Põlva Vele sõalugu OLLI MEID VIISI VELITSIID,kuvvõkõsõ kurvitsiid.Kel olli kõrda sõtta sõita’?Noorõmbal kõrda sõtta sõita’,vanõmbal kõrda kodo jäiä’:vanõmb inämb vaiva nännü’,inämb majja ehitänü’.Veli valmist’ vangõrida,esä ilost’ hiirokõista,imä ummõl’ udsuhammiid,sõsar sõrmikindiid.„Velekene, noorõkõnõ,kui sa sõidat sõa tiidä,kui sa veerüt vere tiidä,ärä’ saContinue Reading
Harglõ Vele tulõk sõast kodo KELLEL KÕRDA SÕTTA MINNÄ’,kellel kõrda kodo jäiä’?Vellel kõrda sõtta minnä’,imäl kõrda kodo jäiä’.Sõan vellelt küüsütelli,vainu vanõmb nõuatõlli:„Kes sul armas kodo jäie,kes sul kallis kodo jäie?”„Imä mul armas kodo jäie,imä mul kallis kodo jäie!“„Medä tüüde tegemäde?”„NiidisukkaContinue Reading
Karula Sõalaul MEID OM VIISI VELITSIDE,kuuõkõisi kurvitside.Kellel kõrda sõtta minnä’,kellel kõrda kodo jäiä’?Kas om vanal vai om noorõl?Noorõl kõrda sõtta minnä’,vanal kõrda kodo jäiä’.Imä oppas kotost minnen:“Ku sa üle Koiva läät,ärä’ sa joogu’ Koiva vettä –Koiv om täüs kuulja luida.KuContinue Reading
Vahtsõliina Sõalaul Var (viis 2): KURI LUGU TULL’ KUNINGISTA,vainulugu valitsõjist,lõivu linnu lõukõsta,pääsü pääväminekusta.Kelles kõrda sõtta jo minnä’?Sõsarõl kõrd sõtta minnä’,vellel noorõl kodo jäiä’.Istõ sõsar ehtimähe,kääni jalga kängimähe,Esi’ tä ehe, esi’ tä iki.Nakas’ veli mõtõlõma:miä sõsar sõan tege –sõan om püssäContinue Reading
Rõugõ Sõalaul TUUAS KIRI KIRSTU PÄÄLE, kaske, kaske,lag’a raamat laua pääle.Kellel kõrd om sõtta minnä’?Noorõmbal kõrd sõtta minnä’.Vanõmb enämb vaiva nännü’,enämb tennü’ teopäivi,enämb oll’ andnu’ abipäivi,enämb oll’ katsnu’ karjakõrdu.Imä ummõl’ uduhammiid,esi’ ummõl’, esi’ iki –mitu silmä süskmist,setu silmäpisariid.Sõsar kudi sõrmikindiid,esi’Continue Reading
Harglõ Nõrgakõnõ JÕVVA-AI MA SÕKKU’ SÕALEIBÄ,jõvva-ai ma kasta’ vainukakku.Käevarrõ’, käevarrõ’ väetimbä’!Mul om pihta peenikene,sälg kui säksä väidsekene.Mul om olga, mul om olga ohukõ,olaluu om, olaluu om uibunõ.Tuu no sõkku’ sõaleibä,tuu no kastku’ vainukakku,kel omma’ piha’ pihlapuidsõ’,kel käevarrõ’ vahtõradsõ’,sõrmõkondi’, sõrmõkondi’ kuslapuidsõ’!Continue Reading
Räpinä Sõalaul VELI LÄTS’ SÕTTA MINEMÄ,arm läts’ sõtta astuma.Kelle kõrd om sõtta minnä’,Noorõmbal vai vanõmbal?Noorõmba kõrd om sõtta minnä’,vanõmbal velel kodo jäiä’ –vanõmb om inämb vaiva nännü’,noorõmb inämb nuuli lasknu’.„Velekene, helläkene,kunas lupat kodo tulla’?“„Ei ma inne kodo tulõ’,kui nii’ luiga’Continue Reading
Räpinä Sõda veereb KÜLÄ-, KÜLÄ-, KÜLÄ-JO-IKS–KÕNÕ, VÄIKOKÕNÕ,kavvõst, kavvõst, kavvõst om iks kaia’ kasinakõnõ.Sisse sõõdi suuri sõda,veeri müüdä Venne vuuri.Olko’ meil puhta’ puusaräti’,valgõ’ olko’ vajaräti’,linikedse’ leeväkoti’,luitsa’ varnahn luigakõsõ’,paakopa’ pardsikõsõ’.Sõs meid kullas kutsutas,hõbõhõssa hõõgatas. Viis ja tekst: EÜS VII 173 (83) &Continue Reading
Kanepi Hopõn varastõt. Hobõsõ otsja * LAISA’ OODI’ ÕDAKUTA,vetel päävä veeremistä.Mina oodi hummukuta,vahtsõ valgõt pääväkeistä.Mina hummugu sulanõ,pikä päivä poisikõnõ.Üü mina oitsõ, päivä kaitsõ,üü oitsõ esä obõsit,päivä kaitsõ velle karja.Kes säält karjast ärä’ kattõ?Kattõ velle verrev ratsu,taadõ kallis linalakka.Ai mina ulliContinue Reading
Rõugõ Hopõn varastõt. Võromaa rahvalaul 2. 3. OLLI MINA VÄIKENE MEHEKENE,põlvõpikku poisikõnõ,vaat-luuli, vaat-luu-lii,põlvõpikku poisikõ.Üüse pessi mõisa rehe,päivä külvi mõõdamaad.Panni hobu lumpi süümä,esi’ heitsi magama.Kuri miis tull’ kuusikust,varas miis tull’ varikust.Varast’ minu till’o täku,rohilidsõ ruunakõsõ.Lätsi mina ikkõn kodo,Esä mullõ vasta tulli.„MisContinue Reading
Rõugõ Hopõn varastõt OLLI MINA VÄIKENE MEHEKENE,põlvõ korgunõ poisikõnõ,juu-li, valleraa, juu-li valleraa,põlvõ korgunõ poisikõnõ. Üüse pessi mõisa rehe,päivä künni mõõdumaa. Panni hobu lumpi süümä,esi’ hiitse magama. Kuri miis tulli kuusikust,varas miis tulli varikust. Varast’ till’o täku ärä’,rohilitsõ ruunakõsõ. Naksi kodoContinue Reading
Vahtsõliina Hopõn varastõt KUI MA OLLI VÄIKUKÕNÕ,põlvõ korgu poisikõnõ,vaat luu-li, vaat luu-li, põl-võ korgu poi-si-kõ,üüse pessi mõisa rehe,päivä künni mõõdumaad.Panni hobo lumpi süümä,panni päitse’ pää ala,panni suitsõ’ suu viirde,esi’ heitsi magama.Kuri miis tull’ kuusikust,varas miis tull’ varikust,varast’ mino väiku täko,rohilidsõContinue Reading
Räpinä Laul teoorjusõst 1. 2. 3. ÜÜSE PESSI RÜÄRIHE,päivä kündse mõõdumaada.Nakas’ vihma sadama.Panni hobu süümä,panni päitse’ pää ala,suitsõ’ panni suu ala,esi’ heitsi makama.Kuri miis tull’ kuusikusta,varas miis tull’ varikusta,võtt’ mu tille teot’ako,vähäkese välät’ako.Lätsi kodo ikkõ-õlla.Memm tull’ vasta tanomih:„Mis sa ikõt,Continue Reading
Põlva Hopõn varastõt LÄTSI MÕTSA KÕNDIMAIE,hummogulla hul’omaie.Miä ma näie mõtsanani?Kõik neo’ oro’ olut joosi’,mäe’ mänge’ haanikot,mõtsaveere’ mõroda.Sääl ma jo jõiõ poolingit,poolingit, pikerit,jõiõ toobi, jõiõ topsi,jõiõ kanni, jõiõ katsi,johtu ülijoobõnus,nõrga mõtõtõ nõalõ.Panni pää kivi pääle,kaala katõ kannu pääle.Tulli varas varikost,kuri miisContinue Reading
Põlva Härä’ murrõdu’ MUL OM VELI VERIPINI,aiõ külmäl kündemähe,kalõlatra kandõmahe,hallal maada harimahe.Härä’ ette härmätedü’,piitsk oll’ peio külmänü’.Teie tulõ toomistuhe,sau läts’ saarõ veere ala.Lätsi kässi peesütämä,jalakundsõ kostutama.Tulli susi soomikost,lag’akäppä laasikost,seie neo’ härä’ mõlõmba’,kats ütekarvalist,kolm kullasta mõlõmba’.Mina kodo joostõh joosi,joostõh joosi, jalolContinue Reading
