsa murd. Lauljat otsitakse. Laulu võim
HÄÄ OM IKS LAALDA’ ÕDAGOLLA,
õtak iks hääle Virro vei,
kanni kumo kavvõdahe.
Kohe iks kuuldo näio kumo,
kohe heitü näio helü,
sinnä’ iks kütsi’ kütse’ mar´a’,
viirdü’ mar´a’ verevä’.
Säält sai pall´o palohkit,
sai liiga linnohkit.
Suu sääl sinet´, maa veret´,
suu iks sinet´ sitikit,
maa veret´ maasikit.
Kohe iks kuuldo naiste kumo,
kohe heitü naiste helü,
sinnä’ iks mõtsa maalõ murrus,
laasi maalõ lagonõs
ilma iks noorita mehitä’,
terävitä’ kirvita’.
Puu’ iks riita lühesi’,
hirre’ pakõlõ pagõsi’.
Viis: ERV 2 (13) < SKS, Lähteenkorva nr 273 < Räpina khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H, Jagomann, 275/6 (12) < Räpina khk, Kõnnu k – J. Jagomann < Okse Tanilovitš (1877).
2. ÕDANGULT OM HÜÄ LAULDA’ (Vst)
Vahtsõliina
Õdagu ilo
ÕDANGULT OM HÜÄ LAULDA,
paremb viluh veeratellä’.
Kuulus kumo kavvõdahe,
helü viie verstä taadõ.
Kohe kuulus neio helü,
neio helü heidänessä,
sinnä’ kütsi’, kütse’ mar’a’,
sinnä’ sai pall’o palokit,
väega pall’o vavvarnit.
Kohe kuulus naistõ kumo,
naistõ helü heidänessä,
sinnä’ kõrbi’ kütse’ mar’a’,
sinnä’ palli’ paloka’,
sinnä’ vaal’u’ vavvarna’,
kohe neio matõtigi,
linahiusõ liidetigi.
Suu sinet’, maa veret’,
suu sinet’ sitikit,
maa veret’ maasikit,
kohe naisi matõtigi,
kur’a’ keele’, katõtigi.
Suu sinet’, maa mustõt’,
suu siuga sineti,
maa mustõt mardikit.
Viis: Erv 326 (2152) < SKS, Lähteenkorva nr. 293 < Vastseliina khk – A.A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H I 8, 418 (8) < Vastseliina khk ja mõis – Jaan Sandra < Kristin Raudpuu, 60 a (1896).
3. LEELOKÕNÕ, LAULUKÕNÕ (Plv)
Põlva
Leelo, kon ollit?
LEELOKÕNÕ, LAULUKÕNÕ!
Kos sa ollit, ku ma otsõ?
Ma olli suuna soka alla,
laanõn laja lehe alla.
Sääl ma seie sitikida,
murri maaha mustikida,
vaali maaha vabarnit,
kodo tõiõ toomikida:
uma memme meelütellä’,
uma papa paluhõlla’.
Külä kül’ ütel’: kuku’, kuku’,
Külälatsõ’: laula’, laula’!
Mis ma kuku, kurba lindu,
vai mis laula, vaenõlatsi.
Mul sai kodo siidisulgõ,
lavva pääle laululehte,
kirstu, kappi keelekõlksu,
kui mu sõnno puudunõssa,
leelo ärä’ lõppõnõssa,
viroda ma vele Riiga,
tõõsõ päädi Pärnähe,
säält ma tuu sis sõnasõlõ’,
sõnasõlõ’ ja leelolehe’.
kül’ ma sis laula linnu viisi,
pajatõllõ pardsi keeli,
nüüd omma’ koton leelolehe’,
no mi laulgõ’ kumõ’õhe.
Siin om hulga näidisidä,
mõni hulga mõrsijida.
olõ ei hulgast laulijada,
laulijada, laskijada,
kui ma esi’ iist ei võta’,
pääst ei pästä’, iist ei võta’,
iist iks võti imä tütär,
pääst pästi pääsopoiga.
Olõ ei leelo maasta löütü,
maasta löütü, puusta tettü.
Leelo tulnu’ taiva alta,
pühä pilvede vahelta,
päält päävä kumõrigu,
alt kuu kõvõrigu.
Uma tuudu’ leelo lehe’,
laulusõna’, kõnnõkõrra’.
Viis: EÜS I 994 (4) < Põlva khk, Võru v – M. Hermann < Peter Puiemets (1904).
Tekst: H, Põlva 3, 18/9 (12 a) < Põlva khk, Väimela – P. Väiso < Sohvi Väiso (1877).
4. EI OLÕ’ LEEL´O LIINAST TUUDU (Rp)
Räpinä
Kust laulud saadud
Ei olõ’ sii leel´o liinast tuudu,
lelo, le-la, le-la, lee-la,
laulu saadu Saarõmaalt.
Kui sai leel´o siiä’ maalõ,
siiä’ tsõõrile morolõ,
kullatsile koplile,
sis sai suurtõ s´akstõ laulu,
noorõherrä hingüslaulu,
junkõride joogilaulu.
Viis: ERv 2 (7) < SKS, Lähteenkorva 268 < Räpina khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: EÜS IX 1457 (41) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma k – A. O. Väisänen, R. Tamm < Hindrek Kiisler, 80 a (1912).
5. KUI MA NAKKAN LAULÕMAIÕ (Rp)
Räpinä
Kust laulud. Ärge naerge teineteist. Hää mees. Oleks
KU MA, KU MA NAKA JO LAULÕMAIÕ,
naka, naka laulu jo laskõmaiõ,
ega, ega jõvva’ jo hobo’ vitä’,
rauda-, raudakabja’ jo kangutõlla’.
Olõ-i, olõ-i leel´o’ jo maasta löütü,
leel´o’, leel´o’, umma’ jo liinast tuudu’,
tuhat, tuhat hopo jo tooman olli,
sada, sada hopo jo saaman olli.
Näio-, näiokõsõ’ jo noorõkõsõ’,
noorõ- noorõkõsõ’ jo nõrgakõsõ’,
är’ ti, är’ ti no põlgku tõõn´e tõista,
tõõn´e, tõõn´e tõõsõ jo rõivita.
Meil um, meil um hamõ’ jo halvast linast,
palla-, pallapoolõ’ jo pakõlista.
Näie, näie näiot jo tulõvata,
nurmõ, nurmõ otsan jo olõvata,
pilu-, pilupõllõ jo pilksuvata,
lina-, linapõllõ jo liikuvata.
Leie, leie adra jo aida vasta,
kõvõ-, kõvõriku jo kõivo vasta.
Olõs´, olõs´ muna jo mullõ saassi’,
upin, upin mullõ jo unõhtusi’,
sis ma, sis ma piäss´e jo peo päällä,
kannas´, kannas´ kaabu jo veere päällä.
Kui sai, kui sai näio jo saanusta,
armas, armas ärä’ jo võetusta,
sis oll´, sis oll´ kurat´ jo kuhja luvva’,
saadan, saadan sarda jo salitsõlla’.
