Kurjal mehel O’S MA SEDÄ ETTE TIIDNÜ’,ette tiidnü’, targa ollu’,et mu kur´alõ kositi,vihatsõlõ viina’ juudi’,ollu’ kotun kuusi suvvõ,viitnü’ viisi ajastaiga –saatnu’ kos´a’ kodu poolõ.Suvõ elänü’ soolata’,talvõ käünü’ kängitsedä’.Mis saa tütre tüüst,neiu vaiva nägemist –andas kehvä kirstukõnõ,andas aher õhvakõnõ.Aida’ poelõ andas,kariContinue Reading
Vahtsõliina Kadriõhtu laulud 1 Sisse laskmine PERREMIIS´, PERREESÄKENE, kadrikuu, kadrikuu,perrenaanõ, naasõkõnõ,perretütär´, neitsikene,perrepoiga, noorõherrä,laskõ’ sisse kadrisandi’! Katri’ iks tulli’ kavvõst maalt,läbi mua muts´ka-mats´ka,läbi suu sumba-samba,sääl iks kasti’ kaalinulga,nessüteli’ ninnikapuda’. Katril küüdse’ külmäse’,varba’ vallu nägevä’. Ku ti lasõt, sis ti laskõ’,ku eiContinue Reading
Vahtsõliina Kadrilaulud. Tarõn laulda’ PEREMIIS´, PEREESÄKENE, kadrikuu, kadrikuu,võta’ sa iks võti vaja päält!Et sa kepsi’ kelderehe,et sa astu’ aida poolõ,säält tuu’ meile andõkõista,tsialiha lipsukõista,lambarasva raasakõista,keedä’ sa iks meile Kiudu liha,valgõ härä Valli liha!Tuu’ sa iks Päidso pääpuul´,heidä’ meile iks hernesidä,heidä’Continue Reading
Vahtsõliina Kadriõhtu laulud 1 Sissepalumine LASKÕ’ SISSE KADRISANDI’, kadriko, kadriko,Kadri küüdse’ külmetävä’,Kadri varba’ valutava’!Kadri’ omma’ kavvõst tulnu’,läbi suu sumba-samba,läbi laanõ limba-lamba.Kadri’ ei olõ’ näläsandi’,Kadri’ peris nal´asandi’. Pernainõ, tulõ’ üles,astu’ sinnä’ aida poolõ,kepsi’ sinnä’ kelderehe,tuu’ säält vällä tsialappõ’, Kadri’ omma’ kavvõstContinue Reading
Vahtsõliina Kadrilaul 1 2 LASKÕ’ SISSE KATRISANDI’, katri, katri (või: kadrikoo, kadrikoo),Katri’ omma’ kavvõst tullu’,läbi soo sumba-samba,läbi mua mutska-matska,läbi pikä pilliruu,läbi kahrõ kastõhaina.Pilliruug silmä pisti,kastõhain kaala lõigas´. Peretütar, peenikene,võta’ pirdu pingi külest,puhu’ tulda tuhkahauda!Katril küüdse’ külmetäse’,Katril varba’ valutasõ’. Astu’ allaContinue Reading
Kanepi Kadriõhtul 1 LASKÕ’ SISSE, LASKÕ’ SISSE, kadri, kadri,kadri’ omma’ kavvõst tulnu’,läbi suu supa-sapa,läbi vii vipa-vapa,läbi kalõ kastõhaina. Pilliruug sii pisti silmä,kastõhain sii lõigas´ kaala. Kadri’ küüdse’ külmetäse’,Kadri varba’ valutasõ’! Liiguta’ linki, Liisokõnõ,ava’ usta, Annõkõnõ –lasõ’ kadri põrmandulõ! Sis tulli’Continue Reading
Kanepi Kadriõdagu laul 1 KADRI’ OMMA’ KAVVÕST TULNU’, kadriku, kadriku,läbi suu supa-sapa,läbi vii vipa-vapa,läbi kalõ kastõhaina,läbi pikä pilliruu.Kastõhain seo lõigas´ kaala,pilliruug sii pisti silmä. Kadril küüdse’ külmetäse’,Kadril varba’ valutasõ’.Ega neo’ Kadri’ iks ei tulõ’ –olgu’ tund´, ku tulõva’. Laskõ’ sisseContinue Reading
Põlva Andide palumine ja õnnistamine TULÕ’, LIISO, NÕSTA’ LINKI, kadriko, kadriko,tulõ’, Annõ, ava’ ust,võta’ pirdo pengi külest,lastu võta’ lavva külest! Peremiis´, pereesäkene,perenaan´e pereemäkene,võta’ võti vaja otsast,et sa kepsi’ kelderehe,et sa kopsi’ kambõrõhe!Tuu’ kintsu kelderista,Kompsu tuu’ kambõrista,massa’ ärä’ Kadri vaiva,taso’ KadriContinue Reading
Põlva Kadrilaulud 1 Sissetulemine TULÕ’, LIISO, NÕSTA’ LINKI, kadriku,tulõ’, Annõ, ava’ ussõ,toogõ’ ti jo tuli tuppa,valu vanna huunõhe.Kui ei olõ’ pirdu parsil,lüü’ kilsta pingi külest! Teretamine OLGÕ’ TERVE’, PEREESÄ, kadriku,pereesä, pereimä,kiä lask´ Kadri lämmähe,pisokõsõs piistelemä.Kadri’ tulli’ tuulta maalta,kos olli’ puidsõ’Continue Reading
Põlva Kadripäev Õhtu ehtisid küla noored, harva ka vanad ja läksid “santima”. Kadriemal oli kirju seelik seljas ja tanu peas. Kadri-isa oli vana mees. Hallid takust hõbe, kasukas pahupidi seljas ja suur kepp, millega ta vahel lapsi karistas. Kadrisantidel oliContinue Reading
Urvastõ Kadrilaulud 1 ÕnnistamineTänamineTänamineTänamine Kui sisse lasti, siis olid kaelkottis terad, millega õnne sisse külveti, siis lault. VISKA SISSE VILÄÕNNÕ, kadri,kalda sisse karjaõnnõ,peretütrele peiuõnnõ. Siin om tubli talurahvas,siin om ussõ’ hundiluusta,sagarõ’ sikusarvista,lagi lavvust, põrmand siidist,ahi hõpõst, keres kullast. 2 ÄraContinue Reading
Urvastõ Kadrikoo laul KADRI’ OMMA’ KAUGÕLT TULNU’, kadrikoo, kadrikoo,läbi pikä pilliruu,läbi suu sumba-samba,pilliruug mul silmä pisti,kastõhain mul kaala lõigas´. Laskõ’ kadrisantõ,Liisakõnõ, nõsta’ linki,Annõkõnõ, ava’ ust,soovi teele suurõ õnnõ,Kos´a’ tulgu’, tõiõsõ’ mingu’,sada saani lävel saisku’. Viis ja tekst: RKM II 65,Continue Reading
Urvastõ Kadripäeva õhtu laul KADRI’ OMMA’ KAVVÕST TULNU’, kadri,Kadri küüdse’ külmetäse’,Kadri varba’ valutasõ’. Mii’ tulli pikkä pirdu müüdä,mii’ tulli lak´a lauda müüdä. Perenainõ, naisõkõnõ,aja’ tii iks aida poolõ,keerä’ tii keldre poolõ,Ei mi taha’ lehmäliha,pull´ oll´ lehmä nuhutanu’,ei mi taha’ lambaliha,oinasContinue Reading
Urvastõ Kadrilaulu’ TERE’ ÕDAKUT, PERENAINÕ, kadri,tere’ õdakut, peremiis´!Mi olõmi’ kadri’, kaugõst tullu’,üle suu sopa-supa,läbi suurõ pilliruu.Pilliruug seo pistse silmä,kastõhain seo lõigas´ kaala. Laskõ’ kadri’ lämmäle!Kadril küüdse’ külmetäse’,kadril varba’ valutasõ’. Kui ti ei kuulõ’, sis mi koputa,kui ti ei lasõ’, sisContinue Reading
Urvastõ Kadripäeva kommetest * KADRI ÕHTUL KÄISID TÜDRUKUD “kadri-santidena” mööda küli. Neil ka eestvedajaks eneste seast üks valitud keda “Kadriks” ehk “emaks” hüüti. Ka oli neil “isa” (tüdruk poisi riides. Toas pritsis “Kadri” vett luuakontsule, mis sula ilma tähendas. PääleContinue Reading
Karula Lõõdsu’ tuli tarrõ TALUTÜTÄR´, TUVIKÕNI, kadri,kirjupihta peenikõni,tulõ’ üles vuutõ’õlt,puhu’ tulda tuhkhavvast,lõõdsu’ lõhna põrmandult.Võta’ pirdu peldiste,pöörä’ pirdu peldiste,haara’ haku ahust.Ku ei olõ’ haku ahun,sõs võta’ pindu parrõ küllest,ku ei olõ’ pindu parrõ küllen,võta’ laest lastukõni,ku ei olõ laen lastukõist,tuu’ laudastContinue Reading