Harglõ Hopõn murt * KÜNNI, KÜNNI, KÄE’ KÜLMSSI’!Teie tuldõ toomistuhe,peesistüse pedäjüste.Jäti Kirju kingu pääle,Must’ukõsõ mulla pääle,Hiirukõsõ hitskmõ pääle.Tulli susi soomikust,lag’akäppä laanikust.Võtt’ iks Kirju kingu pääle,Must’ukõsõ mulla pääle,Hiirukõsõ hitskmõ päält.Lätsi kodo ikkõn!“Mis sa ikõt, poiga rott?Mul om tallin tasatsõppi,ligi laudan lihatsõppi.Suitsõ’Continue Reading
Harglõ Härä’ murrõdu’ JUMMAL SUNDKU, joeda, suurõ herrä,jo-eda, ai-lelu- joo, suurõ herrä, joo,kia pand’ külmäl kündemähe.Künni iks künni, käe’ külmeti’.Sis tei tulda toomikulõ,peesüvarju pedästikku.Sis tull’ kuri kuusistustõ,mõtsapeni pedästikust.Murd’ mul Must’u mulla pääle,Punakõrvakõrrõ pääle.Sis lätsi kodu ikõnõnnõ.Sis tull’ vasta vana teeda,teedaContinue Reading
Räpinä Härä’ murrõdu’ *** JUMMAL SUN’KU’ SUURÕ’ HERRÄ’,kärväku’ kärre’ esändä’,ai iks külmäl kündemähe,kahul atra kandõmahe.Hära iks ette härmätedü,loogaküüdse’ külmetedü,piitsk peio iätedü.Teie ma iks tulõ toomistohe,sau saarõ veere ala,panni ma Kir’o kesä pääle,panni Must’o mulla pääle.Esi’ ma iks peio peesüteli,jalakondsõ kostutõli.TulliContinue Reading
Räpinä Härä’ murrõdu’ AETI KÜLMÄL KÜNDEMÄHE,hallal no atra kandõmahe.Piitsk peio külmetedi,härg mul ette härmätedi.Tulli susi soomikusta,lag’akäppä laanõ alta.Seie mu härä adra iist.Tulli herrä tulipää,kubijas kolmõ nuiaga.Pessi mu pihta veritses.Minkas massa, minkas teeni,vaene mina vallas olõ. Viis ja tekst: EÜS IXContinue Reading
Vahtsõliina Mehehukkaja IMÄL OLLI joo, ütsi latsi joo, hai hai li loo, ütsi latsi joo.Ütsi latsi joo, hüä latsi joo, hai hai li loo, hüa latsi joo.Tahtsõ meestä joo, meelelistä joo,kaasa kaala- joo, arvulista joo,kõgõ liina joo linnuskõlli joo,kõgõ turuContinue Reading
Vahtsõliina Tikõ miis 1. 2. VELE ÕKS SA KENE, NOORÕKÕNÕ,tii’ õks sa tinamärsikene,kua’ õks sa kuldakorvikõnõ!Lää õks ma orgo ubinihe,mäe õks ma pääle pähknihe.Orost õks ubina’ veredi’,mäe päält õks pähkne’ paistõva’.Korssi õks ma korvi kuh’aga,vali õks ma vaka veeretasa.Naksi õksContinue Reading
Põlva Põll põrmunõ POISI’ LEI’ TSÕÕRI MOROLLA,vaskitsõõri vainulla,kuldatsõõri koppõlih.Mina mari manna vahe,virvi veerel veerätelli.Leivä’ põrmu põllõ pääle,sine siidiräti pääle,udsu uvvõ kängä pääle.Lätsi kodo ikkõ’õhna.Imä mullõ vasta tulli,küsütelli, nõvvatõlli:“Mis sa ikõt, tütär nuuri?”“Mis ma ikõ, imäkene?Poisi’ lei’ tsõõri morolla,vaskitsõõri vainulla,kuldatsõõri koppõlih.MinaContinue Reading
Räpinä Põll põrmunõ TULLI ÜLES HUMMOKUSTA,varra inne valgõ-õta.Mõsi suu, suie pää,känge ala aujala’,pääle tõõsõ päävä jala’.Hius oll’ kolmõkeeroline,hius mul pidi piha ilosa,kaala kullakarvalidse.„Imekene, memmekene,kaie vällä akõnasta –muil moro’ pühitü,muil lastu’ laabitu,meil moro pühkimätä’,meil lastu’ laapimata’.“Lätsi mä luuda mäele,vahalatva varikohe.Sääl oll’Continue Reading
Põlva Ehte’ varastõdu’ LÄTSI MÕTSA KÕNDIMAIE,arro pite ajamaie,näie kaara kasuvat,tõvvuvilä tõsõvat.Karksi kaara kitskõmaie,heidi helme’ kivi pääle,kaalaraha’ kannu pääle.Tulli varas varikost,kuri miis’ kuusikost,haard’ helme’ kivi päält,kaalaraha’ kannu päält.Säält ma ikulõ isosi,säält ma nõssi nõrulõ.Tulli ikkõh imä mano,nuttõh noorõ vele mano.Imä küündüContinue Reading
Räpinä Ehte’ varastõdu’ TULLI ÜLES JO IKS HUMMOGULLA,iks hummogulla,varra inne valgõ-õta.Miä mull tüü edimäne?Sorrõ hiussõ sugimine,käpe jala kängimine.Ala känge kuu jala’,pääle känge päävä jala’.Lätsi mõtsa kõndimahe,hummogulla hulgimahe.Näie kaara kasuvada,hellä herne häitsevädä.Kargsi sisse kakmahe.Kidsi põllu kiriväs,kakki põllu kaunis.Panni helme’ kivi otsa,kaalaraha’Continue Reading
Rõugõ/Põlva Ehte’ varastõdu’ * LÄTSI MÕTSA PÕIMÕMAHE,vele villä kitskumahe.Panni helme’ kivi pääle,kaalatsimi’ kannu pääle.Põimi veerest pikä põllu,lasi veerest laja ii.Kuri miis tull’ kuusistust,varas miis tull’ varikust.Varast’ helme’ kivi päält,kaalatsimi’ kannu päält.Lätsi kodo ikkõ’õhna.Imä multa küsümä:“Mis sa ikõt, tütereni,kaagutõllõt kanassõnõ?”“Mis maContinue Reading
Harglõ Umadsõ’ ajava’ är’ JOOSI, JOOSI ÜLE MÄE,läbi hall’a lepistü.Sääl ma näie esäkeisttarulaudu tahuvat„O mu kulla esäkene,kas sa tahat, ma avida?”Esä iks minnu ärä’ pess’oma tarulauagõ.Jälle joosi üle mäe,läbi hall’a lepistü.Sääl ma näie imäkeistleeväkeisi küdsävät.„O mu kulla imäkene,kas sa tahat,Continue Reading
Harglõ Võõrasimä ja vaenõlats. Sarvõpuhkja kodokutsõ’ VELI AI USSÕ VÄREHEIST,ussõ ummist hoonõhõist.Pagõsi ma alla paiustuhe,liina ala lepistühe.Säält ma löüse luudsõ lutu,luudsõ lutu, puudsõ pilli.Naksi ma luttu ajama,puust pilli puhkuma.Ime tulli vällä väreheist,ussõ ummist hoonõhõist,kapl käen ja käüds peon!„Tulõ’ iks kuu’,Continue Reading
Urvastõ Kuri kodu. Põlgtud laps EMÄ PÕLGI JA ESÄ PÕLGI,veli põlgi, sõsar põlgi.Esä põlgi põlvõst saani’,emä laidi latsõst saani’.Veli vei välla väräjist,sõsar tandsut’ tanumist.Kohes minnä’ mul vaesõl –minnä’ liina lepikudõ,ala liina aavistikku.Lei ma luhast lutukõist,pedäjästä pillikeist.Veli kotun kullõlije:„Kuulõ’, kon omContinue Reading
Võromaa/Põlva Kuldnaanõ. Kao man kosija TAHTSÕ IKS PUUST NAIST TETÄ’taropakost tahuda’,lepäpakust lepütä’.Panni kulda iho ilos,panni no hõpõ palgõs.Lätsi siis patta pandama.Ega’ iks puust naist saa’,taropakost tahuda’.Lää ma merde kosja’õllõ,kalajärve kaemahe.Sai siis meresaarõ pääle.Kiä mul vasta puttunõssa,puttunõssa, johtunõssa.Neio iks vasta puttunõssa,karratsillaContinue Reading