Söödi, söödi suusta jo suhkõrita,
keele, keele otsast jo kibõnita,
peo, peo päältä jo pähkenitä.
Viis ja tekst: EÜS IX 1363 (367) & EÜS IX, 1435/6 (11) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k – A. O. Väisänen, R. Tamm < Hels Rämask, 46 a (1912).
6. LÜÜ IKS PILLI, PEEN´O HUULÕ' (Rp)
Räpinä
Imelik laulik. Neiu hääl heledam
LÜÜ IKS PILLE, LÜÜ IKS SA PILLE, PEEN´O’ HUULÕ’,
lüü iks kannõld, lüü iks sa kannõld, kassikäppä!
Kabu’ kaessõ’, kabu’ jos kaessõ’ karatõlla’!
Kiä inämb, kiä inämb saasõ olotõlla’?
Näio inämb, näio iks jos inämb ilotõlli,
kabu inämb, kabu iks jos inämb karatõlli.
Lüü iks sõs laulu, lüü iks sõs laulu, laalulindu,
tõsta’ häältä, tõsta’ no ka häältä, hõpõnokka!
Kelle hääli, kelle taa no hääli helehempi,
kelle kumo, kelle taa no kumo kumõhõmpi?
Näio hääli, näiol iks taa hääli helehempi,
kuldapärgä, kulda-taa-no pärgä kumõhõmpi.
Läts´ tä laaldõh, läts´ tä no laaldõh läbi laanõ,
kul´atõlõh, kul´atõlõh lätsi üle kulo.
Petäi ütel´, petäi taa no ütel´: pille lüvväs!
Katai ütel´, katai taa no ütel´: kannõld lüvväs!
Lüü-i pille, kiäke lüü-i pille, pedäjäkene;
lüü-i kannõld, kiäke ei lüü’ kannõld, kadajakõnõ!
Sii om helle, sii om jo helle näio helü,
sii om kummõ, sii om jo kummõ näio kumo.
Naksi näio, naksi sõs jo näio nal´atama,
lahkõl meelel, lahkõl jos meelel laulu lüümä,
lepälindu, lepä-jos-lindu leelotama.
Külä käräs, külä sõs kõik käräs, maa kõik müräs,
laan´ kõik laalust, laan´ kõik jo laalust väega heläs.
Viis: EÜS I 201 (57) < Räpina khk, Veriora v – A. Sibul < Räpina kooliõpetaja J. Poolakessi noodist (1904) = identne EÜS VIII 183 (118) < Räpina khk ja v, Rõsna (Roosna) k – A. Sibul < kooliõpetaja J. Poolakese poolt üles kirjutatud (1912<1903/5). (URMAS KALLA MÄRKUS: tõenäoliselt pärinevad mõlemad ümberkirjutused Viido Kiudoski näitemängu raamatust)
Tekst: H III 11, 764/6 (8) < Räpina khk, Võõpsu – J. Edur (kooliõpetaja) (1890) & EÜS I 210 (2) < Räpina khk ja v, Orava k – A. Sibul < J. Polakess ( Räpina valla kooliõpetaja J. Poolakese noodist) (-1906).
7. ÜTELGE’ SÕNNU, KEL OM ENÄMP (Hrg)
Harglõ
Pall’o sõnno
ÜTELGE’ SÕNNU, KEL OM ENÄMP,
kaske, kanike,
pääle pandkõ, kel om pall’u,
Meil om sõnnu veidikese,
laulukõrdu kasinõdõ,
Ei meil, sõsar, sõnnu puu,
laulukõrdu kasinõdõ,
tii viirde panni teki täüs,
palu viirde palaja täüs,
Kui mi lasõ laulamõdõ,
vai mi peesü pillumõdõ,
ega sis meid ohja’ hoia’,
ohja’ hoia’, köüe’ köüdä’.
Viis ja tekst: EÜS I 802 (92) & EÜS I 768 (92) < Hargla khk, Taheva v, Tsirgumäe t – J. Aavik < Hip Kahr, 51 a ja Liis Sunts, 80 a (1904).
8. KÜLL OM LAULU, KU MA LASÕ (Hrg)
Harglõ
Hää helü
KÜLL OM LAULU, KU MA LASÕ,
küll om viisi, ku ma veeri.
Laula ma mere maas,
mere kivi’ killingas.
Ärä’ ma seie lõo lõõri,
ärä’ ma seie kurõ kurgu.
Selle mul kurk kumõtas,
selle mu hääl helendäs.
Pill mul helle pedäjäne,
kannõl helle kadajäne.
Viis ja tekst: ERA Pl 24A1 < Hargla khk., Taheva v., Hargla alevik. – Heliplaadistatud Riigi Ringhäälingus < Liis Peltser, 78 a (1936). Dešifreerinud H. Tampere ja I. Saretok (1939/40 ja 1962).
9. KU MA NAKKA LAULÕMAHE (Vst)
Vahtsõliina
Laulu võim
KU MA NAKKA LAULÕMAHE, NAKKA LAULÕMAHE,
leelo õks leelo, lelo lelo lelo lee-lo,
laulõmahe, laskõmahe,
piisü sõnnu pildumahe –
ega jõvva-i kiäki keeldä’,
kiäki keeldä’, kiäki kinni’ pitä’.
Keeli ime, keeli ese,
keeli viisi vell’okõista,
keeli kuusi kulla sõsard –
üle lätsi imä keelü,
üle viie vele keelü,
üle kuvvõ kulla sõsara,
üle ma pilli pistülitse,
üle vali varbulitsõ,
üle roovõ rohelitsõ.
Rohelitse – roheline aed, pikuti roodmet.
Viis: SKS, Lindpere 5 (1) < Vastseliina khk ja v, Ürsi k – S. Lindpere < Hell Vaaksaar, umb 70 (1904-1905).
Tekst: H II 59, 268 (9) < Viljandi < Vastseliina – A. Suurkask < Mari Hero (1897).
10. OLÕS MA LUUDU LAULIJASSÕ (Urv)
Urvastõ
Laulu võim
OLÕS MA LUUDU LAULIJASSÕ,
laulijassõ, laskõjassõ –
laulas mere ma maassõ,
mere põhja põrmandus,
mere kivi’ kilingissõ,
mere vatu võismassõ,
mere sõmõra sõiras.
Olõs ma luudu laulijassõ,
laulijassõ, laskõjassõ,
laulas ma lamba laulijassõ,
kitsõ kerikun kõndijassõ,
oriku laulas opõtajas,
immisse laulas esändässe,
pahru pahta papissa.
Viis ja tekst: EÜS VII, 874 (8) & EÜS VII, 1276 (84) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Jõepera küla, Haanja t – M. Pehka, R. Tamm < Krõõt Luik, 60 a (1910).
11. KU MI NO NAKA LAULÕMAHE (Vst)
Vahtsõliina
Ei jovva’ oh’a’ hoita’
KU MI NU NAKA LAULÕMAHE,
laulõmahe, laskõmahe,
piisü sõnnu pillumahe.