Karula Kadrilaulu’ KADRI OM IKS KAVVÕST TULLU’, katri, katri,läbi suu supa’-sapa’,läbi likõ lipa’-lapa’.Pilliruu’ pisti’ silmä,kastõaina lõigas´ kaala. Peremiis´, peremihekene,perenaanõ, naasõkõnõ,laskõ’ kadri’ lämmäle.Kadri’ omma’ kavvõst tullu’,Kadri küüdse’ külmetese’,Kadri varba’ valutõsõ’. Peremiis´, peremihekene,võta’ iks pirdu parsilt,perenaanõ, naasõkõnõ,aja’ tii lauda manu’,tii’ tii tiigiContinue Reading
Karula Kadriõhtu laulu’ 1 Sissepallõmine PEREMIIS´, PEREMIHEKÕNI, kadri,pernani, naisõkõni,kas om luba lusti lüüvä’,lusti lüüvä’, laulu laskõ’?Laskõ’ katri’ lämmäde:kae’, mina, Katri, kauvõst tullu’,üle suu, läbi likõ,läbi pimme pilliruu,läbi sakõ sarapuu.Pilliruugu pisti silmä,kastõhaina kääni kaala.Katrõl lina likõ,lina likõ, hamõ’ hämme,kaalikolga’ kastõ’õdsõ’kaugõlt siiä’Continue Reading
Karula Kadriõhtu laulud, kombed Leime’ noorõ’ tüdriku’, poisi’ ja noorõ’ naasõ’-mihe’ parti ja kävemi’ kadriõdagu küllä pite.. Mõni ai karvupäide kaska sälgä, mõni tei olist endäle ümbre – pikä’ olõ’ panti kinni’ peotävve kaupa nõglaga. mõni pandsõ suurõ’ kalasoomussõ’ ümbreContinue Reading
Hargla Kadrilaul 1 LASKÕ’ SISSE KADRISANDI’, katri,Kadril küüdse’ külmetävä’,varbaotsa’ valutava’. Laskõ’ sisse kadrisandi’,Egas mi, sandi’, siist ei olõ’,mii’ olõ sandi kauvõst tullu’,mii’ ei olõ’ nälläsandi’,mi’ iks olõ naljasandi’. Laskõ’ sisse kadrisandi’,Kadril küüdse’ külmetävä’,varbaotsa’ valutava’. Laskõ’ sisse kadrisandi’,Kadri’ tulnu’ kaugõ’õlta,läbi suuContinue Reading
Rõugõ Katridõ laul TRILILILILLI, KADRIKÕNÕ, kadriku, kadriku,laskõ’ sisse siidikadri’!Kadril küüdse’ külmetäse’,Kadril varba’ valutasõ’.Andkõ’ linnu linikis,andkõ’ villu vinikulõ. Viis: RKM III 3, 91 (2) < Rõuge khk, Soemõtsa k, Lõvaski t – I.-L. Leesmaa < Alide Raudsepp 56 a (1956).Tekst: ERAContinue Reading
Rõugõ Katrisantõ laul 1 LASKÕ’ SISSE KATRISANDI’, katri,Katri küüdse’ külmetäse’.Katri’ omma’ kavvõst tullu’,läbi pikä pilliruu,läbi kalõ kastõhaina.Pilliruug seo pisti silmä,kastõhain seo lõigas´ kaala. Ega’ mi katri’ siist ei olõ’,mii’ olõ tullu’ taivast.Lumi riksõ loogakirä,sadu riksõ saanikirä. Tulõ’ üles, perretütär´,perretütär´ kuldakirjä,pikilContinue Reading
Rõugõ Andidõ pallõminõ PERRENAAN´Õ PEENIKENE, kadrikoo, kadrikoo,astu’ alla aida poolõ,keerutõllõ’ keldre poolõ,herniid meele heidäskele’,upõ meele uiuskõlõ’,läätsi meele lähätelle’,linnu meele liigutõllõ’,villu meele vinütelle’. Lõika’ liha, lõika’ leibä,panõ’ pääle paksu võidu;võta’ väke veedükese,kallutõllõ’ kadõrnillõ! Raha meele raputõllõ’,vasõviiri valaskõllõ’,hõbõhõta hõl´otõllõ’.Puista’ meele pungakõnõ,raputõllõ’ raharätti,viska’Continue Reading
Rõugõ Kadõrnaõdagu laul 1 Sissepallõminõ Kadriku, kõdriku!LASKÕ’ SISSE KADÕRNA, kadriku, kõdriku!Kadri’ tulli’ kavvõdasta,läbi korgõ kuusistigu,läbi pikä pedästigu.Kurku õks lätsi’ kuusõnõgla’,kaala pillu’ pedäjänõgla’. Kadri tullimi’ kavvõdasta,läbi suu, läbi likõ,läbi pikä pilliruu,läbi kalõ kastõhaina,läbi oiu osjadõsta,sõki üle sõiramäe,jalgsi üle jahumäe.Sõrg jäi kinni’Continue Reading
Räpinä Kadripäävä laul KADRI’ TULLI’ KAUGÕLT MAALTA, kadrikoo, kadrikoo,läbi suu, läbi laanõ,läbi pikä pilliruu,läbi kalõ kastõhaan´a.Pilliruugo piste silmä,kastõhaina lõõgas´ kaala.Kadri’ tulli’ tuulta maalta,kos nii’ kurõ’ kulda söövä’,hani’ hal´ast hõbõhõt,kos oma’ puust pulli sarvõ’,hõbõhõsta õhva sarvõ’.Laskõ’ sisse siidi-kadri’! Tulgõ’ vasta pererahvas!KuiContinue Reading
Räpinä Kadripäävä laul 1 Sissetulõk TULÕ’, LIISO, NÕSTA’ LINKI, kadrikuu, kadrikuu,tulõ’, Annõ, ava’ ussõ!Toogõ’ ti jo tuli tuppa,valu vanna huunõhe!Kui ei olõ’ pirdu parsil,lüü’ kilsta pingi külest,võta’ ruugu rästäst! Teretämine OLGÕ’ TERVE’ PEREESÄ, kadriku, kadriku,pereesä, pereimä,kes lask´ kadri lämmähe,pisokõsõs piistelemä!KadriContinue Reading
Vahtsõliina Mardiõhtu laulud 1 KAS UM MÄRDIL LUBA LAULDA’, märti, santi?Laskõ’ sisse märdisanti,märdi’ umma’ kavvõst tulnu’,märdil küüdse’ külmehtäse’,märdil varba’ valutasõ’.Märdi’ tulli’ kaugõlt maalta,läbi suu sumba-samba,läbi vii vissa-vassa,läbi mua muts´ka-mats´ka,läbi pikä pilliruu,läbi kalõ kastõhaina.Pilliruug seo pisti silmä,kastõhain seo lõigas´ kaala. Märdi’Continue Reading
Kanepi Märdiõdagu santõ laul 1. MÄRDI’ OMMA’ KAVVÕST TULNU’, märti,läbi suu supa-sapa,läbi vii vipa-vapa. Märdi küüdse’ külmetäse’,Märdi varba’ valutasõ’. Laskõ’ sisse märdisandi’! Siin omma’ ussõ’ uibidse’,ussõpiida’ pihlakadsõ’. Liiguta’ linki, Liisõkõnõ,ava’ usta, Annõkõnõ! 2. Taren laulmine HÜPÄKE’, LATSÕ’, KARAKÕ’, LATSÕ’, märti!viskaContinue Reading
Kanepi Märte laul No see on ka veel vanaema laul. LASKÕ’ SISSE MÄRDISANDI’, märti, santi,Märdi’ tulnu’ kaugõlt maalt,läbi suu sopa-sapa,läbi vii vipa-vapa,läbi pikä pilliruu,läbi kalõ kastõhaina.Pilliruug sii pisti silmä,kastõhain sii lõigas´ kaala. Liiguta’ no linki, Liisakõnõ,ava’ usta, Annõkõnõ,lasõ’ sisse märdisandi’.MärtContinue Reading
Põlva Mardiõhtu laulud Pikk´ tii tulla’ LASKÕ’ SISSE MÄRDISANDI’, märti, santi,Märdi’ omma’ kavvõst tulnu’.Ega nii’ märdi’ iks ei tulõ’ –olgu’ aig, kui astussõva’,olgu’ tund´, kui tulõva’,läbi vii vipa-vapa,läbi suu sopa-sapa,läbi pikä pilliruu,läbi kalõ kastõhaina. Pilliruug sii pisti silmä,kastõhain sii lõigas´Continue Reading