Vahtsõliina Kuldnaanõ OH TII’ ULLI’ NOORÕ’MEHE’,taiulda talopoja’.Tahtsõ’ tii’ puusta naista tetä’,taropakust tahoda’.Panni’ kulla palgõhõs,hõpõ iä ilosas.Kuld sulas soolamaitsõh,hõpõ hõõrus hõlma võttõh.Jääs kuld jäle pääle,satas hõpõ sammu pääle.Olli mul ütsi väiku vell’o,esi’ till’o, esi’ terävi,tuu hõpõ maast võtt’e,kulla sai sammu päältä.VeiContinue Reading
Vahtsõliina Neli neitsüt. Ilmatütär ÜTS MEIL LAULU LÕPÕTAGÕ’,tõõnõ armas alostagõ’,sõrmussist iks tinatsist,vasitsist vahelikast.Olõ-õs iks sõrmus meil tinanõ,vasinõ vahelinõ –tuu oll’ laulu langasist,pääl oll’ kirjo pärnäkirjä,seeh väiku’ virvekese’,kosinõda’ kabukõsõ’,uma kolga kullakõsõ’,uma veere virvekese’,olli’ nä iks pilvi peräh,istõ’ nelli neitsikeist,pääle viil katsContinue Reading
Räpinä/Rõugõ Ilmanäio ISTÕ, ISTÕ MA NO ILMA VEERE PÄÄLE,kulla, kulla no joos kuu poolõ pääle.Poolõ, poolõ ma nu ilma ilostõlli,poolõ poolõ ma nu valda valastõlli.Kiä, kiä tull’ mu kodo kutsumahe?Esä, esä tull’ mu kodo kutsumahe.“Tulõ’, tulõ’ nu õks kodo, tütäreni,kallu’,Continue Reading
Räpinä Salmõ. Ilmatütär TULLI ÜLES HUMMOGULLA,varra inne valgõ-õta.Miä oll’ tüü mul edimäne?Suu oli suuri mõskimine,pää oli lakõ sugimine,jala käpe kängimine.Ai ma tii tiigi poolõ,ai ma jäle(‘) järve poolõ.Tõi ma juvva’ Jutikele,kanni vett ma Karessele.Miä löüsi minnenäni,kua ma kodo tullõnani?Näi maContinue Reading
Vahtsõliina Tähemõrsja ISTÕ MA ILMA VEERE PÄÄLE,tulli ma üles hummongult,inne varra valgõt.Lätsi mõtsa kõndima.Näie ma kurõ kündevät,harakat näi äestävät.Võti ma kurõ kaala piten,võti haraga handa piten.Tõiõ kodo imä kätte.Imä pand’ salvõ kasumaja villavakka vinnümä.Kurõst kasvi kuldanäio,harakast sirgu priski preili.Kiä tull’Continue Reading
Räpinä/Vahtsõliina TULLI ÜLES HOMMONGULTA,varra inne valgõta.Lätsi mõtsa kõndimahe,hummongulta hulkimahe.Näie kurõ kündvät,käre äkli käändvät.Võti ma kivi kivistikust,võti kannu kannustikust,kurõ lei maaha kopsahti,käre maaha käpsähti.Vei ma kodo imä kätte,anni kotoh armu kätte:„Imäkene helläkene,küdsä’ kurgõ, keedä’ kärge.“Imä pand’ salvilõ kasuma,villavakka vinnümä.Kurõst kasvi korgõContinue Reading
Rõugõ KES SÄÄL KUUSÕN KUKKUMANNA,kes sääl varikun vahtimanna?Neiu kuusõn kukkumanna,peiu varikun vahtimanna.„Tulõ’ maalõ, Marikõnõ,maalõ linda’, Liisakõnõ!“Tulli maalõ, kargsi tõlda,istõ siiditooli pääle.„Tere’, Mari, maalikängä,tere’, Kadri, kardasukka!Kas sa tulõt jo minulõ?“„Ei ma lähä’ Pääväle –Päiv näge pall’u vaiva –hummukulla tullõ’õnna,õdagulla minne’ennä.“Kes säälContinue Reading
Hargla Näiodõ tundmalda saadus. Suur tamm SIIN MI LAULA SEE KÕRRA,siin mi see ajastaj(a) –Jummal teenes, miä saa(nõs),kohe (meid) kua jäänenes!Mõni (meist) viiäs Vennemaalõ,saadõtaski Saarõmaal(õ)sõaleibä sõkkuma,vainu kalgõ kastõma.Jummal sõkku’ sõaleib(ä),Jummal kastku’ vainu kalg(õ).Esi’ (ma-ks) pühi ese muru,esi’ laabi velle lau(a),pühkmä’Continue Reading
Põlva AIÕ SÕA SÕÕRUMAHE,malvi maaha ragomahe.Ega jõvva’ sõda sõõrdu’,malvi maalõ ragoda’.Olli ütsi väiku veljä,olli väiku, olli välle,olli till’o ni teräne.Leie lastu, leie katsi,kolmandat jo koputõlli.Tüvi merde tündsahtü,ladõv sattõ Saarõmaalõ.Miä tüvest tetäsi?Tüvest tetäs tünderidä,ladvast tetäs langalõimi,keskest tetäs kistavarsi.Miä üle jäänenesse,miä säältäContinue Reading
Karula Suur tamm *** ISTÕ JÕÕ PERVE PÄÄLE,savijärve saarõ pääle.Helm meil jõkkõ viirdü,suur sõlg võrõndulõ.Oll’ sis üts väiku veli,väiku veli, vaiba kirvõs,tuu nuu’ helme’ jõõst otsõ,suurõ sõlõ võrõndust.Sinnä’ kasvi kõrvi kõiv,kõrvi kõiv, armi haab.Veli lei üte kõrra,tõotõli tõsõ kõrra –tümiContinue Reading
Vahtsõliina/Räpinä Vastlapäävä laul Ku vastlapäävä lummõ satas, saavat pall’o vaklo. Livvõldas ja lauldas: Liugõ, laugõ!LIUGÕ LINA’ PIKÄ’!Mii’ lina’ lin’ke piiu’,valla lina’ vassa piiu’,külä lina’ küündre piiu’;villa’ vakka vannusõ’. Viis: Erv 370 (2373) < Vastseliina khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).Tekst:Continue Reading
Karula Lina’ pikäs! Kui liuglõma naksit, sis nakati laulma, et pikä’ lina’ kasusõ’: Liuglõõ, lauglõõ!Liuglõ’ lina’ pikäs!Saa ma sisse istumaie,liuglõõ, lauglõõ,mäest alla laskõmaie,liuglõõ, lauglõõ,liuglõ lina’ pikäs. Võisõt kah mes sõnnu ess’ panda’ ja iks livvõlda’, kuis neil inne nuu’ sõna’Continue Reading
Karula Livvulaskmisõst 1. 2. Nii söödetü tõsõ pühõ hummogu kõik eläjä’ är’ ja joba inne päävänõsõmist mintü suurõ riiga mäele. Mäelt sõidõtu sis alla ja lõbutsõtu sääl egätmuudu. Saaniga sõitmisõ man laultu: Liuglõ, lauglõ!VEEGE’ REGI MÄELE,liuglõ, lauglõ,saatkõ’ saan kalda’alõ,liuglõ, lauglõ.Continue Reading
Urvastõ Lina Liugõlõ’, laugõlõ’!KUI EI PÜSÜ’ PÖÖRÜSSIS,püüdke’ hüü pöörüssis,raigapaar rahkõs.Liugõlõ’ laugõlõ’!Nii pikäs mii’ lina’,nigu riitiikene.Liugõlõ’, laugõlõ’!Mii’ lina’ lõhiniidses,Lõhiniidses, lajas lehes.Liugõlõ’, laugõlõ’!Papi lina’ paiupudsus,köstre lina’ küüvitsas,praoski lina’ paiupudsus! Viis: RKM II 65, 464 (156) < Urvaste khk, Antsla l (< RõugeContinue Reading
Urvastõ Liugõlõmisõ laul LIULGÕMI, LAULGÕMI,liulgõmi lina’ pikä’,laulgõmi kiu’ laja’!Papi lina’ paiupudsus,köstre lina’ küüvitsus!Mii’ lina’ lõhinitsis,lõhinitsis, kandlõkeelis! Viis ja tekst: EÜS VII, 875 (13) & EÜS VII, 1284/5 (89) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Haanja t – M. Pehka, R. TammContinue Reading