Meid ei jovva’ kiä keeldä’,
kiä keeldä’, kinni’ pitä’.
Kiilke meid imä, kiilke meid esä,
kiilke viisi velekeistä,
kiilke kuusi sõsarda,
üle läämi imä keelü,
üle viie vele keelü,
üle kuvvõ sõsarõ keelü,
üle pillu pistülidse,
üle vaal’u varbulidsõ.
Katski mii kisu keero köüdse,
uh’a’ otsani aroda.
Viis: SKS, Lindpere 15 (29) < Vastseliina khk, Orava v – S. Lindpere < Mari Puusepp (1904-1905).
Tekst: H II 71, 230/1 (2) < Vastseliina khk – J. Jakobson (1903).
12. OH SEDÄ HÄÄD HÄÄLEKEIST (Rg)
Rõugõ
Inneskine helü
1.
2.
OH SEDÄ HÄÄD HÄÄLEKEIST,
vilõdat viisikeist!
Kui seo olli innemustõ,
nii kui roodsi ruupilli,
Paidõ parra pasuna,
Viro viisiviioli,
Harjo viisikannõli.
Ärä õks pett’ pillihelü,
ärä’ salas’ sarvõhelü,
kannõli helü ärä’ kaot’.
S’aksa’ mõtli’ sarvõhääle,
esändä’ õks pillihääle.
Sääne helü vaesõllatsõl,
sääne kurk oll’ kulla latsõl.
Helü õks põh’atu illos oll’!
Viis 1: EÜS IV 670 (1512) < Rõuge khk, Kasaritsa v – J. Orav (1888).
Viis 2: ERA III 3, 193 (200) < Rõuge khk, Krabi vald ja mõis – E. Oja < Liisa Sarv, 60 a (1830).
Tekst: H IV 3, 987/8 (4) < Rõuge khk – Jaan Gutves (1889).
13. OLÕS MU HELÜ ALALÕ (Plv)
Põlva
Hää helü
OLÕS MU HELÜ ALALÕ,
olõs kummõ kurgukõnõ,
petäs ärä’ pilli helü,
katas kandlõ kumina.
Pill oll’ helle pedäjäne,
kannõl kummõ kadajanõ,
viil mu helü hele’embä,
viil mu kurku kumõ’õmba.
Ma panni pilli piitskumahe,
ruupilli ruuksumahe.
Kohe mii’ helü heitenessä,
rõõmu ärä’ kuulunõssa,
sääl iks mõtsa murdunõssa,
laasi maaha lammõnõssa.
teke’ hellü mii’ hinele,
rõõmu ristirahva’allõ!
Hää oll’ minnä’ hellü pite,
kuulus minnä’ kummo pite,
rahvas helüle heräsi,
rahvas kumolõ kogosi.
Küläkene, väikokõnõ,
maalt kaia’ madalakõnõ,
ärä’ hindä heidütägu’,
ärä’ sina paiu paeku’,
ärä’ linda’ lepistühe!
Ütlet sõa sõitõvat,
venne väe veerüvät,
ega’ siistä sõda sõida’,
ei joht liigu’ venne liiri.
Siist sõitva’ sõsaritsõ’,
siist käüvä’ kälülitse’,
käüvä’ mõtsah käändelemäh,
lõhmus-mõtsah lõõrimah.
Viis: EÜS I 997 (17) < Põlva khk – M. Hermann < Juhan Lõoke (1904).
Tekst: Vana Kannel I (Põlva) (lk 115).
14. OLÕS HÄÄLI MULL INNEDÄNE (Rp)
Räpinä
Endine hääl
OLÕS´, OLÕS´ HÄÄLI MULL INNEDÄNE,
kurko, kurko kolma- jos -havvahanõ!
Petäs´, petäs´ ärä’ jos pillihääle,
katas´, katas´ kinni’ jos kandlõkeele.
Pill´ oll´, pill´ oll´ helle jos pedäjäne,
kannõl´, kannõl´ kummõ jos kadajanõ.
Mõts oll´, mõts oll´ helle jos, maalõ kummõ,
laan´ oll´, laan´ oll´ väega jos laaluline.
Hele-, helehempi viil mino hääli,
kumõ-, kumõhõmpi viil kulda kurko.
Viis: EÜS IX 202 (58) < Räpina khk, Räpina v, Roosna k – A. Sibul < J. Poolakese noodist (1912<1903/05)
Tekst: H III 31, 421 (18) < Räpina khk – V. Songi (1905).
15. OLÕ-ÕI MUL HELLÜ LAULÕDA’ (Vst)
Vahtsõliina
Naase’ iks näio’ laulõmahe. Mõtsa murdminõ
2.
OLÕ-ÕI MUL HELLÜ LAULÕDA’,
ei suud sõnno üteldä’.
Naakõ iks näio’ laulõma,
kullakõsõ’ kuugutama.
Putu ei poissa laulõmahe,
linikpäidä leelotama.
Näio helü iks heledämb,
naistõ kumu kumõdamb.
Kohe iks kuuldu naistõ kumu,
naistõ helü hiitesi,
sinnä’ iks mõts murdusi,
padimõts pannusi
ilma noorilda’ mehildä’,
terävildä’ kirvõhilda’.
Kohe kuuldu näio kumu,
kabu helü hiitesi,
sinnä’ kütsi iks kütse’ mar’a’,
palli’ palohka’ verevä’
ilma iks tuulõ puhkumalda’,
päävä pääle paistõmalda’.
Viis 1: RKM III 3, 104 (57) < Vastseliina khk ja v, Pulli k – I. L. Leesmaa < Olga Grünthal 77 a (1956).
Viis 2: SKS, Lindpere 11 (20) < Vastseliina khk, Orava v – S. Lindpere < Peeter Sarapuu (1904-1905).
Tekst: H I 10, 528 (8) < Vastseliina khk – K. Fluss < Zilli (Labi) Nasta, Tepo naine (1898).
16. KUI SEE IMÄ MINNO OLLI (Rp)
Räpinä
Kust laulud
KUI SII IMÄ MINNO OLLI,
kandijagi minno kanni,
ime seie kurõ kurgu,
kurõ kurgu, lõõvo lõõri –
selle mu helü helehemb,
selle kurku kumõhõmb,
nigu pille pedäjäne,
nigu kannõl´ kadajanõ.
Kui mul sõnno puudunõssa,
vele ma jo Riiga saada,
tõõsõ saada Saarõmaalõ.
Veli tõi Riiast sõnasõlõ,
sõnasõlõ, laalulehe.
Säält ma, latsi, laalu saie,
ullikene sõna’ op´e.
Säält ma kirja kiroti,
säält ma parg´e papõrihe,
säält ma raie raamatuhe.
Keeli esä, keeli imä,
keeli’ vele’ viie’-kuvvõ’,
sõsaridsõ’ katõ’-kolmõ’ –
ega mu jõvva’ kiä keeldä’,
kiä keeldä’, kinni’ pitä’.