Põlva Mardisandi’ ussõ taadõ LASKÕ’ SISSE, LASKÕ’ SISSE, märti-santi,Märdi’ omma’ kaugõlt tullu’,läbi suu sopa-sapa,läbi vii vipa-vapa.Märdil küüdse’ külmetäse’, Märdil varba’ valutasõ’. Märt ei tulõ’ söömä peräst,Märt tulõ kar´aõnnõ peräst.Märt ei taha’ tsialihha,Märt taht puhast pullilihha. Märt toosõ lauda leeväõnnõ,Märt toosõContinue Reading
Põlva Märdi laul. Sissepalumine LASKÕ’ MÄRDI’ TARRÕ TULLA’, märti, märti,umma tarrõ tandsima.Mii’ olõ mustsõ’ moosõkandi’,moosõkandi’, märdisandi’.Mii’ mõista mängi’,ilosahe tandsi’.Mii’ tulli illo pidämähe,nuurt iks verdä veeritämmä. Ummõtõgi igä kulus,veri nuuri veerünes,umale uvvõlõ iäle. Viis: ERA III 6, 215 (88) < PõlvaContinue Reading
Urvastõ Mardi laul MÄRDI’ UMMA’ KAVVÕST TULNU’, märte, sante,üle suu, läbi ligõda,läbi pikä pilliruu,läbi kalõ kastõhaina.Pilliruugu piste silmä,kastõhaina lõigas´ kaala. Tsuug jäi suu pääle,viis jäi vii pääle,ärä hämssi hää jala,ärä kussi kura jala. Märdi küüdse’ külmetäse’,Märdi varba’ valutasõ’,laskõ’ Märdi’ lämmäle,pisukõsõsContinue Reading
Urvastõ Mardisantide laulu’ 1. MÄRDI KÜÜDSE’ KÜLMETÄSE’, märti, santi,Märdi varba’ vallu nännü’.Märdi omma’ kaugõlt tulnu’,üle suurõ savisuu.Laskõ’ Märdi’ lämmä’älle!Peremiisi paikõnõ,perenainõ natukõnõ,kas ei olõ’ pirdu parsil,sõs haara’ hao ossakõisi,lüü’ kivist kildakõisi,kaksa’ sainast sambõliida!Laskõ’ Märdi lämmä’älle! 2. OLGÕ’ TERVE’, PEREMIISI, märti, santi,olgõ’Continue Reading
Urvastõ Märdilaulu’ 1. LASKÕ’ SISSE MÄRDI’ SANDI’, märti, santi,sisse, sisse, siidilidse’,maani’ massakarvalidse’.Ega Märdi’ maalt ei olõ’,Märdi’ omma’ taiva’õsta. Kas om luba tuppa tulla’,vai toolilõ toeda’,vai tarõna tandsida’? Hüpäke’, poja’, karakõ’, poja’!Peremiis´ and suurõ tükü,siin om iilä’ härgä tapõt,suuri sarvi sainaContinue Reading
Urvastõ Tuli peab toas olema PERETÜTÄR, NEITSIKENE, märti,võta’ pirdu parsilt,puhksa’ tulda tuhkhavvast,lõõdsu’ lõhna põrmadust!Ku ei olõ’ pirdu parsil.sõs haara’ haku ahult,ku ei olõ’ haku ahuna,haara’ samblit saina vahelt,ku ei olõ’ samblit saina vahel,kaksa’ (hainu) kahrupersest. Viis: RKM II 65, 459Continue Reading
Urvastõ Sissepalumisel MÄRDI OMMA’ KAUGÕLT TULNU’, märdi-santi,läbi suu ja läbi raba,läbi pikä pilliruu,läbi paksu kastõaina,läbi suurõ vesiniidü.Pilliruug seo pisti silmä,kastõain seo lõigas´ kaala.Tsuug jäi suu pääle,viis jäi vii pääle,ärä’ hämssi hää jala,ärä’ kussi kura jala. Laskõ’ sisse Märdikeisi,Märdi küüdse’ külmetese’,MärdiContinue Reading
Urvastõ Taren laulminõ PEREMIIS´, PEREMEHEKENE, märti, santi (või: märti, märti,)perenainõ, perenaisõkõnõ,perepoissi saabasjalga,pereneitsi kuldakängä –tulgõ’ üles uutõ’õst,võta’ pirdu parsilta,puhksa’ tuli tuhkavvasta! Võta’ võti vaja päältä,astu’ vällä’ aidatiile,kiigu’ kelleri lävele,lõika’ liha, lõika leibä. Kae’, kos hoiõt Märdi osa!Märdi osa orrõ pääl,kirju kinkiContinue Reading
Urvastõ Mardiõhtu kombed ja laulud MÄRDIPÄÄVÄ KÄVEVÄ’ SANDI’. Vai õigõhe iks nii oll´ tuu, et nigu ummõn´ om märdipäiv, sõs täämbä õdagu kävevä’ niä’. Sõs naa’ sandi’ olliva’ iks viguridsõ’ ja kirevä’. Näil olliva’ iks naa’ kaska’ karvupite (karvupite –Continue Reading
Urvastõ Mardiõhtu laul TERE’, TERE’, PERREKENE, märti,tere’, perretaadikõnõ,tere’, perreeidekene!Kas um luba tarrõ tulla’,rästä ala ajadõ’?Ku om luba tarrõ tulla’,rästä ala ajadõ’,sõs võta’ pirdu parrõstja puhu’ tuli tarrõ. Märdi küüdse’ külmetese’,Märdi varba’ valutõsõ’. Märt ei olõ’ maasta tullu’,Märt um tullu’ taiva’asta,tinastContinue Reading
Urvastõ Vanu mardikombeid MARDI- JA KADRIPÄEV OLI IGATI LÕBUS PÄEV vanade eestlaste juures. Mardiõhtul käisid “mardid” – noored mehed lauldes ja mängides mööda küla, et naljaga endale mitmesugusid andeid paluda. Rahvajutu järele olid nad Lutherusest saadik ilmas. Neil olla omalContinue Reading
Karula Lõõdsu’ tuli tarrõ TALUTÜTÄR, TUVIKÕNI, märde (märte),kirjupihta peenikõni,tulõ’ üles vuutõ’õlt,puhu’ tulda tuhkhavvast,lõõdsu’ lõhna põrmandult.Võta’ pirdu peldistä,pöörä’ pirdu peldistä,haara’ haku ahust. Ku ei olõ’ haku ahun,sõs võta’ pindu parrõ küllest,ku ei olõ’ pindu parrõ küllen,võta’ laest lastukõni,ku ei olõ’ laenContinue Reading
Karula Ussõ taadõ LASKÕ’ SISSE MÄRDISANDI’, märti, märti,märdi’ omma’ kavvõst tulnu’.Pilliruug neil silmä pist´,jahileht´ neil jala lõigas´,kastõhain neil kaala lõigas´. Laskõ’ sisse märdisandi’,märte küüdse’ külmetävä’,laskõ’ sisse märdisandi’,märte varva’ valutava’! Märt ei taha’ tsialiha,märt taht lahja lambaliha. Täämbä om siin härgäContinue Reading
Karula Märdisantõ laul 1. LASKÕ’ SISSE MÄRDIKEISI, märte (või: märti)!Mii’ olõ kavvõst tulnu’,läbi suu sopa-sapa,läbi ruu ropa-rapa,läbi vii vipa-vapa;läbi laja laanõmõtsa,läbi pikä pilliruu.Pilliruugu pisti silmä,jaelehti lõiksi jala. Kuulõ’, kulla peremiisi,kuulõ’, kulla perenaanõ,laskõ’ sisse märdikese’! 2. KUULÕ, KULLA PEREMIISI, märti, santi,kuulõ’,Continue Reading
Karula Noored tulevad kokku… NOOREMAD MEHED NING NAISED TULEVAD KOKKU. Ehitakse nii, et neid ära ei tunta. Eelistatum rõivastus on meestel naiste, ning naistel meeste riietus. Näole tehakse masked ette. Nende hulgast valitakse üks mardi isaks, kellel suur kasetohust habeContinue Reading
Hargla Mardiõhtu laul Variant: Var: MÄRDI’ OMMA’ KAVVÕST TULNU’, märti, santi.ega märdi’ ilmast tulõ’,märdi’ tulli’ taivastõ,taivastõ, korgõ’õstõ,jahiliht´ lõigas´ jala,pilliruugu pisti silmä. Viis ja tekst: ERA III 7, 140 (19) < Hargla khk, Taheva v – H. Tampere < Leena Kahr,Continue Reading
Hargla Märdi laul LASÕ’ SISSE MÄRDISANDI’, märte, sante,Märdi’ om ju kavvõlt tullu’,läbi suu, läbi saarõ,läbi pikä pilliruu,läbi kalõ kastõhaina.pilliruug sõrmõ pist´,kastõhain sõrmõ tsusas´. Laskõ’ sisse märdisantõ,Märdil küüdse’ külmäse’,jalavarba’ valutasõ’.Perenaisõ’ paksukõsõ’,toogõ’ siiä’ märdi vorsti’,kandkõ’ siiä’ kakukõsõ’- Märdi sajatus, kui midagi eiContinue Reading