Hargla Livvulaul LÄÄ’KS MII’, MIHE’, L’UUGÕLÕMA,oll´ulõõ, hõll´ulõõ,l’uugõlõma, laugõlõma!Nii pikäs mii’ lina’,kui sii riitiikene!Kiä ei tulõ’ l’uugõlõma,l’uugõlõma, laugõlõma,tuul lina’ lemmikeis,paiupudsus pakalõis –meil lina’ miiste piius,miiste piius, naistõ valgõs! Viis: ERA III 7, 141 (20) < Hargla khk, Taheva v, Kirepi kContinue Reading
Räpinä Pühä’ läävä’ är’ ÄRÄ’ LÄÄVÄ’ PÜHIKESE’,ärä’ kaos kallis aigo,ai kaaratsimm, ai kaaratsimm,ai karga’ vällä kaema.Tulkõ’ jälle’ tõõsõ kõrra,astkõ’ jälle’ tõõsõl aas´tal,ai kaaratsimm, ai kaaratsimm,ai karga’ vällä kaema.Tulkõ’ ilmal ilosal,tulkõ’ taival tasatsõl,ai kaaratsimm, ai kaaratsimm,ai karga’ vällä kaema.Lätsi ma kurkuContinue Reading
Kanepi Tandsulaul * AI KAARATSIMM, AI KAARATSIMM,ai karga’ vällä kaema,kas omma’ kesvä’ keerulidsõ’,kaara’ katsakandilidsõ’.Ai kaaratsimm, ai kaaratsimm,ai karga’ tarrõ kaema,kas omma’ parrõ’ paaristikku,vai omma’ vaia’ vastastikku.Ai kaaratsimm, ai kaaratsimm,ai karga’ vällä kaema,kas om kikas kesvän käünü’,säidse terrä ärä’ söönü’. SeoContinue Reading
Kanepi Tandsulaul * AI KAARA-JAAN, AI KAARA JAAN,ai karga’ vällä kaema,kas omma’ kesvä’ keerulidsõ’,kaara’ katsakandilidsõ’.Ai kaara Jaan, ai kaara Jaan,ai karga’ tarrõ kaema,kas omma’ parrõ’ paaristikku,vai omma’ vaia’ vastastikku.Ai kaara Jaan, ai kaara Jaan,ai karga’ vällä kaema,kas om kikas kesvänContinue Reading
Hargla Jaanilaul JAAN TULL UMMI LATSI KAEMÕ,liigu, liigu,mis nä söövä’, mis nä joova’.Saia söövä’, olut joova’.Jaan läts’ üle ninniniidü,ninniniidü, kulla konnu.Jaaniliht lõigas’ jala,pilliruugu pistse silmä. ERA III 7, 138/9 (17) < Hargla khk, Taheva v, Kirepi t – H. TampereContinue Reading
Hargla Jaanilaul * JAAN TULL’ SIIÄ’ MAALÕ,liiga, liiga,ommi latsi üle kaema.Mis na seivä’, mis na jeivä’?Õlut jeivä’, saia seivä’.Jaan tõi kesvi kindaga,kaaru tõ kaputaga,rüki tõie rüpüga.Tõie pikä päälüsepütü.Vatsk oll’ vakalaiunõ,sõir oll’ sõglasuurunõ.Jaanil naanõ kaonu’,tõõsõl pääväl kätte saie.Kuulõ’, vana jaaniimä,kui eiContinue Reading
Hargla Jaanilaul 2. JAAN TULL’ PIKKÄ PÕLDU MÜÜDÄ, liiga, liiga,Jaan tull’ kuldakondu müüdä, liiga, liiga,ligi tõi ta liiaõnnõ, liiga, liiga,kaasa tõiõ karjaõnnõ, liiga, liiga,Jaan tõi pikä piimäpütü, liiga, liiga,Jaan tõi korgõ koorõkanni, liiga, liiga,madaliku võiupunna, liiga, liiga,Jaan tõi rüä rüpüga,Continue Reading
Hargla Jaanipäävä kombist 2. Jaanipäävä puulpäävä minti õdagu nurmõ. Käüti ümbre vilä ja pallõldi Jaani: JAAN, SA OLÕT RIKAS MIIS,jaani, jaani,tulõq miiq tulitsõilõ,tuuq meile pall’u vilja,rüpütäüs rüki,seegatäüs seätseid,kausitäüs kaaru,vakatäüs vannaraha. Nurmõ lätsiq õnnõ uma perre liikmõq, esä, imä, latsõq jne.Continue Reading
Karula Kolm ällü MITU ÄLLÜ OLLI IÄLE, ädee-ä-kaikah,mitu kiika kassuõnnõ?Kolm oll´ ällü iäle,kolm oll´ kiika kassuõnnõ:edimene ese ällü,keskmine velle ällü,perämäne peiu ällü.Ese äll´ oll´ ää ällü,velle äll´ oll´ villõ ällü,peiu no ällü petüs ällü,kaasa ällü kavval´ ällü. MÄRKUS; Viisi variatsiooneContinue Reading
Hargla Hää häll AITEH, MI TENNÄ, hätee, kõkuu!Hää lats´, kiä hällü tekk´, hätee, kõkuu,hää lats´, kiä hällü tekk´, hätee, kõkuu,kaunis lats´, kiä kabla’ tekk´, hätee, kõkuu,kaunis lats´, kiä kabla’ tekk´, hätee, kõkuu. Viis ja tekst: ERA III 7, 132 (10)Continue Reading
Karula Kurb lihavõtõ’ 2. KUULGÕ’, LEINÄ LIHAVÕTÕ’,kiigõlõ,kainõlik kallis aigu:kui ti tulõt tõsõl suvõl,kui ti astut tõsõl aastal –toogõ’ vilja, toogõ’ õnnõ,toogõ’ rüpil rüäterri,kandli alla kaaraterri,toogõ’ karja kasumõ,toogõ’ tõpriid tõsõmõMelles leinä lihavõtõ’,kainõlik kallis aig?Selle leinä lihavõtõ’,kainõlik kallis aig –kull´ sei munõjaContinue Reading
Urvastõ Hälmise man MAARINNA KULDA, Maarinna kulda, peio helleruu,Siin ma pilgu püme’enni, Maarinna kulda, Maarinna kulda, peio helleruu,siin ma hällü hämarenni, Maarinna kulda, Maarinna kulda, peio helleruu,jala’ kinni’ kikka’õni, Maarinna kulda, Maarinna kulda, peio helleruu. Viis ja tekst: EÜS VIIContinue Reading
Karula Tulõvik tundmalda. Kolm ällü. Uibu SIIN MI ÄLLÜ SEO KÕRRA,ädee-ää- kaikah,Jummal´ tiid, kos tõsõ kõrra,Kohi meid kua jäänenese,Mõni viiäs Vennemaalõ,saadõtõs Saarõmaalõ,poodõtõs Poolamaalõ.Mitus ällü iäle?Kolm ällü iäle,–edimene esä ällü,tõnõ ällü velle ällü,kolmas ällü peiu ällü.Esä ällü – ää ällü,velle ällüContinue Reading
Karula Tulõvik tundmalda’ ÄR’ LÄÄVÄ’ ÄLLÜPÄÄVÄ’,ädee, ää-kaikah,kinni’ jääse’ kiigapäävä’,ette no tulõva’ eidsipäävä’.ette kurja’ karjakõrra’,ette no tikõ’ teopäävä’,ette no sakõ’ saisva’ nädäli’,Kuulkõ’ no, kulla lihavõttõ’,kui ti no tulõt tõsõ kõrra,tulgõ’ no pidu pikembässe,raasukõsõ rasõ’õmba’!Jummal´ no tiid tõsõ kõrra,kohe meid kua jäänenesse.MõniContinue Reading
Hargla Hällü pääl pelgäjä. Lihavõttõ hällülaul SIKK OM SIIÄ’ HÄLLÜ TENNÜ’,hä-tee, kõ-kuu,parh parrõ’ pandunu’,orik siiä’ ossõndanu’!Siist mii’, mari, maha’ sata’,linnukõnõ liiva löüvä.Ei olõ’ meid maalt võttijat,liiva päält löüdijät –peräst mii’ ojja siiä’ upu,lättede läpätü.Siiä’ om ojja uppunu’,lättede läpätünü’! –Tull´ külästContinue Reading
Karula Kolm mõtsa LAS MA NU KAE, LAS MA NU KATSU,kiigäle,kas om äll´ äste tettü,kiiga kõvast kinni’ lüüdü!Seo om äll´ sulastõ tettü,paari’ pant palgaliidsil. –Kui om äll äste tettü,anna ma sullõ animuna,panõ paari pardsimunnõ.Lähä ma nu kuivalt korgõlõ,tahe’elt taivalõ.Korgõst maContinue Reading