Kui ma nakka laulõmahe,
laulõmahe, laskõmahe,
peesü sõnno pillumahe,
ega mu jõvva’ uh´a’ hoita’,
uh´a’ hoita’, köödse’ köütä’.
Uh´a’ hoitva’ hobõsiid,
köödse’ köütvä’ kuurmiid.
Viis ja tekst: EÜS IX 1334 (232) & EÜS IX, 1473/4 (66) < Räpina khk, Toolamaa v, Leevaku k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Kristina Tserning (Zerning), 73 a (1912/13). Fon 21 d.
17. OLLI MINA NOOR JA VÄIKOKENE (Rp)
Räpinä
Lauliku lapsepõli
OLLI MINA NUUR´ JA VÄIKOKÕNÕ
kas´ke, kas´ke,
kasvi mina kaunikõnõ.
Olli üte üü vannu,
pääle katõ päävä vannu.
Emä vei hällüga haan´amaalõ,
kiigu panni kesä pääle,
panni k´ao kiigutama,
suvõlindu liigutama.
K´ago olli pall´o kiigutanu’,
suvilindu liialt laulnu’,
sest mina panni papõrihe,
sest mina raie raamatuhe.
Viis ja tekst: EÜS IX 1363 (365) & EÜS IX 1438 (13) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Hels Rämask, 46 a (1912).
18. KUI MIND IMI IMETÄNNÜ (Rp)
Räpinä
Lauliku lapsepõli
KUI MU IMI, KUI MU IMI, KUI MU IMI IMETÄNÜ’,
kabu taa meid kasvatannu’.
Kui ma kasvi kanasõnni,
olli üte üü vannu,
pääle katõ päävä vannu.
Imä vei kiigu kesä pääle,
panni hällü palo pääle.
Tulli partsi painutamma,
suvilindu liigutamma.
Sääl iks partsi pall´o laali,
suvilind iks liialt kõnõl´.
Kui mina kasvi kabo’ossa,
kui mina saie näio’ossa,
kõik´ ma panni papõrihe,
kõik´ ma raie raamatuhe,
kõik´ ma kirja kiroti.
Sis ma panni vällä papõrista,
raie vällä raamatusta,
kir´ost vällä kiroti.
Lauldi lapse hällitamise juures; ka mujal.
Viis ja tekst: EÜS IX 1332 (223) & EÜS IX 1469 (59) < Räpina khk ja v, Võõpsu al (k) – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Juuli Tserning (Zerning), 40 a (1912). Fon 20 e.
19. KUI SEO IMA IKS MINNO HOISÕ (Rp)
Räpinä
Lauliku lapsepõli. Sõnasõlg
***
Tõisend vana kandle laulu kohta.
KUI SEO IMÄ IKS MINNO HOISÕ,
nännä kallis minno kanni –
vei kiigo kesä pääle,
panni pardsi hällütämmä,
suvilinnu liigutamma.
Säält iks saiõ helle helü,
säält iks saiõ kummõ kurku.
Ärä iks sei mä lõõvo lõõri,
ärä iks sei mä kurõ kurgu.
Sei iks pikäst pihlapuusta,
kaiõ korgõst kuslapuusta,
võti iks vereväst visnapuusta.
Selle iks mul helle helü,
selle iks mul kummõ kurku.
Ku meil sõnno iks puudunõssa,
hääli ärä’ iks lõpõnõssa,
sõs vele Riiga viroda,
tõsõ saada Saarõmaalõ.
(Veli tõi Riiast suurõ sõlõ,
suurõ sõlõ, helmekõrra.)
Ku meil sõnno iks puudunõssa,
hääli ärä’ no lõpõnõssa,
kül mä iks sõlõst sõna lövvä,
helmekõrrast kõnõlõ.
Tekst: H II 32, 875/6 (18) < Räpina khk – S. Keerd (1890).
20. MIS SAI TENNO MU IMÄLE (Krl)
Karula
Imä vaiv. Lauligu latsõpõlv
MIS SAI TENNO MU IMÄLE,
kua kassu kasvatajal?
Sau sai sanna kütmisest,
silmävesi vihtmisõst.
Kon iks näkk’ nõrga’ kõo’,
säält tekk’ vipõ’ viha’,
kon iks näkk’ kuiva’ kuusõ’,
säält tekk’ helle’ puu’.
Imä vei vihalda sanna,
mäele tõi mähkmildä,
pand’ iks pardsi hällütämä,
suvilinnu liigutama.
Pardsil oll’ pall’u sõnnu,
suvõlinnul liia’ laulu’ –
selle iks um helle helü,
helle helü, kummõ kurk.
Viis: EÜS VII 875 (9) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Haanja t – M. Pehka < Krõõt Luik, 60 a (1910)
Tekst: EÜS VII 1251 (59) < Karula khk, Antsla v, Ähijärve k – R. Tamm < Mari Leinus, 75 a (1910).
21. IMIL MA IKS OLLI (Vst)
Vahtsõliina
Latsõ laul
IMIL MA IKS OLLI, joo, ütsi latsi, joo, hai, hai, li-loo, ütsi latsi joo,
ütsi latsi, joo, hüvä latsi, joo.
Suu taga oll’ iks, joo, suurõ’ nurmõ’, joo,
laanõ taga, joo, laja’ nurmõ’, joo.
Läts’ tä iks põldu, joo, põimõma, joo,
lak’a vällä, joo, laapima, joo.
Pand’ tä iks hällü, joo, palo pääle, joo,
tiiga tii, joo, lahkõmilõ, joo.
Pallõl’ tä iks partsi, joo, hällütämä, joo,
suvilindu, joo, liigutama, joo.
Parts iks sääl opas’, joo, pall’o sõnno, joo,
suvilindu, joo, liiavõrra, joo.
Säält iks ma latsi, joo, laulu’ saiõ, joo,
imäkana, joo, ilolidsõ’, joo.
Latsi olli iks kuri, joo, kullõma, joo,
pakan tähel’, joo, pandõma, joo.
Viis: SKS, Lindpere 9 (16) < Vastseliina khk, Misso v, Viitka k – S. Lindpere < Liisa Sandra (1904-1905).
Tekst: H I 2, 643 (4) < Vastseliina – G. Lenzius (1888).
22. KOST MA LATSI LAULU LÖÜSE (Krl, Urv)
Karula/Urvastõ
Lauligu latsõpõlv
KOST MA LATSI LAULU LÖÜSE,
sõsar vaenõ sõna’ sai?
Imel oll’ pall’u tüteriid,
ülilajalt langukõisi.
Pand’ iks pardsi hällütämä,
suvilinnu liigutama.
Pardsil ol’l’ pal’l’u sõnnu,
suvilinnul liia’ laulu’.
Säält ma sõsar sõna’ sai,
vaenõlatsi laulu löüse.
Imi pand hällü palumailõ,
kand’ hällü karjamailõ.