Hargla Märte laul LASKÕ’ SISSE MÄRTE SANT´E, märti,Märdi’ omma’ siia’ tulnu’,Märdi küüdse’ külmetäse’,Märdi varba’ valutõsõ’. Märdi’ omma’ kavvõst tulnu’,läbi suu supa-sapa,läbi ruu ripa-rapa. Tulõ’ üles, peremiis´,aja’ tii aida poolõ,tii’ tii keldri poolõ,aidast anna’ haniliha,keldrest tuu’ kitsõliha.Ei ma taha’ lehmäliha:pull´ oll´Continue Reading
Rõugõ Sõnotaminõ KU EI MASSA’ MÄRDI VAIVA, aiju, raiju,ku ei anna’ sandiandita –linaluid kaivu aja.Ku ei aidan andisida,põlõt anda’ põlluvilja –tilistelle’ tingäkeisi,valaskõllõ’ vasõkõisi,hõlistõllõ’ hõpõkõisi.Ku ei massa’ märdi vaiva,märdi küüdse külmehtüstä,sis saagu’ sullõ savidsõ’ latsõ’,katlakoogu karvalidsõ’,ahootsa arvulidsõ’musta moori moodulidsõ’,kana’ sul kaivuContinue Reading
Rõugõ Märdisantõ laul MÄRDI’ OMMA’ KAUGÕLT TULLU’, märti,läbi suu supa-sapa,läbi pikä pilliruu.Pilliruug seo pisti silmä,kastõhain seo lõigas´ kaala.Märdil küüdse’ külmetäse’,Märdil varba’ valutasõ’.Puhu’ no tuld tuhkhavvast,laskõ’ märti lämmäle!Ega mii’i olõ’ nälläsandi’,mii’ olõmi’ nall´asandi’. Andidõ pallõminõ: TÕSTA’ NO LINKI, LIISUKÕNÕ, märti,ava’ noContinue Reading
Rõugõ Märdilaul MÄRDI KÜÜDSE’ KÜLMETÄSE’, märti, santi,Märdi varba’ valutasõ’.Märdi’ omma’ kavvõst tullu’ –üle suu, läbi likõ,läbi pikä pilliruu,läbi kalõ kastõhaina.Märt iks kargas karaskiid,ots´ vorstiotsakõisi.Hiidä’ks vällä illust raha,panõ’ vällä papõriid!Siin om iilä’ härg tapõt,sarvõ’ jäänü’ saina pääle,hand jäänü’ aia pääle. ViisContinue Reading
Rõugõ Märdilaul 2. MÄRDI’ OMMA’ KAUGÕST TULLU’, märti, märti,kon om pikä’ pilliruuva’,kon om kalõ’ kastõhaina’.Pilliruuva’ pisti’ silmä,kastõhaina’ lõiksi’ kaala,Märdil küüdse’ külmetäse’,Märdil varba’ valutasõ’.Võta’ pirdu pingi küllest,võta’ lastu lauva küllest.Sandi’ tahtva’ pehmet liha,sandi’i taha’ lehmä liha,pull´ om lehmä nuhutanu’.Märdi’ toova’ viläõnnõ,sulutäüveContinue Reading
Rõugõ Märdilaul 2. MÄRDI’ UMMA’ KAUVÕST TULLU’, märti, santi,läbi suu, läbi libõda,läbi suurõ kastõhaina,läbi pikä pilliruuva.Kastõhain lõigas´ kaala,pilliruug pisti silmi.Laskõ’ sisse märdisandi’,Märdi küüdse’ külmetäse’Märdil varba’ valutasõ’!Viska sisse viläõnnõ!Tarõ katus karranõ,aida katus kullanõ,lauda katus lauvunõ.Peremiis´, perenainõ,võta’ võti, mine’ aita,alõsta’ märdisandi pääle.Är’Continue Reading
Räpinä Märdisandilaalu’ ja kombe’ 1. KAEMI’, KAEMI’, MÄRTISANTI’, märti, santi,kas om meid siiä’ oodõt,selle talolõ tahetu,kas om põrmand puhtas pühit,kas om luits luigakõnõ.Märdi’ tulli’ kavvõlt maalt,läbi suu, läbi ligõda,ümbre ilma ümärä,ümbre kuu kõvõra.Tähe’ leivä’ täringit,kuu kullapisarit.Laskõ’ sisse märti, santi!Perepoiga peenikene,peretütärContinue Reading
Räpinä 1. Kaiblõmine 1. MÄRDI’ TULNU’ KAVVÕLT MAALTA, märti, santi,läbi suu ja läbi ligõda,läbi pikä pilliruu,läbi kalõ kastõhaan´a;kastõhain iks lõõgas´ kaala.Märdi küüdse’ külmetäse’,märdi varba’ valutasõ’.Märdi’ tulnu’ kavvõlt maalta,kos neo’ kurõ’ kulda söövä’,hani’ hal´ast hõpõt söövä’,kos om veri vete pääl,puna puiõContinue Reading
Vahtsõliina/Räpinä Vastlapäävä laul Ku vastlapäävä lummõ satas, saavat pall’o vaklo. Livvõldas ja lauldas: Liugõ, laugõ!LIUGÕ LINA’ PIKÄ’!Mii’ lina’ lin’ke piiu’,valla lina’ vassa piiu’,külä lina’ küündre piiu’;villa’ vakka vannusõ’. Viis: Erv 370 (2373) < Vastseliina khk – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877).Tekst:Continue Reading
Karula Lina’ pikäs! Kui liuglõma naksit, sis nakati laulma, et pikä’ lina’ kasusõ’: Liuglõõ, lauglõõ!Liuglõ’ lina’ pikäs!Saa ma sisse istumaie,liuglõõ, lauglõõ,mäest alla laskõmaie,liuglõõ, lauglõõ,liuglõ lina’ pikäs. Võisõt kah mes sõnnu ess’ panda’ ja iks livvõlda’, kuis neil inne nuu’ sõna’Continue Reading
Karula Livvulaskmisõst 1. 2. Nii söödetü tõsõ pühõ hummogu kõik eläjä’ är’ ja joba inne päävänõsõmist mintü suurõ riiga mäele. Mäelt sõidõtu sis alla ja lõbutsõtu sääl egätmuudu. Saaniga sõitmisõ man laultu: Liuglõ, lauglõ!VEEGE’ REGI MÄELE,liuglõ, lauglõ,saatkõ’ saan kalda’alõ,liuglõ, lauglõ.Continue Reading
Urvastõ Lina Liugõlõ’, laugõlõ’!KUI EI PÜSÜ’ PÖÖRÜSSIS,püüdke’ hüü pöörüssis,raigapaar rahkõs.Liugõlõ’ laugõlõ’!Nii pikäs mii’ lina’,nigu riitiikene.Liugõlõ’, laugõlõ’!Mii’ lina’ lõhiniidses,Lõhiniidses, lajas lehes.Liugõlõ’, laugõlõ’!Papi lina’ paiupudsus,köstre lina’ küüvitsas,praoski lina’ paiupudsus! Viis: RKM II 65, 464 (156) < Urvaste khk, Antsla l (< RõugeContinue Reading
Urvastõ Liugõlõmisõ laul LIULGÕMI, LAULGÕMI,liulgõmi lina’ pikä’,laulgõmi kiu’ laja’!Papi lina’ paiupudsus,köstre lina’ küüvitsus!Mii’ lina’ lõhinitsis,lõhinitsis, kandlõkeelis! Viis ja tekst: EÜS VII, 875 (13) & EÜS VII, 1284/5 (89) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Haanja t – M. Pehka, R. TammContinue Reading
Hargla Livvulaul LÄÄ’KS MII’, MIHE’, L’UUGÕLÕMA,oll´ulõõ, hõll´ulõõ,l’uugõlõma, laugõlõma!Nii pikäs mii’ lina’,kui sii riitiikene!Kiä ei tulõ’ l’uugõlõma,l’uugõlõma, laugõlõma,tuul lina’ lemmikeis,paiupudsus pakalõis –meil lina’ miiste piius,miiste piius, naistõ valgõs! Viis: ERA III 7, 141 (20) < Hargla khk, Taheva v, Kirepi kContinue Reading
Räpinä Pühä’ läävä’ är’ ÄRÄ’ LÄÄVÄ’ PÜHIKESE’,ärä’ kaos kallis aigo,ai kaaratsimm, ai kaaratsimm,ai karga’ vällä kaema.Tulkõ’ jälle’ tõõsõ kõrra,astkõ’ jälle’ tõõsõl aas´tal,ai kaaratsimm, ai kaaratsimm,ai karga’ vällä kaema.Tulkõ’ ilmal ilosal,tulkõ’ taival tasatsõl,ai kaaratsimm, ai kaaratsimm,ai karga’ vällä kaema.Lätsi ma kurkuContinue Reading