Rõugõ Imeline imänd. Hällülaul 2. HÄLKE’, HÄLKE’, MI SÕSARA’,katõkõsõ kasulatsõ’.Ütenä kotuna mi kasvi,üte vii veere päällä,üte oja otsa päällä.Korgõst mi näie kuusõmõtsa,tahelikust tammõmõtsa.Mis sääl nii korgõn kuusõn olli,tahelikun tammõladvan?Imänd no korgõn kuusõn olli,tahelikun tammõladvan.Mis sääl no imändä üsän olli?Lats´ imändäContinue Reading
Rõugõ/Karula Kirä’ hällü pääl. Tütärlatsi hällülaul. Hälmisest Hälle’ vana’ ku noorõ’ ja lauli’. KOLM HÄLLÜ MII JO IMÄL,üts´ kuusinõ jo kuah,tõõnõ tamminõ jo tarõh,kolmas kaaranurmõ pääl.Nüüt umma’ kirju’ kiigu pääl,ua-äälmä’ hällü pääl.Hälke’, hälke’, mi sõsarõ’,katõkõsõ mi kasulatsõ’!Üten kotun mi kasvi,üteContinue Reading
Karula/Urvastõ Anni’ hällüle MIS SA KIUNUT, KIIGUKÕNÕ,hä-tee, hää-kaika,kaibat, kaunis kablakõnõ?Kiunub kiikõ kinda’aida,kaibab kabõl kannõlõida.Peig tekk´ hällü pikist puist,kaas tekk´ hällü kallist kablust,tekk´ ta iks vii veere pääle –tahtsõ nätä’ näiu verd,tahtsõ kaia’ kabu verd.Mina, Maie, maani’ tarka,mina, kabu, kondsõni’ kavval´,visksiContinue Reading
Rõugõ Kiigele ehtmine. Kolm mõtsa. Hällülaul ETTE MA PANÕ UVVÕ PÕLLÕ,hädee, hää kaika,nigu uvvõ aidaussõ,rinda ma panõ suurõ sõlõ,nigu kuu taivahna,kaala panõ hõpõhelme’,nigu tähe’ taivahna.Läämi’ks kohalt korgõlõ,läämi’ks tahe’lt taivalõ.Korgõst ma näie kolmi mõtsa,taivastõ tammõmõtsa.Üts´ oll´ kuiva kuusõmõtsa,tõnõ peenü’ pedäjämõtsa,kolmas kõrkiContinue Reading
Karula Hällüle eht´mine KUULI KÜLÄL HÄLLÜMIST,hääde-kaika,külakiigõ kiiksumist.Joosi mäele imä manu’,joosi mäele esä manu’:”Imäkeni, ellekeni,esäkeni, taadõkõni,anna’ kätte aida võti,keerä’ kätte kirstu võti,ma lää aita ehtimaie,päälikulõ päädimä.”Ette ma köüdi uvvõ põllõnigu uvvõ aidaussõ,kaala panni kalli’ helme’,nigu paistva’ taivatähe’,rinda panni suurõ sõlõ,nigu kuuContinue Reading
Kanepi Hällü pääle kutsmine. Lihavõttõlaul VELI MEILE HÄSTE HÄLLÜ TENNÜ’,häädü ei hää kõika.kiiga’ häste kinni’ lüüdü’,häädü ei hää kõika.Imä häit´ häidistä,veli keerut´ villusta.Keä tulõ, tulgu’ siiä’,toogõ’ kana, toogõ’ muna,toogu’ paar´ pardsimunnõ,till´okõisi tedremunnõ,kats´kümmend kanamunna.Ei mi siiä’ ilma võta’!Hälke’ üüd, hälke’ päivä,eiContinue Reading
Urvastõ/Karula Hällü pääle kutsminõ. Hää häll TULGÕ’ SIIÄ’, KÜLÄLATSÕ’, kiigäle,karjankäüjä’ kasulatsõ’, kiigäle,siiä’ tsõõrilõ murulõ, kiigäle,kullatsilõ kopõlilõ, kiigäle!Siin om hää hällükene, kiigäle,Kiltre Andsu kenä hällü, kiigäle. Laulti lihavõttõ aol hällen. Viis ja tekst: EÜS VII, 876 (15) & EÜS VII, 1286/7Continue Reading
Urvastõ Ällü pääle kutsminõ TULGÕ’ MI ÄLLÜLE ÄLMÄ, ädee-hää-kaika,tulgõ’ mi kiigulõ kiikma, ädee-hää-kaika,toogõ’ kana, toogõ’ muna, ädee-hää-kaika,till´ukõisi tedremunnõ, ädee-hää-kaika. Viis ja tekst: ERA III 7, 154 (33) & ERA II 115, 187 (5) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – HerbertContinue Reading
Rõugõ Lihavõttõlaul MEELEHN LIIGUS LIHAVÕTÕ’,astus armas aokõnõ,midä oodi, kavva kaie:kunas liigus lihavõtõ’,tulõ muutsa munapühi’,hällüs talo tarri pitehn. EÜS VI 20 (50) < Rõuge khk – J. Gutves (1909).
Põlva Vaenõlats´ rehepesjäs EGA RIKAS RIIHT EI PESSÄQ,kulda neido kupo käänäq –tuul jääs udsu otsa pääle,põrmu jääse põllõ pääle,sine siidiräti pääle.Rehe pessi vaenõlats´,kuu kääni kodotaq neio –ei jääq udsu otsa pääle,ei jääq põrmu põllõ pääle,sine siidiräti pääle.Udsu jääs rehe ussõContinue Reading
Rõugõ Rehelaul 12 rehelist olnuq iks kõrraga mõisan riiht pesmän. Kuutõ taktin laulti. MAALÕ PESSÄ MUSTA REHE,leelo, leelo,aja maalõ aganadsõ.Jää ei udsu otsa pääle,rehepõrmu põllõ pääle.Udsu jääs ussõ pääle,rehepõrm põrmandulõ. Viis: ERA III 3, 233 (258) < Rõuge khk, TsooruContinue Reading
Karula Rehepesmine * KOKKU, KOKKU, KOODIMEHEQ,rehe ala, rihameheq!Kokku koodi kolinalõ,rihavarrõ ribinalõ,löögeq kats´ki kaaraterä,nelläs, viies nisuterä!Nõstkõq koodiq korgõlõ,maalõ saatkõq sagõ’õlõ! Tekst: EÜS VII 1220 (34) < Karula khk, Vana-Antsla v, Patuperä k – R. Tamm, M. Pehka < Eva Antsov, 73Continue Reading
Rõugõ Linakakmisõ lõpulaul. Ütlemine * Ku lina äräq saa kakutus, võetas viimäne linapeo, lüvväs sedä kivvi vasta ja üteldäs: LINAQ PUNDA LIBINÄLLÄQ,luuq mõtsa lobinallaq;herrä meelest ilusas,kaupmehe meelest kallis,kallis ku kuld,rassõs ku raud. H II 56, 1038 (5) < Rõuge –Continue Reading
Vahtsõliina Linakakminõ * LÄTSI MINA NURMÕ LINNA KAKMA,joeda, joeda aliloo,linna kakma jo, linna kakma jo.Linna kakkuh mina likõs saiõ.Tahtsõ minnäq kodo kuivatamma.Kubijas sis kur´alt kärkimä:(kordus: kärkima mu jo, kärkima mu jo)„Päiv ei olõq luuja lännüq viil!“Küürüdi sis õks ma jälkiContinue Reading
Kanepi Linakakmisõlaul * LÄTSI MINA NURMÕ LINNA KAKMA,joo-eda- all´eloo, linna kakma, joo.Linna kakkõn likõs saiõ.Tulli kodo rõivit kuivatama.Perenainõ kuri pahandama:“Häbemädäq tütrik, kasimadaq!Linanurmõ häppü jätset!“ Vanaimä käest miilde jäänüq. Viis ja tekst: RKM, Mgn.II 1186 a & RKM 212, 679/80 (3)Continue Reading
Rõugõ Linakakminõ. Or´alaul LIIGUQ SA, LIIGUQ, LINAKÕNÕ,mineq sa otsa, osakõnõ.Mineq sa otsa õdagusta,veeräq viirde vetsernästä.Meil om iks kuri kubijas,om iks kalg´ perräkaeja.Kuna iks olõ or´apäävä,kuna tii teopääva!Angõq mi kärro käsile,hüvä sõna sõrmilõ.Pangõ’ks mi käeq käümä,pangõq sõrmõq sõudma.Lasku-iq sõrmi sõimadaq,lasku-iq vannuqContinue Reading