Imil olli helle hääli,
imil olli kummõ kurku –
säält ma sõsar sõna’ sai,
imi tütär laulu löüse.
Viis: EÜS IX 1279 (24) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Ann Kolats, 77 a (sünd Lutsu talus) (1912/13).
Tekst: H II 36, 188/9 (242) < Urvaste khk, Karula – Gustav Seen < neli naisterahvast (1893).
23. EGA EI OLÕ MA TUIMAST SUUSTA (Rp)
Räpinä
Lauliku lapsepõli. Tule mulle. Oleks
EGA EI OLÕ’ MA TUIMAST SUUSTA,
kalõ naas´e kannõtusta.
Minno kand´e naan´e kallis,
imä illos´ imetelli.
Vei mu rüpün rüä mano,
põllõga vei põllu mano.
Tegi kiigu kesä pääle,
paino palo nuka pääle.
Kuts´e partsi painutama,
suvõlindu liigutama.
Säält sai latsi laaluline,
imätütär iloline,
iloline, nal´aline.
Kos oll´ mäke, sääl oll´ nalja,
kos oll´ luhta, sääl oll´ lusti.
Kõik´ mu mäe’ mälehtäse’,
kõik´ mu kingo’ kittelese’.
Olõs´ sii näio mullõ saassi’,
upin mullõ unõhtusi’,
piässi tedä peo pääl,
kannas´ kaabu veere pääl.
Viis ja tekst: EÜS IX 1359 (348) & EÜS IX 1511/2 (103) Räpina khk, Meeksi v, Naha k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Juula Toriland, 65 a (sünd Mehikoormas) (1912).
24. KUI IKS IMÄ MINNO OLLI (Rp)
Räpinä
Tütar madal. Lauliku lapsepõli
KUI SII IME MEIDÄ OLLI,
naan´e kallis meidä kanni,
ärä’ sei tä maast madalast,
ärä’ sei korgõst kuslapuust
ärä’ pikäst pihlapuust –
Selle olõ ma maani’ matal´,
selle pikki pihlapuu,
selle korgõ kuslapuu.
Mino ime ütsik naan´e,
ütsik naan´e latsiline.
Läts´ tä mõtsa tüü mano,
pand´ tä tiiga teie pääle,
tõõsõ teie harra pääle.
Pallõl´ partsi painutama,
suvilindu liigutama.
Pardsil olli pall´o sõnno,
suvõlinnul liia’ laalu’.
Naksi ma külä kar´ah käümä,
sis panni vällä papõrihe,
raie vällä raamatuhe.
Viis: EÜS IX 1352 (318) < Räpina khk ja v, Kure k (Kureküla) – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Liisa Soeson, 71 a (sünd Leevakol) (1912/13). Fon 33 d.
Tekst: H II 32, 789/90 (22) < Räpina khk – J. Poolakess (1889).
25. MINU IMÄ ÜTSIK NAANÕ (Rg)
Rõugõ
Lauligu latsõpõlv. Hällülaul
*
MINU IMÄ ÜTSIK NAANÕ,
lätsi mõtsa põimõma,
kaara vill’a kasima.
Rüpün rükä lõigatõn,
kaalan kaara põimõ’õn.
panni ta hällü palu pääle,
keegu kesvä veere pääle,
panni pardsi hällütämä,
suvilinnu kiigutama.
Parts mul opas’ pall’u sõnnu,
suvilind liialt laulu.
Kuugu’, kulla käokõnõ,
laula’, laanõlinnukõnõ.
Kägu kuuki kuusistun,
pihu lauli pedästün.
Os tu kägu kätte saanu’,
os tu pihu peiu tullu’:
käost os saanu’ käteräti,
pihust os saanu’ piimäräti,
vellele vere-räti,
sõsaralõ sõira-räti.
Viis: RKM III 3, 111 (90) < Rõuge khk, Ruusmäe v, Vana-Ussaia t – I.-L. Leesmaa < Olga Toomemets, 20 a (1956).
Tekst: H II 32, 271/2 (25) < Rõuge khk, Roosa v – P. Fr. Kõiv (1889).
26. KUI IMÄ MINNO OLLI (Rp)
Räpinä
Lauliku lapsepõli
KUI IKS IME MINNO OLLI,
naan´e kallis minno kanni,
läts´ sis kaara kasima,
herneht kokko heitmä,
säie kiigo tii viirde,
panni hällü hääde paika
pallõl´ iks parts´e häl´tämä,
suvilindo liiktama.
Pardsil oll´ iks pall´o sõnno,
suvilinnol liiä’ laalo’.
Säält ma panni papõrihe,
säält ma raiõ raamatohe.
Kui naksi näio kasuma,
virve üles vinnümä,
panni iks vällä papõrist,
raiõ vällä raamatust.
Viis ja tekst: EÜS IX 1354 (327) & EÜS IX 1449 (31) < Räpina khk ja v, Kõnnu k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Noorhani, 67 a (sünd ja laulu kuulnud Linte külas) (1912). Fon 35 a.
27. KUI MA OLLI VÄIKOKÕNÕ (Plv)
Põlva
Lauligu latsõpõlv
***
KUI MA OLLI VÄIKOKÕNÕ,
alleaa, alleaa,
kasvi ma sis kaunikõnõ,
olli üte üü vannu,
pääle katõ päävä vannu,
imä vei kiigu kesä pääle,
pand’e hällü palo pääle,
pand’e pardsi hällütämmä,
suvõlindu liigutamma.
Pardsil oll’e pall’o sõnnu,
suvõlinnul liia’ laalu’.
Parts sääl man mul pall’o laul’e,
suvõlindu liialt kõnõli.
Säält mina lats sis laulu’ opõ,
ullikõnõ sõna’ osasi.
Kõik mina panni papõrihe,
kõik mina raiõ raamatuhe,
selle minul pall’o sõnnu,
selle lajal laaluviisi’.
Tuli ütel’: olõ tuima,
vesi ütel’: käü vihanõ,
kivi ütel’: olõ kimmä,
kandu ütel: olõ kalgi,
alleaa, aijaiaa.
Kuis ma tuima, tulõkõnõ,
vihane käü, viikene,
kinmä olõ, kivikene,
kalgi olõ, kannukõnõ.
Olõ ei mina tuima tüterestä,
kalõ naase kanasõsta.
Ilokas olli minu imä,
nal’akas oll’ naasõ kanja.
RKM, Mgn. II 250 f < Tartu l – E. Tampere, L. Briedis < Hella Keem, 44 a (< laulud õpitud Kanepist ja Põlvast) (1959). Lit. E. Tampere 1979. Tekst on identne: AES, MT 205, 1/4 < Põlva khk, Koiola v, Adiste k – Hella Keem < Ann Rammo (1937).
28. KUI MII LAULU LAOTASI (Krl, Urv)
Karula/Urvastõ
Laulu võim. Kalajõgi
KUI MII LAULU LAOTASI,
sinnä’ kasusi’ suurõ’ saarõ’,
sinnä’ langõ’ laskõnasõ’.