Kanepi Tandsulaul * AI KAARATSIMM, AI KAARATSIMM,ai karga’ vällä kaema,kas omma’ kesvä’ keerulidsõ’,kaara’ katsakandilidsõ’.Ai kaaratsimm, ai kaaratsimm,ai karga’ tarrõ kaema,kas omma’ parrõ’ paaristikku,vai omma’ vaia’ vastastikku.Ai kaaratsimm, ai kaaratsimm,ai karga’ vällä kaema,kas om kikas kesvän käünü’,säidse terrä ärä’ söönü’. SeoContinue Reading
Kanepi Tandsulaul * AI KAARA-JAAN, AI KAARA JAAN,ai karga’ vällä kaema,kas omma’ kesvä’ keerulidsõ’,kaara’ katsakandilidsõ’.Ai kaara Jaan, ai kaara Jaan,ai karga’ tarrõ kaema,kas omma’ parrõ’ paaristikku,vai omma’ vaia’ vastastikku.Ai kaara Jaan, ai kaara Jaan,ai karga’ vällä kaema,kas om kikas kesvänContinue Reading
Hargla Jaanilaul JAAN TULL UMMI LATSI KAEMÕ,liigu, liigu,mis nä söövä’, mis nä joova’.Saia söövä’, olut joova’.Jaan läts’ üle ninniniidü,ninniniidü, kulla konnu.Jaaniliht lõigas’ jala,pilliruugu pistse silmä. ERA III 7, 138/9 (17) < Hargla khk, Taheva v, Kirepi t – H. TampereContinue Reading
Hargla Jaanilaul * JAAN TULL’ SIIÄ’ MAALÕ,liiga, liiga,ommi latsi üle kaema.Mis na seivä’, mis na jeivä’?Õlut jeivä’, saia seivä’.Jaan tõi kesvi kindaga,kaaru tõ kaputaga,rüki tõie rüpüga.Tõie pikä päälüsepütü.Vatsk oll’ vakalaiunõ,sõir oll’ sõglasuurunõ.Jaanil naanõ kaonu’,tõõsõl pääväl kätte saie.Kuulõ’, vana jaaniimä,kui eiContinue Reading
Hargla Jaanilaul 2. JAAN TULL’ PIKKÄ PÕLDU MÜÜDÄ, liiga, liiga,Jaan tull’ kuldakondu müüdä, liiga, liiga,ligi tõi ta liiaõnnõ, liiga, liiga,kaasa tõiõ karjaõnnõ, liiga, liiga,Jaan tõi pikä piimäpütü, liiga, liiga,Jaan tõi korgõ koorõkanni, liiga, liiga,madaliku võiupunna, liiga, liiga,Jaan tõi rüä rüpüga,Continue Reading
Hargla Jaanipäävä kombist 2. Jaanipäävä puulpäävä minti õdagu nurmõ. Käüti ümbre vilä ja pallõldi Jaani: JAAN, SA OLÕT RIKAS MIIS,jaani, jaani,tulõq miiq tulitsõilõ,tuuq meile pall’u vilja,rüpütäüs rüki,seegatäüs seätseid,kausitäüs kaaru,vakatäüs vannaraha. Nurmõ lätsiq õnnõ uma perre liikmõq, esä, imä, latsõq jne.Continue Reading
Karula Kolm ällü MITU ÄLLÜ OLLI IÄLE, ädee-ä-kaikah,mitu kiika kassuõnnõ?Kolm oll´ ällü iäle,kolm oll´ kiika kassuõnnõ:edimene ese ällü,keskmine velle ällü,perämäne peiu ällü.Ese äll´ oll´ ää ällü,velle äll´ oll´ villõ ällü,peiu no ällü petüs ällü,kaasa ällü kavval´ ällü. MÄRKUS; Viisi variatsiooneContinue Reading
Hargla Hää häll AITEH, MI TENNÄ, hätee, kõkuu!Hää lats´, kiä hällü tekk´, hätee, kõkuu,hää lats´, kiä hällü tekk´, hätee, kõkuu,kaunis lats´, kiä kabla’ tekk´, hätee, kõkuu,kaunis lats´, kiä kabla’ tekk´, hätee, kõkuu. Viis ja tekst: ERA III 7, 132 (10)Continue Reading
Karula Kurb lihavõtõ’ 2. KUULGÕ’, LEINÄ LIHAVÕTÕ’,kiigõlõ,kainõlik kallis aigu:kui ti tulõt tõsõl suvõl,kui ti astut tõsõl aastal –toogõ’ vilja, toogõ’ õnnõ,toogõ’ rüpil rüäterri,kandli alla kaaraterri,toogõ’ karja kasumõ,toogõ’ tõpriid tõsõmõMelles leinä lihavõtõ’,kainõlik kallis aig?Selle leinä lihavõtõ’,kainõlik kallis aig –kull´ sei munõjaContinue Reading
Urvastõ Hälmise man MAARINNA KULDA, Maarinna kulda, peio helleruu,Siin ma pilgu püme’enni, Maarinna kulda, Maarinna kulda, peio helleruu,siin ma hällü hämarenni, Maarinna kulda, Maarinna kulda, peio helleruu,jala’ kinni’ kikka’õni, Maarinna kulda, Maarinna kulda, peio helleruu. Viis ja tekst: EÜS VIIContinue Reading
Karula Tulõvik tundmalda. Kolm ällü. Uibu SIIN MI ÄLLÜ SEO KÕRRA,ädee-ää- kaikah,Jummal´ tiid, kos tõsõ kõrra,Kohi meid kua jäänenese,Mõni viiäs Vennemaalõ,saadõtõs Saarõmaalõ,poodõtõs Poolamaalõ.Mitus ällü iäle?Kolm ällü iäle,–edimene esä ällü,tõnõ ällü velle ällü,kolmas ällü peiu ällü.Esä ällü – ää ällü,velle ällüContinue Reading
Karula Tulõvik tundmalda’ ÄR’ LÄÄVÄ’ ÄLLÜPÄÄVÄ’,ädee, ää-kaikah,kinni’ jääse’ kiigapäävä’,ette no tulõva’ eidsipäävä’.ette kurja’ karjakõrra’,ette no tikõ’ teopäävä’,ette no sakõ’ saisva’ nädäli’,Kuulkõ’ no, kulla lihavõttõ’,kui ti no tulõt tõsõ kõrra,tulgõ’ no pidu pikembässe,raasukõsõ rasõ’õmba’!Jummal´ no tiid tõsõ kõrra,kohe meid kua jäänenesse.MõniContinue Reading
Hargla Hällü pääl pelgäjä. Lihavõttõ hällülaul SIKK OM SIIÄ’ HÄLLÜ TENNÜ’,hä-tee, kõ-kuu,parh parrõ’ pandunu’,orik siiä’ ossõndanu’!Siist mii’, mari, maha’ sata’,linnukõnõ liiva löüvä.Ei olõ’ meid maalt võttijat,liiva päält löüdijät –peräst mii’ ojja siiä’ upu,lättede läpätü.Siiä’ om ojja uppunu’,lättede läpätünü’! –Tull´ külästContinue Reading
Karula Kolm mõtsa LAS MA NU KAE, LAS MA NU KATSU,kiigäle,kas om äll´ äste tettü,kiiga kõvast kinni’ lüüdü!Seo om äll´ sulastõ tettü,paari’ pant palgaliidsil. –Kui om äll äste tettü,anna ma sullõ animuna,panõ paari pardsimunnõ.Lähä ma nu kuivalt korgõlõ,tahe’elt taivalõ.Korgõst maContinue Reading
Rõugõ Imeline imänd. Hällülaul 2. HÄLKE’, HÄLKE’, MI SÕSARA’,katõkõsõ kasulatsõ’.Ütenä kotuna mi kasvi,üte vii veere päällä,üte oja otsa päällä.Korgõst mi näie kuusõmõtsa,tahelikust tammõmõtsa.Mis sääl nii korgõn kuusõn olli,tahelikun tammõladvan?Imänd no korgõn kuusõn olli,tahelikun tammõladvan.Mis sääl no imändä üsän olli?Lats´ imändäContinue Reading
Rõugõ/Karula Kirä’ hällü pääl. Tütärlatsi hällülaul. Hälmisest Hälle’ vana’ ku noorõ’ ja lauli’. KOLM HÄLLÜ MII JO IMÄL,üts´ kuusinõ jo kuah,tõõnõ tamminõ jo tarõh,kolmas kaaranurmõ pääl.Nüüt umma’ kirju’ kiigu pääl,ua-äälmä’ hällü pääl.Hälke’, hälke’, mi sõsarõ’,katõkõsõ mi kasulatsõ’!Üten kotun mi kasvi,üteContinue Reading
Karula/Urvastõ Anni’ hällüle MIS SA KIUNUT, KIIGUKÕNÕ,hä-tee, hää-kaika,kaibat, kaunis kablakõnõ?Kiunub kiikõ kinda’aida,kaibab kabõl kannõlõida.Peig tekk´ hällü pikist puist,kaas tekk´ hällü kallist kablust,tekk´ ta iks vii veere pääle –tahtsõ nätä’ näiu verd,tahtsõ kaia’ kabu verd.Mina, Maie, maani’ tarka,mina, kabu, kondsõni’ kavval´,visksiContinue Reading