Põlva Linarabaminõ LINAKÕNÕ, LINNUKÕNÕ,võõn´uq sa innemb maalõ määdäq,innemb jäiäq järve põhja,innemb luutaq lumõ all,kui sa kärmsäst kätte sait,sulasidõ sugustõlla,päiviliisil pääle lüvväq,minu ola ojaskõllaq,mino piha piinaskõllaq,käevarrõ vaivaskõllaq,talvõs voki tallutõllaq.Tei ma rüüdi röövelille,siidi silmäkiskijallõ,kalõva kaalalõikajallõ,talotütrele tasast langa,kinambäle kitülist.Kindsoq sõkkuh kibiseseq,vaesõq reieq valutasõq.EgaContinue Reading
Rõugõ/Vahtsõliina Vele nurmõq. Põimulaul. Imä ikk tütrit 1. 2. KELLES NJOOQ SUURÕQ NURMÕQ,kelles njooq lajaq väläq?Miiq velel suurõq nurmõq,miiq velel lajaq väläq.Suurõq nurmõq, suuveereq,lajaq väläq, lakõveereq.Lõpõq, nurm, lõpõq, põllukõnõ!Kui iks lõpõ-i, siiäq jätä,jätä kurõ kumardõllaq,mustal tsirgul muna luvvaq,hääl tsirgul havvutõllaq.MinoContinue Reading
Kanepi Kasuq, vili! Lõpõlõ, lõõrilõ!RÜHIQ, RÜHIQ, RÜÄKENE,lõpõlõ, lõõrilõ,tõttaq, tõuviläkene!Rühiq sina kasu’õnna,mina tõtta põimõ’õnna.Kui ei rühiq kasu’õnna,ei ma tõttaq põimõ’õnna –jätä karja kakkuq,lammastõ üle laskõq,jätä siiäq tsirgu süvväq,jätä siiäq kaarna kakkuq,jätä tedre teritädäq,hobõsõq olilõ ajavaq. Viis: EÜS IV 580 (1291) <Continue Reading
Kanepi Lõpõq, põld! Jätä tsirgu süvväq LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõpõlõ, lõõrilõ,saaq otsa, saarõkõnõ,käüq kokko, käärükene,väheneq sa, väläkene!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,siiäq jätä tsirgu süvväq,tsirgu süvväq, nirgi närriq,lõokõsõ lõpõtadaq,kurõkõsõ kumardaq. Inämb ei mäletäq. Kõik om vanaimä käest kuuldu. Viis: ERA III 6,Continue Reading
Kanepi Põimulaul Lõpõlõ, lõõrilõ!LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõpõlõ, lõõrilõ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,siiäq jätä tsirkõ süvväq,siiäq pardsi painutadaq,siiäq hani hammustõllaq,musta kana muna luvvaq.Äräq põimi pikä põllu,äräq laabõ laja välä.Jõvva põld mu painutadaq,jõvva välä väsütädäq.Kuri mahaq kumardadaq,paha mahaq painutadaq. Viis ja tekst: EÜSContinue Reading
Rõugõ Põimmisõ lõpõtus 1. 2. LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,kui ei lõpõq, siiäq jätä!Siiäq jätä tsirgu süvväq,tsirgu süvväq, tsirgu juvvaq,musta linnu muna luvvaq,haha tsirgu havvutõllaq,kirivälle keerutõllaq.Kirivälle keerutõllaq,verevälle veerütelläq.Jätä tedrele teridäq,jätä kurõlõ kõdridaq. Viisid: ERA III 7, 313 (1, 2) <Rõuge khk –Continue Reading
Põlva Rükä lõpõtõh Ku perremiis kah rükä põimmah om, sõs põimetas lauluga katõlt puult ahtagõnõ esi läbi, nii et perremehe nõna ala lapp´ põimmadaq jääse, midä timä piät äräq põimma. Tä jääse iks muist perrä põimma, selle et tälle püüdäsContinue Reading
Vahtsõliina Õdagu ilo. Hää helü. Põimulaul LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,kui ei lõpõq, siiäq jätä,tsirgu süvväq, tsirgu juvvaq,musta tsirgu muna luvvaq,haha tsirgu havvutõllaq,kirivä tsirgu keerutõllaq.Saavaq tsirbiq saisõmahe,esiq hellä istumahe,peenükeistä pilutama,udsuhammit umbõlõma.Õdakulla hüä lauldaq,hüä viluh veerütelläq,kumu kuulus kavvõdahe,helü viie verstä taadõ.Kohe kumu kuulunõssa,koheContinue Reading
Vahtsõliina Põimulaul LÕPÕQ, LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõpõq, lõpõq, lõpõq lõpõtõh,vaoq, vaoq, väli, vääräteh!Kui ei, kui ei lõpõq, siiäq jätä,musta, musta tsirgu muna luvvaq,haha, haha tsirgu havvutõllaq,korgõ, korgõ kurõ kumardõllaq. Viis: SKS, Lindpere 9 (14) – Vastseliina khk, Misso v, Viitka kContinue Reading
Põlva Põimulaul ÄRÄQ PÕIMI, ÄRÄQ KÄÄNI,lõõrilõ, lõõrilõ,kokko kanni, kuh´a leie,kuhilikuq kui imändäq,hakiq Harjo neitsikeseq.Põld tahtsõ minno põetaq,väli minno väsütäq.Innembä ma välä väsüdä,innembä ma põllu põeda,kui ma jää põllulõ põdõma,kubo pääle koolõmahe.Esi lagja, latsõq noorõq,vaoq pikäq, vaimoq nõrgaq,läkeq mi uvvõlõ iile,läämiqContinue Reading
Põlva Põimulaul * ÄRQ MA LAAB´E LAJAQ VÄLLÄQ,ärq ma põimi pikäq põlluq.Es ma püsü-üs põllu pääl,es ma vilisteq viho pääl.Orgu orassõ külvi,mäe pääle pälgähti.Säält ma saie sandilises,säält ma vipõrdu vaesõssa. RKM, Mgn. II 1171 a < Põlva raj, Mooste k/nContinue Reading
Põlva Toonitaminõ TSIRISEQ, TSIRISEQ TSIRBIKENE,kõlisõq, kõlisõq kõvvõr´ raud!Kelle tsirp´ siin ette jõud,sellel peigmiis vasta sõud.Kasimiq kodo kergeste,läämiq lauldõn läbi laanõ.Kelle hääl siin hellelt kost,sellel peigmiis mütsü ost.Jõvvamiq joostõn kuuma sanna,vihakõnõ võtt viimäst tolmu. Viis: RKM II 208, 612 (1) <Continue Reading
Põlva Põimulaul LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõõrilõ!Kui sa ei lõpõq, mina lõika!Suuhu, suuhu, suurõq nurmõq,põrguhe, pikäq põlluq! Viis ja tekst: ERA III 6, 231 (126a) & ERA II 35, 508 (9) < Põlva khk, Mooste v, Säkna (Säknä) k – K. LeichterContinue Reading
Põlva Ku tüü äräq tiit Rükä põimivaq, lõigassivaq ja laulivaq: LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõõrilõõ, lõõrilõõ!Kui ei lõpõq, mina lõika,peo vihku, pala vatska.Äräq põõmi pikä põllu,äräq laab´e laja välä,es jääq põllulõ põdõma,ii pääle hingämä,kuu pääle koolõma.Jäänes osa hummõnis,tulõvadsõs riidi’is?Jäänes siiäq tsirgu süvväq,mustaContinue Reading
Põlva/Räpinä Põimulaul LÕPÕQ IKS, LÕPÕQ, IIKENE,lõõrilõ, lõõrilõ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,jätä kurõ kumardõllaq,jätä pardsi paan´utõllaq.Siin no iks karoq karõlnuq,läbi lännüq lääbäjalga.Siin iks künnüq kühkosälg,äestännüq lääbäjalg.Olõs künnüq uma veli,äestännüq uma sõsar –olõs põldu par´õmbat,tõug tõsõsugumanõ. Viis: EÜS I 996 (15a) <Continue Reading