Vesi juuski alt juurdõ,
päält kallas’ kalajärv.
Tulgõ’, poisi’, püüdke’ kallu,
hõbõ’õdsi lutsukõisi!
Kubijilõ kostis viiä’,
rehepapilõ palgas;
et and (sõs and) aigu adra köütä’,
vannu vangõrdõ paranda’.
Viis: EÜS VII 879 (30) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Peetsi t – M. Pehka < Els Koemets, 46 a (1910).
Tekst: H II 36, 154 (194) < Urvaste, Karula – Gustav Seen < Tiiu Tamm, 19 a (1893).
29. KON MA LAULU LAHOTI (Kan)
Kanepi
Laulu võim. Kalajõgi
***
KON MA LAULU LAHOTI,
sinnä’ no kasvi suuri saari,
sinnä’ no mõtsa murdunõssa,
sinnä’ laanta langõnõssa.
Küll näet, küll näet, hellä’ vele’,
puu’ om täüsi putukita,
ossa’ täüsi oravida,
ladva’ laululindusida.
Jõõ’ juuskva’ juurtõ alta,
kala’ kullatsõ’ jõõna.
Havvõl suurõ’ laugu’ otsa’,
hiherüsel katõ’ kirju’ küle’.
Viis:
Tekst: H II 32, 529 (18) < Kanepi – J. Väggi (1890).
30. KOS MA LAULU LAOTÕLLI (Urv)
Urvastõ
Saar laulust. Kalajõgi
KOS MA NO LAULU LAOTÕLLI,
sinnä’ kasvi’ suurõ’ saarõ’,
sinnä’ mõtsa’ murdunõssõ,
sinnä’ laanõ’ laskõnõssa.
Puu’ küll, puu’ küll, hellä’ vele’,
puu’ olli’ täüsi putukida,
ossa’ täüsi oravida,
ladva’ laululindusida.
Jõgi juuski juurtõ alt,
kala’ kullatsõ’ jõõn,
haug oll’ suurõ’, laugi’ otsa’,
purrul katõ’ kirju’ külle’.
Viis ja tekst: EÜS VII 875 (9) & EÜS VII 1276/7 (85) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Haanja t – M. Pehka, A. Nirk, R. Tamm < Krõõt Luik, 60 a (1910).
31. SEI MA SEENI’ SÕRMÕLUIDA (Vst)
Vahtsõliina
Ega’ seo olõ-õi mino süüdü
SEI MA SEENI’ SÕRMÕLUIDA,
seeni’ näre näpuluida,
puri käepulgakõisi,
nuts’utõli närdsukõisi,
seeni’ hällüh hällünessi,
pardõ alta pailussah.
Nõrgo nõrgah nõdõrmõh,
olõ-õs kiiltä küsümah,
jalgu järeh juuskõmah.
Ku’ ma kasvi, ku’ ma vinnü,
ku’ ma kasvi kar’ussõs,
vinnü vitsa võttijas,
kar’a mõtsa ajajas,
naksi ma sis laulõmaie,
laulõmaie, laskõmaie,
külä’ jäivä’ kullõmaie,
valla’ jäivä’ vaadõmaie,
mõisa’ mõttit mõrgimaie.
Ega’ seo olõ-i mino süüdü,
et mul tuhat lauluviisi,
seo om mino imä süüdü,
esä kalli kaasa süüdü:
imä pand’ pardsi hällütämä,
lõolinnu liigutama.
Sõna’ sai pardsi pajatusõst,
lauluviisi’ lõo suusta.
Viis: SKS, Lindpere 11 (17) < Vastseliina khk ja v, Jeedas-Perametsa k – S. Lindpere < Peeter Hussar (1904-1905).
Tekst: H I 8, 424 (30) < Vastseliina khk, Raudoja k – Jaan Sandra < Jaan Toll (1896).
32. KUI MA HAKKA LAULEMAIE (Rp)
Räpinä
Laulu võim
1.
2.
KUI MA NAKKA LAULÕMAIE,
ega lugu meistä lõpõ’,
tõõn´e armas alganõssõ.
Mi laalamõ’ mere mäessä,
merepõh´a põrmandussa,
mereliiva linnassissa.
Kui ma olli noori meessi,
sis ma kasv´e kanarikun.
Es kuulõ’ kubijagi’,
Es tiiä’ tessätniku’.
Saie poisis kasunussa,
sis sai kuulda’ kunigile,
sis sai teedä’ tessätnikil.
Sis tull´ külä köütemäie,
valda kaplo valmistama.
Johtu Jummal´ kuulõvada,
sis köüt´ mino köütijädä.
Sai ma vaba, vallalõ.
Viis 1: EÜS IX 1366 (387) < Räpina khk, Mehikoorma k – A. O Väisänen, A Nirk, R Tamm < Liisa Valask, 76 a (sünd Orava külas) (1912/13).
Viis 2: EÜS IX 1363 (367) < Räpina khk, Naha k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Hels Rämäsk, 46 a (sünd Raigla mõisas) (1912/13).
Tekst: H II 51, 505/6 (1) < Räpina khk – Jaan Ainson (1894).
33. SIIÄ’ KÄSTI MAHA’ ISTU’ (Krl)
Karula
Ostõt helü
SIIÄ’ KÄSTI MAHA’ ISTU’,
siiä’ toolilõ toedõ’:
siin om illus hirremõtsa,
siin om paras palgimõtsa.
Ei no viisi’ majja tetä’,
teomihe’ tekki’ tarõ,
palgalisõ’ pandi’ paari’:
uibust panti’ ussõ’ ette,
sikasarvist sagarõ’,
põdraluist põõna’ panti’.
Leeli, leeli är’ lõppi,
helle, lelle, jäl’ alusta:
ku mul sõnnu puudunõs,
hääli är’ lõpõnõs,
velle Riiga viruda,
tõsõ saada Saksamaalõ,
onupoja Poolamaalõ –
tu tuu hää häälekese,
tu tuu kummõ kurgukõsõ.
Häälest anni häräpaari,
kurgust kullatsõ ubina,
lõõrist lõiksi helmekõrra.
MÄRKUS: la-bemollid kõlavad umbes ¼ tooni kõrgemalt, kui nooditäht näitab (A. Kiiss).
Viis: EÜS VI 196 (7) < Karula khk – A. Kiiss (1909).
Tekst: EÜS VI 230/1 (17) < Karula khk ja v, Väheru (k, mõis?) – A. Mõttus, J. Sossi < Ann Sild, 60 a (sünd Urvaste khk, Vastse-Antsla (Vana-Antsla) v) (1909).
34. MIS SA LAULAT, KUI SA EI MÕISTA’ (Urv)
Urvastõ
Halv laulik
MIS SA LAULAT, KU SA EI MÕISTA’,
veeritat sa, ei sa viisi’,
mis sa, tsiga, sorisõt,
rotimagu rogisõt?