Rõugõ Kiigele ehtmine. Kolm mõtsa. Hällülaul ETTE MA PANÕ UVVÕ PÕLLÕ,hädee, hää kaika,nigu uvvõ aidaussõ,rinda ma panõ suurõ sõlõ,nigu kuu taivahna,kaala panõ hõpõhelme’,nigu tähe’ taivahna.Läämi’ks kohalt korgõlõ,läämi’ks tahe’lt taivalõ.Korgõst ma näie kolmi mõtsa,taivastõ tammõmõtsa.Üts´ oll´ kuiva kuusõmõtsa,tõnõ peenü’ pedäjämõtsa,kolmas kõrkiContinue Reading
Karula Hällüle eht´mine KUULI KÜLÄL HÄLLÜMIST,hääde-kaika,külakiigõ kiiksumist.Joosi mäele imä manu’,joosi mäele esä manu’:”Imäkeni, ellekeni,esäkeni, taadõkõni,anna’ kätte aida võti,keerä’ kätte kirstu võti,ma lää aita ehtimaie,päälikulõ päädimä.”Ette ma köüdi uvvõ põllõnigu uvvõ aidaussõ,kaala panni kalli’ helme’,nigu paistva’ taivatähe’,rinda panni suurõ sõlõ,nigu kuuContinue Reading
Kanepi Hällü pääle kutsmine. Lihavõttõlaul VELI MEILE HÄSTE HÄLLÜ TENNÜ’,häädü ei hää kõika.kiiga’ häste kinni’ lüüdü’,häädü ei hää kõika.Imä häit´ häidistä,veli keerut´ villusta.Keä tulõ, tulgu’ siiä’,toogõ’ kana, toogõ’ muna,toogu’ paar´ pardsimunnõ,till´okõisi tedremunnõ,kats´kümmend kanamunna.Ei mi siiä’ ilma võta’!Hälke’ üüd, hälke’ päivä,eiContinue Reading
Urvastõ/Karula Hällü pääle kutsminõ. Hää häll TULGÕ’ SIIÄ’, KÜLÄLATSÕ’, kiigäle,karjankäüjä’ kasulatsõ’, kiigäle,siiä’ tsõõrilõ murulõ, kiigäle,kullatsilõ kopõlilõ, kiigäle!Siin om hää hällükene, kiigäle,Kiltre Andsu kenä hällü, kiigäle. Laulti lihavõttõ aol hällen. Viis ja tekst: EÜS VII, 876 (15) & EÜS VII, 1286/7Continue Reading
Urvastõ Ällü pääle kutsminõ TULGÕ’ MI ÄLLÜLE ÄLMÄ, ädee-hää-kaika,tulgõ’ mi kiigulõ kiikma, ädee-hää-kaika,toogõ’ kana, toogõ’ muna, ädee-hää-kaika,till´ukõisi tedremunnõ, ädee-hää-kaika. Viis ja tekst: ERA III 7, 154 (33) & ERA II 115, 187 (5) < Urvaste khk, Vana-Antsla v – HerbertContinue Reading
Rõugõ Lihavõttõlaul MEELEHN LIIGUS LIHAVÕTÕ’,astus armas aokõnõ,midä oodi, kavva kaie:kunas liigus lihavõtõ’,tulõ muutsa munapühi’,hällüs talo tarri pitehn. EÜS VI 20 (50) < Rõuge khk – J. Gutves (1909).
Põlva Vaenõlats´ rehepesjäs EGA RIKAS RIIHT EI PESSÄQ,kulda neido kupo käänäq –tuul jääs udsu otsa pääle,põrmu jääse põllõ pääle,sine siidiräti pääle.Rehe pessi vaenõlats´,kuu kääni kodotaq neio –ei jääq udsu otsa pääle,ei jääq põrmu põllõ pääle,sine siidiräti pääle.Udsu jääs rehe ussõContinue Reading
Rõugõ Rehelaul 12 rehelist olnuq iks kõrraga mõisan riiht pesmän. Kuutõ taktin laulti. MAALÕ PESSÄ MUSTA REHE,leelo, leelo,aja maalõ aganadsõ.Jää ei udsu otsa pääle,rehepõrmu põllõ pääle.Udsu jääs ussõ pääle,rehepõrm põrmandulõ. Viis: ERA III 3, 233 (258) < Rõuge khk, TsooruContinue Reading
Karula Rehepesmine * KOKKU, KOKKU, KOODIMEHEQ,rehe ala, rihameheq!Kokku koodi kolinalõ,rihavarrõ ribinalõ,löögeq kats´ki kaaraterä,nelläs, viies nisuterä!Nõstkõq koodiq korgõlõ,maalõ saatkõq sagõ’õlõ! Tekst: EÜS VII 1220 (34) < Karula khk, Vana-Antsla v, Patuperä k – R. Tamm, M. Pehka < Eva Antsov, 73Continue Reading
Rõugõ Linakakmisõ lõpulaul. Ütlemine * Ku lina äräq saa kakutus, võetas viimäne linapeo, lüvväs sedä kivvi vasta ja üteldäs: LINAQ PUNDA LIBINÄLLÄQ,luuq mõtsa lobinallaq;herrä meelest ilusas,kaupmehe meelest kallis,kallis ku kuld,rassõs ku raud. H II 56, 1038 (5) < Rõuge –Continue Reading
Vahtsõliina Linakakminõ * LÄTSI MINA NURMÕ LINNA KAKMA,joeda, joeda aliloo,linna kakma jo, linna kakma jo.Linna kakkuh mina likõs saiõ.Tahtsõ minnäq kodo kuivatamma.Kubijas sis kur´alt kärkimä:(kordus: kärkima mu jo, kärkima mu jo)„Päiv ei olõq luuja lännüq viil!“Küürüdi sis õks ma jälkiContinue Reading
Kanepi Linakakmisõlaul * LÄTSI MINA NURMÕ LINNA KAKMA,joo-eda- all´eloo, linna kakma, joo.Linna kakkõn likõs saiõ.Tulli kodo rõivit kuivatama.Perenainõ kuri pahandama:“Häbemädäq tütrik, kasimadaq!Linanurmõ häppü jätset!“ Vanaimä käest miilde jäänüq. Viis ja tekst: RKM, Mgn.II 1186 a & RKM 212, 679/80 (3)Continue Reading
Rõugõ Linakakminõ. Or´alaul LIIGUQ SA, LIIGUQ, LINAKÕNÕ,mineq sa otsa, osakõnõ.Mineq sa otsa õdagusta,veeräq viirde vetsernästä.Meil om iks kuri kubijas,om iks kalg´ perräkaeja.Kuna iks olõ or´apäävä,kuna tii teopääva!Angõq mi kärro käsile,hüvä sõna sõrmilõ.Pangõ’ks mi käeq käümä,pangõq sõrmõq sõudma.Lasku-iq sõrmi sõimadaq,lasku-iq vannuqContinue Reading
Põlva Linarabaminõ LINAKÕNÕ, LINNUKÕNÕ,võõn´uq sa innemb maalõ määdäq,innemb jäiäq järve põhja,innemb luutaq lumõ all,kui sa kärmsäst kätte sait,sulasidõ sugustõlla,päiviliisil pääle lüvväq,minu ola ojaskõllaq,mino piha piinaskõllaq,käevarrõ vaivaskõllaq,talvõs voki tallutõllaq.Tei ma rüüdi röövelille,siidi silmäkiskijallõ,kalõva kaalalõikajallõ,talotütrele tasast langa,kinambäle kitülist.Kindsoq sõkkuh kibiseseq,vaesõq reieq valutasõq.EgaContinue Reading
Rõugõ/Vahtsõliina Vele nurmõq. Põimulaul. Imä ikk tütrit 1. 2. KELLES NJOOQ SUURÕQ NURMÕQ,kelles njooq lajaq väläq?Miiq velel suurõq nurmõq,miiq velel lajaq väläq.Suurõq nurmõq, suuveereq,lajaq väläq, lakõveereq.Lõpõq, nurm, lõpõq, põllukõnõ!Kui iks lõpõ-i, siiäq jätä,jätä kurõ kumardõllaq,mustal tsirgul muna luvvaq,hääl tsirgul havvutõllaq.MinoContinue Reading
Kanepi Kasuq, vili! Lõpõlõ, lõõrilõ!RÜHIQ, RÜHIQ, RÜÄKENE,lõpõlõ, lõõrilõ,tõttaq, tõuviläkene!Rühiq sina kasu’õnna,mina tõtta põimõ’õnna.Kui ei rühiq kasu’õnna,ei ma tõttaq põimõ’õnna –jätä karja kakkuq,lammastõ üle laskõq,jätä siiäq tsirgu süvväq,jätä siiäq kaarna kakkuq,jätä tedre teritädäq,hobõsõq olilõ ajavaq. Viis: EÜS IV 580 (1291) <Continue Reading