Vahtsõliina/Räpinä Põimulaul Laulti kesvi, kaaro ja rüki põimõh, kui põld lõpulõ nakas´ joudma, laulivaq kõik üteh ja väega pikkämiisi. LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,siiäq jätä tsirgu süvväq,musta tsirgu munna luvvaq,verevä tsirgu veerätädäq,haha tsirgu havvutadaq.Lõpõq, lõpõq, põllukõnõ! [MÄRKUS. „SeeContinue Reading
Urvastõ Põimulaul Ku or´aq mõisa nurmõ päält kesvä põimmast kodu pallõlsivaq, sis laulivaq: Lõpõlõ, lõpõlõ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,tsirkõ süvväq, nirku närriq! Mõisast vasta (or´aq esiq): Lõpõlõ, lõpõlõ!Viil um lõunaq lõikumadaq,kala kats´ki ragumadaq,lutsu luigaq heitemädäq! Viis ja tekst: EÜS VIIContinue Reading
Urvastõ Hummal KESEV KEERELDI MÄE OTSAN,hummal´ ukõrdi oron,vesi läüke lätte’en.“Külä veli, hää veli,ajaq meid kotti, viiq meid kodo!”Kubijas keppi tirgutõli,mina pääga võngutõli. Laulti mõisateol kesvä põimõn 50 aasta iist. Viis ja tekst: EÜS VII 893 (79) & EÜS VII 1100/2Continue Reading
Hargla Üle, vihm! * VEHMAKÕNÕ, VELLEKENE,kaske, kanike,vehmakõnõ, vellekene,lasõq mul kuiva kodu minnäq,kui ma kuiva kodust tulli,tahe uma tarõ iist,lakõ uma lauda iist.Kodu mul kuiva kuusõ all,tarõ targa tammõ all.Vehmakõnõ, vellekene,lasõq kuiva kodu minnäq,ju ma kuiva kotust tulli.Viiq vehma Vennemaalõ,tuuq põudaContinue Reading
Urvastõ Karjalatsõ laul VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,vihmakõnõ, velleken;saokõnõ sõsaragõnõ,saokõnõ sõsarakõn.Ärq sa meidä ämmäkugi,ärq sa meidä ämmäkug,karjalatsi kastõtaguq,karjalatsi kastõtag!Olõ-i meil kotu, kon mi kuiu,olõ-i meil kotu, kon mi kui,olõ-i tarrõ, kon mi tahenõ,olõ-i tarre, kon mi tahen –kodu kuiva kuusõ allõ,kodu kuiva kuusõContinue Reading
Urvastõ Üle, vihm! VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,õõ-õõ-õõ, õõ-oo-oo,saokõnõ, mu sõsari,ärq sa minnu likõs tekuq,minnu vaest likõs valaguq!Olõ-õi kotu, kon ma kuiva,olõ-õi tarrõ, kon ma tahenõ.Kodu kuiva kuusõ alla,tarõ tammõlehe alla.Jõvva-i esä tarrõ tetäq,veli palki veeritädäq,sõsar palki tsõõritadaq.Teomeheq teiväq tarõ,palgalisõq panniq paariq.Sis saiContinue Reading
Urvastõ Vihm ja vaenõlats´ VIHMAKÕNÕ, VELEKENE,õõ-õõ-õõ, õõ-oo-oo,ärq sa minnu ärq leotaguq,ärq sa minnu ämmetäguq!Ei mul kotu, kon ma kuiva,ei mul tarrõ, kon ma tahenõ –kodu kuiva kuusõ all,tarõ tammõlehe all.Viiq vihma Vinnemaalõ,ajaq vihma Arjumaalõ,saadaq vihma Saarõmaalõ,tuuq kuiva Turjamaalõ!Vinnemaal viläq palassõq,ArjumaalContinue Reading
Urvastõ Kar´alatsõ laul * VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,ärq sa minnu hämmäkuq,likõs tekkuq linnukõist.Ei olõq kotu, kon ma kuiu,ei olõq tarrõ, kon ma tahena,kodu kuiva kuusõ all,tarõ tammõlehe all. RKM, Mgn. II 99 b < Antsla raj, Tsooru k/n, /Rõuge < Urvaste/ –Continue Reading
Rõugõ Vihm muialõ VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,viiq no vihma Vinnemaalõ!Vinnemaal villäq kuiusõq,S´aksamaal sannaq palasõq –sinnäq vihma oodõtassõ.Miä vesi vitsa pääl,seo kar´usõ kaala pääl. Nii üteldi, ku oll´ pall´o vihma sadanuq jo ja tuu es tahaq üle minnäq. Viis: ERA III 3, 215Continue Reading
Rõugõ Vihm üle vaesõstlatsõst VIHMAKÕNÕ, VELEKENE,ärq sa minnu hämmäku-iq!Olõ-õi kotu, kon ma kuiu,olõ-õi tarrõ, kon tahenõ,olõ-õi maja, kon ma maka.Kodu kuiva kuusõ all,tarõ tammõlehe all,maja mar´avarrõ all. Viis: ERA III 3, 139 (130) < Rõuge khk, Viitina v – E.Continue Reading
Rõugõ Kuri kodo TOHI EI KARJA KODO AIAQ,kotoh ommaq kuivaq roheq,tarõ iih tahheq pangiq,kotoh ommaq kur´aq pernaasõq,käpeq, kärreq perremeheq,naaq pandvaq piidsa pingi pääle,vaiva ravva vaja otsa,or´a opadaq, kar´alatsõ kargutaq,suladsõ suiutaq. Viis: EÜS IX 1323 (183) <Rõuge khk, Vana-Roosa v, SaviraContinue Reading
Urvastõ Võõras kodu LÄÄSIQ KODU, leeli, EI TOHEQ, leeliumma majja, ei manidsõq.Kotun ommaq kõik kurjaq,vihatsõbaq vellenaasõq.Köüdiq no kimpu kipõq vitsaq,vakja panti vaavaq roosaq,kelles muilõ kui meile,vaesilõ karjussilõ.Olõs olluq uma imä,olõs söönüq-joonuq olluq.Võõrasimä meil kotun,võõras armu ahu iin. Viis ja tekst:Continue Reading
Rõugõ Pernaanõ uut kodu 1. 2. LÄÄMIQ KODU KULLÕLDÕN,pindre alta peläten.Kotun kur´aq perenaasõq,kirreq-kärreq peremeheq.Pannuvaq piidsa pingi pääle,havvutõlliq halapuid;tõiõq mõtsast toomikid,havvutõlliq halapuid.Kurg´ no ütel´: tulõq kodu,mõtus ütel´: makaq mõtsahn.Kas no kuuldaq kurõ sõnna,vai ka mõistaq mõtusõ laulu?Parõmb no kuuldaq kurõ sõnna,kuiContinue Reading
Urvastõ Imä ja esä uutvaq koduq * LÄKEQ KODUQ, KÜLÄ KAR´USÕQ,koduq meidä oodõtassõ,üle aia uigutas.Imä uikõ, upin peon,esä kai, kala käen.Upin lõppi uikõn äräq,kala kätte kaedõn.Ei mi toheq koduq minnäq,kotun kurjaq perenaisõq,vihatsõmbaq vellenaisõq,unitsõmbaq onunaisõq.Ajamiq karja kavvõdallõ,ligi liina lepistikku,taga Tartu tanumidõ,konContinue Reading
Kanepi Kuri kodu KODU LÄÄSSI, KUI TOHISSI,õõ, ooh-oo,majja läässi, kui mahussi –kõik mu turjulõ tulõssi,juussõlatva laskõmasi.Neoq lääväq läbi süäme,läbi ihu, läbi enge,neoq pistväq pihaluid,neoq pesväq kaalaluid.Kodu minnäq, kuis om teedäq,vai om üüdä mõtsan maadaq –par´õmb süvväq pajuossõ,tulusamba toomõossõ. Viis: ERAContinue Reading
Urvastõ/Karula Kuri kodu EI MA TOHIQ KODU MINNÄQ.kotun kurjaq perenaasõq,vihatsõmbõq vellenaasõq.Võtvaq kimbu kivi päält,vaava roosa vaja päält,pihlõnuia pingi päält,toomõnuia tooli päält.Ai iks karja kavvõlõ,ligi liina lepistikku,taga Tartu tanumilõ,kos ei kuulõq kikka hellü,tõsõ tarõ tõlva hellü.Kos iks kikkaq kulda sööväq,aniq all´astContinue Reading