Roti’ sullõ ruvva keedi’,
padakunna’ paa mõsi’ –
ruvva keedi’ rohilidsõ,
pudru puhta piimälidse.
Viis: EÜS VII 895 (86) < Urvaste khk, Uue-Antsla v – M. Pehka < Eeva Maalberg, 50 a (1910).
Tekst: EÜS VII 1357 (146) < Urvaste khk ja v, Tilga t – R. Tamm < Mari Villemson, 65 a (1910).
35. LAALASIGI MITO LUKU (Kan, Plv)
Kanepi
Lauligu laitminõ
***
LAALASIGI MITO LUKU,
mito viit ma veeretäsi’.
Olõs mul imä kuulõmanna,
sõsar sõnno võttõmanna.
Võõras veese viisi vesile,
lask mino laalu lainõ’illõ.
Laidõtumb mino laulõminõ,
kõnõldumb mino kõndiminõ,
arvat jala astuminõ,
sorit suu mõskõminõ.
Mis ma no anna sorijallõ,
kingi keelepessijälle?
Pütü tuld, tõsõ tõrva,
kolmandama kuumõ kivve.
Hussi’ su huulilõ mingu,
palonõia’ palgõ’õllõ.
Surma mingu’ mino sorija,
kärnä mino kärätäjä,
paisihe mino pajataja.
RKM, Mgn II 252 c < Tartu l – E. Tampere ja L. Briedis < Hella Keem, 44 a (laulud õpitud Kanepist) (1959). Lit. E. Tampere (1979).
Tekst on identne: AES, MT 205, 18/9 < Põlva khk, Koiola v, Adiste k – Hella Keem < Ann Rammo (1937)
36. MIS SA LAULAT, KUI EI MÕISTA’ (Plv)
Põlva
Lauligu laitus
MIS SINA LAULAT, KUI SA-I MÕISTA’,
veerität sa, kui sa’i viisi’?
Ai, mis sina sitikas siriset,
ai, mis sina sitikas siriset,
ai pori, ai parmu sa porisõt,
ai pori ai parmu sa porisõt?
Vaat siin omma’ mehe’
kui mürgütükü’,
vaat siin omma’ mehe’
ku mürgütükü’,
ravvakangõsta tahutu’,
ravvakangõsta tahutu’.
Ma kattõ meesten kordagi,
kolm ei mahu’ mu kallalõ.
Viis ja tekst: ERA III 3, 207 (221) < Põlva khk, Vana-Roosa v – E. Oja < Minna Siirak, 60 a (1930). Fon 290 a.
37. ANNAGA VIINA LAULIJAL (Rg)
Rõugõ
Laulja. Haigõ kurk
ANNAGA VIINA LAULIJAL,
ritka rehe pessijäl,
laulijal, pessijäl,
sis nä saava’ mõlõmba’.
Mis mul abi laulõmast,
uma keele pessemäst!?
Ei anda’ olut huuli pääle,
kesväliimi keele pääle.
Meil umma’ kukrun kuusõnõgla’,
kaalan umma’ kadajanõgla’.
Meil kurgu’ korisõsõ’,
meil hääle’ härisese.
Viis: EÜS VI 15 (30) < Rõuge khk – J. Gutves (1909).
Tekst: H II 32, 237 (7) < Rõuge khk, Vastse-Kasaritsa v – Jakob Orav (1888).
38. KUI MINA NAKKA LAULÕMAIE (Kan)
Kanepi
Laulu võim
LAS MINA NAKKA LAULÕMAIE,
peesü sõnnu pillumaie!
Tulgõ’ külä kullõmaie,
viisi valda vaatamaie.
Ega jõvva’ uh’a’ hoita’,
uh’a’ hoita’, köüdse’ köütä’.
Mes uh’a’ minusta hoitva’,
mes ne köüdse’ minusta köütvä’ –
uh’a’ hoitku hobõsida,
köüdse’ köütku koorõmida.
Lauldud.
Viis ja tekst: EÜS V 160 (117) & EÜS V 101 (117) < Otepää khk ja al < Kanepi khk, Valgjärve v – E. Eisenschmidt <Miina Küla, 50 a (1908).
39. ET TI LAULKÕ, LAISA’ NÄIU’! (Kan)
Kanepi
Laulkõ, muido laida
ET TI LAULKÕ, LAISA’ NÄIU’,
laisa’ virve’, veeritäge’!
Ku ti ei laula’, mina laida,
laida laisalõ mehele,
pikä puu palutajalõ,
halu ahju heidijälle,
kel oll’ viisu’ viisi süldä,
kapla katõssa vaguda,
rätti kümme künneridä.
Sääl läts’ aigu arutõnna,
puuli päivä pästehennä.
Sinnä’ kullu’ kulla tunni’,
keväjätse’ kesäkünnü’,
sügüsetse’ söödükünnü’.
Viis: EÜS V 138 (7) < Otepää khk ja al – E. Eisenschmidt < Miina Küla, 50 a (< Kanepi khk, Valgjärve v) (1908).
Tekst: H III 11, 470 (2) < Kanepi khk, Vana-Piigaste (v?) – J. Väggi (1888).
40. ET TI LAULKÕ, LAISA’ NEIO’ (Plv)
Põlva
Laida laisalõ
ET TI LAULKÕ, LAISA’ NÄIO’,
kui ei laula’, mina laida.
Laida teid ma laisalõ mehele,
kitä kõgõ kõhnõmbalõ.
Pää täl pääl ku pähnämõtsa,
nõna ku naistõ nõglatuusi,
suu ku soe sitamulku,
ots täl iin ku oinaturi,
jala’ all ku ahoroobi’,
viisi süldä viiso’ jalah,
katõsa süldä kabla’ peräh,
ajastas saa harotõlla’.
Viis ja tekst: ERA III 7, 61 (38) & ERA II 56, 105 (1< Põlva khk, Karilatsi v – H. Tampere < Ann Pund, umb 65 a (1932). Fon 368 a.
41. KUIS MA TARGALT TANDSMA LÄÄ (Krl)
Karula
Laulikulõ juvva’. Halv laulik
***
Kaasitaminõ
KUIS MA TARGALT TANDSMA LÄÄ,
üle meelde hüplemä,
hoiat sa sinist sita vitä’,
magõ’õt maa kündä’,
sinepütt sita all,
makõ pütt maa all.
Lauljil suu kuiunu’,
keeleperä põri’inu’.
Mis sa laulat, ku ei mõista’,
mis sa veerit, ku ei viisi’!
Tsiga sinu sõna’ söönü’,
lammas laulu lakatanu’.
Ku sul sõna’ puudunõsõ’,
lauluvärsi’ vähänese’,
küll ma velle Riiga virota,
tõsõ saada Saksamaalõ. –
Säält lasõ tuua’ sõimusõnnu,
sõimusõnnu, laimulaulõ,
sis sai sõnnu sõglatäüs,
pääle pääkotitäüs.