Kanepi Lõpõq, põld! Jätä tsirgu süvväq LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõpõlõ, lõõrilõ,saaq otsa, saarõkõnõ,käüq kokko, käärükene,väheneq sa, väläkene!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,siiäq jätä tsirgu süvväq,tsirgu süvväq, nirgi närriq,lõokõsõ lõpõtadaq,kurõkõsõ kumardaq. Inämb ei mäletäq. Kõik om vanaimä käest kuuldu. Viis: ERA III 6,Continue Reading
Kanepi Põimulaul Lõpõlõ, lõõrilõ!LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõpõlõ, lõõrilõ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,siiäq jätä tsirkõ süvväq,siiäq pardsi painutadaq,siiäq hani hammustõllaq,musta kana muna luvvaq.Äräq põimi pikä põllu,äräq laabõ laja välä.Jõvva põld mu painutadaq,jõvva välä väsütädäq.Kuri mahaq kumardadaq,paha mahaq painutadaq. Viis ja tekst: EÜSContinue Reading
Rõugõ Põimmisõ lõpõtus 1. 2. LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,kui ei lõpõq, siiäq jätä!Siiäq jätä tsirgu süvväq,tsirgu süvväq, tsirgu juvvaq,musta linnu muna luvvaq,haha tsirgu havvutõllaq,kirivälle keerutõllaq.Kirivälle keerutõllaq,verevälle veerütelläq.Jätä tedrele teridäq,jätä kurõlõ kõdridaq. Viisid: ERA III 7, 313 (1, 2) <Rõuge khk –Continue Reading
Põlva Rükä lõpõtõh Ku perremiis kah rükä põimmah om, sõs põimetas lauluga katõlt puult ahtagõnõ esi läbi, nii et perremehe nõna ala lapp´ põimmadaq jääse, midä timä piät äräq põimma. Tä jääse iks muist perrä põimma, selle et tälle püüdäsContinue Reading
Vahtsõliina Õdagu ilo. Hää helü. Põimulaul LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,kui ei lõpõq, siiäq jätä,tsirgu süvväq, tsirgu juvvaq,musta tsirgu muna luvvaq,haha tsirgu havvutõllaq,kirivä tsirgu keerutõllaq.Saavaq tsirbiq saisõmahe,esiq hellä istumahe,peenükeistä pilutama,udsuhammit umbõlõma.Õdakulla hüä lauldaq,hüä viluh veerütelläq,kumu kuulus kavvõdahe,helü viie verstä taadõ.Kohe kumu kuulunõssa,koheContinue Reading
Vahtsõliina Põimulaul LÕPÕQ, LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõpõq, lõpõq, lõpõq lõpõtõh,vaoq, vaoq, väli, vääräteh!Kui ei, kui ei lõpõq, siiäq jätä,musta, musta tsirgu muna luvvaq,haha, haha tsirgu havvutõllaq,korgõ, korgõ kurõ kumardõllaq. Viis: SKS, Lindpere 9 (14) – Vastseliina khk, Misso v, Viitka kContinue Reading
Põlva Põimulaul ÄRÄQ PÕIMI, ÄRÄQ KÄÄNI,lõõrilõ, lõõrilõ,kokko kanni, kuh´a leie,kuhilikuq kui imändäq,hakiq Harjo neitsikeseq.Põld tahtsõ minno põetaq,väli minno väsütäq.Innembä ma välä väsüdä,innembä ma põllu põeda,kui ma jää põllulõ põdõma,kubo pääle koolõmahe.Esi lagja, latsõq noorõq,vaoq pikäq, vaimoq nõrgaq,läkeq mi uvvõlõ iile,läämiqContinue Reading
Põlva Põimulaul * ÄRQ MA LAAB´E LAJAQ VÄLLÄQ,ärq ma põimi pikäq põlluq.Es ma püsü-üs põllu pääl,es ma vilisteq viho pääl.Orgu orassõ külvi,mäe pääle pälgähti.Säält ma saie sandilises,säält ma vipõrdu vaesõssa. RKM, Mgn. II 1171 a < Põlva raj, Mooste k/nContinue Reading
Põlva Toonitaminõ TSIRISEQ, TSIRISEQ TSIRBIKENE,kõlisõq, kõlisõq kõvvõr´ raud!Kelle tsirp´ siin ette jõud,sellel peigmiis vasta sõud.Kasimiq kodo kergeste,läämiq lauldõn läbi laanõ.Kelle hääl siin hellelt kost,sellel peigmiis mütsü ost.Jõvvamiq joostõn kuuma sanna,vihakõnõ võtt viimäst tolmu. Viis: RKM II 208, 612 (1) <Continue Reading
Põlva Põimulaul LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõõrilõ!Kui sa ei lõpõq, mina lõika!Suuhu, suuhu, suurõq nurmõq,põrguhe, pikäq põlluq! Viis ja tekst: ERA III 6, 231 (126a) & ERA II 35, 508 (9) < Põlva khk, Mooste v, Säkna (Säknä) k – K. LeichterContinue Reading
Põlva Ku tüü äräq tiit Rükä põimivaq, lõigassivaq ja laulivaq: LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ,lõõrilõõ, lõõrilõõ!Kui ei lõpõq, mina lõika,peo vihku, pala vatska.Äräq põõmi pikä põllu,äräq laab´e laja välä,es jääq põllulõ põdõma,ii pääle hingämä,kuu pääle koolõma.Jäänes osa hummõnis,tulõvadsõs riidi’is?Jäänes siiäq tsirgu süvväq,mustaContinue Reading
Põlva/Räpinä Põimulaul LÕPÕQ IKS, LÕPÕQ, IIKENE,lõõrilõ, lõõrilõ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,jätä kurõ kumardõllaq,jätä pardsi paan´utõllaq.Siin no iks karoq karõlnuq,läbi lännüq lääbäjalga.Siin iks künnüq kühkosälg,äestännüq lääbäjalg.Olõs künnüq uma veli,äestännüq uma sõsar –olõs põldu par´õmbat,tõug tõsõsugumanõ. Viis: EÜS I 996 (15a) <Continue Reading
Vahtsõliina/Räpinä Põimulaul Laulti kesvi, kaaro ja rüki põimõh, kui põld lõpulõ nakas´ joudma, laulivaq kõik üteh ja väega pikkämiisi. LÕPÕQ, LÕPÕQ, PÕLLUKÕNÕ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,siiäq jätä tsirgu süvväq,musta tsirgu munna luvvaq,verevä tsirgu veerätädäq,haha tsirgu havvutadaq.Lõpõq, lõpõq, põllukõnõ! [MÄRKUS. „SeeContinue Reading
Urvastõ Põimulaul Ku or´aq mõisa nurmõ päält kesvä põimmast kodu pallõlsivaq, sis laulivaq: Lõpõlõ, lõpõlõ!Kui ei lõpõq, siiäq jätä,tsirkõ süvväq, nirku närriq! Mõisast vasta (or´aq esiq): Lõpõlõ, lõpõlõ!Viil um lõunaq lõikumadaq,kala kats´ki ragumadaq,lutsu luigaq heitemädäq! Viis ja tekst: EÜS VIIContinue Reading
Urvastõ Hummal KESEV KEERELDI MÄE OTSAN,hummal´ ukõrdi oron,vesi läüke lätte’en.“Külä veli, hää veli,ajaq meid kotti, viiq meid kodo!”Kubijas keppi tirgutõli,mina pääga võngutõli. Laulti mõisateol kesvä põimõn 50 aasta iist. Viis ja tekst: EÜS VII 893 (79) & EÜS VII 1100/2Continue Reading
Hargla Üle, vihm! * VEHMAKÕNÕ, VELLEKENE,kaske, kanike,vehmakõnõ, vellekene,lasõq mul kuiva kodu minnäq,kui ma kuiva kodust tulli,tahe uma tarõ iist,lakõ uma lauda iist.Kodu mul kuiva kuusõ all,tarõ targa tammõ all.Vehmakõnõ, vellekene,lasõq kuiva kodu minnäq,ju ma kuiva kotust tulli.Viiq vehma Vennemaalõ,tuuq põudaContinue Reading