Hargla Uma imä uut kuuq IMÄ IKS UINUS UUTÕN,imä vajus vahtin,trallalladi rallalla,trallallallal lallallalla,trallallalrallalla, trallallaadi rallalla.Tulõq iks kuuq, tütärine,kalluq majja, kanasõnõ!Osa iks uut orrõ pääl,palakõnõ parrõ pääl.Tulõq iks kuuq, tütärine,kalluq majja, kanasõnõ!Mul om iks liha litsis keenüq,kalaq ommaq kats´ki keenüq.Tulõq iksContinue Reading
Hargla Kari kodu LEKEq, KULLA, KODU POOLÕ,le-lee, le-lee,marjakõnõ, umma majja.Imä uinus uutõn,ese vaius vahtiõn,kunas kulla kodu tulõ,marjakõnõ umma majja.Aagõq kari kodu poolõ,pia tulõ pümme üü,pümme tulõ, hämmär hällüs! Viis ja tekst: ERA III 7, 141/2 (21) & ERA II 115,Continue Reading
Hargla Karjus taht kodu Ku kari kodu aiaq, laulõvõq karjusõq värte man: KUULÕq, KULLA KODUIMÄ,mõistaq meeli, majaimä –kas om valmis vasigõjuuk´,hauvutõduq lehmihainaq?Kui om valmis vasigõjuuk´,hauvutõduq lehmihainaq,sis ma karja kuuq aja,Kirja keerä muru pääle.Kui ei olõq valmis vasigõjuuk´,hauvutõduq lehmihainaq,sis ma karjaContinue Reading
Urvastõ Karjalaul KUULÕQ, KULLA KODUIMÄ,hõ-lõõ, hõ-lõõ, hõ-lõõ, hõ-lõõ,kas või karja kodu aiaq,kas om valmis vas´kõjuuk´,avvutõduq lehmäainaq?Kui ei olõq valmis vas´kõjuuk´,avvutõduq lehmäainaq,aja karja kaugõmballõ,ligi liina lepistikku,taga Tartu tammistikku,kos ei kuulõq kikka ellü,tõõsõ tarõ tõlva ellü. Viis ja tekst: ERA III 7,Continue Reading
Urvastõ Karjus taht kodu KUULÕQ, KULL´A KODUIMI,Maali, kull´a majaimi,kas om valmis vas´kajuuki,avvutõduq lehmiainaq?Kas miiq karja koduq ajavai kirja koduq käänä?Olõ-õi valmis vas´kajuuki,avvutõduq lehmiainaq –aja karja kavvõdallõ,kirja käänä kingumaalõ,sääl, kon kurõq kulda sööväq,aniq all´ast õbõ’õt,kanaq kaarapöörüssiid,kikas kesväuhakiid. Viis ja tekst: ERAContinue Reading
Karula Immemaa. Karja koduajamisõ laul KUULÕQ KULLA, leeli,koduimä, leeli,manitsõgõq, majaima.Kas ma karja kodu aja,vai ma kirja kodu keerä,kas ommaq valmiq vas´kajoogiq,havvutõduq lehmähainaq?Ku ei olõq valmiq vas´kajoogiq,havvutõduq lehmähainaq,ma aja karja kavvõdalõ,keerä kirja muial maalõ,ligi liina lepistikku,taga Tartu tanumida,kon ei kuulõq kurõContinue Reading
Karula/Urvaste Kari kodu * IMÄKENE, IMÄKENE, ELLEKENE,imäkene, imäkene, ellekene,kas ma karja, kas ma karja koduq aja,vai kirjä, vai kirjä koduq keerä?Kas um valmis, kas um valmis vas´kajuuk´,avvutõduq, avvutõduq lehmäainaq?Ku ei olõq valmis, ku ei olõq valmis vas´kajuuk´,avvutõduq, avvutõduq lehmäainaq,aja maContinue Reading
Karula Karjalaul KUULÕQ, KULLA KODUIMI,Maali, kulla majaimi,kas um valmis vas´ka juuki,auvutõduq lehmi ainaq?Olõ-õi valmis vas´ka juuki,auvutõdu lehmi ainaq.Aja karja kavvõdõllõ,Kirja käänä kingumaalõ,taga Tartu tanumiid,ligi liina lepistikku,sääl, kon kurõq kulda sööväq,aniq hall´ast hõbõhõt,ja kanaq kaarapöörüssiid,kikas kesväuhakiid.Imi kiit´ ruvva rohilitse,pudru puhta piimälitse,alaqContinue Reading
Karula Karjus tulõ kodu ÕDANG TULÕ, ÕNNI TULÕ,ommuk tulõ, ooli tulõ.Ooli tulõ obõsist,ooli obõsõpoisõst.Kahju tulõ karjussist,kahju karjarõivist.“Kuulõq, kulla koduemä,meeli mõistaq, majamemme:kas ma karja kodu aja,kas ma kirja kodu keerä?Kas om valmis vas´kajoogiq,avvutõduq lehmiainaq?Ku ei olõq valmis vas´kajoogiq,avvutõduq lehmiainaq –sis keeräContinue Reading
Räpinä/Rõugõ Kar´usõlaul 1. 2. 3. KODO IKS, KULL´A KAR´AKÕNÕ,majja, matal´ mar´akõnõ!Tulgõq iks vasta kar´alõ,veergeq vasta vitsalõ!Karja jõvva-as kodo aiaq,karja kodo kallotõllaq;om iks kar´ussõq kasinaq,vitsavõtjaq väikokõsõq. Viis 1: RKM III 3, 101 (43) < Setumaa khk, Misso-Luhamaa v, Vastseliina – I.Continue Reading
Rõugõ Uikaminõ ERA III 3, 219 (237) < Rõuge khk, Tsooru v – E. Oja < Miili Purk (1930). Fon 294 b (Laul pärit Tarvastust. – Märkus viisi juures)
Karula Kar´a kodukutsminõ Ku pernaane uigas´, oll´ sääne uikaminõ, midä lehmäq tiidseq. Sis kar´apoiss´ nakas´ laulma: “Õlõ, õlõ, õlõ” ja lehmäq lätsiq õkva kodu. RKM II 225, 299 (6) < Valga raj, Kaagjärve k/n, Pikkjärve [Karula] – E. Tampere <Continue Reading
Karula Kar´a kodukutsminõ RKM II 307, 370 (13) < Karula khk, Mürgi k, Meeksi t – I. Rüütel < Jekaterina Karjus, 77 a (1973).
Hargla Kohe aja karja KOHES MA AJA UMA KARJA,le-lee, le-lee,keeritelle velle kirja –pall´aq ommaq paluveereq,uhtunugi ojaveereq.Esiq käse ommi kässi,esiq kutsu ommi kondsõ –kässi käse käbehede,jalgu aja armulda,ku mul kanasõq kasusõq,maalt marjaq üleneseq! Viis: ERA III 7, 141/2 (21) < HarglaContinue Reading
Karula Kari kaonuq 1. 2. ÄRÄQ KATTÕ KARJAKÕNÕ,õlõq-õõ, õlõq-õõ,jäleq lätsiq järve poolõ,tiiraaq ranna poolõ.Ai ma hullu otsimaie,noorõ nõrga nõudõmaie.Es saaq hullust otsijat,noorõst nõrgast nõudijat.Lätsi esiq otsima,kari tull´ vasta karatõn,Kiri vasta kirelden.„Kos sa ollit, karjakõnõ?“„Olli külä orassõn,tõsõ talu tatrõkun.“ Viis 1:Continue Reading
Karula Kar´a õõtaminõ Kar´apoiskõisil oll´ sääne laul, ku üts lehm kar´ast puudus oll´: TULÕQ OMA KAR´A MANUQ,õlõq-õõ, õlõq-õõ!Sääl om pall´u puskijida,mao mahaq laskijida! Vanaimä Leenu opas´ taad. Viis: EÜS VI 196 (10) < Karula khk – A. Kiiss (1909).Tekst: RKMContinue Reading
Hargla Karjalatsõ laul KAESTAGÕQ, KARJALATSÕQ,kaske, kante,õllõtõgõq, õitsilatsõq,saaguq kari kasuma,lambapojaq laabuma,sis õks saaguq sada tükkü,tulguq tuhat totulist,sada lauki lammastõ,tuhat totupääkeist. Viis: SKS Hermann 12 (21) < Hargla – M. Hermann (1895-1896).Tekst: H III 22, 199 (1) < Hargla khk, Taheva vContinue Reading