Viis:
Tekst: EÜS VII 1042/4 (94) <Karula khk, Vana-Antsla v, Ähijärve k, Sibula t – Rud.Tamm < Mari Leius, 75 a. (Dbl EÜS VII 1290/1 (94))
42. KAEGÕ’ NO, VELE’, HÄÄLESIDÄ (Krl, Rp)
Karula/Räpinä
Ostõt häälekene
KAEGÕ’ NO, VELE’, HÄÄLESIDÄ,
minetelge’ meelesidä,
kas mi hääle’ häste läävä’,
kurgu’ käävä’ kumõ’õhe!
Meil om ostõt häälekene,
kostõt kulla kurgukõnõ.
Häälest ma anni häräpaari,
Kurgust kulladu ubina.
Laulkõ’ no iks, vel’o’ toda laulu,
meä meil meelestä parõmbi!
Laulkõ’ no iks lauda’ mäele,
tantsigõ’ talli’ tasatsõlõ,
sisse no iks siididse’ hobõsõ’,
sälgä saaritsõ’ sadula’.
Keä no iks sälgä istunõsi,
keä saistas sadulalõ?
Mul om no kotoh väiko vel’o,
tuu no sälgä istunõs,
tuu saistas sadulalõ.
Velekene, noorõkõnõ,
panni no iks ette tuu hobõsõ,
tuu virga vehmerehe,
olõ es tä iä ette saanu’,
sada suvvõ sadulahe.
Püsü es täl putsai puusa pääl,
vihalehes liha pääl;
taivast tuu hopõn haina sei,
vikahtkaarist vii jõi.
Viis: EÜS IX 1280 (26) < Karula khk, Sangaste v – A. O. Väisänen < Ann Kolatsk, 77 a ja Eeva Valner, 68 a (1912). Fon 4 a.
Tekst: EKS 8o, 4, 344 (36) < Räpina khk ja v, Kõnnu k – J. Jagomann (1877).
43. PILL OLL HELLE PEDÄJÄNE (Rp)
Räpinä
Hea hääl
PILL´ OLL´ HELLE, PILL´ OLL´ HELLE PEDÄJÄNE,
kannõl´ kummõ kadajanõ,
viil mu helü helehembä
viil mu kurku kumõhõmba.
Viidi mu pillis Pihkovahe,
sarvõs viidi Saarõmaalõ.
Puh´e ma luu Poola poolõ,
tõõsõ Narva naistõ poolõ,
kolmandagi kodo poolõ.
Viis ja tekst: ERA III 8 206 (51) & ERA II 35, 423 (3) < Räpina khk, Meeksi v, Meeksi k (as) – K. Leichter, R. Viidebaum < Leena Valk, 67 a (1931). Fon 345 a.
44. PILL OLL HELLE PEDAJANE (Rg, Rp)
Rõugõ/Räpinä
Pilli helü
PILL IKS HELLE PEDÄJÄNE,
hoi ma lel-los, hoi ma lel-los, hoi ma lel-los, pe-dä-jä-ne, joo,
kannõl kummõ kadajanõ –
helehembi näio hääli,
kumõhõmbi näio kurku.
Näio pand’ iks pilli piitskumahe,
sarvõ suurõ saisõmahe.
Neiokõnõ, noorõkõnõ,
mille sul iks helle helü,
helle helü, kummõ kurku?
Eelä’ mul iks vele’ hääle osti’,
toona kummõ kurgukõsõ,
häälest iks anni häräpaari,
kurgust kullato ubina.
Jälke ma iks ümbre ütle,
kõrra tõõsilde kõnõlõ.
Näiokõnõ, noorõkõnõ,
ku tuu imä minno olli,
naane kallis minno kanni,
ärä iks söönü’ kurõ kurgu,
kurõ kurgu, lõõvo lõõri,
hani iks halja hõtsikõsõ.
Siist iks vika veedikese,
paha miil põrõhõlla’.
Näiokõnõ, noorõkõnõ,
kõgõ ma iks ikõ imä pääle,
kaiba uma kanja pääle,
mille mi iks mar’a madala,
linno’ liiga lühükese’.
Ku tuu iks imä minno olli,
naan’e kallis minno kanni,
söönü’ tä iks maast maasikita,
palo pääld palohkita,
liivakingost linohkita.
Olõs’ ta ime osanu’,
naan’e kallis kavanu’,
söönü’ tä pikäst pihlapuusta,
korgõsta kuslapuusta,
verevästä vislapuusta. –
Pikk´ saanu’ iks näio pihlapuusta,
korgõ näio kuslapuusta,
verrev saanu’ näio vislapuusta,
ussin näio uibosta.
Viis: EÜS I 999 (29) < Rõuge khk – M. Hermann (1904).
Tekst: H, Jagomann, 31/2 (15) < Räpina khk, Kõnnu k – J. Jagomann < Okse Tanilovitš, 52 a (1877).
45. OLÕS LUUDU LAULIJAS (Rp)
Räpinä
Laulu võim Laulikuks loodud
OLÕS´ LUUDU LAULIJAS,
laulijas ja laskijas,
kuukijas ja kostijas!
Laalassi ma mere mäessä,
merekivi’ killingissa,
meresõmõra soolassa,
merepõh´a põrmandus!
Näio luudu’ laulijas,
laulijas ja laskijas,
kulla sõna kostijas,
hellä sõna heitijäs.
Viis: EÜS VIII 183 (117) < Räpina khk ja v, Rõsna k – A. Sibul < kooliõpetaja J. Poolakes(s) (1912<1903/5).
Tekst: H II 32, 831 (11) < Räpina khk – J. Poolakess (1889).
46. NÄIOKÕSÕ’, NOORÕKÕSÕ’ (Rp)
Räpinä
Leelo linnast toodud
NÄIOKÕSÕ’, NOORÕKÕSÕ’,
noorõkõsõ’, nõrgakõsõ’,
kuulgõ’ iks umma leelokõist.
Leelo iks keelestä kerge,
leelo meelestä par´õmbi.
Näiokõsõ’, noorõkõsõ’,
olõ-i meil leelo maasta löütö,
maasta löütö, puusta tettö.
Leelo om iks liinast löütö,
liinast löütö, sõast saadu –
sõameeste sõrmõluist,
kaabameeste kaalaluist,
külämeeste küleluist,
uma vele olaluist,
külävele küleluist,
kaabavele kaalaluist,
ristivele rinnaluist.
Leelo om siiä’ liinast tuudu,
toomah olli tuhat hobõst,
saamah sada ratsokõist.
Ega iks jõvva’ tuhat tuvva’,
tuhat tuvva’, sada saia’.
Näiokõnõ, noorõkõnõ,
pand´e iks ette esä ruuna,
vele virga vemberehe,
tuu tõi iks mäkke mängeh,
kallaspuuldõ karõldõh.
Viis: ERv 16 (114) < Räpina khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H, Jagomann, 24/5 (11) < Räpina khk, Kõnnu k – J. Jagomann < Okse Tanilovitš, 52 a (1877).