Urvastõ Karjalatsõ laul VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,vihmakõnõ, velleken;saokõnõ sõsaragõnõ,saokõnõ sõsarakõn.Ärq sa meidä ämmäkugi,ärq sa meidä ämmäkug,karjalatsi kastõtaguq,karjalatsi kastõtag!Olõ-i meil kotu, kon mi kuiu,olõ-i meil kotu, kon mi kui,olõ-i tarrõ, kon mi tahenõ,olõ-i tarre, kon mi tahen –kodu kuiva kuusõ allõ,kodu kuiva kuusõContinue Reading
Urvastõ Üle, vihm! VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,õõ-õõ-õõ, õõ-oo-oo,saokõnõ, mu sõsari,ärq sa minnu likõs tekuq,minnu vaest likõs valaguq!Olõ-õi kotu, kon ma kuiva,olõ-õi tarrõ, kon ma tahenõ.Kodu kuiva kuusõ alla,tarõ tammõlehe alla.Jõvva-i esä tarrõ tetäq,veli palki veeritädäq,sõsar palki tsõõritadaq.Teomeheq teiväq tarõ,palgalisõq panniq paariq.Sis saiContinue Reading
Urvastõ Vihm ja vaenõlats´ VIHMAKÕNÕ, VELEKENE,õõ-õõ-õõ, õõ-oo-oo,ärq sa minnu ärq leotaguq,ärq sa minnu ämmetäguq!Ei mul kotu, kon ma kuiva,ei mul tarrõ, kon ma tahenõ –kodu kuiva kuusõ all,tarõ tammõlehe all.Viiq vihma Vinnemaalõ,ajaq vihma Arjumaalõ,saadaq vihma Saarõmaalõ,tuuq kuiva Turjamaalõ!Vinnemaal viläq palassõq,ArjumaalContinue Reading
Urvastõ Kar´alatsõ laul * VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,ärq sa minnu hämmäkuq,likõs tekkuq linnukõist.Ei olõq kotu, kon ma kuiu,ei olõq tarrõ, kon ma tahena,kodu kuiva kuusõ all,tarõ tammõlehe all. RKM, Mgn. II 99 b < Antsla raj, Tsooru k/n, /Rõuge < Urvaste/ –Continue Reading
Rõugõ Vihm muialõ VIHMAKÕNÕ, VELLEKENE,viiq no vihma Vinnemaalõ!Vinnemaal villäq kuiusõq,S´aksamaal sannaq palasõq –sinnäq vihma oodõtassõ.Miä vesi vitsa pääl,seo kar´usõ kaala pääl. Nii üteldi, ku oll´ pall´o vihma sadanuq jo ja tuu es tahaq üle minnäq. Viis: ERA III 3, 215Continue Reading
Rõugõ Vihm üle vaesõstlatsõst VIHMAKÕNÕ, VELEKENE,ärq sa minnu hämmäku-iq!Olõ-õi kotu, kon ma kuiu,olõ-õi tarrõ, kon tahenõ,olõ-õi maja, kon ma maka.Kodu kuiva kuusõ all,tarõ tammõlehe all,maja mar´avarrõ all. Viis: ERA III 3, 139 (130) < Rõuge khk, Viitina v – E.Continue Reading
Rõugõ Kuri kodo TOHI EI KARJA KODO AIAQ,kotoh ommaq kuivaq roheq,tarõ iih tahheq pangiq,kotoh ommaq kur´aq pernaasõq,käpeq, kärreq perremeheq,naaq pandvaq piidsa pingi pääle,vaiva ravva vaja otsa,or´a opadaq, kar´alatsõ kargutaq,suladsõ suiutaq. Viis: EÜS IX 1323 (183) <Rõuge khk, Vana-Roosa v, SaviraContinue Reading
Urvastõ Võõras kodu LÄÄSIQ KODU, leeli, EI TOHEQ, leeliumma majja, ei manidsõq.Kotun ommaq kõik kurjaq,vihatsõbaq vellenaasõq.Köüdiq no kimpu kipõq vitsaq,vakja panti vaavaq roosaq,kelles muilõ kui meile,vaesilõ karjussilõ.Olõs olluq uma imä,olõs söönüq-joonuq olluq.Võõrasimä meil kotun,võõras armu ahu iin. Viis ja tekst:Continue Reading
Rõugõ Pernaanõ uut kodu 1. 2. LÄÄMIQ KODU KULLÕLDÕN,pindre alta peläten.Kotun kur´aq perenaasõq,kirreq-kärreq peremeheq.Pannuvaq piidsa pingi pääle,havvutõlliq halapuid;tõiõq mõtsast toomikid,havvutõlliq halapuid.Kurg´ no ütel´: tulõq kodu,mõtus ütel´: makaq mõtsahn.Kas no kuuldaq kurõ sõnna,vai ka mõistaq mõtusõ laulu?Parõmb no kuuldaq kurõ sõnna,kuiContinue Reading
Urvastõ Imä ja esä uutvaq koduq * LÄKEQ KODUQ, KÜLÄ KAR´USÕQ,koduq meidä oodõtassõ,üle aia uigutas.Imä uikõ, upin peon,esä kai, kala käen.Upin lõppi uikõn äräq,kala kätte kaedõn.Ei mi toheq koduq minnäq,kotun kurjaq perenaisõq,vihatsõmbaq vellenaisõq,unitsõmbaq onunaisõq.Ajamiq karja kavvõdallõ,ligi liina lepistikku,taga Tartu tanumidõ,konContinue Reading
Kanepi Kuri kodu KODU LÄÄSSI, KUI TOHISSI,õõ, ooh-oo,majja läässi, kui mahussi –kõik mu turjulõ tulõssi,juussõlatva laskõmasi.Neoq lääväq läbi süäme,läbi ihu, läbi enge,neoq pistväq pihaluid,neoq pesväq kaalaluid.Kodu minnäq, kuis om teedäq,vai om üüdä mõtsan maadaq –par´õmb süvväq pajuossõ,tulusamba toomõossõ. Viis: ERAContinue Reading
Urvastõ/Karula Kuri kodu EI MA TOHIQ KODU MINNÄQ.kotun kurjaq perenaasõq,vihatsõmbõq vellenaasõq.Võtvaq kimbu kivi päält,vaava roosa vaja päält,pihlõnuia pingi päält,toomõnuia tooli päält.Ai iks karja kavvõlõ,ligi liina lepistikku,taga Tartu tanumilõ,kos ei kuulõq kikka hellü,tõsõ tarõ tõlva hellü.Kos iks kikkaq kulda sööväq,aniq all´astContinue Reading
Hargla Uma imä uut kuuq IMÄ IKS UINUS UUTÕN,imä vajus vahtin,trallalladi rallalla,trallallallal lallallalla,trallallalrallalla, trallallaadi rallalla.Tulõq iks kuuq, tütärine,kalluq majja, kanasõnõ!Osa iks uut orrõ pääl,palakõnõ parrõ pääl.Tulõq iks kuuq, tütärine,kalluq majja, kanasõnõ!Mul om iks liha litsis keenüq,kalaq ommaq kats´ki keenüq.Tulõq iksContinue Reading
Hargla Kari kodu LEKEq, KULLA, KODU POOLÕ,le-lee, le-lee,marjakõnõ, umma majja.Imä uinus uutõn,ese vaius vahtiõn,kunas kulla kodu tulõ,marjakõnõ umma majja.Aagõq kari kodu poolõ,pia tulõ pümme üü,pümme tulõ, hämmär hällüs! Viis ja tekst: ERA III 7, 141/2 (21) & ERA II 115,Continue Reading
Hargla Karjus taht kodu Ku kari kodu aiaq, laulõvõq karjusõq värte man: KUULÕq, KULLA KODUIMÄ,mõistaq meeli, majaimä –kas om valmis vasigõjuuk´,hauvutõduq lehmihainaq?Kui om valmis vasigõjuuk´,hauvutõduq lehmihainaq,sis ma karja kuuq aja,Kirja keerä muru pääle.Kui ei olõq valmis vasigõjuuk´,hauvutõduq lehmihainaq,sis ma karjaContinue Reading
Urvastõ Karjalaul KUULÕQ, KULLA KODUIMÄ,hõ-lõõ, hõ-lõõ, hõ-lõõ, hõ-lõõ,kas või karja kodu aiaq,kas om valmis vas´kõjuuk´,avvutõduq lehmäainaq?Kui ei olõq valmis vas´kõjuuk´,avvutõduq lehmäainaq,aja karja kaugõmballõ,ligi liina lepistikku,taga Tartu tammistikku,kos ei kuulõq kikka ellü,tõõsõ tarõ tõlva ellü. Viis ja tekst: ERA III 7,Continue Reading